Tashkent 16-shy ǵasyrdyń basynan Shaıban áýleti urpaqtarynyń qolynda bolatyn. Ǵasyr sońyna qaraı (1598 j.) ony Táýekel han, odan keıin birneshe dúrkin Esim han bılegen. Ara-arasynda bir-bir jyldan ashtarhandyq Jánı Muhammed pen qaraqalpaq jetekshisi Abdalǵafar, 1612 jyly Eskendir sultan (Buhara taǵyndaǵy Imamqulı hannyń uly) basqarǵan. Osy kezde, jeńisti shaıqastar júrgizý arqyly, saıası arenaǵa Tursyn Muhammed sultan shyǵady.
Tursyn Muhammed 1576−1582 jyldarǵy Tashkent ámirshisi Baba sultannyń qolynan Haqnazar hanmen birge qaza tapqan Jalym sultannyń uly edi. Buhara handyǵynyń ámirshisi Imamqulı han osy qazaq sultany Tursyndy 1613 jyly Tashkenttiń bıleýshisi retinde tanydy. Buǵan ony qazaq qoldarymen bolǵan shaıqastar nátıjesi májbúr etken bolatyn. Al Tursyn han (búkil qazaq eliniń emes, Tashkent aımaǵynyń hany, kishi han) Tashkenttiń Buhar handyǵyna (Máýerennahr hanyna) baǵynbaıtyn derbes, táýelsiz handyq ekenin kórsetý úshin, óz teńgesin shyǵardy. Ol kúlliqazaq hany (bas han, qahan) Esimge táýeldi bolatyn. Oǵan adaldyǵyn aıǵaqtap, eki ret ant ishken, biraq ekeýin de ózi buzǵan edi. Alaıda tutas halyqtyń ishinde óz kinásinen ózara qantógis boldyrmaý maqsatynda, Esim han ony ózimen teń quqyqty sanap, ekeýara kelisimge kelgen, sóıtip oǵan birshama erkindik bergen bolatyn. Tursyn han áýelde eki sý arasyn (Máýerennahrdy) bılegen ashtarhandyqtarmen (jánıliktermen) tatý bolatyn, keıin qarsylyq kórsetti. Úlken jasaqty bastap baryp, Imamkulı hannyń áskerimen Shahrýh bekinisi mańynda shaıqasty. Jeńiske jetti. Osy jáıt onyń tábetin oıata tústi…
Bul kezde shyǵysta jońǵarlar qazaq jerine qaýip tóndire bastaǵan edi. Sol sebepti Esim han qyrǵyz elin basqaryp otyrǵan Qoqym bımen tatý qatynas jasaı otyryp, eki el odaǵyn nyǵaıta túsken. Moǵolstanmen de dostyq qarym-qatynasta bolǵan. Sóıtip kúsh biriktirip, Qazaq handyǵyna shapqynshylyq jasaǵan oırattarǵa oısyrata soqqy berdi. Alaıda elde tynyshtyq ornaı qoımady. Esim hannyń joryqta júrgen shaǵyn tutas qazaq eliniń hany bolýdan dámeli Tursyn han paıdalanyp qalǵysy keldi. Qalyń áskerimen Tashkentten shyqty da, qazaq astanasy Túrkistan qalasyna shabýyl jasady. Qazaq eliniń bas hany Esim hannyń ordasyn shapty. Qalany talan-tarajǵa túsirip, tonady. Esim hannyń otbasyn tutqynǵa aldy. Osylaı ol – Tashkent handyǵynyń bıleýshisi Tursyn han – Qazaq eliniń ishki birligine, tutastyǵyna qaýip tóndirdi. Sonda Esim han qazaq áskerlerinen úlken kúsh jıyp, oǵan qarsy joryqqa shyqty. Sheshýshi urystar júrgizdi. 1627 jyly áýeli Saıramda, odan Tashkent mańynda bolǵan qandy shaıqastarda Tursyn hannyń áskerin tas-talqan etip jeńdi. Tashkentti aldy. Tursyn han men onyń jaqyndaryn óltirdi. Tashkent handyǵyn joıdy. Qala men aımaq halqyn qazaq memleketiniń quzyryna qaratty.
Óstip ózara soǵys doǵaryldy, Qazaq eliniń barsha aımaqtary bir ortalyqqa baǵyndyrylyp, memlekettik turǵyda tutastanýyna qol jetkizildi. Tursyn han búlinshiligi «Qataǵan qyrǵyny» degen atpen tarıhta qaldy. Esim han tusynda ómir súrgen Marqasqa jyraý jaýyngerlik rýhy joǵary kóptegen joryq jyrlary men tolǵaýlar shyǵarǵan kisi, solarynyń tek keıbiri ǵana bizdiń zamanymyzǵa jetkeni belgili. Jyraýdyń «Eńsegeı boıly er Esim» jyrynda mynandaı joldar bar: «Eı, Qataǵan han Tursyn! Kim aramdy ant ursyn. Jazyqsyz eldi jylatyp, Jer táńirisiń, jatyrsyń, Han emessiń qasqyrsyń, Qara albasty basqyrsyń! Altyn taqta jatsań da Qazań jetti qapylsyń! Eńsegeı boıly er Esim, Esigińe kelip tur, Shashqaly tur qanyńdy, Keshikpeı sodan qatarsyń!» Munda halyqtyń kúlli el ıesi bop otyrǵan Esim hanǵa senimi jáne aımaqtyq bıleýshi Tursyn hanǵa nazasy beınelengen. Tursyn hannyń tutas eldi bólshektep, derbestengeni, búlik jasap joǵarǵy bılikke umtylǵany, handyǵyndaǵy tek ózi súıenetin qataǵan rýyn búlinshilikke kóterip, tynysh jurtqa qarsy qoıý jolymen qantógis týdyrǵany osynaý qaharly jyr joldaryn ómirge ákelgen bolatyn.
Esim han aýyr ishki saıası kúresti bastan keshe otyryp, memlekettiń kúsheıýine baǵyttalǵan túbegeıli ózgerister, jaqsartýlar júrgizdi. Onyń otyz jyl el basqarǵanda júzege asyrǵan reformasynyń mán-maǵynasy memleket bıligine halyq ókilderin keńirek tartýda jatqan edi. Buryn el ishin bıleýdi jabyq turpattaǵy elıta – tóreler júzege asyryp kelgen bolsa, endi halyqty basqarý isterinde birinshi kezekke el ishindegi bıler men rý-taıpalardyń basshylary, aqsaqaldar, bas adamdar – ıaǵnı, elıtanyń ashyq turpaty shyǵaryldy. Ol memlekettiń áskerı qýatyn arttyrýǵa erekshe kóńil qoıǵan bolatyn. Bul oraıda sultandar men batyrlarǵa aıryqsha áskerı-saıası ókilettilikter bergen. Osynaý áskerı qabiletterine tıisinshe senim artylatyn sonaý Shyńǵys han tuqymdarynyń beıbit ómirdegi saıası quqtaryn shektedi. Esesine qaýymdar (rý-taıpalar, atalyqtar) men olardyń jetekshilerine – rýbasylaryna, aýyldardyń bas adamdaryna, aqsaqaldaryna keńeıtilgen quqtar berdi. Iaǵnı, Esim hannyń tikeleı basshylyǵymen el ishinde ózindik bir revolıýııa – bıler tóńkerisi jasaldy. Bul orasan zor jańalyq «Esim hannyń eski joly» atty jańa zańnamalyq qujatty qabyldaý arqyly júzege asty.
Osynaý zańdar jınaǵyn «Esim han salǵan eski jol» dep te ataıdy. Óıtkeni, Esim han kóshpendi rý-taıpalardyń ómir saltynda ǵasyrlar boıy qalyptasqan basqarý júıesin – eski joldy – jańasha jańǵyrtqan edi. Ol Qasym hannyń zańdaryn tolyqtyrý sıpatynda qabyldandy. Jáne birden jurtshylyqtyń rızashylyǵyna ıe boldy. Óıtkeni halyqtyń basym bóligi kóshpendi mal sharýashylyǵymen aınalysatyn, sondyqtan olarǵa ómirde sharıǵat zańdarynan góri ádet-ǵuryp tártipteri men qısyndaryn qoldaný ádil de qolaıly kórinetin. Bul quqyqtyq akt hannyń, bıler men batyrlardyń ókilettilikterin naqtylady. Olardyń ózara qatynastaryn, atqaratyn mindetteri men paıdalanatyn quqtaryn belgiledi. «Eski jol» arqyly Esim han aqsúıekterdiń bıleýshilik múmkindikterine shekteý qoıyp, el arasyndaǵy bılerge, rýbasy, aýylbasy, aqsaqaldarǵa arqa súıedi.
Memlekettegi eń joǵarǵy zań shyǵarýshy ókimet retinde burynǵysynsha Máslıhat tanylyp, ádettegisindeı jumysyn isteı berdi. Máslıhatqa múshe bıler jylyna bir ret kúzdi kúnderi el astanasy Túrkistanda, ıakı Ulytaýda, nemese Tashkent aımaǵyndaǵy Hanabad dóńinde jınalatyn. Saıası júıedegi hannyń róli «Eski jol» boıynsha álsiretilýine baılanysty, handy tańdap saılaý prınıpi ózgeriske ushyrady. Resmı túrde sultandar arasynan han bolýǵa laıyq, elge eńbegi sińgen tulǵany tańdaý, ıaǵnı, búgingi tilmen aıtqanda merıtokratııa (sultandar ishindegi eń aqyldylar men eń iskerlerge, qabiletine, sińirgen eńbegine qaraı kózge túsip jurt qurmetine bólengenderge, memleket múddesin qorǵaýda batyrlyǵymen tanylyp, elge eńbegi sińgenderge bılik tutqasyn berý) prınıpi saqtalyp qala bergen. Deı turǵanmen, is júzinde halyq arasynda qulaqqa sińisti bop ketken jol – han dárejesin muragerlik jolmen ıelený tájirıbesi de bolashaq tájirıbede asa daý-damaısyz qoldanyla berdi.
Esim han tusynda, sondaı-aq, memleket basqarýdyń burynǵy ulystyq júıesi ýaqyt talabyna jaýap bermeıtinin kórsetken edi. Mundaı ahýal qazaq jer-sýynyń onda mekendeıtin kúlli halqymen birge bir shańyraq astyna jınalýyna, sóıtip el shekarasynyń keńeıýine baılanysty týǵan-dy. Ekonomıkany ońtaıly damytý maqsatymen, barlyq qazaq jeri úsh sharýashylyq-aýmaqtyq birlestikke – júzderge bólip berildi. El ishine júzdik uıym engizildi. Júzderdiń basynda bıler men kúshti rý-taıpalardyń basshylary turdy. Olar quraǵan Bıler Keńesi eldiń tynys-tirshiligin basqaryp, is júzinde han bıligin shektep otyrdy. Han úlken sharalar qabyldar aldynda árdaıym Bıler Keńesimen aqyldasýǵa tıis boldy. Onyń pikirimen sanasýǵa májbúr edi. Qysqasy, han endi óz betinshe iri sheshimder jasaı almaıtyn. Esim han memlekettik basqarý júıesine osyndaı reforma jasady. El múddesi úshin solaı etti.
Alaıda onyń zańyna súıenip derbes bılik qurýǵa beıimdelgenderdi, ár kezeńdegi jaýmen soǵysta adal úzeńgiles bolǵanyna qaramaı, jazalaýdan tartynǵan joq. Bul rette áskerbasy, batyr, beıbit kezeńde bir qaýym eldiń bıleýshisi bolǵan Jıembet jyraý sózderi tereń oıǵa qaldyrady: «Eńsegeı boıly er Esim, Esim, seni esirtken Esil de meniń keńesim. Es bilgennen, Esim han, Qolyńa boldym súıesin, Qoltyǵyńa boldym demesin. …Men joq bolsam, Esim han, It túrtkini kóresiń, Jıembet qaıda degende Ne dep jaýap beresiń? Menimen hanym oınaspa, Meniń erligimdi surasań – Jolbarys pen aıýdaı, Órligimdi surasań – Jylqydaǵy asaý taıyńdaı, Zorlyǵymdy surasań – Bekire men jaıyndaı, Beriktigimdi surasań – Qaraǵaı menen qaıyńdaı. …Jumyskeriń men edim Satyp alǵan qulyńdaı, Júrýshi edim arańda Ózińniń iniń men ulyńdaı. …Men ólse qunsyz keter deme sen Keshegi ózińniń uryp óltirgen Tileýberdi qulyńdaı! Tileýberdi qulyń men emes, Munyń, hanym, jón emes. Meniń er ekenimdi kórgensiń, Áýelden birge júrgensiń, Degenimdi qylǵansyń, Qaıratymdy bilgensiń. …Tal sharbaqqa mal saqtap, Tas qalaǵa jan saqtap, Tasqan eken myna han! …Qaıratym qansha qaıtsa da, Munyńa, hanym, shydaman! Arqaǵa qaraı kóshermin, Alashyma uran desermin, At quıryǵyn kesermin, At saýrysyn berermin, Alysta dáýren súrermin, Qaramasań, hanym, qarama, Sensiz de kúnimdi kórermin!»
Esim han qys aılarynda qazaq eliniń turaqty astanasy Túrkistan shaharynda turdy, al jazda ordasyn Ulytaý óńirine tikti. Memleket jańǵyrý, órkendeý úderisterin bastan keshe berdi. Sonymen birge qazaq eline jańa qaýipter tóndirgen qaharly kezeńder de taqalyp kele jatty…
(Jalǵasy bar)
Beıbit QOIShYBAEV,
jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty
