«Búkil halyq narazy qazir. Halyqtyń kóz-jasy kúnige
tógilýmen boldy. Momyn, kónbis halyqpyz. Bárin bilip, kórip
otyrmyz. Soqyr emespiz. Kereń emespiz. Halyqty
ashyndyryp bitirdi. Bilmedim aqyry ne bolaryn!?»
(Hanym Izetova, FB)
1.Qaıda kelip turmyz?
Mine, másele osynda, elimizdegi búgingi jaǵdaıǵa qarapaıym qazaq áıeli dál dıagnoz qoıyp otyr – bizde «aqyry» túgili erteń ne bolaryn jaı adam turmaq, bılik te bilmeıdi. Ásirese, BILIK bilmeıdi! Onyń jumysty uıymdastyra almaıtyn qaýqarsyz, medıınalyq tilmen aıtqanda ımpotent ekeni, maqtanǵan ınternet júıemizdiń ımıtaııa ekeni, medıınamyzdyń jemqorlyqtan júre almaı qalǵan meshel ekeni indet kezinde taıǵa tańba basqandaı anyq boldy – ajal artymyzdy ashyp berdi.
Odan da jamany – bılik tikeleı óziniń orasholaqtyǵynyń kesirinen kúnine ondaǵan adam qaza taýyp, qalyń qazaq qara jamylyp jatqanda qýanyshtan júregi jaryla jazdap salıýt atyp, adamgershiliktiń sheńberinen múldem shyǵyp ketti. Aqyn Qazybek Isa aıtqandaı, bıliktiń qalǵan barlyq azyn-aýlaq bedeli sol otshashýmen birge janyp ketti! Abyroı-attan jurdaı etken bul iske ony eshkim zorlaǵan joq, halyq qaıta «bularyń uıat bolady, bas tartyńdar!» dep jalynǵandaı bolyp jazyp jatty, al, kólginovter bolsa kóptiń sózin k... de qystyrǵan joq, «medıkterdiń kóńilin kótergimiz keldi(?)» dep, ekijúzdilikpen saıqy-mazaqqa aınaldyrdy. Bıliktiń aıaýshylyq sezimnen maqurym ekenine Jańaózen qyrǵynynan keıin kózi taǵy bir ret jetip, sońǵy úmiti úzilgen halyq, «jany ashymastyń qasynda basyń aýyrmasyn» degen osy eken ǵoı» dep, óz jarasyn ózi jalap emdeýge kiristi. «Halyqtyń ottegini ózi izep taýyp jatqany – nonsens!» dedi prezıdent Toqaev... Jeke basqa tabynýshylyqtyń otyz jyldyq dáýiri osylaı aıaqtaldy. Aıaqtalǵan bolsa... Bárinen de jamany – jemqorlyqtyń shyńyna shyqqandyǵymyz. HQO-daǵy (ON) anyqtama jazyp beretin qyzdardan bastap premer-mınıstrge deıin qaıtse para alǵysy kelip turady. Alyp ta jatyr. Ras, bári birdeı ustalyp jatqan joq, bul – bólek áńgime.
Eldiń tegis kózi jetken ekinshi nárse - máseleniń Prezıdentte de, mınıstrler menen ákimderde de emes (búgingileri bolsyn, burynǵylary bolsyn), júıede ekendigi. Mamınniń ornyna Shókeevti ákel, Symaıylovty ákel, mınıstrler men ákimderdi túgel aýystyr, eshnárse ózgermeıdi. Sebebi, olar eldi basqarýdy keńsede, kabınette otyryp basqarý dep túsinedi, kórgen-baqqandary sol ǵana. Al, shyn máninde árbir el bıleýden úmitker adam kolhoz (sovhoz) nemese zaýyt (fabrıka) basqaryp, óndiristiń qaınaǵan qazanynyń ishine túsip, jurtpen birge kúıip-janyp, qaınap-pisýi tıis. Nege osy eki mekteptiń bireýinen ótpegen adam el basqara almaıdy dep otyrmyz? Óıtkeni, tek óndiriste sen kún saıyn ondaǵan, júzdegen naqty máseleni sheship úırenesiń. Bireýden suraı almaısyń. Bireýge tapsyra da almaısyń. Tek óziń, dál kázir, taban astynda sheshýge tıissiń! Al, bizde ekononomıkanyń negizi bolyp sanalatyn óndiristiń óziniń joıylǵanyna shırek ǵasyrdan asty, basshylarda basqa tájirıbe qaıdan bolsyn...
Iá, bul, Bıliktiń kinási. Odan da buryn sory. Oryssha aıtqanda, ne vına ego, a ego beda. Kinási – «men qaýqarsyzbyn» dep moıyndap, óz erkimen ketkisi kelmeıtindiginde. Biraq, eń jamany, qaıtalap aıtamyz, qaýqary bar basqa basshylardyń da joqtyǵynda! Sonda ne boldy, bankrotpyz ba? Bankrotpyz! Aýyr bolsa da moıyndaýǵa tıispiz. Bankrot bolǵan eldiń basy da biz emespiz, sońy da biz emespiz. Qudiretti Amerıkanyń ózi de oǵan 30-jyldary ushyraǵan. Endeshe ne isteýimiz kerek?
2.Qaı jolmen júremiz?..
Birinshi jol - qalaı kele jatyrmyz, sol jolmen, mınıstrler men ákimderdi ǵana aýystyryp, júıeni aýystyrýǵa áreket te jasamaı, sol «sabaqtastyǵymyzben» alǵa qaraı tarta beremiz. «Aqyry» ne bolady? Máseleniń eshqaısysy sheshilmeıdi, kerisinshe, shıelenisken ústine shıelenise túsedi. Lenın eskertken «revolıýııanyń aldyndaǵy – tómendegiler burynǵysha ómir súrgisi kelmeıtin, joǵarydaǵylar jańasha basqara almaıtyn jaǵdaı» ábden pisip-jetiledi-daǵy, kez kelgen sátte kez kelgen jerde orystyń búligi oıynshyq bolyp qalatyn qazaqy kóterilis burq ete túsedi. Kázirdiń ózinde áleýmetttik jelide «kóterilmesek bolmaıdy» degen jazý kún sanap kóbeıip keledi. Halyq ashyna bastady. Óıtkeni, ııa em-dom joq, ııa jumys joq! Erteń ashyǵa bastaıdy, sonda qaradaı otyryp qynadaı qyryla berýi kerek pe?
Óte qorqynyshty nusqa bul. Nege? Sebebi, stıhııalyq túrde bastalǵan tolqý taýdaǵy tasqyn sekildi, eshkimniń yrqyna kónbeı ketedi. Bılik Jańaózendegi «tájirıbesin» qoldanyp, ásirese, bas kezinde, janshyp tastaýǵa áreket jasap kóreri daýsyz. Biraq, ashynǵan halyq úreıdi umytatyny belgili. Bunyń aıaǵy bılikten, túptep kelgende baılyqtan aırylǵysy kelmegen Bıliktiń kórshi elderden, birinshi kezekte Qytaıdan áskerı kómek suraýyna aparyp soǵýy múmkin. Oǵan da keregi osy. Onyń ústine bul elge «otandastarynyń múddesin qorǵaý úshin» ásker kúshke súıenýine ruqsat bergen kelisim-shartymyz da bar. Osylaısha, biz Qytaıdyń bodanyna qalaı aınalǵanymyzdy bilmeı de qalamyz...
Osy nusqanyń ekinshi túri - 2009 jyly shyqqan, Aqtan Tókishtiń «Mankýrtstan» qııalı-antıýtopııa romanynda jazylǵandaı, Úkimet Qazaqstandy bir ǵana Qytaı baýryna basyp almaýy úshin, eldegi 14 oblysty AQSh bastaǵan 14 elge jalǵa berip, ózi Londonǵa kóship ketýi de ábden múmkin.
Osy nusqanyń úshinshi, eń qorqynyshty túrin kózge elestetip kóreıik. Ekinshi nusqanyń yqtımal ekenin kórgen batystaǵy Kishi júz jaılaǵan munaıly-gazdy 5 oblys Imanǵalı Tasmaǵanbetovti me, Bergeı Rysqalıevti me, múlde basqa bireýdi me, 20-jyldardaǵy Tobanııaz han sekildi, ózderine basshy saılap alyp, bólnip ketýi múmkin. Ásirese, 30-jyldardaǵy keńeske qarsy kóterilisi eki jylǵa sozylǵan mańǵystaýlyq jaýynger adaılardyń tuıaq serippeı táýelsizdikten aıryla salýyn kózge elestetý múmkin emes. Alǵash bundaı nusqany ózim 2010 jyly Astanadaǵy bir ekologııalyq forýmda estip, aqtaýlyq áriptesime: «bundaı sumdyqty talqylamaq túgili oıyńa alýshy bolma!» dep ursyp edim. Biraq, búgingi jaǵdaıymyzdy ol kezben salystyrýǵa da kelmeıdi... Memleketter ádette soǵys kezinde emes, beıbit zamanda ydyraıdy. KSRO-nyń kúıreýi sonyń jarqyn mysaly). Quramynda qazaqtyń barlyq rýy bar Noǵaıly da qazaqpen soǵysyp ajyrasqan joq...
Buny kórgen elimizdegi ózge ult ókilderiniń qarap qalmasy haq. Birinshi kezekte soltústik pen shyǵystaǵy 4 oblys Reseıge, al, kúngeıdegi 500 myń ózbek dıasporasy Ózbekstanǵa qosylýǵa áreket eteri sózsiz. Onyń ústine 1993 jyly sol kezdegi Ózbekstan prezıdenti I.Karımovtyń teledıdardan: «Ámir-Temir babamyz atynyń tuıaǵymen jaýlap alǵan jerdiń bárin biz aqylmen jaýlap alýymyz kerek!» degen sózi bar, ony Qazyǵurt aýdanynyń ortalyǵynda qonaqta otyrǵanda biz óz qulaǵymyzben estigen bolatynbyz. (Altyn Ordany ajalynan júz jyl buryn qıratqan, ata-babamyzdyń basynan munara turǵyzǵan osy qolbasshy emes pe edi? Biz bolsaq ony atyn Túrkistanda mektepke, osy qala men Saıram kentindegi basty kóshelerge beremiz. Ulttyq ıdeıanyń joqtyǵynan...) I.Karımov sózben shektelgen joq, shekarany aıqyndap, bekitý kezinde Tashkenttiń túbindegi Tashmınvody degen jerden ótetin shekara 15 shaqyrymdaı beri jyljyp, Saryaǵash kýrortynyń týra irgesinen bir-aq shyqty. Soǵan jol bergen (árıne, tegin bolmasa kerek) tek qana sol kezdegi Saryaǵash aýdanynyń ákimi men OQO ákimi dep oılaısyzdar ma?.. Endeshe, basymyzǵa qıyn zaman keldi degenshe áskeriniń bizden sany da artyq, sapasy da jaqsy, eń bastysy - sarbazynyń ulttyq rýhy áldeqaıda myqty ózbekter (onyń dál solaı ekenin ana jyldary soǵys ashqysy kelip, shekarada arandatyp, segiz syltaý, jeti jeleýmen 31 sarbazymyzdy atyp óltirgende jaýap qatýǵa jaramaı, ózimiz-aq dáleldep bergenbiz) «Aqmeshitten Uzynaǵashqa deıingi jer bizdiń ata-babamyzdyń, Qoqan handyǵynyń jeri» dep, bas salýǵa daıyn. Osylaı boljam jasaýǵa májbúrmiz. Olar bas salsa muzdaı qarýlanǵan 500 myń dıaspora ókili «5-kolonnanyń rólin oınamaıdy» dep kim kepildik bere alady?!..Bir ǵana dálel: 90-jyldardyń basynda Arystaǵy arsenalda orys komandırler qarý-jaraqty ońdy-soldy satqanda, bir «krımınalnyı avtorıtettiń» júrgizýshisiniń 11 KamAZ nemese 550 jáshik qarýdy – ár jáshikte AKM-47, «makarov» pıstoleti jáne granatomet tolyq oq komplekti bolǵan –Shymkenttiń ózbekterine satqanyn, bir mashına ǵana qarýdy qazaqtarǵa jalynǵandaı bolyp júrip áreń ótkizgenin «Aqjol-Qazaqstan» aptalyǵynda 2004 jyly kóktemde jazǵanmyn, shynaıy jaǵdaıdy jaqsy biletin UQK eshnárse esitpegendeı únsiz qalǵan bolatyn) Biz bolsaq keńestik Túrkistan áskerı okrýgynyń ornyna kelgen Ońtústik áskerı qolbasshylyqtyń (Qyzylorda men Otar stansasynyń arasy) shtabyn Tarazǵa ornalastyrdyq. Jańylyspasaq, buryn Shymkentten bolatyn. Ne úshin?..
Ózbekti aıtasyz, qyrǵyzdar kúni keshe, 2009-2010 jyldary Jambyl oblysynda Aspara aýlynan Qordaıdyń Shý stansasyna ketetin burylysqa deıin, 100 km astam respýblıkaaralyq trassany qosa, myńdaǵan gektar jerimizdi el aman, jurt tynysh kezde alyp qoıǵan joq pa? Sonyń saldarynan Batys Qytaı – Batys Evropa jolyn salǵanda doǵadaı ıilgen 100 km jańa jol salýǵa májbúr boldyq emes pe?..
Qytaı myń jyldan beri armandap kele jatqan, Alataýdan Balqashqa deıin jerdi qarpyp qalsa, Qazaqstan Qaraǵandy, Kókshetaý men Aqmola oblysynyń sheńberinde qalmaı ma? «Múmkin emes!» deısiz be? 1989 jyly jazda Halyq depýtattarynyń I-sıezi bastalǵanda eki jyldan keıin KSRO kúıreıdi degen oı da eshkimniń túsine kirmegen bolatyn. Tipti, Baltyq jaǵalaýyndaǵy respýblıkalardyń ókilderiniń ózi «odaqtyq jańa kelisim jasaıyq» degen usynyspen keldi. Keıin «konfederaııa quraıyq» dedi. Tek, eski júıeniń eshqandaı ózgeris jasaýǵa, jańasha basqarýǵa barmaıtynyna kózderi jetken soń, 1990 jyly kilt buryldy, «biz - ketemiz» dedi.
Búgingi bizdiń prezıdentimiz Q.Toqaevtyń isi sol kezdegi M.Gorbachevtiń is-áreketin aına-qatesiz qaıtalaýda. Sol jaltaqtyq, sol batylsyzdyq. Onyń bul qasıeti óziniń ǵana emes, halyqtyń túbine jetýi múmkin erteń. Biraq... Kinálaýǵa haqymyz joq. Qudaı bermegen bolmysty tartyp ala ma?
3.Toqaev ne isteýi kerek?
Batyl bolǵanda ne isteýi tıis edi Toqaevtyń? Eń kemi kezek kúttirmeıtin jeti baǵytta qatarynan túbegeıli ózgeris jasaýǵa kirisý. Eń aldymen, eldegi halyqpen, onyń ishinde qazaqpen ashyq, shynaıy sóılesý, qazaqtyń basyn biriktiretin, rýhyn kóteretin isti isteý. Tek qazaqsha sóıleý! Tek qazaqsha qujattardy qabyldaý! Nege? Prezıdent Konstıtýııanyń myzǵymastyǵynyń, adam quqyǵynyń kepili (40-bap), al, qazaq tili – memlekettik til, onyń mártebesi «memlekettik uıymdarda jáne jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylady» degen orys tilinen joǵary ekenin Konstıtýııalyq Keńes bekitip bergen, demek, tek qazaq tili qoldanylýyn ózi oryndaýy jáne ózgelerden talap etýi – Prezıdenttiń tikeleı qyzmettik mindeti! Ol bolsa qazaqtyń keńdigin, kónbistigin paıdalanyp zańdy buzyp otyr. Ótkende «Ana tilinde» «orys tili ǵylym tili bolyp qala beredi» degeni tipti qate, «qazaq tilin eshqashan kógertpeımin» degen ustanym! Óıtkeni, ǵylym tili, demek, arnaıy orta jáne joǵary oqý oryndaryndaǵy bilim tili – qazaq tili bolmaı, ol eshýaqytta is júzinde tolyqqandy memlekettik til bola almaq emes! Prezıdent Toqaev qatesin moıyndaýy jáne tezirek túzetýi tıis, ol úshin 1 jyldan keıin memlekettik qyzmet, 2 jyldan keıin mektep, 3 jyldan keıin bilim, 4 jyldan keıin qalǵan salanyń bári qazaq tiline kóshetini týraly naqty memleketttik baǵdarlama qabyldaýy, sony qatań túrde qadaǵalap, iske asyrýy tıis. Sonda ǵana qazaq onyń qazaqqa shyn jany ashıtynyna senetin bolady. Sebebi, qazaq tilin bilmegen adam onyń muńyn-zaryn túsinbeıdi, muńyn-zaryn túsinbegen adam onyń janyn qalaı túsinedi? Janyn túsinbeıtin adamnyń «saǵan janym ashıdy» degenine kim senedi?..
Prezıdenttiń ekinshi isteıtin isi – Qaýipsizdik Keńesi men Parlamentti taratý, ony bir palataly, tikeleı jáne bir mandatty okrýgterden jabyq daýys berý arqyly qaıta saılaý. 145 depýtattyń ornyna 40 depýtat jetedi, Tóraǵasymen qosa.
Prezıdenttiń úshinshi isteıtin isi – 1993 jylǵy Konstıtýııa negizinde ony qaıta qabyldaý. Konstıtýııada «Jer eshkimge satylmaıdy, tek QR azamattaryna ǵana jalǵa beriledi, onda da jyl saıyn kelisimdi sozý arqyly» dep jazý arqyly bul máseleni túbegeıli sheshý. Men 2016 jyly «Konstıtýııa men Jer kodeksin ózgertpeı qazaqqa kún joq» dep maqala jazǵanmyn, sodan beri bul másele ótkirlenbese sheshileıin degen joq.
Prezıdent tórtinshiden, dinı birlesikter týraly zańdy da qaıta qarap, «bir ult – bir din (bir mazhab)» etýi tıis. UQK-te 20 myń vahabıt tirkelýi degen sumdyq qoı!
Mine, osylardy istegende ǵana qazaq bir TILDI, bir DINDI, sonyń arqasynda bir DILDI ultqa aınalady. Al, ázir Sádibek Túgel aıtqandaı: «Dál qazir ulttyq DILIMIZ teris jaqqa: urlyq-qarlyqqa, jappaı jemqorlyqqa, tapa-taltúste óz otanyn, eldi jeýge aýysyp ketken. Qaıda barsań da sybaılas jemqorlyq pen qazynany, halyqty tonaý. Onyń naǵyz dáleli: «SK Farmaıııa men Medıınalyq Qordyń» besikten beli shyqpaǵan, 30-40-tyń arasyndaǵy jas jigitterdiń DILiniń buzylǵany. Osydan keıin, jastarǵa ELDI qalaı senip tapsyrasyń?»
Prezıdent osy tórteýmen qatarlastyra, jumys ornyn jappaı ashatyn, demek, bıdaı men munaıdan bastap, barlyq óndirý salasyn túgeldeı tereńdetip óńdeý salasyna aýystyrýǵa kúni erteń kirisýi kerek! Bir «resýrstar qarǵysynan» qutylýǵa tıispiz! Oǵan shamamyz keledi. Bunyń ishine jemqorlarymyzdyń offshordaǵy mıllıardtaǵan qarjysyn keri qaıtarý da, sheteldik kompanııalarmen kelisim-sharttardy qaıta jasaý da kiredi. Olarǵa shırek ǵasyr maı shelpek bolǵanymyz jeter, qaıta jasaýǵa kónbese memleket qaramaǵyna qaıtaryp alý qajet. Jalpy, bolashaqta túgel bári elimizge qaıtarylýy tıis.
Prezıdent Q.Toqaev Ózbekstan, Qytaı, Mońǵolııa men Reseıden kóship kelemin degen qazaqtyń bárin, al, bul shamamen 4-5 mln. adam, shekaradan ótkende qolyna tólqujat ustatyp, shyǵys pen soltústik aımaqqa barlyq jaǵdaıyn jasap, basyna baspana, aldyna mal berip, aýyl sharýashylyq ónimin óndirip qana qoımaı, sol jergilikte jerde olardy mınıtehnıka men ozyq tehnologııanyń arqasynda tereńdete óńdep shyǵaratyn shaǵyn kásiporyndar qurý baǵdarlamasyn qolǵa alyp, ony aldaǵy 2-3 jylda oryndap shyǵýy kerek.
Aýyl sharýashylyǵy – bizdi alǵa súırep alyp shyǵatyn strategııalyq sala. Sebebi, damyǵan Batys pen Shyǵysta bizdikindeı ekologııalyq taza ónim óndirilmeıdi deýge bolady, eskirgen jer oǵan múmkindik bermeıdi. Sonaý 2000-jyly evropalyq delegaııa Saıram aýdanyna kelgende qulpynaıdyń tosabynyń (varene) dámine tań qalyp, qulap qala jazdap edi. Olary bizge oǵash kóringen, «dámi kádimgi dám, ne ereksheligi bar eken?» deskenbiz...
Sıngapýr degen memleket-qala bar. Qala ǵana bolsa da álemdik ekonomıkada orny bar. Jalpy ishki ónimnen 37-shi, ónerkásip (!) jóninen 35 orynda (2018 jyl boıynsha). Sol Sıngapýr indet bastalǵan boıda 5,8mln. halqyn aman qalýdyń barlyq sharasyn qatań tártippen, tez jáne tegin istedi, nátıjesinde tajalǵa adam bergen joq...
Bizdi de aman alyp qalatyn - tek qana óndiris, tek qana jańa tehnıka men ozat tehnologııa, aldyńǵy qatarly ǵylym, jemqorlyqsyz memleket. Basqa jol joq!
4.«Aǵalaryń birikpeıdi, Rınat, jandary tátti olardyń...»
Osynyń bárin Toqaev ózi isteı almaıdy dedik. Ekinshi jolǵa, ekinshi nusqaǵa kósheıik, isteı alatyn adamdy izdeıik. Kim isteı alady? Imanǵalı Tasmaǵanbetov isteı alady. Biraq, ony premer-mınıstr qoıýǵa Toqaevtyń jigeri jete me?. Ekinshi jaǵynan, byltyr Imekeńe «saılaýǵa tússeıshi» dedik, bıyl da oǵan úmit artqan jandardyń daýsy tolastar emes, biraq, ún qatqan Imekeń joq. Demek, «qazaqty ádimulyqqa jetkizem dep júrip, sonaý keýdemdegi basym ketip qalar, tynyshtyq qylaıyn» dedi me eken? Ózi bilsin...
Jalpy osy arada aıtpaı ketýge bolmaıtyn nárse, otyz jyldyq bir adamdy paıǵambardan da joǵary qoıǵan, jeke basqa tabynýshylyq dáýiri bárimizdi sál bolmaǵanda malǵa aınaldyryp jibere jazdady. Aınalyp úlgergender de bar, jáne az da emes, olarǵa Eldi, Jerdi qorǵaý kerek deseń túsinbeıdi. Eń jamany el erge qaraǵanda, erler jerge qaraıtyn zamandy qoldan jasap aldyq. El úmitin aqtaýǵa jaraıtyn-aq erler bar, el basqarǵysy da keledi, biraq, ...qurban bolǵysy kelmeıdi. Meniń ózim aqyny bar, ákimi bar, bıznesmeni bar, sondaı 4-5 adamǵa: «Sońyńyzdan el eretinin bilesiz, nege túspeısiz dodaǵa?» dedim. Ásirese, byltyrǵy saılaýda. «Qurtyp jiberedi ǵoı!..» deıdi bári. Taǵdyrym, ómirim Qudaıdyń qolynda demeıdi, bir adamnyń qolynda deıdi. Qudaı degenniń bar ekenin umytqan. Jelide Rınat Zaıytovtyń «Birigińdershi, aǵalar!» degen jyr-úndeýi júr. Aǵalaryń birikpeıdi, Rınat, úmitińdi úz, jandary tátti olardyń...
Jaqsy, úlkenderden qaıran joq eken, «qolym taza, janym taza, arym taza» (Nurtas Ońdasynov) deıtin jastardy tartaıyq» deıin deseń, joǵaryda S.Túgel aıtqandaı jaǵdaı. Jaryp turǵan, janyp turǵan, kúdik týdyrmaǵan bir de bireýi joq. Tiri jan tabylmady ma sonymen?..
Joq, el bolǵan soń erlerdi týdyrmaı turmaıdy. Solardyń ekeýin ataıyn. Jasy úlken bolǵanymen, jany jas olardyń, kúsh-qýaty da boılarynda. Birinshisi – Syrdyń qyzyl jyńǵylyndaı, «jetpistegi jigit» Jaýǵashty Nábıev. (Ol týraly pikir aıtqysy keletinder aldymen myna siltemege kirip, tolyq málimet alyp alsa durys bolar edi: https://kitap.kz/author/1987). Injener-elektrık. Almatydaǵy «Qyzyl tý» óndiristik birlestiginiń aǵa elektrıginen bas dırektordyń kommerııa boıynsha orynbasaryna deıin, mınıstriktiń kollegııa múshesine deıin kóterilgen, 1989 jyly Mınıstrler Keńesindegi bólim bastyǵy qyzmetin óz erkimen tastap (SovMın tarıhynda tuńǵysh ret) kooperatıv quryp, 1991-1993 jyldary onyń «Qazaqstan Kommerııa» syrtqy saýda qaýymdastyǵy Qazaqstannyń Saýda mınıstrliginiń rólin atqarǵan. «Kazatompromdy» óz qolymen qolymen qurǵan, «Kazkommerbanktiń» quryltaıshysy bolǵan adam. Biraq, Nurekeńdeı (Ońdasynovty aıtamyn!) bolmysynan aınymaıtynyn kózi jetken soń, bizdiń bılik ony jaǵaǵa shyǵaryp tastaǵan...
Ekinshisi – erdiń jasy elý bestegi Ibadýlla Qalybekov. Qazaqstannyń 1962 jyly Ózbekstanǵa berilip, 1971 jyly qaıtpaı qalǵan jerinde týyp ósken, 31 jasynda Aýylsharmınıstri, 21 mınıstrlik quramyna kirgen Gosagropromkomıtettiń tóraǵasy, vıe-premer bolǵan, Shymkentte «Asar» degen jańa m/a salyp, soǵan óziniń týǵan aýdanyndaǵy 25 myń qazaqtyń birin de qaldyrmaı kóshirip ákelgen azamat.
Bul eki azamatty kópshilik bilmegenmen, prezıdent Q.Toqaev biledi dep oılaımyn. Jáne ol ekeýi tize qossa, el ishinen jańa óndiris qurýǵa qabyleti, bilimi, qaıraty jetetin, elge shyn jany ashıtyn, erdiń – eri, emenniń – shory ǵana shydas beretin aýyr iske arqasyn tosýǵa jaraıtyn jasy bar, jasamysy bar jampozdardy taýyp, iriktep, tańerteń salsa keshke ozatyn, yldıdan salsa tóske ozatyn ákimder men mınıstrler komandasyn jasaqtaı alady dep senemin.
Másele – Q.Toqaevtyń óziniń sondaı erlikke barýǵa dáti shydaı ma? Basyn báıgege tigýge jaraı ma? Óıtkeni, jemqorlyqqa bógip qalǵan, onyń ústine klandarǵa bólinip alǵan bizdiń bılik júıeni buzýǵa kóne qoıar ma eken? Biletinder baılyq baladan da, bula mahabbattan da tátti deıdi ǵoı... Demek, ekinshi senarıimiz iske asýy úshin prezıdenttiń eli úshin qurban bolýǵa daıyndyǵy qajet.
Al, bul senarıı iske aspasa ne bolady? Onda birinshi senarıı kútip tur bizdi...
R.S. Aıtpaqshy, jurttyń bári bılikke «bıýdjetti qaıta qarańdar, qarjynyń bárin kóshe jóndeý, bordıýr aýystyrýǵa emes, densaýlyqqa jumsańdar» dep jatqanda, Túrkistan oblystyq ákimshiligi Kentaý men Túrkistannyń arasynan «oblys ákiminiń rezıdenııasyn» salyp jatqan kórinedi. Árıne, demeýshilerdiń qarjysyna bolsa kerek. 1994 jyly da jańa astanany da tek qana demeýshiler qarjysyna salamyz degen bolatynbyz... Barlyq sán-saltanatymen, jasandy kólimen, golf oınaıtyn alańymen. Salıýt atqysh Astanadan qalsyn ba... «Atan ólse soıylar, atam ólse qoıylar, búgingideı qansonar, maǵan qaıdan tabylar» degen qazaqpyz, indet te halyqty qyra bermes, ózi úshin toqtar, soǵan bola salqyn beldi, samal kóldi jumaq-jaıdyń jumysyn nesine keıinge shegeremiz, basqa qurylys kútse de ákim turatyn rezıdenııa kútpeıdi ǵoı» degen shyǵar astana men oblys aqyldasyp...
R.R.S. «Jurtty qurban bolǵysy kelmeıdi» dep kinálaısyz, ózińiz nege shyqpaısyz?» degen suraq týýy múmkin. Meniń boıymda Imekeńniń azýlylyǵy men uıymdastyrýshylyq qabyleti bar bolǵanda, dodaǵa baıaǵydan kirgen bolar edim. Óz shamamyzdy bilgendikten, qazaqy kókirekti basyp tynysh júrmiz. Al, biraq, kelesi prezıdent saılaýyna deıin eshnárse ózgermese, onda janymyzdan kúıýge týra keledi. Baǵdarlamamyz daıyn...
Ómirzaq Aqjigit
