Armannyń jeteginde ómir súretin adam balasynyń bilimge umtylýy – ıgiliktiń bastaýy. Este joq eski zamandardaǵy tas bitikterden bastap búgingi qaǵaz kitaptarǵa deıingi rýhanı mura sanalatyn eńbekterde bilimniń qazyna ekeni aıtylady. Áridegi tarıh túsinýge qıyndyq týǵyzatyn bolsa, berirek keleıin. Mysaly, bizdiń qoǵam bıyl 175 jyldyq mereı toıyn atap ótetin Abaı Qunanbaıuly on segizinshi qara sózinde: «teginde adam balasy adam balasynan aqyl, ǵylym, ar, minez degen nárselermen ozbaq» - deıdi. Bul sóz búgingi kúnde de, bolashaqta da mańyzyn joımaıdy. Nege? Sebebi, bilim armanǵa jetýdiń jáne jetistiktiń kilti. Sondyqtan, damyǵan elderdiń qataryna umtylǵan elimiz eń birinshi bilim salasyna kóbirek kóńil bólý kerek. Ol úshin jyl saıyn jyr bolatyn Ulttyq biryńǵaı testileýdiń negizin túsingen abzal. Jalpy, biliktilikti anyqtaýǵa arnalǵan bul júıe jańa tehnologııalarǵa negizdelgen, mektep túlekteriniń qorytyndy memlekettik attestaııasyn jáne kolledjder men joǵary oqý oryndaryna túsý emtıhandaryn biriktiretin, bilim berý uıymynan táýelsiz, bilim sapasyn baǵalaýdyń memlekettik júıesi.
Men – 2019 jyldyń túlegimin. Bilim synaǵyna daıyndyq barysynda ózime, ózimniń bilimime 90% senimdi boldym, al qalǵan 10% senimdilikti men psıhologııalyq turǵydan qarastyrdym. Mine, osy sebepten basymnan ótken jaǵdaıdy oı eleginen ótkizip, oıymdy bildirýim talaptanǵan túlekterge paıdaly bolady degen úmittemin. Al, bilim sapasyna jaýapty mamandar úshin keńeske jarap jatsa, bolashaqta osy baǵytta izdenýdi maqsat ettim. Maqsat demekshi UBT-nyń negizgi maqsaty bilimniń joǵary sapasyn qamtamasyz etetin oqý jetistikteriniń syrtqy táýelsiz baǵasynyń júıesin qurý bolyp tabylady.
Al, mindetterine keletin bolsaq:
1) Birińǵaı ólsheý materıaldarynyń kómegimen bilim sapasyn memlekettik baqylaý men basqarýdy qamtamasyz etý;
2) Bilim sapasyn baǵalaýdyń shynaıylyǵyn, durystyǵyn arttyrý;
3) Joǵary jáne orta kásiptik bilimge qol jetkizýde áleýmettik ádilettilikti qamtamasyz etý.
Qazirgi kezde oqýshylardy UBT tapsyrýǵa eń birinshi psıhologııalyq turǵydan daıyndaý qajet dep esepteımin. Óıtkeni, testti tapsyrýǵa eshkim arnaıy úıretpeıdi, biraq soǵan qaramastan, ondaı psıhologııalyq bilim óte paıdaly. Olar testke daıyndalý tıimdiligin arttyryp, testileý kezinde ózińdi oıdaǵydaı ustaýǵa kómektesip qana qoımaıdy, sonymen qatar, oı jumysy daǵdylaryn damytýǵa, mańyzdy kezderde oıyńdy jumysqa jumyldyrýǵa, ózińniń emoııalaryńdy qolǵa alýǵa kómektesedi. UBT rásimi oıyńdy ábden jınaqtap, bar nazaryńdy soǵan aýdaryp, muqııat jáne uqypty bolýdy, bir tapsyrmadan ekinshisine jyldam kóshe bilýdi talap etedi.
Test tapsyrý proesindegi psıhologııalyq qamtamasyz etý máselesinde onyń 3 kezeńin atap ótý qajet:
1. Testke daıyndyq, test aldynda oqý materıalyn zerdeleý;
2. Testileý aldyndaǵy minez-qulqyń;
3. Naqty test kezindegi minez-qulqyń.
Psıhologııa turǵysynan emtıhanǵa tıimdi daıyndalý tásilderi týraly usynystardy aıta ketsem. Daıyndyq barysynda qınalǵan kezderde oıyńdy shashyratyp almas úshin, joǵary maqsatqa qol jetkizý úshin ózińniń aldyńa asa joǵary mindet qoıma. Jaǵdaıdyń ábden shıelenisýin kútip otyrma. Emtıhanǵa aldyn ala, az-azdap, bólshektep daıyndalýǵa kiris. Eger kúsh-jigeriń men oıyńdy jınaý qıynǵa soqsa, aldymen eń jeńilderin este saqtaýǵa tyrys, sodan keıin kúrdeli materıaldy oqýǵa kóshken abzalyraq. Ishki qobaljýdy, sharshaǵandyqty basýǵa, ózińdi bos ustaýǵa kómektesetin jattyǵýlardy kún saıyn oryndaýdyń da mańyzy zor.
Emtıhanǵa daıyndalǵan kezde kózge kóp júk túsedi. Eger kitaptan kóz almaı otyrǵanda janaryń talsa ne isteý kerek? Kóz sharshasa, búkil aǵza sharshady degen sóz: onyń emtıhan tapsyrmalaryn oryndaýǵa kúshi jetpeıdi. Sol sebepten kózge demalys berý kerek. Tómendegi jattyǵýlardyń kez kelgen ekeýin oryndasa jetip jatyr: kezek-kezek joǵary-tómen (25 sekýnd), ońǵa-solǵa (15 sekýnd) qaraý; kózińmen ózińniń tegińdi, atyńdy, ákeńniń atyn jazý; qashyqtaǵy zatqa qaraý (20 sekýnd), sosyn kóz aldyńdaǵy paraqqa birinshi ońnan solǵa qaraı, sosyn soldan ońǵa qaraı sharshynyń, úshburyshtyń sýretin salý. Mine, bul jattyǵýlar kózdiń bulshyqetterin shynyqtyryp, erekshe áser etedi.
Kún tártibin josparlaý – ıgilikke jetýdiń tóte joly. Sol úshin kúnińdi úshke bólip, emtıhanǵa kúnine 8 saǵat daıyndal. Odan bólek sportpen shuǵyldanyp, taza aýada demalyp, kóńilińdi kóterip bılep alýǵa da bolady. Mı qalypty jumys isteý úshin kem degende 8 saǵat uıyqtaý qajet. Eger qajet dep sanasań túski astan keıin ózińe úzilis jasap, azdap uıyqtap alǵannyń da paıdasy bar.
«As adamnyń arqaýy» deıdi babalarymyz. Kúnine 3-4 ret tamaqtaný qajet; tamaq nárli jáne dárýmenderge baı bolsyn. Grek jańǵaǵyn, sút ónimderin, balyq, et, kókónis-jemis, shokolad je. Taǵy bir keńes: emtıhan aldynda asa toıyp tamaqtanba.
Synaqqa daıyndalatyn oryn da asa mańyzdy. Ózińniń jumys ornyńdy daıyndap al. Ústelge sary nemese kúlgin tústegi zattar nemese sýret qoı. Óıtkeni, bul túster zııatkerlik belsendilikti oıatady.
«Qaıtalaý biliminiń anasy» deıdi. Kóp dúnıeni este saqtaý úshin materıaldy suraq boıynsha qaıtalaý qajet. Basynda esińe túsirip, bar bilgenińdi qysqasha jazyp otyrý qajet. Sodan keıin ǵana datalardyń, negizgi oqıǵalardyń durystyǵyn tekserýge bolady. Oqýlyqty oqyp otyrǵanda basty, ózekti oılardy túrtip otyrý – bul jaýaptyń negizgi tarmaqtary bolmaq. Kishkentaı paraqtarǵa ár suraqqa jaýaptyń qysqasha josparyn qurastyryp úırený óz betińshe jumys isteýge mashyqtandyrady. Erteń emtıhanǵa baramyn degen kúni jaýaptyń qysqasha josparlary bar paraqtaryńdy bir qarap shyqqanyń paıdasy mol.
Oıdy, oılaý qabiletin qalaı damytýǵa bolady.
1. Aqyldy bolǵyń kelse – uǵynyqty suraq qoıýǵa, bar zeıinmen tyńdaýǵa, baıyppen jaýap berýge jáne aıtar eshteńeń bolmasa úndemeýge úıren.
2. Oımen jumys istemeı bilim alýǵa bolmaıtyndaı, biraq bilim bolmaı oı da bolmaıdy.
3. Oılaý qabiletin damytý degenimiz – óz aqylyńdy bilimmen qýattaý. Bilim kózi ártúrli bolýy múmkin: mektep, kitaptar, teledıdar, adamdar. Olar zattar men qubylystar týraly, adamdar týraly aqparat beredi.
4. Oılaý suraqtan bastalady. Barlyq jańa ónertabystar «Nege?» jáne «Qalaı?» degen suraqtardyń arqasynda ashylǵan. Suraq qoıýǵa jáne oǵan jaýap izdep úırený kerek.
5. Daıyn standartty sheshimderdiń kómegimen qajetti nátıjege qol jetkizý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda oılaý qabileti «iske kirisedi». Sondyqtan oılaýdy damytý úshin zatty nemese qubylysty ár qyrynan kóre bilý, ádettegiden jańanyń izin baıqaý qabiletin qalyptastyrý mańyzdy.
6. Zattyń nemese qubylystyń ártúrli qasıetterin baıqaý, olardy ózara salystyra bilý qabileti – oılaýdyń qasıeti.
7. Adam obektiniń belgilerin, qyrlaryn qanshalyqty kóp baıqasa, onyń oılaý qabileti sonshalyqty ıkemdi jáne damyǵan bolady. Bul qasıetti zerektikke arnalǵan oıyndarmen, logıkalyq tapsyrmalar men basqatyrǵyshtardy sheshý arqyly jattyqtyrý qajet.
8. Oılaý men sóıleý birtutas. Oılaýdy damytýdyń basty sharttarynyń biri – oqyǵandy erkin baıandap berý, pikirtalasqa qatysý, jazba tildi belsendi paıdalaný, óziń de tolyq túsinbegen nárseni basqaǵa aıtyp berý.
Este saqtaýdyń keıbir zańdylyqtary:
1. Este saqtaý qıyndyǵy onyń kólemine keri proporıonaldy ósedi. Qysqa sózden góri úlken úzindini jattaý anaǵurlym paıdaly.
2. Birdeı jumys kezinde este saqtalatynnyń sany qanshalyqty kóp bolsa, túsiný deńgeıi sonshalyqty joǵary bolmaq.
3. Nazar aýdaryp (konentrırovanno) jattaǵannan bólip jattaǵan jaqsy. Qatarynan jattaı bergenshe úzilistermen jattaǵan, bárin birden jattaǵannan azdap jattaǵan jaqsy.
4. Qaıta-qaıta jaı oqı bergennen oısha qaıtalaǵan anaǵurlym tıimdi.
5. Eger úlken jáne kishkentaı eki materıalmen jumys isteseń, úlkennen bastaǵan durys.
6. Uıyqtap jatqan adam jattamaıdy, biraq umytpaıdy da.
Jumysqa qabilettilikti qalpynda ustaý
1. Oı jáne dene eńbegin kezektestirip oryndaý
2. Gımnastıkalyq jattyǵýlardan kývyrok, svecha, basta turý sııaqty jattyǵýlar paıdaly, óıtkeni mı jasýshalaryna qannyń barýy kúsheıedi.
3. Kózińdi qorǵa, árbir 20-30 mınýt saıyn demalys ber (kózińdi kitaptan alyp, qashyqqa qara).
4. Teledıdar qaraýdy barynsha shekte.
Ǵylymǵa birinshi daǵdylaný kerek deıdi. Igilikti dúnıege daǵdylaný qashanda adamdy úlken jetistikterge jeteleıdi. Sondyqtan, joǵarydaǵy keńesterdi bilim alýǵa umtylǵan árbir adam este saqtaý kerek dep esepteımin. Sebebi, elimizdiń damýy úshin bir adamnyń myqty bolǵany jetkiliksiz. Myqtylar barlyq salada bolý qajet. Al, olar birlikpen, yntymaqpen is qylatyn bolsa elimiz qýatty memleketke aınalady. Osy sebepti árbir talapkerdiń bilim ıgerýde yjdahatty bolǵany ózi úshin de, eli úshin de tıimdi. Turan oıpatynda týyp-ósken Ál-Farabı babamyz: «tárbıe degenimiz adamnyń boıyna bilimge negizdelgen izgilik qundylyqtar men óner qýatyn darytý» degen naqyl sóz qaldyrǵan. Al, Arıstotel: «bilim alýdyń tamyry ay, biraq jemisi tátti» degen. Sondyqtan, bilim bolashaǵymyzdyń kepili ekenin únemi esten shyǵarmaǵan jón.
Araılym Serikqyzy
