Kórkem shyǵarmalary tereń oıǵa jeteleıtin, al pýblııstıkasynda keleli máselelerdi qopara jazatyn, ult taǵdyryna qashanda beı-jaı qaraı almaıtyn Dıdahmet Áshimhanulynyń qazaq ádebıeti men mádenıetine, ulttyń qoǵamdyq ómirine ólsheýsiz úles qosqandyǵyna eshkim de kúmán keltirmeıdi. Biraq, biz aǵamyzdyń jastar júreginde saqtalǵan adamgershilik jarqyn beınesi týraly jazǵymyz kelgen edi. Dıdahmet Áshimhanuly ómirden ozǵan soń byltyr qyryq kúndigi qarsańynda, ári týǵan kúni – 10 maýsymǵa oraılastyryp bir top jastar bolyp aǵamyzdyń aýylyna, ıaǵnı, Qatonqaraǵaıǵa arnaıy baryp qaıtqan edik. Almatydan Qatonqaraǵaıǵa baryp qaıtqan jolymyzda kóńildi terbegen oılardy oqyrman nazaryna usynýdy jón kórgen edik.
ÓNEGE-ÓSIETI
Dıdahmet Áshimhanuly qazaqtyń ulttyq qundylyqtarynyń saqtalýyna qatty mán beretin jáne ómirlik ustanymyna aınaldyra bilgen qalamger-tuǵyn. Qazaq elinde ártúrli dinı aǵymdar bas kóterip, salt-dástúrimizdi joqqa shyǵarǵanda jazýshylardyń ishinde alǵashqylardyń biri bolyp ún qatyp, ata-baba murasyn saqtaý máselesin kóterip maqala jazǵan da aǵamyz edi. Salt-dástúrdi burmalap, qunyn tómendetip, tabanǵa salǵysy keletinder kóbeıgen myna qoǵamda Dıdahmet aǵamyzdyń orny oısyrap turary anyq. Óz azamattyq pozıııasy jolynda qurban bolyp ketýge bar aǵamyz jer taǵdyry synǵa túsken bir jyldary «Jer ańsaǵan saryatan» shyǵarmasyn jazyp óziniń qazaqtyń arda perzenti ekenin dáleldegen bolatyn. Shyǵarmany oqyǵan kez kelgen jannyń týǵan jeriniń árbir taý-tasy, árbir shoqysy, árbir ózen-kóli men bulaǵy, jýsany men aq seleýi kóz aldyna elestep, kóńil pernesinde darhan dalany saıratady emes pe? Ómirlik bilimi men jıǵan baılyǵyn shetelge jumsaıtyndardy oılaǵanda, týǵan jerdiń qadirin biler saryatan qurly sezimimizdiń bolmaǵany ma deısiz de...
Kúlbiltege salyp kúmiljip turmaıtyn, kesip aıtatyn, ushqyr oı, júırik qııaly árbir sózinen ańǵarylatyn aǵamyzǵa bárimiz de úıirsek keldik. Óıtkeni, ol kisi aqyl aıtýdan esh jalyqpaıtyn, jaqsy dúnıeń bolsa, qanattandyryp, jelpintip te tastaıtyn. Orynsyz emes, árıne. Kemshilikti de kelistirip jetkize biletin. Qaıtkende de, Dıdahmet aǵanyń jastarǵa nıettestigi, shynaıy tilektestigi ańǵarylyp, ańdaǵaılap turatyn edi. Safýan Shaımerdenov óziniń aǵalardan kórgen jaqsylyǵyn «Aǵalar alaqany» degen degen kitapta jaqsy beıneleıdi ǵoı. Shynyn aıtý kerek, jas tolqynǵa shynaıy tilektestik bildiretin aldyńǵy tolqyn aǵalardyń qatary sırep barady. Qanaty qataımaǵan jastarǵa qamqorlyq qajet ekenin, munyń sol saryaýyz jasqa ǵana emes, tutas ulttyń bolashaǵyna jasalǵan qomqorlyq ekenin uǵa bermeıdi-aý. Dıdahmet aǵa da óziniń dástúr sabaqtastyǵyn umytpaıtyn minezine saı aldyńǵy tolqynnan alǵan ıgi qasıetterdi, izgilik muratyn jastardyń boıyna óz isimen úlgi-ónege bolýǵa tyrysty. Muny jaı ǵana jaqsylyq dep emes, azamattyq borysh pen paryz kórdi. Sonysymen Dıdaǵa ózgelerden bıik turatyn. Tipti, aǵamyzdyń keńpeıildigine arqamyzdy keńge salyp erkelep turatynbyz... Qazir sol shyn erkeleıtin aqjúrek aǵamyzdy saǵynamyz. Dıdahmet Áshimhanulynyń aty-jóni atalǵanda, jastardyń et-júrekteri ezilip, tebirenip eske alatyny da sondyqtan bolsa kerek.
Dıdaǵam tek rýhanı demep qana qoıǵan joq, bizge qarjylaı da qaraılasyp turatyn edi. Sol oqýdy aıaqtaı sala otbasyn qurdyq. Toıymyzda Dıdaǵanyń jazýshy aǵalardyń ishinde kóshbastap, sońynda «Atamekendi» joǵary daýyspen kókke samǵatyp shyrqaǵany áli esimde. Baspalar úıiniń túbindegi jataqhanada turdyq. Otbasylyq ómirge beıimdele qoımaǵan qıyn kezeń. 45 myń teńge jalaqy alamyn, onyń 35 myń teńgesi jataqhana bólmesin jalǵa alýǵa jumsalady. Janymyz murnymyzǵa tirelip qınalǵanda esimizge alǵashqy túsetin kisi – Dıdahmet aǵa. Aǵamyz qur qol qaıtarmaıdy. «Sen bul aqshany jumyspen qaıtarasyń, redaktor retinde oqýǵa kitap beremin» deıdi. Sosyn kitapty oqýǵa berip jatyp «mynaý qazaq tarıhy jaıynda qundy kitap, oqyp bolǵan soń pikirińdi bilgim keledi. Sońynan talqylaımyz...» dep jatady. Osylaısha bizge oqýǵa kitap tapsyrady. Qarajat alyp bir qýanamyz, bergen kitaptaryn oqyp shyǵyp rýhanııatymyzǵa sarqylmas azyq jınap taǵy da mereıimiz artatyn edi-aý. Sol bir qıyn kezderdegi aǵamyzdyń qamqorlyǵyn ara-tura otbasymyzben eske alyp otyramyz. Adamnyń artynda tek jaqsy ister qalady deıdi. «Jaqsynyń aty ólmeıdi» degen de sol bolsa kerek. Keıin baspanaly bolǵanymyzda da qýanyshymyzdy bólisip, qutty bolsyn aıtyp kelgen kisilerdiń ishindegi eń úlkeni Dıdahmet aǵamyz edi...
TUMSA TABIǴAT TALANTTAR TÝDYRADY
Mine, biz Qanat Ábilqaıyr, Jadyra Narmahanova tárizdi dostarymyzben aǵamyzdyń izi qalǵan, týyp-ósken topyraqty basqanymyzǵa ózimizdi sheksiz baqytty sezindik. Dıdahmet aǵamyzdyń aýyldaǵy jan dosy, óńirdegi bedeldi jýrnalıst Jánibek Qyzyr bizdi óz kóligimen alyp júrdi. Qatonqaraǵaı aýdanynyń sheksiz sulýlyǵyna tamsanamyz. «Tasqa bitken shynardaı» tirkesiniń qanshalyqty sulýlyqtyń júgin arqalap turǵanyn sonda ǵana túsindim ǵoı men paqyr. Jumyrtqadaı jup-jumyr dóńgelene bitken taý-tasty jaryp shyqqan shynar aǵashy gúldeı jaıqalyp turǵan kezge týra kelippiz. Qalyń jynysty taý baýraılaryn kózben súzip, kóńilmen toqyp-aq basymyz aınaldy, tipti. Qaıran qazaqtyń jeri, osyndaı sulýlyqty kórip ósken Dıdaǵanyń jany qalaı sulý bolmasyn deımiz. Oralhan Bókeı, Qalıhan Ysqaq, Dıdahmet Áshimhanuly tárizdi aǵalarymyzdy eń alǵashqy ustazy osy Altaıdyń ásem kórinisteri bolǵanyn ishimizben sezip kelemiz. Tumsa tabıǵat naǵyz talanttardy týdyrady eken. Basyna butadaı múıiz kótergen buǵylardyń ózi nege turady, deseńizshi! Ózge esh jerde kezdespeıtin 2 000 jýyq dárilik shópter osynda ǵana ósetinin estip tańdaıymyzdy qaǵyp, basymyzdy shaıqadyq. Bıigin baǵyndyrý talaıǵa arman bolǵan Muztaýǵa qarap boıyn túzegen azamattardy jipke tizsek, maqalamyz tym sozylyp ketetin túri bar. Shyńǵystaıdaǵy aǵamyz oqyǵan mektepte Dıdahmet Áshimhanulyna arnalǵan arnaıy synyp ashylǵan eken. Sonda kezdesýde boldyq. Qazaq tili men ádebıet pániniń muǵalimi Gúlnar Qaısenova synypty jap-jaqsy bezendirgen eken. Tipti aǵanyń jeke muraǵatynda kezdespeıtin balalyq shaqtaǵy, bozbala kezindegi sýretterin kórmeden kórip qaıran qaldyq. Odan keıin Qatonqaraǵaı Mádenıet saraıynda aýdandyq basshylardyń qatysýymen úlken shara ótti. Qaraqurym halyq jınaldy. Mundaıda erin syılaǵan, joqtaǵan elden aınalady ekensiń. Sol bir jıynda Jánibek Qyzyr aǵamyz kózine jas ala tolqyp sóılegeni sózi kópshiliktiń júregin terbetti. Budan soń Jańaúlgi aýylyndaǵy Dıdahmet Áshimhanulynyń qara shańyraǵynda bolyp dám tattyq. Jazýshynyń anasy Baǵdı Táńirbergenqyzynyń qolyn alyp amandastyq. Ábden eńsesi túsip, kózi sýalǵan qartqa kóńil aıttyq. Kópti kórgen ájemizge Táńir qýat bersin deıik. Qaıtarda Dıdaǵamdaı asyldy ómirge ákelgen áje bizge aq batasyn berdi.
ASQAQ ALTAI, BÝYRQANǴAN BUQTYRMA
Dıdahmet aǵamyz jastardy tarıhı oryndarǵa alyp baryp, jol boıy ónegeli áńgimeler aıtýǵa qushtar edi. Aǵamyz tiri bolǵanda, ol kisi de osy Altaıdyń tarıhı mekenderin bir kórsetpeı qaıtarmas edi-aý deımiz bir-birimizge. Dıdaǵamnyń aýyldaǵy kózindeı bolǵan jalǵyz joldasy Jánibek Qyzyr aýdan ortalyǵynan 80 shaqyrymdaı Berelge bizdi kóligimen alyp júrdi. Jol boıy nebir sulý kórinisterge qumarymyz qanbastan súısinip tamashaladyq. Oralhan Bókeı, Qalıhan Ysqaq, Dıdahmet Áshimhanuly, Álibek Asqaruly tárizdi jazýshylardyń shyǵarmasynan san ret kezdesetin Altaıdyń asaý ózeni Buqtyrma dál osy kezde arnasynan tasyp, býyrqanyp jatyr eken. Altaıdyń ór bıigi, Buqtyrmanyń býyrqanǵan aǵyny adam balasynyń boıyna qaıtpas qaısarlyq, órge súırer qaırat bererin osy saparda túısine tústim. Dıdaǵamnyń kóptegen asyl qasıetteriniń biri – aqıqatty tilip aıtar qaısarlyǵy edi ǵoı.
Jol-jónekeı Jákeńnen «Berel» sóziniń mánisin suradym. «Osy óńirde Órgiel degen aýyl bar. Orystar ony «Orgel» dep ataıdy. Órdegi aýyl, órdegi el degen maǵynada. Berel de solaı Bergiel bolýy kerek. Iaǵnı, maǵynasy bergi jaqtaǵy el degenge keledi. Orystildiler «Berel» dep ketken» dep jaýap berdi ol kisi. Dıdahmet aǵanyń «Jas kezimde Óskemende júrgenimde qazaq tilin, ultyn qorlaǵysy kelgen orystarmen jaǵa jyrtysyp, qan-josa bolyp talaı tóbelesýshi edik» degeni esime tústi.
Tarıhı keshende tek saqtardyń ǵana emes, keıingi kóne túrik dáýiriniń de qorǵandary jeterlik eken. Qos bıik shatqaldyń ortasynda, sýy baldaı dámdi ári móp-móldir, aǵashtary kóz súısindirip jaıqalǵan tarıhı orynnyń babalarymyzben ádeıi tańdalyp alynǵany kórinip tur. Munda ejelde arýaqtarǵa qurmet kórset, as beretin jazyq alańqaı da bar. Qorymdar ornalasqan jer alańqaıdan áldeqaıda bıik. Qaǵandar men bekterdiń as berý sharasyn syrttaı baqylap, tamashalaýǵa óte yńǵaıly jer ekeni qaıran qaldyrdy. Bul jer belgili arheolog Zeınolla Samashevtyń bastamasymen ashyq aspan astyndaǵy mýzeıge aınalady dep sendirdi bizge qorǵandardy tanystyryp júrgen Almas esimdi jas arheolog. Berel qorǵandary myńjyldyqtar boıy buzylmaı saqtalǵan altyn abzeldi jylqylarymen áıgili tarıhı keshen. Saqtar dáýiri sanalatyn b.e.d VII-IV ǵasyrlardan búginge deıin adam men qurbandyq malynyń tutastaı buzylmaı jetýiń qalaısha qamtamasyz etken deseńizshi, qaıran ata-babalarymyz... Ókinishke qaraı, sol tarıhı ıgilikti, babalar ǵylymı jetistiginiń dálelin sol qalpynda saqtaı almadyq. Jerden arshylyp alynǵan soń az ýaqytta adamdar denesi men qurbandyq malynyń eti buzylyp ketken. Al Reseıdegi Altaı patshaıymy (Bereldiń túbinde, tek Reseı shekarasy bólip turǵany bolmasa) denesi sol qalpynda tońazytqyshy bar kólikke artylyp, buzylýdan aman qalǵan. Iá, Altaı, osyndaı adam aıtsa, nanbaıtyn ǵajaıyptar mekeni.
Altaı kúlli túrik dúnıesiniń altyn kińdigi. Dúnıeni dúr silkindirgen, kók bóri baıraqty kóne túrikter týraly ańyzdardyń deni Altaı taýyna kelip tireledi. Dıdahmet Áshimhanuly da osynaý asqaraly Altaıdyń tól perzenti. Altyn Altaıdyń rýhyna shomǵan Dıdahmet Áshimhanulynyń shyǵarmashylyǵy men ult bolashaǵyna jasaǵan ıgi isteri eshqashan ólmek emes. Biz jasyl jelek tabıǵatpen kómkerilgen Altaımen emes, Dıdahmet Áshimhanulynyń syrly álemimen syrlasyp qaıtqandaı kúı keshtik. Qosh bol, qazynaly Altyn Altaı!
Arman ÁÝBÁKIR,
Almaty – Qatonqaraǵaı – Almaty
