Osydan 141 jyl buryn, ıaǵnı, 1879 jyly 12 mamyrda Alash qozǵalysynyń kórnekti qaıratkeri, tarıhshy-ǵalym, qazaqtan shyqqan tuńǵysh temirjol ınjeneri Muhamedjan Tynyshbaev dúnıege keldi.
Jetisý oblysy Lepsi ýezi Maqanshy-Sadyr bolysynda (qazirgi Almaty oblysy Qabanbaı aýdany) týǵan. Aýyl moldasynan hat tanyǵan soń, 1890 jyly Vernyı erler gımnazııasynyń daıarlyq synybyna qabyldanady.
Ol 1900 jyly Vernyı gımnazııasyn altyn medalmen bitirdi. Gımnazııada oqyp júrgende Tynyshbaev óziniń izdenimpazdyǵymen, jan-jaqtylyǵymen erekshelenip, 1899 jyly Vernyı qalasynda ótken A.Pýshkınniń 100 jyldyq mereıtoıynda baıandama jasady. Gımnazııa dırektory Jetisý oblystyq áskerı gýbernatoryna joldaǵan ótinishinde Tynyshbaevty «tamasha shákirt qana emes, naǵyz talant ıesi» ekendigin málimdep, joǵary oqý ornynda bilim alýyna arnaıy stıpendııa bólýdi suraǵan. 1900 jyly Jol qatynasy ınstıtýtyna túsip, 1906 jyly bitiredi. 1905 jyly qarashada avtonomııashyldar odaǵy uıymynyń uıymdastyrýymen ótken sezge qatysyp, sóz sóıleıdi. Ol óz sózinde patsha ókimetiniń qazaq jerinde júrgizip otyrǵan otarshyldyq saıasatyn aıyptaı otyryp, endigi ýaqytta ulttyq ezgidegi halyqtarǵa avtonomııa berilýin talap etedi. Instıtýtty bitirgen soń ınjener-maman retinde Orta Azııa temir joly qurylysyna jiberiledi.
1907 jyly ekinshi Memlekettik dýmaǵa depýtat bolyp saılanyp, onda agrarlyq komıssııa quramynda qyzmet etedi. Dýma taratylǵan soń Orta Azııa temir joly qurylysyna aıryqsha ókiletti nusqaýshy-ınjener bolyp taǵaıyndalyp, Ámýdarııa ózeni arqyly ótetin kópirdi salýǵa qatysady. 1911 jyly Ýrsatevsk - Ándijan temir joly qurylysynyń bastyǵy ári bas ınjeneri, 1914 jyly Arys - Áýlıeata temir joly qurylysynyń bas ınjeneri qyzmetterin atqarady.
1917 jylǵy Aqpan tóńkerisinen keıin Tynyshbaev Ýaqytsha úkimettiń Túrkistan komıteti quramyna múshe bolyp taǵaıyndalady. Ýaqytsha úkimettiń Túrkistan komıtetiniń múshesi retinde Jetisý oblysyndaǵy 1916 jyly Qytaıǵa aýyp ketken qazaq-qyrǵyz bosqyndaryna kómek kórsetýdi uıymdastyrady. Birinshi jalpyqazaq sezine qatysyp, onda Búkilreseılik Quryltaı jınalysyna depýtattyqqa kandıdat retinde usynylady. Túrkistan ólkesi musylmandarynyń tórtinshi sezine qatysyp, onda qurylǵan Túrkistan avtonomııasy Ýaqytsha úkimetiniń tóraǵasy jáne Ishki ister mınıstri bolyp saılanady. Biraq kóp uzamaı bul qyzmetterinen bas tartady. Ekinshi jalpyqazaq sezinde Alashorda úkimetiniń quramyna saılanady. Tynyshbaev Alash qozǵalysy qaıratkerlerimen birge qazaq eliniń derbestigin qalpyna keltirýge, eldiń amandyǵyn saqtaýǵa kúsh salady. Ol osy maqsatta Á.Bókeıhanov, H.Ǵabbasov, R.Mársekov, Ǵ.Tanashev sekildi Alashorda úkimeti múshelerimen birge Ýaqytsha Sibir úkimetimen, Búkilreseılik Quryltaı jınalysy músheleri komıtetimen jáne Kolchak úkimetimen kelissózder júrgizýge qatysady. M.Tynyshbaev sonymen birge ǵylymı jumyspen de belsene aınalysty.
Ol Orys geografııa qoǵamy Túrkistan bóliminiń, Qazaqstandy zertteý qoǵamynyń, «Talap» uıymynyń múshesi boldy. «Túrkistan ulttyq birligi» uıymynyń qyzmetine atsalysady. Halqymyzdyń tarıhynyń kúrdeli, buryn zerttelmegen kezeńderine arnap, derekkózderi baı, ǵylymı turǵydan negizdelgen irgeli eńbekter jazady. Onyń tarıhty tereń túsine bilgendigi, zertteýshiligi, qazaq halqynyń ómirine, keıingi taǵdyryna áser etken iri oqıǵalardy túpqazyq etip alyp, júıeli túrde qarastyrýynan baıqalady.
Bul pikirge Tynyshbaev eńbekterindegi «Qyrǵyz-qazaq rýlarynyń shejiresi», «Qyrǵyz-qazaqtyń shyǵý tegi», «Qazaq etnonımi týraly», «Altyn ordanyń kúıreýi jáne Qazaq handyǵynyń qurylý tarıhy», «Aqtaban shubyryndy» sekildi, t.b. taqyryptaǵy eńbekteri dálel bola alady. Qazaq tarıhynyń kóne dáýiri, orta ǵasyrlar kezeńi, jańa zamany retinde jeke qarastyratyn kúrdeli máselelerdi keńinen qamtýǵa talpynysy tarıhshy-ǵalymnyń ózindik qalyptasqan tarıhı kózqarasy bar ekendigin ańǵartady. Sonymen qatar eńbekteri ulttyq múdde turǵysynda jazylýymen erekshelenedi. Ol qandaı da bir halyqtyń tarıhyn jazý úshin sol ulttyń tilin, salt-dástúrin, mádenıetin jetik meńgerý kerek degen prııpti berik ustanǵan jáne bul prııpti ózge zertteýshilerdiń de ustaýyn talap etedi.
Tynyshbaev 1922 jyldan Túrkistan AKSR-i Sý sharýashylyǵy basqarmasynda, Tashkentte jer sýlandyrý bóliminde, Qyzylorda qalasynyń qurylys-jóndeý jumystarynda, Jetisý gýbernııasy atqarý komıtetiniń jol bóliminde eńbek etip, ózin bilikti ınjener-maman retinde tanyta bildi. 1927 jyldan Túrkistan - Sibir temir joly qurylysynda eńbek etti. Tynyshbaevtyń kásibı sheberligi Túrksib qurylysyn salý barysynda aıryqsha tanyldy. Osy eńbekterine qaramastan Tynyshbaev keńestik bıliktiń qýǵyn-súrginine ushyrap, Túrksibti salyp jatqan kezinde 1930 jyly tamyzdyń 3-inde tutqynǵa alynady.
Oǵan «tap jaýy», «býrjýazııashyl-ultshyl» degen aıyptar taǵylady. Keıingi jyldary da únem baqylaýda bolǵan ol, aqyrynda keńestik saıası qýǵyn-súrginniń qurbany boldy.
1933-1937 jyldary ol aıdaýda júrip Máskeý-Donbas temir jol qurylysynda jumys isteıdi.
Ol jaqtan aýyryp, oralǵanymen 1937 jyly qarasha aıynda qaıta tutqyndalady da, 1938 jyly jyly Tashkent túrmesinde "Halyq jaýy" degen jeleýmen atylady.
Almatydaǵy Qazaq Kólik jáne kommýnıkaııa akademııasy M.Tynyshbaevtyń esimimen atalady.
