"Adyrna" ulttyq portaly elimizge tanymal satırık–jazýshy, Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi Muhtar Sherimniń shyǵarmashylyǵy men qoǵamnyń qazirgi hal-ahýaly jaıly suhbatyn nazarlaryńyzǵa usynady.
–Muhtar aǵa, satıraǵa qalaı keldińiz? Ne túrtki boldy?
–Bári osyndaı suraqpen «sabaıdy». «Satıraǵa samoletpen keldim» desem, kúledi. Satırany men bireýden juqtyryp alǵan joqpyn. Jol –jónekeı de kelgen joqpyn. Satıraǵa qanymmen, janymmen kelgendeımin. Óıtkeni, bala kúnimde úlkenderdiń ázil áńgimelerin aýzymynyń sýy quryp, aýzym ańqııa tyńdaýshy edim. Besinshi klasta oqyp júrgenimde «Tazsha bala», «Qojanasyr áńgimeleri», «Toǵyz toqyldaq, bir shińkildek» sekildi juqa, túrli –tústi sýrettermen bezendirilgen kitapshalardy kóp oqıtynmyn. Sonyń áseri bolsa kerek, ázil áńgimelerge qyzyǵýym daýyldy kúngi órtteı boldy. Ásirese, Aldar kóseniń áńgimeleri erekshe unaıtyn. Segizinshi klasty aıaqtaǵan jyly jazda «Álımanyń álegi» atty tuńǵysh satıramdy jazdym. Biraq, toǵyzynshy klasqa kóshkende nege ekenin bilmeımin, bir kúnde sýretshi bolǵym kelip ketti. Tereze kólemindeı aq plakattardy satyp alyp, shımaılaıtynmyn. Biraq ózime unamady. Bulttardyń, úıdiń sýretterin kim sala almaıdy? Boıaýlarymdy shashyp jiberip edim, aq mysyqtyń ústine tógilip, ol «Durys, sýretshi bola almaısyń!» degendeı, baj ete qaldy. Sodan keıin satırany bir jola qolǵa aldym. Jaza berdim, jaza berdim. Tipti, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka bólimine oqýǵa túskende de, satırany saǵynyp, jazýymdy toqtatpadym. Ol kezde «Jalpy dápter» degen qalyńdaý dápter bolatyn. Sonyń tórteýin toltyrdym. Birinshi dápter demeı, bas jaǵyna «Muhtardyń satırasy. Birinshi tom. Ázil–syqaq áńgimeler», «Ekinshi, úshinshi, tórtinshgi tom» dep jazyp qoıatynymdy qaıtersiń? Ózimshe kitap jazǵan túrim sol.
–Qyshqyl satırańyz bar. Áleýmettik jelilerde jıi kórinesiz. «Shoshqalar sherýi», «Shegirtkeler sherýi», «Biz sondaı baqyttymyz!» sııaqty satıralaryńyz ezý jıdyrmaıdy. Oyndaı áleýmettik satıralaryńyzdyń keıbir máselelerge kómegi boldy ma?
–Naqty aıta almaımyn. Biraq oqyrmandarymdy oılandyryp, kúlki syılap júrgenimdi bilemin. Al, ákim qaralardyń arasynda jemqorlyqtan qorqyp qalǵandaryn estip qoıamyn. Árıne, meniń satıramnan keıin. Erterekte, keńes zamanynda satıraly feleton dáýiri júrgen edi. Feletonda aty–jóni atalyp ketken sheneýniktiń ózi burq ete qalatyn. Ideologııa kúshti edi. Qazir ondaı joq, kerisinshe, qyzmeti ósip ketedi, tipti, bala–shaǵasymen astanaǵa kóship ketedi.
–Qazirgi satıra nege álsiz? Nege satırada salmaq joq?
–Únemi makoron jeı beretin bala qalaı balpanaqtaı bolsyn? Sol sekildi qazirgi satıranyń ishinde makoron, vermıshel sııaqty maıda–shúıdeler bar, ot basy, oshaq qasynan shyǵa almaıdy. Et jemegen balada qandaı salmaq bolsyn? Sol sekildi satıra álsiz, qarashy, áleýmettik jelini qarap shyqsań, áıteýir kúldirý úshin anaıy, dóreki ázilder qaptap ketken. Teledıdardy qosyp qalsań, qarnyń ashatyn ázilderdi myjyp turǵan jastardy kóresiń. Ázil–syqaqtarynda, oqyp turǵan monologtarynda áleýmettik máselelerdi qaýzaıtyn bir túıir satıra joq. Onyń ber jaǵy, gazet oqymaıtyn jastar kóbeıdi. Egde kisilerdiń ózi qaramaıdy. Al, gazetter satıra jarııalaýdy umytty. Satıraly saıttar joqtyń qasy. Ras, portaldar meniń satıralarymdy jarııalap turady. Biraq ózge Sherimderdi de oqyǵym keledi. Nesin aıtasyń, satıradan sán, sahnadan án ketken zaman boldy.
–Degenmen, kúlki qudyretti kúsh qoı?
–Oǵan daý bar ma? Qazaq kúlkisine jetetin kúlki joq álemde. Ózim osyndaı pikirdemin. Kúlkiniń qudyreti osynda, sheneýnikter kúlki bolyp qalamyn dep oılap, kóp jaǵymsyz áreketterden bas tartady. Elge masqara bolamyn, kúlki bolamyn deýshiler de bar. Sondyqtan, óz basym, kúlkige qurmetpen qaraımyn.
–Qazirgi qazaq jýrnalıstıkasyna kóńilińiz tolady ma? Teledıdar ulttyq qundylyqtarymyzdy qanshalyqty dáripteýde?
–Beısen Quranbek marqum sekildi jýrnalıstıkanyń maıyn ishken maıtalmandar bar. Biraq az. Qazir oqý bitirmese de, báleqorlyǵymen tilishi atanyp, ákimderdi qorqytyp, «Feısbýkke salyp, masqarańyzdy shyǵaramyn!» deıtin qyz–jigitter kóbeıdi. Sosyn, anaý ákim baıǵus «Qudaıa betiń qurysyn! degendi ishinen aıtyp, tilshisymaqtyń qolyna aqsha ustatyp qutylady. Al, aqsha bermegenderdi byldyr–batpaǵymen áshkerelegen bolyp, jala jabýmen aıaqtaıdy. Múndaı tilshilerdi «múgedek tilshiler» dep ataımyn. Sosyn, ózderimen ózderi aıtysyp, sottasyp jatatyndaryn qaıtersiń? Betteri qalyń. Kesip alsań, qan shyqpaıdy, jyn shyǵatyndaı... Al, teledıdarlardaǵy baǵdarlamalar, ǵafý ótinemin, «bıttep» ketken. Birinen biri aýmaıdy. «Qalaýlym», «Kel tatýlasaıyq» sııaqty reıtıng qýǵan baǵdarlamalarmen kósegemiz kógermeıdi. Bul da rýhanııattaǵy vırýs, koronovırýs!
–Áleýmettik jelide koronovırýsty naǵyz indetke balap, halyqty saqtyqqa shaqyrǵanyńyzdan habardarmyz. Ózińiz indetten qalaı qorǵanyp jatyrsyz? Karantınniń sizge tıgizgen paıdasy men zııanyn aıta ketseńiz?
–Iá, áıelder «atyń óshkir koronovırýs» dep qarǵap ta jatyr. Bul indetti sheneýnikter de, halyq ta jaıbaraqat qarsy aldy. Qudamyz kelgendeı. «Tórletińiz, tórge shyǵyńyz!» degendeı. Birden saqtyq sharalaryn qabyldamadyq. Keıin baryp «Koronovırýs, ket, ket!» dep án shyǵaryp, qorqytqan boldyq. Kornovırýs ket degenimizge ketpedi. Endi eńiretip jatyr. Jylatyp jatyr. Eshteńege senbeıtin qazaqpyz ǵoı, endi senip jatyrmyz. Karantın kezindegi paıdasy sol, aýa tazaryp qaldy, tapyraqtaǵan, tárbıesiz, toılar toqtady. Men toıǵa qarsy emespin, biraq myń adam shaqyryp, báseke qýatyn toılardy quptamaımyn. Toıdyń da túrleri kóbeıip ketip edi. Tek, «Ajyrasý toıy» ǵana jetpeıtin edi. Al, zııany kóp. Qalaǵan jerimizge jete almaı, jete kalsaq, kete almaı, jerik áıel sııaqty jatyp qalǵan er azamattar qanshama? Qanshama armandar «aryqtap» ketti deseńshi? Qanshama áıelder úıde jatyp, semirip ketti deseńshi? Mine, osy shyraǵym, zııany.
–«Adyrna» ulttyq portalynyń oqyrmandaryna aıtar tilegińiz?
–Bata bereıin de!? Qolyńdy jaı: Ishkenderiń tátti shyryn, sok bolsyn, karantın degen pále joq bolsyn, jumys degende bilekterińdi túrip júrińder, qaıǵy- muń qurysyn, únemi kúlip júrińder! «Adyrnanyń» oqyrmandary qalyń bolsyn, qudalaryń kelgende soıa salatyn malyń bolsyn! Aspanymyz ashyq, jastar bir–birine ǵashyq, kóńilderińiz tasyp–tolsyn! Áýmın!
Áńgimelesken Dıana ASANOVA,
«Adyrna» ulttyq portaly
