BEIÝAQTAǴY MINÁJAT
Ilinerde kúnniń qyzyl kirpigi
dertim meniń meńdedi –
Ómir ózi-aq óltiredi bir kúni,
óltirispe Sen meni!
Musa,
Ǵaısa,
Muhammedtiń kóp ishken,
taýyspaǵan kermegin
jutam únsiz.
Úmitim joq Jeńisten.
...kózimnen súı sen meniń!
Ernim emes,
et júregim kezerip
joq sýsynǵa shóldeppin.
Ajal-qurdas aq myltyǵyn kezenip
«Kettik!» dese – men kettim!..
... Bizge nege baıansyzdy ańsattyń,
e-eı, esi bar Qudire-et?..
...Bosqa nalyp, bolmashyǵa sharshappyn –
kózimnen súı bir ret!
Túnge sińip joǵalamyn Men erteń –
aıamaıdy Seni Kók...
Ózim túgil, ólerdeı mas kóleńkem
«Ómir!» dep tur eńirep!
... Allahý da aıap basar keýdeniń
únsiz aıtqan zary bul –
ómir ózi-aq óltiredi.
Sen meni
óltirispe, Jaryǵym!
Kózimnen súı Seni kórip jubanǵan...
GÚL – JÝSAN
Gúldi aıaımyn – ómiri ózin aldap, tekke ótken –
...Shynshyl óskin kórmedim,
Jýsan,
Sheńgel,
Kókpekten!
Úzik-úzik
kúlkiń men kólgirsýiń, tepkińniń
bárin ...Ómir,
Májnúnge laıyq baqyt dep bildim.
Aıyptymyn aldyńda,
arnamadym gúlge óleń —
Gúldiń solyp,
Boıaýdyń ońatynyn bilgen em,
Men jýsanǵa inimin. Sheńgel bolyp kektenem —
Kókpek jaqqan kóne úıdiń
kójesimen kóktegem.
...Ormany kem,
Dúrdaraz — tobylǵysy, jyńǵyly,
sortańy mol,
sýy ay, keń Dalanyń Muńdy uly
Tarta týsa tegine – túkirmeıdi jalǵanǵa,
Janǵa qonsa jalǵyz shań, aınalady arlanǵa!
Dili — jýsan,
qııaly — qypshaqy erdiń Tarlany,
Jylqy músin bolmysy. Sordan kermek armany,
Muńy – Qobyz,
tózimi boldyrtardaı túıeni,
Dombyrasy – duǵasy,
Sózi – serti kıeli.
Qyran túgil,
Qarǵasy qara oıdy uǵar qııadan
Osy Dala — Otanym. Uqsamaýǵa – uıalam.
Baqyt, baılyq,
as pen toı,
sheksiz shattyq, muń - nala.
Dana,
daýkes,
batyr ez... —
Bárin kórgen bul Dala,
Tanyp ketpeı
tirliktiń baǵzy áýeni — Kúıbeńnen,
Ózgeni de,
ózin de aldamaýǵa úırengen.
Jýsanymyn men sonyń.
«Gúl ǵumyry baıansyz!» —
Kúlip turyp aıtatyn aq syrym da — aıaýsyz,
Osy — menmin, eı, Ómir,
sertim — jalqy, minim — myń.
Aıap aıtam atyn da
esebi joq gúlińniń!
KÚZ. TOBA
Aqty juldyz tas tóbemnen «aǵalap»,
Arashaǵa túspedim.
Saldaqy tún saq-saq kúldi tabalap,
barmaǵymdy tistedim.
- Jaz ót-ti! – dep jasyl boıaý
jylaıdy –
men qaıteıin,sarǵaıar.
Qarǵaǵansyp qarańǵyny–Qudaıdy –
qaltyraǵan sham da – aıar.
«Týǵan ekem – ólerimdi bilem men,
tańdy qarǵap kún batar....
Synyq sáýle kútip qaıtem bireýden,
qaı janardy qurǵatam?»
J-ja-alǵa-ansyń-ń! – dep,Máńgiliktiń
jaǵasyn
julqylap em,qyńbady.
Jesir-ómir jubatady balasyn
jyrym-jyrym qundaǵy...
Myń ǵasyrlyq Máńgi oıynnyń máni –
osy.
Boıaýy,tek kónergen.
Me-en?
...sábımin
senimi men dámesi
ózinen Zor,
ólermen...
TÚN. QUSA
– Múmkin eme-es! – deıdi yshqynyp júregim –
...múmkindigim sol ǵana.
Túsim be eken?– qol tapsyryp júremin
ımany joq moldaǵa.
– Kóne almaımyn!– dep jylaıdy Óleńim,
jubata almaı mıym dal.
Onyń nurly sáýle toly zerenin
byt-shyt qyldy quıyndar.
Ebireı shal «el–seniki!» dep kúldi –
...soǵan da máz sorly aǵam.
Qııanatqa qııa da almaı tektimdi,
qostaı da almaı, qorlanam.
Tıynǵa ótpeı uıat deıtin qurǵyryń,
aqylynan aljasty Ar –
Ózgege áli jetpegen soń, bir-birin
...talap jemek qandastar.
Peri kıip perishteniń jelegin,
jaınaǵansyp jalǵan gúl,
Kókten bezip,kúlden izdep keregin
azyp-tozyp arman júr...
Kıe kóshti babam sengen uǵymnan–
...qalǵany – qur sóz-qaýyz.
Qazaqy arman, senen múlde sýynǵam –
shaıqap ishsin ózge aýyz!
– Sabyr!–deısiń, janym-dalam, jalǵyzym –
sabyr seni sal qylǵan!
Aq júzińe kúlli ibilis saldy izin–
al,qashyp kór taǵdyrdan...
Ákireńdep, ákemsindi kóringen –
...jylap barar joq táńir.
«Uıat kúshti, – demeýshi me eń,– ólimnen»,
...kel,kel,myqtym,otqa kir!
Teksiz ul-qyz taptap sezim qanatyn.
án salyp júr...arsyz án...
Tabalaıdy aq shyraqty qara tún –
...sońynda tań bar shyǵar?
Shyqpaǵan jan shyǵar kúnnen úmitker –
Ne beresiń keler kúz?
–Múmkin eme-es! – deseńdershi,eı,jigitter, –
...ishten tynyp ólermiz...
KESh. JALǴYZDYQ
Aqyrzaman ornaıdy endi –
Kún óldi
Qyp-qyzyl bop uıattan.
Ókinerdeı eshteńe joq.
Bireýdi
óp-ótirik jubatpan...
«Esi aýysqan dúnıeden jalyqtym –
emeksirdeı ne bar, al?...
elesindeı Jumaq penen Tamuqtyń
Kórgeniń men Kókeıkestiń kereǵar!
Ómir degen osy bolsa...
shydarmyn,
óshpeıtin de ónbeıtin...
Men táńirdiń zo-or qatesi shyǵarmyn
ózi ǵana jóndeıtin?...
Elge eliktep
qýanǵansyp júremin,
jylaǵansyp men nesin? –
Qul qulyqsyz kóteredi bilegin,
Patsha – qýys keýdesin...
Dosym da joq,
dushpanym da joq meniń –
bárin únsiz keshirgem.
Ólip edim – ómir ótip ketpedi –
shyqpaı qoıdy esimnen!»
...Aqyrzaman bolmaı qaldy. Tirimin.
Oıym – jyndy, aıkezbe.
Ǵasyr ótti... úzilerdeı julynym –
...jolyǵamyz qaı kezde?..
BÁIIT
Bir mańdaıǵa sonshama azap,
so-onsha baq
qalaı syımaq?
Dál osylaı súımek kim?
...muny aıtýǵa laıyqsyz, qor sanap
Men
Óleńdi tunshyǵýǵa úırettim.
Daryndyǵa shyn darıtyn kesel bul –
esi adasty armanymnyń.
Emi – sen.
Kúlliálemdik Kúıeleshten esen Nur,
Esh patshaǵa buıyrmaǵan Jeńis, e-eń...
Men ózińe qol sozýǵa qaımyǵam,
Saýsaqtarym aıyrar dep kıeńnen –
Allaǵa tán Qýanysh pen Qaıǵydan
Jaratylǵan dertim – Óziń.
Súıem men...
deımin ylǵı. Sene almaısyń sen buǵan –
júregińdi tozaqy ómir tonaǵan.
Meniń dertim asqaq edi. Endi uǵam –
qýyrshaqtyń qaıdan jetsin qoly oǵan?!
...eń esýas,
eń beıkúná Qııaldyń
jerge amalsyz túsip ketken elesi,
bas shaıqama!
Men sen úshin uıaldym –
shyn qýyrshaq emespisiń sen osy!..
ÁIEL
Uly sýretshiniń kórmedegi «Jalańash áıel» atty
kartınasynyń janynda bireýler
yrjańdasyp tur.
Meıli...
Áliń jetse,
janaryńdy ala qash –
Áıel! Áıel...
Áıel tuttaı jalańash!
Áıel emes,
kúlli álem tur aldymda
kúnási men qasıeti aralas.
Álde qater,
Álde lázzat,
Álde muń?
Jyr oqýǵa
jetpeı qaldy dármenim,
Júdemedim jalǵan sopy júzdenip –
Kúnáharǵa quny tıyn sáldeniń:
– Sharap bar ma?
Ý qossań da,
quı bárin,
Alty qurlyq,
tórt muhıtty syıladym! –
Arystannyń ózi-aq edim...
Al,muny
Alańǵasar Sezim,saǵan qımadym.
Bezeý betin boıatqandaı qynamen,
Ásireqyzyl urǵashyńa unap em,
Áıel emes,
Qarsy aldymda qas qaqpaı
Qasıetti hám kúnáhár tur Álem.
Júregimdi jarar boldy-aý jasyn án...
Álem-Áıel!
Quzyryńa bas uram,
Qasıetińdi kıe tutyp,
kúnáńdi
óz kúnámdaı janushyryp jasyram.
...Ne jaısańy ishimde óldi armannyń!
Jalǵyz muń bar –
Jan bitkennen qalǵan muń:
– Áıel! – desem,án salatyn Mylqaýdyń,
– Álem! – desem, kózi soqyr...
Tańǵaldym!
ARYZDASÝ
Túse berme ókinishtiń dertine,
aıtpa beker jelge syr –
Súıdim dep em, turmaı kettim sertime,
«Kesh, kesh...» deme,
sen keshir!
Tabylmady menen kútken kóp arman –
túgendeısiń qaıbirin...
Men – túsińe enip, kenet joǵalǵan
elesi ekem qaıǵynyń.
Daryndylar shaq shydaıtyn keseldiń –
shyn súıýdiń ýynan,
menimenen birge urttap eń, neshe óldiń,
áli órtsiń ...men sýyǵam.
Este qalsyn
japyraq-janyń jegenim,
umyt bolsyn súıgenim.
Ornyn sıpap bekerge opyq jemegin
synyp túsken túımeniń.
Shashyń múlde ketti aǵaryp.
Kúrsinbe,
esińe alma, umytqyn.
Men – Elespin.
Syǵalaı ma qur súldem
Sańylaýynan qulyptyń?..
Dármeniń joq shashyń julyp jylaýǵa,
úzdigersiń,
tynarsyń.
Jalynar em «sony aıa!» dep Qudaıǵa –
eles tilin kim alsyn!..
Sen qırama.
Nesi ketsin Elestiń –
odan muńsyz elde joq.
Men –
ózińdi óp-ótirik, kómeski
jalynymen jalǵyz sharpyp sóngen ot!
* * *
Qumǵa túsken izińdi qulaı súıgem...
Bir ret
Qupııasyn ashyp ap, quny ketken qudiret!
Aıǵa ǵashyq,
Aqymaq arystanǵa usaǵan
sol sezimnen arylyp,
qobyz tarttym qusadan —
Alaqanym jaıǵanǵa
alamyn dep meni emdep,
Aspantekti asqaqtyq, ketkeniń ne tómendep?
Qalǵanyń ne tólejip?
«qadirińdi bil» dep em,
Qaısar,
Áppaq sáýlemen qashap jazyp túnge óleń,
Jýsan muńdy «jupar» dep,
Saǵym qýyp sarylyp,
Aqyl-esten arylǵan Baqytty edim...
Bári umyt:
Kóne jerdi jaılaǵan
kóp menmenge usap qap,
Kóz aldymda sen nege
sala berdiń usaqtap?
Kúlesiń de jylaısyń,
aldanasyń, aldaısyń,
senip turyp, senbeısiń... —
kúlli estiden aýmaısyń,
Tabalatpaı úmitti,
ókinishti júgendep,
Kúttim ishteı qanshama
«óz qadirin biler» dep...
Qalaı saǵan tabynyp,
talpynbaqshy endi óleń –
Qumǵa túsken izińniń quly emes pe em men degen?!
Aqyldy emes...
aqynmyn —
kóp dámetip, az alǵan,
jaq qarysyp,
til semdi tilep shekken jazamnan.
Janym meniń — dárýish,
Dármenim joq jyrlarǵa —
Qupııasy ashylǵan qudirette qun bar ma?..
..Qulaı súıgem...
sol shólden solatyndaı boldym-aý:
Jerge nege túskensiń?
Kókke sozǵan qol mynaý...
* * *
Jerdegi bar jol shekteýli,
Kún qysqa — muńym kóp emes –
Kózimnen kólbep ketpeıdi
kóktemde kórgen kók eles.
Túsimde —
átteń ... túsimde! —
janary Kúndeı kúlegesh,
máńgi órtep ótý úshin be,
jolyqqan maǵan bir eles.
Peri me,
Jyn ba, pende me,
taǵdyr ma talqy saılaǵan?
Tús bolyp sińip keýdeme
Bir eles meni arbaǵan.
Kózinen ushqyn shashyrap,
demimen tylsym kúıdirip,
qapasymdy eppen ashyp ap,
qolqama qolyn tıgizip...
Jymıyp jumbaq qudiret,
júrekke taqap júregin,
júzimnen óbip bir ret,
órt tastaı qashqan gúl erin.
Oranyp kókshil jibekke,
oramal salǵan sol arman,
tús bolyp kelip,
Túnekke
ketken de sińip...joǵalǵan!
Kez bolyp eles ishinde
sen bolarmysyń esti alǵan?
...Kóz súzip ótý úshin men
kózińnen súımeı, kesh qalǵam...
