Ýkraına Amerıka Qurama Shtattary ruqsat bere sala ATACMS zymyrandarymen Reseı aýmaǵyn atqylady. Bul sheshim Reseı men Soltústik Koreıa arasyndaǵy áskerı yntymaqtastyqty tejeý jáne Ýkraına Qarýly Kúshterine jańa strategııalyq artyqshylyq berý maqsatynda qabyldanǵan bolýy múmkin. Qazaqstannan qaraǵandaǵy áskerı sarapshynyń pikiri qandaı?
19 qarashaǵa qaraǵan túni Ýkraına Brıansk oblysynyń Karachev qalasyndaǵy áskerı nysandarǵa soqqy jasady dep habarlandy. Karachevtegi GRAÝ-nyń 67-arsenaly men 1046-arsenal nysanaǵa alynǵan. Jarylystardyń vıdeolary áleýmettik jelide keńinen talqylanýda. Reseı tarapy áýe shabýylyna qarsy qorǵanys júıeleriniń tórt ushqyshsyz ushaqty atyp túsirgenin málimdese de, zymyran soqqylary týraly aqparatty rastaǵan joq.
Bul oqıǵalar Baıden ákimshiliginiń Ýkraınaǵa qarý jetkizý máselesindegi saıasatyna baılanysty qyzý pikirtalas týdyrýda. Buǵan deıin Donald Tramp Baıdendi Ýkraınaǵa kórsetken qoldaýy úshin synǵa alǵan bolatyn.
Sarapshylardyń pikirinshe, Ýkraına ATACMS arqyly Reseıdiń logıstıkalyq jelilerine aıtarlyqtaı soqqy jasaı alady. Bul óz kezeginde Reseıdiń áskerı áreketterin báseńdetýge yqpal etýi múmkin. Osyǵan baılanysty zapastaǵy polkovnık, ardager ushqysh, áskerı sarapshy Ermek Seıitbattalovtyń pikirin suradyq.
- Ýkraınaǵa zymyran qarýy paıdalanýǵa berilgeli biraz boldy. Endi ruqsat etilgennen keıin Ýkraına ony qanshalyqty qoldana alady?
- Bir aıta ketetin jaǵdaı bar. «AQSh-tyń ATACMS atty, alystan soqqy beretin zymyrandaryn Reseı terrıtorııasyna qoldanýǵa Ýkraınaǵa ruqsat berildi», - dep resmı túrde AQSh ákimshiligi habarlaǵan joq. Degenmen bul aqparat BAQ betine jaıylyp ketti. Alǵashqy derek The New York Times betinde paıda boldy. Olar bıliktiń jaýapty qyzmetkeriniń málimetine júgingen. Odan keıin Reuters agenttigi jaýapty qyzmetkerlermen baılanysy bar óziniń úsh aqparat kózine súıenip, osy málimetti rastady. Brıtandyq BBC korporaııasy jáne basqa da buqaralyq aqparat quraldary osyny habarlady. Qalaı bolǵanda da, «osyndaı ruqsat bar» dep sanaýǵa bolady.
Bul málimetter týraly Ýkraına prezıdenti Vladımır Zelenskıı: «Jaýǵa soqqyny sózben bermeıdi, ony kezinde zymyrandar ózi aıtady», - dep pikir bildirdi. Aıtqandaı, Ýkraına 19 qarashada atalǵan zymyrandarmen Brıansk oblysynda ornalasqan 67-shi Zymyran-artıllerııanyń Bas basqarmasynyń qoımasyna soqqy jasady. Bul urys Reseı áskeri úshin jaısyz nátıje ákeldi. Vladımır Zelenskıı aıtqandaı, zymyrandar osy suraqqa ózderi jaýap berdi.
Degenmen, AQSh ákimshiliginiń bul sheshimi óte kesh qabyldandy. Eger jańa AQSh bıligi Ýkraınaǵa naqty ári júıeli kómek kórsetse, Ýkraına qajetti nátıjege qol jetkize alady.
AQSh ákimshiliginiń sheshimi jeńil qabyldanǵan joq. Bul másele birneshe aspektide qarastyrylýy kerek: geosaıasat, ishki saıasat, áskerı-saıası, áskerı-strategııalyq jáne áskerı-tehnıkalyq faktorlar.
Geosaıasat jaǵy. «Reseıdi ıadrolyq soqqy berýge májbúrledińder, úshinshi dúnıejúzilik soǵysqa jol ashtyńdar», – dep Reseıdi jaqtaýshylary AQSh ákimshiligin kinálaýǵa múmkindik aldy.
Ishki saıasat jaǵynan. Bul jaǵdaı Donald Trampqa jańa shabýyl alańyn syılady. Ol Ýkraınadaǵy soǵysqa mindetti túrde tyǵyz aralasýy múmkin.
Áskerı faktorlar. Ýkraına jeri tehnıkalyq turǵydan qıyn jaǵdaıda. Qystyń qara topyraǵy ezilip, tehnıka batpaqqa turyp qalýy yqtımal. Bul manevr jasaý múmkindigin shekteıdi. Qarý qoldaný úshin radıoelektrondy qarsy áreket quraldarynyń saı bolýy jáne aspannyń baqylaýshy drondar men ushqyshsyz apparattardan taza bolýy talap etiledi. Sonymen qatar, Ýkraınada M270 MLRS jáne M142 HIMARS júıeleriniń qanshasy saqtalǵanyn jáne olar tehnıkalyq turǵydan jaramdy ma, osyny anyqtaý qajet.
- Ýkraın áskeri ony qoldanýǵa daıyn ba?
- Árıne, Ýkraına áskerı mamandary batys elderinde arnaıy daıarlyqtan ótti. Daıyndyǵy joq elge mundaı qarý-jaraq berilmeıdi. Bul – halyqaralyq áskerı zań talaptarynyń biri.
- Bul AQSh-tyń da soǵysqa kirgeni bolyp eseptelmeı me, qalaı oılaısyz? Álem osy oqıǵadan keıin qalaı ózgeredi?
- Amerıka mamandary Ýkraınaǵa barmaı-aq, qajetti kómekti kórsete alady. Sebebi bul úshin AQSh Kongresinen arnaıy ruqsat alý kerek. Jaralanǵan, qaıtys bolǵan jaýyngerlerdiń quqyqtary Kongreste qarastyrylyp, ruqsat berilmeıinshe, mundaı jaǵdaı bolmaıdy.
Al «AQSh-tyń soǵysqa kirgeni bolyp esepteledi» degen – Reseıdiń propagandasy. Bul AQSh-ty kinálaý úshin qoldanylǵan ádis. Óziniń qabyldaǵan sharalaryn aqtaý úshin jasalǵan qadam.
Siz «Álem osy oqıǵadan keıin qalaı ózgeredi?» dep suradyńyz. Bul oqıǵa álemdi ıadrolyq soǵys nemese úshinshi dúnıejúzilik soǵys bolý qaýpine bir qadam bolsa da jaqyndatty. Biraq geosaıası jaǵdaı onsyz da ýshyǵyp tur.
- Ýkraına qarýdy qoldandy, Reseı endi qandaı jaýap beredi?
- Ýkraına qarýdy qoldandy. Endigi qadam Reseıden. Reseıdiń ıadrolyq qarýmen qorqytýy nemese ony qoldanýy yqtımal. Biraq basqa jaýap qaıtarý múmkindikteri shekteýli bolyp otyr.
Reseıdiń adamı resýrstary azaıdy. Endi mobılızaııa jarııalasa, halyqtyń shydamy taýsylyp, qoǵamdaǵy narazylyq órshı túsýi múmkin. Qarý-jaraqtan da tapshylyq kórip otyr. Sol sebepti Soltústik Koreıadan Keńes Odaǵynan qalǵan qarýlardy satyp alýda.
- Suhbatyńyzǵa raqmet!
Symbat Naýhan
«Adyrna» ulttyq portaly
