Meıirhan Aqdáýletuly. Synyq sáýle kútip qaıtem bireýden

622

BEIÝAQTAǴY MINÁJAT

Ilinerde kúnniń qyzyl kirpigi

dertim meniń meńdedi –

Ómir ózi-aq óltiredi bir kúni,

óltirispe Sen meni!

 

Musa,

Ǵaısa,

Muhammedtiń kóp ishken,

taýyspaǵan kermegin

jutam únsiz.

Úmitim joq Jeńisten.

...kózimnen súı sen meniń!

 

Ernim emes,

et júregim kezerip

joq sýsynǵa shóldeppin.

Ajal-qurdas aq myltyǵyn kezenip

«Kettik!» dese – men kettim!..

 

... Bizge nege baıansyzdy ańsattyń,

e-eı, esi bar Qudire-et?..

...Bosqa nalyp, bolmashyǵa sharshappyn –

kózimnen súı bir ret!

 

Túnge sińip joǵalamyn Men erteń –

aıamaıdy Seni Kók...

Ózim túgil, ólerdeı mas kóleńkem

«Ómir!» dep tur eńirep!

 

... Allahý da aıap basar keýdeniń

únsiz aıtqan zary bul –

ómir ózi-aq óltiredi.

Sen meni

óltirispe, Jaryǵym!

 

Kózimnen súı Seni kórip jubanǵan...

 

GÚL – JÝSAN

 

Gúldi aıaımyn – ómiri ózin aldap, tekke ótken –

...Shynshyl óskin kórmedim,

            Jýsan,

                        Sheńgel,

                                    Kókpekten!

 

Úzik-úzik

kúlkiń men kólgirsýiń, tepkińniń

bárin ...Ómir,

Májnúnge laıyq baqyt dep bildim.

 

Aıyptymyn aldyńda,

arnamadym gúlge óleń — 

Gúldiń solyp,

Boıaýdyń ońatynyn bilgen em,

Men jýsanǵa inimin. Sheńgel bolyp kektenem —

Kókpek jaqqan kóne úıdiń

kójesimen kóktegem.

 

...Ormany kem,

Dúrdaraz — tobylǵysy, jyńǵyly,

sortańy mol,

sýy ay, keń Dalanyń Muńdy uly

Tarta týsa tegine – túkirmeıdi jalǵanǵa,

Janǵa qonsa jalǵyz shań, aınalady arlanǵa!

 

Dili — jýsan,

qııaly — qypshaqy erdiń Tarlany,

Jylqy músin bolmysy. Sordan kermek armany,

Muńy  – Qobyz,

tózimi boldyrtardaı túıeni,

Dombyrasy – duǵasy,

Sózi – serti kıeli.

Qyran túgil,

Qarǵasy qara oıdy uǵar qııadan

Osy Dala — Otanym. Uqsamaýǵa – uıalam.

 

Baqyt, baılyq,

as pen toı,

sheksiz shattyq, muń - nala.

Dana,

daýkes,

batyr ez... —

Bárin kórgen bul Dala,

Tanyp ketpeı

tirliktiń baǵzy áýeni — Kúıbeńnen,

Ózgeni de,

ózin de aldamaýǵa úırengen.

 

Jýsanymyn men sonyń.

«Gúl ǵumyry baıansyz!» —

Kúlip turyp aıtatyn aq syrym da — aıaýsyz,

Osy — menmin, eı, Ómir,

 

sertim — jalqy, minim — myń.

Aıap aıtam atyn da

esebi joq gúlińniń!

 

KÚZ. TOBA

 

Aqty juldyz tas tóbemnen «aǵalap»,

Arashaǵa túspedim.

Saldaqy tún saq-saq kúldi tabalap,

barmaǵymdy tistedim.

 

- Jaz ót-ti! – dep jasyl boıaý

jylaıdy –

men qaıteıin,sarǵaıar.

Qarǵaǵansyp qarańǵyny–Qudaıdy –

qaltyraǵan sham da – aıar.

 

«Týǵan ekem – ólerimdi bilem men,

tańdy qarǵap kún batar....

Synyq sáýle kútip qaıtem bireýden,

qaı janardy qurǵatam?»

 

J-ja-alǵa-ansyń-ń! – dep,Máńgiliktiń

jaǵasyn

julqylap em,qyńbady.

Jesir-ómir jubatady balasyn

jyrym-jyrym qundaǵy...

 

Myń ǵasyrlyq Máńgi oıynnyń máni –

osy.

Boıaýy,tek kónergen.

Me-en?

...sábımin

senimi men dámesi

ózinen Zor,

ólermen...

 

TÚN. QUSA

 

– Múmkin eme-es! – deıdi yshqynyp júregim –

...múmkindigim sol ǵana.

Túsim be eken?– qol tapsyryp júremin

ımany joq moldaǵa.

 

– Kóne almaımyn!– dep jylaıdy Óleńim,

jubata almaı mıym dal.

Onyń nurly sáýle toly zerenin

byt-shyt qyldy quıyndar.

 

Ebireı shal «el–seniki!» dep kúldi –

...soǵan da máz sorly aǵam.

Qııanatqa qııa da almaı tektimdi,

qostaı da almaı, qorlanam.

 

Tıynǵa ótpeı uıat deıtin qurǵyryń,

aqylynan aljasty Ar –

Ózgege áli jetpegen soń, bir-birin

...talap jemek qandastar.

 

Peri  kıip perishteniń jelegin,

jaınaǵansyp jalǵan gúl,

Kókten bezip,kúlden izdep keregin

azyp-tozyp arman júr...

 

Kıe kóshti babam sengen uǵymnan–

...qalǵany – qur sóz-qaýyz.

Qazaqy arman, senen múlde sýynǵam –

shaıqap ishsin ózge aýyz!

 

– Sabyr!–deısiń, janym-dalam, jalǵyzym –

sabyr seni sal qylǵan!

Aq júzińe kúlli ibilis saldy izin–

al,qashyp kór taǵdyrdan...

 

Ákireńdep, ákemsindi kóringen –

...jylap barar joq táńir.

«Uıat kúshti, – demeýshi me eń,– ólimnen»,

...kel,kel,myqtym,otqa kir!

 

Teksiz ul-qyz taptap sezim qanatyn.

án salyp júr...arsyz án...

Tabalaıdy aq shyraqty qara tún –

...sońynda tań bar shyǵar?

 

Shyqpaǵan jan shyǵar kúnnen úmitker –

Ne beresiń keler kúz?

–Múmkin eme-es! – deseńdershi,eı,jigitter, –

...ishten tynyp ólermiz...

 

KESh. JALǴYZDYQ

 

Aqyrzaman ornaıdy endi –

Kún óldi

Qyp-qyzyl bop uıattan.

Ókinerdeı eshteńe joq.

Bireýdi

óp-ótirik jubatpan...

 

«Esi aýysqan dúnıeden jalyqtym –

emeksirdeı ne bar, al?...

elesindeı Jumaq penen Tamuqtyń

Kórgeniń men Kókeıkestiń kereǵar!

 

Ómir degen osy bolsa...

shydarmyn,

óshpeıtin de ónbeıtin...

Men táńirdiń zo-or qatesi shyǵarmyn

ózi ǵana jóndeıtin?...

 

Elge eliktep

qýanǵansyp júremin,

jylaǵansyp men nesin? –

Qul qulyqsyz kóteredi bilegin,

Patsha – qýys keýdesin...

 

Dosym da joq,

dushpanym da joq meniń –

bárin únsiz keshirgem.

Ólip edim – ómir ótip ketpedi –

shyqpaı qoıdy esimnen!»

 

...Aqyrzaman bolmaı qaldy. Tirimin.

Oıym – jyndy, aıkezbe.

Ǵasyr ótti... úzilerdeı julynym –

...jolyǵamyz qaı kezde?..

 

BÁIIT

 

Bir mańdaıǵa sonshama azap,

so-onsha baq

qalaı syımaq?

Dál osylaı súımek kim?

...muny aıtýǵa laıyqsyz, qor sanap

Men

Óleńdi tunshyǵýǵa úırettim.

 

Daryndyǵa shyn darıtyn kesel bul –

esi adasty armanymnyń.

Emi – sen.

Kúlliálemdik Kúıeleshten esen Nur,

Esh patshaǵa buıyrmaǵan Jeńis, e-eń...

 

Men ózińe qol sozýǵa qaımyǵam,

Saýsaqtarym aıyrar dep kıeńnen –

Allaǵa tán Qýanysh pen Qaıǵydan

Jaratylǵan dertim – Óziń.

Súıem men...

 

deımin ylǵı. Sene almaısyń sen buǵan –

júregińdi tozaqy ómir tonaǵan.

Meniń dertim asqaq edi. Endi uǵam –

qýyrshaqtyń qaıdan jetsin qoly oǵan?!

 

...eń esýas,

eń beıkúná Qııaldyń

jerge amalsyz túsip ketken elesi,

bas shaıqama!

Men sen úshin uıaldym –

shyn qýyrshaq emespisiń sen osy!..

                                               

ÁIEL

 

Uly sýretshiniń kórmedegi «Jalańash áıel» atty         

kartınasynyń janynda bireýler

                                                    yrjańdasyp tur.

Meıli...

 

 

Áliń jetse,

janaryńdy ala qash –

Áıel! Áıel...

Áıel tuttaı jalańash!

Áıel emes,

kúlli álem tur aldymda

kúnási men qasıeti aralas.

Álde qater,

Álde lázzat,

Álde muń?

Jyr oqýǵa

jetpeı qaldy dármenim,

Júdemedim jalǵan sopy júzdenip –

Kúnáharǵa quny tıyn sáldeniń:

 

– Sharap bar ma?

Ý qossań da,

quı bárin,

Alty qurlyq,

tórt muhıtty syıladym! –

Arystannyń ózi-aq edim...

Al,muny

Alańǵasar Sezim,saǵan qımadym.

 

Bezeý betin boıatqandaı qynamen,

Ásireqyzyl urǵashyńa unap em,

Áıel emes,

Qarsy aldymda qas qaqpaı

Qasıetti hám kúnáhár tur Álem.

 

Júregimdi jarar boldy-aý jasyn án...

Álem-Áıel!

Quzyryńa bas uram,

Qasıetińdi kıe tutyp,

kúnáńdi

óz kúnámdaı janushyryp jasyram.

 

...Ne jaısańy ishimde óldi armannyń!

Jalǵyz muń bar –

Jan bitkennen qalǵan muń:

– Áıel! – desem,án salatyn Mylqaýdyń,

– Álem! – desem, kózi soqyr...

Tańǵaldym!

 

ARYZDASÝ

 

Túse berme ókinishtiń dertine,

aıtpa beker jelge syr –

Súıdim dep em, turmaı kettim sertime,

«Kesh, kesh...» deme,

sen keshir!

 

Tabylmady menen kútken kóp arman –

túgendeısiń qaıbirin...

Men – túsińe enip, kenet joǵalǵan

elesi ekem qaıǵynyń.

 

Daryndylar shaq shydaıtyn keseldiń –

shyn súıýdiń ýynan,

menimenen birge urttap eń, neshe óldiń,

áli órtsiń ...men sýyǵam.

 

Este qalsyn

japyraq-janyń jegenim,

umyt bolsyn súıgenim.

Ornyn sıpap bekerge opyq jemegin

synyp túsken túımeniń.

Shashyń múlde ketti aǵaryp.

Kúrsinbe,

esińe alma, umytqyn.

Men – Elespin.

Syǵalaı ma qur súldem

Sańylaýynan qulyptyń?..

 

Dármeniń joq shashyń julyp jylaýǵa,

úzdigersiń,

tynarsyń.

Jalynar em «sony aıa!» dep Qudaıǵa –

eles tilin kim alsyn!..

 

Sen qırama.

Nesi ketsin Elestiń –

odan muńsyz elde joq.

Men –

ózińdi óp-ótirik, kómeski

jalynymen jalǵyz sharpyp sóngen ot!

 

* * *

 

Qumǵa túsken izińdi qulaı súıgem...

Bir ret

Qupııasyn ashyp ap, quny ketken qudiret!

Aıǵa ǵashyq,

Aqymaq arystanǵa usaǵan

sol sezimnen arylyp,

qobyz tarttym qusadan —

Alaqanym jaıǵanǵa

alamyn dep meni emdep,

Aspantekti asqaqtyq, ketkeniń ne tómendep?

 

Qalǵanyń ne tólejip?

«qadirińdi bil» dep em,

Qaısar,

Áppaq sáýlemen qashap jazyp túnge óleń,

Jýsan muńdy «jupar» dep,

Saǵym qýyp sarylyp,

Aqyl-esten arylǵan Baqytty edim...

Bári umyt:

Kóne jerdi jaılaǵan

kóp menmenge usap qap,

Kóz aldymda sen nege

            sala berdiń usaqtap?

 

Kúlesiń de jylaısyń,

aldanasyń, aldaısyń,

senip turyp, senbeısiń... —

kúlli estiden aýmaısyń,

Tabalatpaı úmitti,

            ókinishti  júgendep,

Kúttim ishteı qanshama

            «óz qadirin biler» dep...

Qalaı saǵan tabynyp,

talpynbaqshy endi óleń –

Qumǵa túsken izińniń quly emes pe em men degen?!

 

Aqyldy emes...

aqynmyn —

kóp dámetip, az alǵan,

jaq qarysyp,

til semdi tilep shekken jazamnan.

Janym meniń — dárýish,

Dármenim joq jyrlarǵa —

Qupııasy ashylǵan qudirette qun bar ma?..

..Qulaı súıgem...

sol shólden solatyndaı boldym-aý:

Jerge nege túskensiń?

Kókke sozǵan qol mynaý...

* * *

Jerdegi bar jol shekteýli,

Kún qysqa — muńym kóp emes –

Kózimnen kólbep ketpeıdi

kóktemde kórgen kók eles.

 

Túsimde —

átteń ... túsimde! —

janary Kúndeı kúlegesh,

máńgi órtep ótý úshin be,

jolyqqan maǵan bir eles.

 

Peri me,

Jyn ba, pende me,

taǵdyr ma talqy saılaǵan?

Tús bolyp sińip keýdeme

Bir eles meni arbaǵan.

 

Kózinen ushqyn shashyrap,

demimen tylsym kúıdirip,

qapasymdy eppen ashyp ap,

qolqama qolyn tıgizip...

 

Jymıyp jumbaq qudiret,

júrekke taqap júregin,

júzimnen óbip bir ret,

órt tastaı qashqan gúl erin.

 

Oranyp kókshil jibekke,

oramal salǵan sol arman,

tús bolyp kelip,

Túnekke

 ketken de sińip...joǵalǵan!

 

Kez bolyp eles ishinde

sen bolarmysyń esti alǵan?

...Kóz súzip ótý úshin men

kózińnen súımeı, kesh qalǵam...

Pikirler