Aqyndar Dýlat Aǵádilge joqtaý jyryn jazdy

8127

Dýlat Aǵadildeı arysty aqyndar joqtap, jyrǵa qosty. Bir juqa kitapqa sııatyn qazanamany aqyn Dáýren Berikqajyuly bastady, ile-shala Eseı Jeńisuly men Álibek Shegebaıdyń júrek tolqytar jyrlary shyqty. Aıtysker aqyn Erkebulan Qaınazarovtyń óleńi WhatsAPP-ty sharlap ketti. Sopy Smataev atamyz, Temirǵalı Kópbaı, Almas jyraý Almatov ózderiniń azamattyq prınıpin qara óleńmen órgen eken. Fatıma Júnisova sekildi el ishinen talaı talanttar jyr jazypty. Erǵalı Baqash baýyrymyz, qyzylordalyq aqyn Serik Ydyrysov ta ún qosty. Aıgúl Jumadil, Almas Ahmetbekuly, Qýanysh Muqtaı, Anar Tóleýhan sekildi aqyndar qazaq halqyna kóńil aıtty. Kózimiz shalmaı, baıqamaı qalǵan avtorlar bolsa kommentke eskertip jaza salyńyzdar. Batyrǵa jasalǵan eskertkish osyndaı bolsa kerek!

Dáýren BERIKQAJYULY

Sen ólesiń el úshin bolyp qurban,
Selt etpeıdi biri de kórip turǵan.
Kúni boıy memleket ósek soqty
Tiri adamyn otyz jyl ólik qylǵan!

Sen ólesiń...ólmeıdi ótirik tek!
Kekirip bop sóıleıdi kekilik kóp.
Jyrq-jyrq etip jelide jurtym otyr
Osyndaıda jylaıtyn ókirip kep.

Sen ólesiń qor bolyp qorqaýlarǵa,
Kór qazady arlanǵa kórǵaý qarǵa!
Qannen ǵana qapersiz qazaq osy -
Jan salmaıtyn aldyna sor tańdaýda.

Almas ALMAT

Atańa nálet, satqyndyq!
Aınalyp seni óte almaı,
Er boıynan - ar óldi.

Halyqtyń júgin kótergen,
Omyrtqada jigi joq,
Namys degen - nar óldi!

 

Sopy SMATAEV

Óldi Azamat!
Óldi qazaq!
Óldi arys!
Ór namyspen almastyrdy sherdi arys.
Mángúrttikti ajalymen kómdi arys,
Jendetterdi ólimimen jeńdi arys.

Tamdy Alashtyń janarynan qandy jas,
Kek bop, órt bop ult janynan tamdy jas.
Tura almaıdy endi bılik basynda
Ózge ulttan kirgen óńkeı qańǵybas.

Arys óldi ar, namysty oıatyp,
Kek, qaıratty qanymen boıatyp.
Anaý tórdiń tóbesinen túıreıdi
Ár qazaqtyń keýdesinen jaı atyp.

Er qazasy − jańa ómirdiń aq tańy,
Erkin eldiń basqa “nurdy” jaqqany.
El qulpyrar ezgisinen qutylyp,
Quldyraıdy qurdymynan taqtaǵy.

Eseı JEŃISULY

Dýlat Aǵadil ólimine

Bárińniń de shendilerge ókpeń kóp,
Daýryqpańdar!
Ony eshkim tepken joq,
Topqa salyp, tarpymady kóp jendet.
Ǵazireıil tóngen kezde kókten kep...
...Ol óziniń ajalymen ketken joq...

Aqpan kúni taýysqanda jaryǵyn,
Úsheý kirip, esin alyp báriniń,
Alǵa salyp Alashynyń nar ulyn,
Alyp ketti... aıtpaı sóziń anyǵyn,
Túspedi eńse, qýshımady jaýyryn.

"Belsendim-aı, shylbyryńdy bosqa úzdiń,
Joǵyn joqtap neǵylasyń bes qyzdyń?
Júretindeı quryq kórmeı, bos tizgin,
Tusaýyńdy kimge sonsha keskizdiń?" -
dedi me, álde demedi me úsh quzǵyn?..

Kórinbesin soqqy bergen "syı" betten,
Jendetterdi basqa ádiske úıretken:
Sorly bolsyn qur súlderin súıretken,
Ishten uryp, tebý kerek búırekten...
Osy tásil talaı erdi "bıletken".

Ol ashynǵan, jany aýyrǵan ul edi,
Aınalasy quldyq urǵan qul edi...
Abaqtyǵa barǵany sol kún edi...
Aıaq asty "ustap qaldy" júregi.
Bárin Alla, bárin Alla biledi...

Bul pendeniń tirshilikte isi kóp,
Dıirmendi aınaldyrar kúshi kóp.
Tańdanbaıyq, oqıǵa ǵoı "kishirek":
Bizdiń eldiń batyrlary - "kisinep",
Ózin-ózi atady ǵoı úsh ret.

Talaı erdi tizerletken dala bul,
Talaı ezdi qoqyraıtqan qala bul.
Ańyraǵan alty bala, ana bul...
Arǵy jaqta soǵan qorǵan bola júr -
Qashan qoǵam ornar eken aq, ádil...
Baqul bolǵyn, Dýlat baýyr Aǵadil...

Erkebulan QAINAZAR

Aqyrzaman taıaǵanda....
Qazaqtyń jaýy qazaq bolady,
Azattyǵyń azap bolady.
Daýasyz dertiń bolady,
Formasyz mentiń bolady,
Aýladan aýlaǵany -
Shal menen kempir bolady.
Kóliń qurǵaq bolady,
Ónim - qymbat,
Ólim - jumbaq bolady.
Kóktegi "juldyzdar" jerge túsip,
Halyqqa oıyn oınatady,
Jerdegi úı aspanǵa ushyp,
Ushaqtyń soryn qaınatady.
Sıyrǵa jetpeıtin pulyń bolady,
Úshke bólingen tiliń,
Jetpis úshke bólingen diniń bolady.
Qalalar "adam" bolady,
"Danalar" nadan bolady.
Atqaminerler Alladan qoryqpasa,
Aqyry jaman bolady!

Álibek ShEGEBAI

Qurbandyq

(Dýlat Aǵadil baýyryma)

Batyr óldi,
Anyǵynda óltirdi..,
Jurttyń janyn yza, kekke toltyrdy.
Sharasyzdan judyryq bop túıilip,
Jeń ishinde jasyrýly qol turdy.

Jigit óldi,
Namysynda eldiktiń,
Týyn baılap tuǵyryna erliktiń.
Erkektershe dáleldedi deńgeıin
Butyndaǵy shalbar menen beldiktiń.

Shyndyq óldi,
Sharanadaı shyńǵyryp,
Qalyń eldi mazalaýda myń kúdik.
Shyǵyp ketti jalǵandyqqa shydamaı,
Satqyndyqtyń terezesin syndyryp.

Namys óldi,
Ulttyń uly jolynda,
Ózegi tar óz zańynyń qolynda.
Sen erkinsiń,
Esesine, beıshara –
"Toty qustar" taranady torynda.

Múmkin emes tutanǵan ot janbaýy,
Múmkin emes uıqynyń da qanbaýy.
Qazaq úshin qurbandyq qyp shalýǵa
Bul ǵasyrdyń saǵan tústi tańdaýy.

Aqıqatyn aıtar bolsam shamalap,
Bárine de ýaqyt qaldy shamaly-aq.
Ańyraǵan artyńdaǵy asyqtaı
Alty balań Alty Alashqa amanat!

Temirǵalı KÓPBAI

QORQAÝ MEN BÝIVOL
(qaıta jazylǵan mysal)

Dýlat Aǵadildiń ólimine

Sarsha tamyz. Saǵym bılep Savannanyń tórinde,
Súmbilede sý tambaıdy sýbekvator eninde.
Sýbtropık.
Birer shýmaq jazǵym keldi meniń de,
Qorqaý qasqyr gıena men qara býıvol jóninde.
Savannada sansyz býıvol samarqaýlaý jaıylǵan,
Aldaspandaı aı múıizin qylysh dersiń qaıyrǵan.
Qorqaý ıtter qatar órdi azýlaryn aqsıtyp,
Tap-tap berip, tabyndardy tynyshtyqtan aıyrǵan.
Qorqaýlarǵa azyq kerek ashqursaq bop júrmeske,
Qandy aýyzdyń qylǵytaryn qara ógizder bilmes pe?
Býıvol bitken jyrtqysh ıtke úreılene qaraıdy,
Bozdaǵymnan aıyrar dep beıqam jatqan bir keshte.
Qorqaý ıtter jemtigine jetpeı sirá ońar ma,
Kóz jasyna qaramaıdy, olja kerek olarǵa.
Sum ajaldyń aranyna ketip jatqan birtindep,
Birligi joq múıizdiler mundaı sorly bolar ma?..
Tabıǵattyń zańy shyǵar jyrtqysh ıtter et jese,
Óletindeı ógiz eti óńeshinen ótpese.
Eń qıyny – býıvol bitken úrke qarap turady,
Osharyla «tamashalap», qorqaý oıyn eptese.
Qorqaý qanǵa qunyǵady umytqandaı qudaıyn,
Býıvoldardan záre keter: «Qoı, shetkeri turaıyn...»
Óz týysyn bir ajaldan arashalaı almaǵan,
Aldaspandaı aı múıizdiń qasıetin uraıyn.
............................................................................
Júregimdi muń ezedi, bastan qaıǵy ótkendeı,
Qorqaý bılik ádetinshe aqyrady óktemdeı.
Jyrtqysh júıe jaqsylardy jutyp jatyr birtindep,
Halyq únsiz... Bári birdeı býıvol bolyp ketkendeı...

Qýanysh MUQTAI

QAS BATYR – DÝLAT AQÁDIL

Jylan bop atylǵanda,
Shıratylǵan,
Ajaldan qutyla almaı –
Surapyldan,
Qazaqtyń qas batyry kete bardy,
«Júıeni jeńemin – dep, qıratylǵan»
Bılikten kórse-daǵy kórmegenin,
Qoımady qyran bolyp órlegenin.
Qurbany zulymdyqtyń Aqádildiń,
Ólse de,
Kórip turmyn –
Ólmegenin!
Qaımyqpaı abjylannan ysyldaǵan,
Shyndyqty aıtarynda qysylmaǵan,
Dýlattaı kim aıqasar Nursultanmen,
Tompıyp suńqar – tósi qylshyldaǵan!
Betterin kólegeılep kókdertteri,
Bıliktiń kelgen edi jendetteri.
Tún qatyp,
Jem izdegen qorqaýlarsha,
Dýlatty óltirý bop,
Es-dertteri...
Óshpeıtin kegi ketip jaýyzynda,
Taǵdyry bir tarynyń qaýyzynda,
Jendettiń kete bardy jeteginde,
Shyryldap,
Sum ajaldyń aýyzynda.
Kún batsa,
Erteńine tań atady,
Alaýy dúnıeni jańartady.
Qosh bol,
Qosh!
Qazaǵynyń arystany,
Erligiń erlikterge apartady.
Kún týyp,
Shashyratyp shapaǵatyn,
Ádilet pash etedi saltanatyn!
Jaqyndap kele jatyr jeńis kúni,
Qalalar esimińmen atalatyn!

Aıgúl JUMADIL

Zamandy qaıtem, adamdy qaıtem birtúrli,
Julmalap júrgen jerimdi, tilim, ǵurpymdy?!
Táýekel etip túıilgen judyryǵyńdaı
Jumyldyra almaı kettiń-aý, Dýlat, jurtyńdy...

Otyny kúl bop, Otany jatsa zar jylap,
Bireýler úshin bıligi - baqyt, qarjy - baq.
Qaharym qaıda, qanymyz qatyp qalǵan ba?
Batyrlyq qaıda, qalǵan ba ol da qaljyrap?

Rýhy jasyp, saǵy da synyp, syr qańǵyp,
Otyz jetiniń elesi eldi júr me ańdyp?
Omalyp bir kún qalar ma ekenbiz, oıpyr-aı,
Otyra bersek oǵyz uldardy qurban qyp...

Almas AHMETBEKULY

AQ-ÁDIL

NUR-SULTANDA
Búgin bolǵan bir ólim.
Shaılyqtyrdy OTANYMNYŃ JÚREGIN.
Sen qalasań ıyǵymda, mine bas!
Muńlyq OTAN,
Saǵan ǵana qul edim.
Ol-Aqádil.
Aıtqany da aq, ádil.
Arpalystyń ataýy ma jańa bul?!
Elemedik jan aıǵaıdy keshe biz.
Seni keshe tanymadyq "Jaman ul"!
Sen-aq aıttyń sol shyndyqty jaı ǵana.
Bári kýá - kórshi-kólem, aınala.
Sol úshin-aq bas jarylyp, qol synyp,
Sol úshin-aq kisi óle me qaımana?!
Shymbaıyna batqan sátte shynshyl syn,
Shyńdy balta qıyp túsken qyrshynsyń.
Tońy qalyń topyraǵy Arqanyń.
Topyraǵynan men de saldym bir shymshym.
Erlik, rýh, bári búgin ózińsiń!
Shydaı-shydaı shyrt úzilgen tózimsiń.
Aq tánińe aýyr topyraq bastyrdyq,
Sen tynyshtal!
Halqyń taǵy kóz ilsin!
NUR-SULTANDA.
Búgin bolǵan bir ólim
Shaılyqtyrdy Otanymnyń júregin!

Fatıma ZABÝRAQYZY

DÝLAT AǴADIL baýyrymnyń rýhyna!

Namysty týǵan nar uldyń,
Armany qaldy,ózi joq.
Jaltaqtap júrgen kóbiniń
Sanasy soqyr, kózi joq...
Erkindiktiń qaqpasyn,
Erkin ashqan batyrym.
Rýhyn eldiń oıatyp,
Arystan bolyp atyldyń.
Kók týyma oranǵan,
Qaıran eri qazaqtyń,
Óteýin kimnen suraımyz,
Shyndyq úshin shyryldap,
Qyrshyn ketken janyńnyń,
Jazyqsyz tógilgen qanyńnyń..?
Rýhy bıik er ediń,
Jetekke sen júrmediń.
Eldi oıladyń eńseli,
Arzan oınap,kúlmediń.
Kókbóri bolyp ulydyń,
Izdediń sýdyń tunyǵyn.
Tartpadyń ótkir tilińdi,
Salǵanda ólim quryǵyn.
Ádildik izdep dalańnan,
Ádildik izdep qalańnan,
Aqıqat bir kún tabam dep,
Jalǵadyń aq jol babańnan.
Jaraly jolbarys ediń-aý,
Jarasyn ózi jalaǵan...
Jylady eliń,joqtady,
Ólimge qımaı ózińdi.
Izdedi kóptiń ishinen,
Qasqaıyp turǵan kezińdi.
Erlerdiń bilmeı baǵasyn,
Tartqylap ıtteı jaǵasyn
Temir torǵa qamaımyz,
Berem dep sumdyq jazasyn.
Jarqyldap júrgen jas ómir,
Úzilip ketti-aý bir kúnde ,
Ákesiz qalǵan altaýy,
Jaýtańdar endi kimderge?
Bireýdiń kúnin óshirseń,
Kún bolyp qaıta týady.
Bireýdiń únin óshirseń,
Myńnyń tili shyǵady!
Umytpa ,jaýyz, Qudaıdy,
Aqysyn erdiń suraıdy!!!

Erǵalı BAQASh

– Ne jańalyǵyń bar deısiń?
– Qanyma ábden toıdyńdar.
Irgesi tynysh el edik,
Indetip, irep soıdyńdar...
– Uıalmaı qalaı suraısyń?
– Jańalyǵym joq, qaıǵym bar,
Shynymen súıseń elińdi,
Shattyǵyńdy berip, qaıǵymdy al...
Aýzyń kópirip jasaǵan,
Qur baıandamańnan jalyqty el.
«Álem tanyǵan qazaqqa»,
Ózin tanıtyn jaryq ber...
Salt-dástúrinen bezingen,
Dúmshelerińdi dúrele.
Ózińe senim bildirgen,
Halqyńnyń aldynda júrele!
Kinásiz adam bolmaıdy,
Pende bolǵan soń bir aty.
El basqarǵan adamnyń,
Elin ardaqtaý muraty.
«Jahan» dep, jar-jar aıtqaly,
Jahannam boldy jaqynym.
Jat aǵymdarǵa sondyqtan,
Jetpeıdi, bilem, aqylym.
Bul jyrǵa núkte qoıylmas,
Basymnan qaıǵy arylmaı.
Kóńilim kógis tartady,
Jattardyń kóri qazylmaı.

Serik YDYRYSOV

QARALY KÚN!

Baqqanymyz ǵadaýat pen nasyr kil,
Pendelerdiń keýdesinde ǵasyl kir...
Dúnıe osy - asyr menen tasyr bir,
Zamanbektiń basyn jutqan ǵasyr - bul!
Ábishimdi eńiretken bul ǵasyr -
Jyndylyq bar, qundylyqtan qur ǵasyr!
Alyptaryn jala aıdaǵan sum basyr -
Kúı oryna oda oınaǵan qul ǵasyr!
Sherhanyma ýaqyp bolǵan zaman - bul,
Sańlaqtardan saqyp qalǵan zaman - bul...
Jaý ketkende boqqa shaýyp qalam qur -
Tar zamanǵa zar ıdirgen zaman - bul!
Estilerdiń esin alǵan zaman - bul,
Sestilerdiń sesin alǵan zaman - bul!
Aq-Ádildiń jaryp tynǵan júregin,
Jaba-jaba jalalardy jalań kil!
O, qudiret, kimder ketti, kim qaldy?..
Jer álemnen adam ketti, pul qaldy!
Elge ege bop dúbiri joq "dúr" qaldy,
Mahambetpen gúril ketti, "gúr" qaldy...
Jaǵatuǵyn zaman boldy teńizge ot,
El degenge ólim qaldy egiz bop!
Dál osylaı ultaraq jer, ult qalar,
El ishenen esi bútin er izdep...
Aq-Ádil-aý, qaldy eliń seni izdep!..

Anar TÓLEÝHAN

Alaı da dúleı aq boran.
Tabıǵat ana tuldandy.
Kárine minip, burqanyp,
Aspan men jerdi jalǵady.
Jer Ana sonda solyqtap,
Toqtamaı uzaq jylady.
Jer ana sonda kúńirenip,
Joqtaýyn aıtyp zarlady.
Basaıyn seni baýyryma,
Keldiń be, Dýlat qulynym?
Buǵaýsyz, erkin oılaryń,
Syıǵyzbaı seni ústime
Qoınyńa al dese qaıteıin.
Syıdyram seni tósime,
Baýryma jumsaq alaıyn.
Torqamdy jaıyp tósek qyp,
Maqpalmen jyly jabaıyn.
Artyńda qalǵan el-jurtyń,
Qystyǵa jylap, kúıinip,
Tas túıindeı túıilip,
Ózińdi maǵan tapsyryp,
Bozdaıdy birge qosylyp.
Perzentim keldi bula oıly,
Mirjaqyp týǵan Torǵaıdan.
Dýlat pen Dýlat arasyn
Armandy jyldar bólipti.
Oıan dese oıanyp,
Maqsatyn ata jalǵaǵan.
Qushaqqa aldym qulyndy.
Tońady dep oılama,
Balasyn basqan baýyryna
Jer Ana kókirek ıidi.
Jer Ana kókirek ıidi.

Dáýren Darııabek

Pikirler
Redakııa tańdaýy