Bizdiń, ıakı tarıhtyń ár kezeńinde, bireýler «ǵun», bireýler «saq» ataǵan, keıin «túrik» námimen aıan kóshpeli jurttyń Bılik júıesi bes ınstıtýttan turǵan. Birinshisi – abyz-pirler, olardyń pátýasynsyz, tipti, qaǵan da sheshim shyǵara almaǵan. Óıtkeni «Ál-Mısaqtan musylman» halyq Qudaısyz is bastamaǵan. Al Qudaılyq ilim ókilderiniń oryny ondaı kemel qoǵam úshin aıtpaı-aq túsinikti. Olar – Qudaı men Bıliktiń, Qudaı men halyqtyń ishki úılesim-garmonııasyn retteýshi býyn-tyn. Ekinshisi – qaǵan (han). Ol – áýlıe-pirlerdiń ymbal-ısharasymen halyqqa paıdaly zańdar shyǵaryp, keleli sharýalardy atqaryp, áreketter jasaý arqyly memleket tuǵyryn baıandy ete alǵan. Úshinshisi – bıler, tórtinshi – jyraýlyq, besinshi noıandar ınstıtýty. Bul eldik býyndardyń árqaısysynyń óz fýnkııasy bolǵandyǵy, ol júıelerge eshkim tumsyq suǵa almaǵandyǵy aıan. Sebebi bulardyń barlyǵy da tabıǵı suryptaýdan ótken, Qudaı mórlegen, halyqtyń qalaýymen arnaıy tuǵyrlaryna kóterilgen aıyryqsha zaıyr ıeleri-tin. Bes saýsaq jumylǵanda, judyryqqa aınalaryna kúmán joq. Osyndaı Qudaılyq aqıqı qaǵıdalardy ǵana basshylyqqa alǵan, julynyna Kıeli Rýhty sińirgen Bılik júıesin qurǵan ata-babalarymyzdyń at tuıaǵy jetken jerlerge Izgilik pen Igilik barmaýy múmkin emes edi! Sondyqtan ol ıgilik pen izgilikti sińire almaǵan batystyń Arnold Djozef Toınbı syqyldy aqyl-oı ókilderi ózderi jasaqtaǵan adamzattyq 21 ıvılızaııa tizimine Kóshpeliler Órkenıetin qosa almaýy zańdy da...
Biz osy bes ınstıtýttyń ishinen jyraýlyqqa toqtamaqqa nıet etip otyrmyz.
Ylǵı sanamdy saýal qabady: b.d.d. Múde (Mádi) qaǵan men keıingi V ǵasyrdaǵy Munzyquly Edil patshanyń Ulyq jyraýy kim boldy eken?.. Árıne, ál-ázir ol túnekke sáýle salar sana sańylaýymyzdyń sheńberi tar. Al endi túrik qaǵanatynyń Uly jyraýlary Tonykók pen Joldyq-teginniń qara tasqa qashalǵan ólmes muralaryn oqyǵanymyzǵa da kóp bola qoıǵan joq. Sodan da bizdiń:
Bola almadym duǵa oqıtyn jel qurly,
Kúlteginge jete almadym jarty aıda...
Kók bóri men qustan basqa ol jyrdy
Jan qalǵan joq túsinetin Altaıda.
Mata túgil, maldanatyn bóz dańqyn
Uryǵyń joq.... –
Myıyn malǵun shoqyǵan.
Urpaqtary umytyp qap óz qarpin,
Ony da endi ebir... opa oqyǵan, – dep jıi kúrmelerimiz bar...
Odan sońǵy jıyrylyp oıǵa túsken túriktiń aıdynala týyn qaıta shyńǵa ustaǵan Shyńǵys qaǵan dáýirindegi Uly jyraý – Naıman Ket-Buǵa ekendigin tarıhtan bilemiz. Shyńǵys han demekshi, biz kúni búginge shekti adamzattyń arshylany Temirshyń babamyzdy ógeıleýmen kelemiz. Oǵan, álbette bizdiń ózimizdi tanyp qoıýymyzǵa ólerdeı ósh zymııan saıasattar yqpal etkeni, solar «úıretken» jalǵan tarıhtardyń kesiri az tımeı otyrǵany málim. Osy oraıda keshegi totalıtarlyq-otarlyq júıe tusynda da Shyńǵys hannyń túrik jurtynan shyqqandyǵyn ısharalap aıtqan tulǵaly ǵalymdar bolǵanyn eske sala ketken artyq bolmas deımin. Mysaly, «Edige batyr» eposyna erekshe nazar aýdarǵan akademık Qanysh Sátbaev óziniń birneshe maqalasynda Ulytaýdaǵy «Alasha han» mazarynda jatqan jan Shyńǵys han babamyz ekenin qaperge beredi. Alaıda oǵan áli kúnge deıin tııanaqtap nazar aýdarǵan adam joqtyń qasy. Taǵdyr-talaıy tar sheńberde tunshyqqan ulttyń taǵy bir áıdińgir ǵalymy Áýelbek Qońyratbaev óziniń «Qazaq ádebıetiniń tarıhy» (Almaty, 1994) atty eńbeginiń 26-betinde túrik-qazaq eposynyń tarıhyn júıelep kele jatyp: «...Qazaq eposynda noǵaılynyń búlinýi men jońǵar shapqynshylyǵy bar da, arab, monǵol shabýyldarynyń izi joq», – dep «tańyrqaıdy», odan ary A.Halfınniń «Ahýal Shyńǵys han ýa Aqsaq Temir» atty sózdiginde qazaqtyń qońyrat, naıman, qypshaq syndy basty on eki taıpasynyń Shyńǵys han áskeriniń quramynda bolǵanyn jazǵanyn aıtady. Onymen qoımaı: «Shyńǵys handy qazaqtar Oǵyz hannan (Múde qaǵan – S.N.) taratqan», – dep ústeıdi. Bul áreketterdiń bári bodan ultty oıatýdyń qadarı-hál áreketteri-tin.
Shyńǵys han qurǵan Altyn Orda memleketiniń uly qaǵannan sońǵy dáýirleriniń Bas jyraýy – Sypyra Sopybasyuly. Keıingi ishki birlik irip, syrt dushpan ádeıi qozdyryp baqqan baqtalastyq pen taqtalastyq qutyryp, ulys ydyraǵan tusta tarıh sahnasyna shyqqan Asan Qaıǵy, Qarǵa boıly Qaztýǵan, Shalkıiz, Dospambet bastaǵan jyraýlardyń bári, tipti kúni keshe ómir súrgen Muryn jyraý atamyzǵa deıin ózderin Sypyranyń shapanynan shyǵarady. Tarıh sahnasyna osynsha aılapat tulǵalardyń bir kezeńde shyǵýy tekten-tek emes. Olar qashqan Qut pen kóshken Baqty qaıtaryp almaqqa jantalasty. Shyrlap baqty. Biraq kesh edi. Haq kesimi ózgermeıtini aıan. Al jyraýlar ózderiniń tarıhı mıssııasy men perzenttik paryzdaryn adal atqaryp, ózderiniń ólmes muralaryn neshe ǵasyr keıin keler urǵyndaryna mura etip qaldyryp, baqıǵa kóshti...
Qazaq handyǵy qurylar tusta taǵy bir Uly jyraý – Arǵyn Daıyrqojanyń (Aqjol bı) ákesi Qodan-taıshynyń beınesi tarıh kerýeninen qylańytady... Mine, osynaý, ǵasyrlardyń altyn ózek, kúmis tinin bir-birine jalǵap jetkizgen salqar kósh «Kómekeı áýlıe» – Buqar jyraý Qalqamanulyna jetip bir tynystaıdy. «Tynystaıdy» deıtin sebebimiz, qazaq halqy bul kezde birjolata Baq bezip, Qut aınyǵan kezeńge tap kelgen, ıakı sany basym, qural-qarýy qapysyz Rýsııa memleketiniń otaryna aınala bastaǵan. Ozaldan – Oǵyz hannan (Ozǵan paıǵambar – S.N.) beri synyna syzat túspegen tól-týma Bılik júıesi birjola buzylyp, «atadan qalǵan aq saýyttyń» búkil shyǵyrshyǵy ydyraı sógilgen! Haq káýsary quıylǵan shaǵan-kese shylpara qıraǵan! Pirliktiń de, handyqtyń da, bıliktiń de, jyraýlyqtyń da, noıan-bahadúrliktiń de kıesi qashyp, burynǵy barlyq qasterli máninen aırylǵan tus-tyn. Pirlik – Myrzaǵululy Beketpen (r.ǵ.) XIX ǵasyrdyń basynda toqtady. Handyq – Qasymuly Kenesarymen birge 1847 jyly bassyz qaldy. «Túgel sózdiń túbi bir – túp atasy Maıqy bıden» jetken aqjalaý Bılik – 1931 jyly Bı Mátjan Tileýmaǵambetulymen qosa opat tapty. Keshegi «kún astyna kúńirenip jortqan» noıandar – aýyl arasyndaǵy «úıjuty» barymtashyǵa aınaldy. Azattyq ańsaǵandary «ıtjekkenge» aıdalyp, qarǵa-quzǵynǵa jem boldy. Al handarǵa jón aıtqan jyraýlyq Buqar, Aqtamberdi, Úmbeteı, Kóteshterden keıin basqa sapaǵa ótti. Olar burynǵydaı qoǵamdy ózgertýshi, memleket saıasatyn aıqyndaýshy mıssııalarynan ajyrap, endi ulttárbıeleýshilik qyzymetpen ǵana shuǵyldanyp, baıaǵy aıbarly aǵamandar men aıdarly alamandardyń erlik isterin kóksep, keıingi urpaq kókeıinde sol alaýly zamandardyń aqyrǵy shyraqtaryn óshirip almaý jolynda jan saldy. Ǵasyrlap janǵan Rýh jalynynyń birden sóne qalýy beımúmkin-tin. Ol jalynnyń aýyt-aýyt aspanǵa shapshyp turǵany jasyryn emes. Sondaı jalyny kók sharpyǵan, áýiri bet sharpyǵan jyraýlar Mahambet, Qalnııaz, Balqy Bazar, Nysanbaı keıpinde kórinis berdi. Olarǵa izdes Dýlat, Shortanbaı, Narmambet, Murat, Qashaǵandardyń «zar zamany» keldi...
Qalaı bolǵanda da, baǵzy tól tarıhymyz ben ulttyq kıeli sananyń ólmeı-óshpeı búginge jetýi, onyń ulttyq gennen urpaq sanasyna ótip jańasha transformaııalanýy jolynda jyraýlar sińirgen eńbektiń ólsheýi joq! Olardyń ahlaqı normalar men rýhanı qordalardy bastapqy qalpynda saqtap qalý jolyndaǵy jankeshti erlikke bergisiz eńbekteriniń qaryz-qıýazy, tek qana esi durys urpaqtyń – el-jurty úshin esepsiz etetin eseli eńbegimen ǵana óteleri haq! Tegi nemis Reseı ǵalymy V.V. Radlovtyń: «Maǵan qazaqtar arasynda ıslamdy ornyqtyrýǵa bir «Jum-jumanyń» (ǵıbrat-dastan – S.N.) áseri dalany kezip júrgen júzdegen moldadan artyq tárizdi», – dep baǵa berýi osy zańdylyqty qapysyz tanyǵannan soń berilgen baǵa desek, ınshalla, qatelespesiz!..
Mine, osy jyraýlar kerýeniniń toǵanaqtaryn artqan sońǵy qara narlary 360 áýlıeli Mańǵystaý topyraǵynda tizelerin búkti! Ýaqyttyń kóne kóńine, qarajurttyń kúline shókti. Uly jyraýlar kóshi 1954 jyly Muryn jyraý Seńgirbekuly bolyp – Aqketikte, 1967 jyly Shamyǵul Ybyraıymuly bolyp – Jetibaıda, 1974 jyly Súgir Begendikuly bolyp, 1976 jyly Uzaqbaı Qazjanuly bolyp Qyzylsaıda toqtady. Máńgige!..
Osynaý óksikti kerýenniń sońǵy asa iri ókilderiniń biri Qalyuly Qarasaı jyraý edi. Ol Adaıdyń Muńal-Shoǵy atalyǵynan taraıdy. Shoǵydan (Qyryqmyltyq) Jolaı – Bodan – Kenjebaı – Qaıyrbek (Qotyrbas) – Sholan – Qaly – Qarasaı bolyp butaqtanady.
1869-70 jyldar Reseıdiń otarshyl ókimetiniń dalalyq ólkeni bıleý tártibin «jetildirgen» «Jańa nızamyna» qarsy Qazaq dalasynyń batysynda ult-azattyq kóterilister qanat jaıǵany belgili. Ol bulqynystar keıingi saldarlaryna baılanysty el aýzynda «El aýa» atanyp ketti. Sol bulǵaqtardyń qamtyǵan aýqymy men ýaqyty hám mańyzy jaǵynan tym irisi tarıhta «Adaı kóterilisi» dep tańbalanǵan halyq batyrlary Dosan Tájiuly men Isa Tilenbaıuly bastaǵan birneshe jylǵa sozylǵan burqanys-ty. Kóterilisti basyp-janshýǵa shyqqan orystyń jazalaýshy áskeri 1870 jyly Jem ózeniniń óresinde Kenjaly degen jerde otyrǵan aýyldardy maıqandaıdy. Bul jerge aldynda ǵana Muńaldyń qos aýyly – Qosqulaqtyń Janalysy men Shoǵynyń Qotyrbasy qanattasa qonsa kerek. Qosqulaqtyń Janaly (Beket Ata urpaqtary) aýlynyń sofylary: «Qan ıisi shyǵyp tur. Bul qaıyrly qonys bolmaıdy!» – dep dúrk kóterile kóshedi. Al áýelden jaýynger Shoǵynyń er kóńildi jigitteri: «Jaýdy kórmeı qashady degen ne?! Kápirge qan tóletpeı tegin beretin jerimiz joq!» – dep tabandap otyryp qalady. Alaıda bul kezeń julyn jutqan erliktiń emes, tútin qusqan «beldiktiń» zamany-tyn! Qarýly dushpan jaraqsyz aýyldy qapyda basyp qyzyljap qylyp qyryp salady! Jazmyshqa daýa bar ma, on jasar Qarasaı-bala aǵasy Malbaǵar ekeýi malda júrip aman qalady! Al bolashaq jyraýdyń kúlli et-jaqyndaryn jutqan, el qyrylǵan qandy jurt áli kúnge «Qaly-Qos qorymy» atalady (Qos – Qalynyń inisi – S.N.)
Qarasaı jyraý esimin alǵash hatqa túsirgen adam – akademık Ahmet Jubanov. Ol «Zamana bulbuldary» (Almaty, 1963) kitabynda: «Ákimgereıdiń tusynda Adaı Qarasaı jyrshy boldy. Ol Samda 1866 jyly týǵan. Kóne Úrgenish, Buhar, Túrikpendi tegis aralaǵan. Túrikpenniń hany Jonaıttyń aldynda jyrlap, syılyq alǵan (túrikpenniń kóptegen bahshylarymen jarysqa túskende). Qarasaıdyń ákesi Qaly óneri bolmaǵan adam. Qarasaı boıy tapal kisi bolypty. Ol sony áman óleńine qosady eken.
Meniń atym Qarasaı,
Men Qalynyń balasy-aı.
Jas basymnan sóz baǵyp,
Boıǵa boldym alasa-aı.
Adaı edi rýym,
Qansha júırik bolsa da,
Kelgen joq jannyń shamasy-aı, – dep bastaıdy eken. Qarasaı 1930 jyly qaıtys boldy. Odan da kóptegen áýen, jyr, án qaldy. Qarasaıdyń sazdarynan bizde úlgileri notaǵa túsirýli», – dep jazady. Osynaý sarań derekterden nedáýir maǵlumat alýǵa bolady. Bul jerde jyraýdyń týǵan jylynda azdaǵan jańsaqtyq baryn aıta ketýge tıispiz. «Mańǵystaý» enıklopedııasynda: «Qalyuly Qarasaı (1860, Jem-Saǵyz óńiri – 1930, Shyrshaly qorymynda jerlengen) – aqyn, jyraý, jyrshy, kúıshi, kompozıtor» degen (munda týǵan jerine qatysty qatelik ketken – S.N.) derek bar. Keıingi izdenisterdiń nátıjesinde, Qarasaı 1860 jyly Mańǵystaýdyń Uly qyryndaǵy Yrǵyzbaı-Qarasaı atty jerde dúnıege kelgeni aıqyndaldy. Sózimizdi qadirli Ahań – Jubanovtyń az sózge kóp dáıek syıǵyzǵan derekterin tarqatýmen jalǵamaqpyz. Maqaladaǵy Jóneıit hanmen (shyn esimi Muhammed-Qurban sardar Qojauly 1857-1938 jyldar arasynda ǵumyr keshken, túrkmenniń jáýmit-jóneıit rýynan shyqqan qolbasy. 1918 jyly Asfandııar han óltirilgen soń taqqa otyrmasa da Hıýaǵa tikeleı ámir júrgizgen, sovet ókimetiniń has dushpany. 1938 jyly Iranda opat boldy) aradaǵy áńgimeni Mańǵystaýdyń káriqulaq qarııalary bylaı jetkizedi. Jem boıyndaǵy qyrǵynnan keıin el Besqalaǵa aýady. Naǵashylarynyń qolynda tárbıelengen Malbaǵar, Qarasaılar sol jaqta eseıip, eresıdaǵa enedi. Qarasaıdyń dańqy órlep, biraz ýaqyt sol jaqty qonystanǵan qurdasy hám aǵaıyny ataqty Muryn jyraý, sondaı-aq, qaraqalpaqtyń Nurabylla bastaǵan áıgili jyraýlarymen qatar óner saparynda júredi. Sondaı kúnderdiń birinde túrkmen sardary atalmysh Jóneıit han kúlli Horezmge máshhúr ónerpazdardy jıyp saıys ótkizedi. Qarasaıdyń basqa ónerpazdardan shoqtyǵy bıik ekenin uzamaı-aq ańǵarǵan suńǵyla han: «Sen maǵan noǵaılyqtyń 60 taraýyn órnegin buzbaı, óńin qashyrmaı tolyq jyrlap bere alsań, qalaǵanyńdy berem! Jar suraısyń ba, mal suraısyń ba, qolyńdy qaqpaımyn!» – deıdi. Qarasaı: «Men ysqyrsa – jeldiki, aıdasa – jaýdyki» mal suramaımyn! Qatyn úshin de jyr aıtpaımyn, alaıda degenime jetip, kóńilińizden shyǵa alsam, darııa boıynan qazaqqa jer berińiz!» – deıdi. Han jyraýdyń ónerine tánti bolyp: «Qarasaı – kómeıine bulbul uıa salǵan, zerdesine perishte úshkirgen Qudaıdyń aıyryqsha jaratqan quly eken. Meniń barlyq synymnan súrinbeı ótti. Ámý boıyndaǵy Buzaýbasy men Qaratoǵaı arasyn qazaqqa ber!» – bas ýázirine ámir qylady. Sóıtip Bı Mátjannan keıin qyzyl tildiń ebimen Horezmniń oıynan qazaqqa jer alyp bergen Qarasaı jyraý bolady...
Sondaı-aq, osy jıynda jyraý Jóneıit hannyń, hannyń ǵana emes kúlli eldiń bolashaǵyn boljap sáýegeılik aıtady. Uzamaı Qudaısyz ókimet qurylatynyn, qul-qutan elge ıe bolatynyn, hannyń ózine hám sońyna ergen kóp jurtqa týǵan jerinen topyraq buıyrmaıtynyn, qyzylbastyń jerinde qazalanatynyn jaıyp salady. Odan ary bylaı deıdi: «Nan kıik bolyp qashyp, qazaq-túrkpen tazy bolyp qýady. Kápir ókimettiń eki patshasy kisi qolynan óledi. Biraq báriniń de shegi bar, bunyń dáýirleýi 70 jyldan uzamaıdy. Mańdaıynda qaly bar patsha kelip, bári bet-betine tarap ketedi!..»
Biz bul mysaldan jyraýdyń eski ilimnen mol habardar qasıet ıesi ekenin ańǵaramyz. El aýzynda oǵan jyr kıesiniń qalaı qonǵandyǵy, onyń taqýa bolǵandyǵy, sáýegeıligi bala kúninen baıqalǵandyǵy, ár jyrdy dáret jańartyp, eki rákáqaǵat namaz oqyp, nıet etip aıtatyndyǵy, jyr jelisinde jaý qolynan batyrlar mert bolǵanda, jyrdy toqtatyp, ólgen batyrlarǵa quran-duǵa baǵyshtaıtyndyǵy, ol «noǵaılyqty» jyrlaǵanda el-sel bolyp jańbyr jaýatyny, tipti, shildede qyrbyq qar túsirgendigi ańyzǵa bergisiz áńgimeler bolyp áli kúnge deıin aıtylady. Mysaly, Aıtqul Jumaǵazy, Shoǵy Tiniqul, Shoǵy Ánápııa, Esen Quljabaı syndy kónekóz qarııalar Qarasaıdyń shildede qar jaýdyrǵanyn óz kózderimen kórip, bizderge jetkizip ketkenine kýálik ete alamyz! Árıne, munyń bári kıesizder úshin ertegi bolyp estileri anyq, al biz úshin aıdaı aqıqat!..
Joǵaryda Shyńǵys handy beker tilge tıek etken joqpyz. Á.Qońyratbaev «Shyńǵys han shapqyny jóninde epos joq» dese de qazaq halqynda Uly qaǵan jaıly kólemdi shyǵarmalar bolǵan jáne ol dastandar keıingi tarıh boıamalap kórsetken «órkenıetterdi kúıretýshi jyrtqyshtyq shabýyldar» jaıynda emes, Shyńǵys hannyń alabóten jaralysy men qaharmandyǵyna arnalǵan madaq-jyrlar desek artyq bolmas. Sonyń biri – ataqty Qashaǵan Kúrjimanulynyń «Shyńǵys han» dastany. Biz kónelerdiń aıtýy boıynsha, ol dastandy Qashaǵannyń shákirti Shamyǵul Ybyraıymuly jyrlaǵanyn bilýshi ek. Ókinishtiń úlkeni sol, jeti kún jyrlanatyn ol shahhar shyǵarma hatqa túspeı qalǵan! Jýyrda bizdiń qolymyzǵa Mańǵystaý óńirine belgili aıtýly mergen Babyq Nur Ońdaǵanulynyń úlken balasy shejireshi Sabytaı marqumnyń beınejazbasy tústi. Odan joǵymyzdyń ózin tappasaq ta, izin taptyq! Onda dastannyń kirispe bólimi qarasózben baıandalady. Biz bul jerde oǵan toqtalmaımyz. Sol jyrdyń kıesi jaıly sóz qozǵamaqpyz. Endeshe Sabytaı aqsaqalǵa qulaq túreıik...
Birde, ishinde Qashaǵan bar, kóp adam Besqaladan bazarshylap kele jatyp, Ústirt ústine kóterilip, «Itibaıǵa» jaqyndaıdy. El qarasy kórinip kóńili birlengen shaldar jyraýdan: «Jol qysqarsyn, «Shyńǵys handy» aıt!» dep ótinish qylady. Qashekeń: «Bul jyrdy dáretpen, nıet etip, buzbaı jeti kún aıtýym kerek. Oǵan joldyń yńǵaıy kóne me?» degen yraıda qashqalaqtaı jaýap beredi. Alaıda úlkender qoımaı qıylǵasyn, túıe ústinde kele jatyp jyrdy bastaıdy. Telegeı-teńiz jyr bes kún jyrlanǵanda, jolaýshylar ylajsyz aırylysýǵa májbúr bolady. Óıtkeni árkimniń aýyly ár tarapta qalyp barady. Kelgen jerleri «Uly Qyzemshektiń» tusy eken. Qashaǵan qınalsa da, jyrdyń tyńǵysyna jetpeı toqtaıdy. Qosshysymen kópten bólinip qubylaǵa qaraı júre bergende tap mańdaıdan toqymdaı kerqaspaq bult kórinedi. Áne-mine degenshe, sol bult ulǵaıyp, qara daýyl turǵyzyp, nóser tógip, najaǵaı oınatyp, álemdi álem-tapyryq qylyp óte shyǵady! Sol sátte jasyn uryp, Qashaǵan atanymen jer súze qulaıdy! Alla pana bolǵanda, aqyn aman qalady, biraq bet-aýyzy múldem qısaıyp ketedi. Ol kisiniń bet-aýyzynyń qısyqtyǵy jóninde kózin kóre qalǵandardyń estelikterinde aıtylady… Mine, jyrdyń kıesi degen – osy!.. Al biz «Qyrymnyń 40 batyry» aıtylǵanda jazda qar jaýatynyna kúmán keltiremiz!..
Hosh! Qarasaı jyraýdyń da osyndaı zaıyrly jan ekenin aıtyp óttik. Osy pikirdi tirilte tússek, el sanasynda «Álı Taýan asy» degen atpen saqtalyp qalǵan 1926 jylǵy áıgili asta sol kezdegi Adaı eliniń dańǵaıyr jeti jyraýy: Bálı Órıshan, Qotyrbas Qarasaı, Balyqshy Ahmet, Shońaı Shamyǵul, Kórpe Esmaǵambet, Eskeldi Súgir, Qyrymqul Uzaqbaılar jyrlaıdy. Osy jıynda kópshilik Qarasaıdan «Noǵaılyqty» qolqalaıdy. Jyraý: «Ony qozǵap qaıtemiz, álekke salyp keter» dese de des bermeı jyrlatady. Qarasaı «Edigeniń eski jyryna» jete bergende aspanda shańyraqtaı bult aınalyp, jer-dúnıe astan-kesten bolady! Shoshyp ketken jurtshylyq Qarasaıǵa jalynyp toqtatady... Mine, bul kóne jyrlardyń kıeliligi jónindegi dálel-dáıekter...
Joǵaryda A.Jubanovtyń: «Qarasaı 1930 jyly qaıtys boldy. Odan da kóptegen áýen, jyr, án qaldy. Qarasaıdyń sazdarynan bizde úlgileri notaǵa túsirýli», – degen pikirin keltirdik. Ahań kelesi bir eńbeginde:
«Termege jaqyn keletin sazy boldy, ár jyrshynyń óziniń jaqsy kóretin sazy boldy. Mysaly «Ákimgereı sazy», «Qarasaı sazy», «Bitegen sazy», «Naýash sazy», «Pusyrman sazy», «Barlybaı sazy», «Toǵys sazy», «Sabyr sazy» degenderdiń árqaısysynyń ózine tán melodııalyq, yrǵaqtyq, ekpindik erekshelikteri bar» («Ósken óner». Almaty, 1985. 199-bet), – dep Qarasaıǵa qaıyra soǵyp, burynǵy pikirin tirilte túsedi. Munda esimderi atalǵan ónerpazdardyń keıbiriniń ata-tegin aıta ketkendi jón kórip otyrmyn: Ákimgereı Qostanuly – Jetirý-Tama-Táńirberdi-Qaraǵashty; Bitegen – Álim-Kete-Babataı; Pusyrman – Álim-Shekti-Qarabas; Toǵys – Álim-Shekti-Jaqaıym rýlarynan tarasa, Sabyr – Noǵaı Nurym jyraýdyń balasy.
Mine, bul derekterden Qarasaıdyń artynda hatqa (notaǵa) túsken nedáýir mura qalǵany maǵulym boldy. Álbette, akademıktiń muraǵatyndaǵy jyraý muralary ázirge bizdiń qolymyzǵa tıe qoıǵan joq, degenmen bar derekterge súıenip Qarasaı murasy jóninde pikir tııanaqtaýymyzǵa bolady.
Qazir bizde Qarasaıdyń «Qarasaı», «Joryq kúıi» atty kúıleri, birneshe «jyr-kúıi», sondaı-aq, «Qarasaı-Qazı» jyrynyń ózi jyrlaǵan nusqasy men ólerinde aıtqan tolǵaýy bar. Atalmysh eki kúıdi tyńdaǵanda, bir adamnyń tóltýma-qoltańbasy ekeni aıqyn kózge urady. Muny aıtqanda, «Qarasaı» kúıiniń álme-tálme taǵdyryn baıan etpekpiz.
Yras, táýelsizdik alǵaly joǵymyzdy túgendeý jolyna ult bolyp umtyldyq. Árıne, bul ersiligi joq tabıǵı qubylys. Biraq ol qubylystyń ersilikke urynǵan tustaryna da talaı kýá bolyp júrmiz. Kez-kelgen ersi áreket óresizdik pen ózimshildikten týyndaıtyny belgili ǵoı. Buryn da birneshe márte aıttyq, taǵy da aıtpasqa áddimiz joq, qazir burynǵy mal-barymta adyra qaldy, endi «sóz-barymta», «saz-barymta» sııaqty barymtanyń túri shyqty. Sol barymtaǵa ushyraǵan shyǵarmanyń biri – Qarasaı jyraýdyń atalmysh kúıi. Bul kúı alǵash professor Shamǵon Qajyǵalıevtiń notaǵa túsirýimen «Halyq kúıi – «Qarasaı» degen atpen orkestrde oryndaldy. Dáýlesker dombyrashy, atyraýlyq aǵamyz Yrysbaı Ǵabdıev marqumnyń jeke repertýarynda talaı qulaqtyń quryshyn qandyrdy. Biraq keıin álgi «barymta-sydyrymtalar» shań bergen tusta, «ıesiz» «halyq kúıiniń» qoldy bolǵanyn bir-aq bilip, sanymyzdy soqtyq. Men osy tusta taqyrybymyzǵa tikeleı qatysty bolǵandyqtan, 2003 jyly jazylǵan «Kóne túbektiń kúı kerýeni» atty maqalamnan úzindi bere ketkendi jón kórdim: «...ár rýdyń ataqty kúıshileri óz aınalasynda úlken mektepter qalyptastyryp otyrǵan. Mysaly, Esir, Araldardan Atanǵul, Shamyǵuldarǵa deıin jetetin «shońaılyq kúıler», sondaı-aq, Qulshardyń aınalasyna toptasqan Qyryqmyltyq aýylynyń kúıshileri de úzilmegen úlken shynjyr, bir qaýym el. Qulshar, Atajan, Qojahmet, Teńel, Tájik, Qaldyǵara, Qarasaı t.b. sııaqty kúıshiler qaı halyqtyń da taqııasyna tar kelmes dáýpirim ónerpazdar bolǵan. Qyryqmyltyqtyń Qotyrbas bóliminen shyqqan Qarasaı asqan kúıshiligimen birge – uly jyraý. Onyń «Qyrymnyń qyryq batyryn» aıtyp, aspanǵa alty kúnde bult ıirip, jetinshi kúni jańbyr jaýdyratyny jaıly ańyzǵa bergisiz áńgimeler el aýzynda áli bar... (Sóz utyry kelgendikten taǵy da aıta ketpeske bolmaıdy, meniń joǵaryda keltirgen sóılemderim «Shoǵy batyr shejiresi» atty eńbektiń 103-104-betterinde I.Qylyshmaǵambetuly degenniń atymen esh siltemesiz hám ózgerissiz berilipti. Bul da joǵaryda aıtylǵan «sóz-barymtanyń» bir túri – S.N.)
Keshegi bir el egemendik alyp, esin jınap, ótken-ketkenin túgendeı bastaǵan tustaǵy táýir úrdistiń teris sıpat alyp ketken kezderi de joq emes. Tarıh túgendeýdiń aıaǵy – tek túgendeý, ata-baba árýaǵyn ulyqtaýdyń arty ata-babasynyń atyn asyrý arqyly óziniń básin asyrý men basyn asyraýǵa aınalyp ketip júrgeni kimge jasyryn?! Ólige abyroı, tirige mereı ápermeıtin mundaı keleńsiz áreketten tez tyıylmasaq, Ult qana utylady. Qalyptasqan dástúrli án, kúı mektepteriniń zańdylyqtary men sheńber, shegaralaryn elemeı, «Jylyoı», «Bozjorǵa», «Aqerke», «Ámirhan» t.b. syqyldy ánderdi Arqaǵa qaraı súıreý, Álkeı Marǵulandaı abyzdyń «Jalaıyr kúıleri» dep tańbalaǵan shyǵarmalaryn Abylaı hanǵa telý sııaqty jaman úrdister ár jerden beleń alyp qalyp júr. Jaqynda taǵy bir sondaı ersi istiń yryqsyz kýási boldyq. Teledıdardaǵy bir ulan aıtysta belgili aıtys júrgizýshisi Júrsin Ermanov Qyryqmyltyq Qotyrbas Qarasaıdyń «Qarasaı» degen kúıin Shapyrashty Qarasaı batyrǵa telip-aq jibergeni... Árýaqty babalar: Abylaıdyń da, Qarasaıdyń da, Segiz seriniń de Alla bergen abyroılary barshylyq. Keıingi urpaq sol ataqqa ylaıyqty ıe bolyp júrse de jetedi. Odan basqa árekettiń bári abyraısyzdyqqa ushyratady!..»
Bul maqalanyń jazylǵanyna da bir múshel, ıakı on úsh jyl ótti. Men maqala jazdy eken dep, keteýi ketken dúnıeniń ketigi qaıdan bútindele qoısyn?! Odan ary setineı túspese! Osydan sál keıin maǵan ataıy ónerpaz, dáýlesker dombyrashy, kórnekti kompozıtor Nurǵısa Tilendıevtiń «Árýaqty babam – Qarasaı» atty mýzykaly poemasyn tyńdaýdyń sáti tústi. Túskeni bar bolsyn, sheber qoldan shyqqan shedevr shyǵarmanyń kúretin – leıtmotıvi aıtylmysh «Qarasaı» kúıi bolyp shyqty! Batystyq kúı mektebi men jetisýlyq kúı mektebiniń arasyndaǵy aspan men jerdeı aıyrmashylyqty tamyrshydaı tanıtyn uly kompozıtordyń mynaý áreketin nege joryrymdy bilmeı kúızeldim. «Keýdemsoqtyq» deıin desem, ol ultqa ólsheýsiz eńbek sińirgen adam jáne búginde kózi joq, Baqıdyń jolaýshysy. Demeıin desem, esem ketip, rýhym tonalyp jatyr! Qalaıda qara sııa, aq qaǵaz kóteredi ǵoı dep, aqıqat úshin osy joldardy tańbalap ketýge májbúr boldym...
Endi Qarasaıdyń «jyr-kúılerine» toqtalmaqpyn. Qarasaı jyraýdyń kóptegen shákirtteri bolǵany belgili. Olardyń ishinde: Kerderi Qudaıbergen, Tabyn Tórebaı, Kete Qaırolla, Álim Naýryzbek, Sherkesh Joljan syndy dúldúlder ótken. Solardyń biri – ún-jazba, beıne-jazbalary búginge jetken Naýryzbek jyraý. Bul ýaqta «Naýryzbektiń sazy» dep terme-tolǵaýlar aıtyp júrgen jastar, shúkir, jeterlik. Biz búgin osy maqam-sazdardyń Qarasaıdan bastaý alǵanyn dáleldemekpiz. Qazir Aqtaý qalasynda «Qarasaı-Qazı», «Edige» syndy eski jyrlardy jyrlaıtyn Bazarbaı Sabyrov atty úlken jyrshy turady. Ol kisi áńgimesin bylaı sabaqtaıdy: «1969 jyly taý astynda bir Begeı (rý aty – S.N.) aǵaıynnyń toıynda jyrlap otyr em, tórde Aıtqul Jumaǵazy, Shoǵy Tiniqul atty ajarly shaldar otyrdy. Men sol kezde «moda» bolǵan Naýryzbektiń maqamdarymen talpashtap-aq jatqam, bir kezde kóp ishinen bireý shaqshııa qarap: «Áı, bala, aıtsań, ózimizdiń Adaıdyń saranaý sazymen aıt, bolmasa, basty qatyrma!» – dep tastaǵany... Men aǵyndap kele jatyp kermege tap bolǵandaı daǵdaryp-aq qalǵam, kenet Jumaǵazy aqsaqaldyń sańq etken daýsy shyqty: «Eı, sen kórgensiz, neniń jónin bilip jyrdy bólip otyrsyń?! Bul balanyń salyp otyrǵany Qyryqmyltyq Qotyrbas Qarasaıdyń sazdary. Men Qarasaıdyń qasyna qarshadaıymnan erip qosshybalasy bolǵan janmyn. Jaryqtyq, Qarasaı jyraý bastapqyda Adaıdyń salqam sazdarymen destelep otyryp, tún ortasy aýǵanda shańqyldap bir josyn maqamǵa túsetin. Sol ekpindi túıdekti jyr-kúı tań atqansha sozylatyn. Qarasaı osy sazǵa basqanda qaýmalaǵan kóptiń shyrmaı bastaǵan uıqysy shaıdaı ashylyp, kózderi shyradaı janyp sala beretin! Shákirti Naýryzbektiń búginde órnek qylyp júrgeni ustazynyń sol «Tún-aýa» sazy... Aıta ber, qaraǵym, osy baǵytyńnan jańylma!» – dep dem berip-aq jibergeni! Sodan soń-aq meniń baqaıymnan qaqqan, qapymdy baqqan adam balasy bolǵan joq!..» Endi osy dáıekti Naýryzbek jyraýdyń eń kórnekti shákirti, Aral-Qazaly jyr mektebiniń iri ókili, búginde Kentaý qalasynyń turǵyny 69 jastaǵy Bolatbek Erdáýletov bylaı damytady: «Naýryzbek jyraýdan aıtyp júrgen maqamdary týraly suraıtynmyn. Sonda ol kisi: «Munyń bári ustazym Adaı Qotyr Qarasaıdyń maqamdary» deýden jalyqpaıtyn» (óz aýzynan jazyp alǵan jyrshy Amandyq Kómekuly –S.N.). Al A.Jubanov muraǵatynan da bizdiń pikirimizdi dáleldeıtin talaı nárseniń shyǵary anyq, biraq ol kómbeni ıgerý – keler kúnder enshisindegi sharýa. Mine, bul dálelderdiń bári Qarasaı jyraýǵa óziniń tól muralaryn qaıtaryp beretin ýaqyttyń jetkenin dáleldeıdi. Jyraý murapasyn keıinge jetkizýde Naýryzbekpen birge, jyraýdyń týǵan jıeni Qartbaı Qylyshuly jyrshynyń da kóp eńbek sińirgenin aıtqandy jón sanadyq. Ol kisi zamana jelimen yǵyp júrip, Jambyl oblysynyń Merke aýdanynda Sypataı batyr qorymynan máńgi tynys taýypty. Qartbaıdyń aıtýynsha, Qarasaıdyń kúıleri, onyń ishinde atalmysh «Qarasaı» kúıi de, jyraýdyń shabyt shaqyrý úshin, tyńdarmandar sanasyn bir núktege baılap, ózine burý maqsatynda tartatyn shyǵarmalary kórinedi.
Ónertaný ǵylymynda «Adaı kúıleri» deıtin mektep bary málim. Sol mekteptiń shuraıly bir synyby osy Shoǵy aýlyna da has. Joǵaryda attary atalǵan kúıshilerge qosa, osy aýyldyń Ospan, Dáýletnııaz syndy kúıshileriniń de muralary tabylyp otyr. Sherkeshbaıuly Dáýletnııazdyń buryn ataqty tamshy-sheber ekenin bilsek, endi onyń «Shubartaı» atty ǵajaıyp kúıi de qolymyzǵa tústi. Dáýletnııazdyń Eskeldi Shubartaı myrza Qosýyt bahadúr ulynyń kúmbez-tamyn salǵany málim. Ol kúmbez áli kúnge Uly qyrdyń tósinde kóne qońyr dombyradaı kúńgirlep tur. Osylardyń qatarynda jyraýdyń nemere inisi hám shákirti Qaly nemeresi Musa uly Tájik (1884-1953) ári aıtýly kúıshi, ári dańǵylboz jyrshy bolǵan adam. Aǵasynyń muralaryn artqyǵa amanattaýda ol kisiniń de eńbegi ólsheýsiz. Tájiktiń shákirti Álim-Kete Qaırolla Imanǵalıuly (1907-1990) da jyraý muralaryn jetkizýshilerdiń biri.
Qarasaıdyń Baımuhan (1889-1982) degen jalǵyz ulynan – Dabyl, Meıirman taraıdy. Olardyń urpaqtary Qazaqstannyń ár aımaǵynda ǵumyr keship jatyr.
Qarasaı Qalyuly men Tájik Musaulynyń Begeı Sarman sheber jasaǵan kesikbas dombyralary urpaqtarynyń járdemimen Mańǵystaý oblystyq murajaıynan jaı tapty. «Kesikbas» demekshi, ataqty Súgir jyraý Begendikulynyń dál osy qos dombyradan aýmaıtyn «Kesikbasyn» da jasaǵan Sarman sheber ekenin jyraýdyń uly Ótelgen aqsaqal aıtyp ketken. Beınejazbasy qolymyzda saqtaýly.
Keıingi zertteýshiler arasynda Qarasaıdy Adaı qaıqylaryna qosý nıeti baıqalady. Jas shaǵynda ol kisiniń de «qaıqy» atanýy ábden múmkin, áıtse de, Qarasaı jyraý «qaıqylyq» ataqqa zárý emes. Onyń qazirgi biz tanyǵan tulǵalyq bolmysynyń ózi jyraýdy ultymen birge jasata bererine kúmán joq.
Nesheme yqylym zamandardyń shejiresi men ult tarıhynyń qansha qyrtys-qatparlaryn boıyna jıǵan «Qyrymnyń 40 batyry» syndy jyr-muhıtyn óz zamandasy Muryn jyraýmen tel jyrlap, keıingige amanat qylǵan uly jyraý Qarasaı Qalyuly ózi ólsheýsiz óneriniń arqasynda qaharly Jóneıit hannan qazaqqa alyp bergen jerinde Shyrshaly atty qorymnan tynys tapqan. Qasynda zaıyby jáne jeńgesi Aqsha Malbaǵar jubaıy (Beket ata shóberesi Qulmuhambetuly Samalyq sofynyń qyzy) jatyr...
R.S.: Bul maqalany osy notada aıaqtaýǵa da bolar edi, alaıda kókirekti kemirgen kóp kúıik yryq bermeı aq qaǵazǵa qara sııany taǵy jaǵa jóneldi...
Biz qazir jahandaný úderisiniń ábden kúshke mingen tusyna tap keldik. Tipti, zamana úrdisi, sál ásirelep aıtqanda, jahandaný emes, jahannamdyq dáýirdiń áýirin sezdiretindeı... Adam (ult dep, kerekse adamzat dep uǵyńyz) júregindegi Qudaılyq Rýhty tiri saqtaıtyn Kıe, ol – ǵasyrlar talqysynan ólmeı ótken ulttyq uly mura bolyp tabylady. Al ol Qasıetti Rýhty joıý jolynda migirsiz maıdan ashqan asa qatygez qara kúsh bar ekenin biz dáıim eskere bermeımiz. Sózimizdiń basynda da aıttyq, ol Rýh ult boıynan joıylsa, onda bizdiń búgingi súrdim dep júrgen ómirimizdiń, qurdym dep júrgen qoǵamymyzdyń qurdymǵa qulamaýy múmkin emes! Ashyq kúnde jamandyq shaqyrýdan aýlaqpyn, biraq bizdiń bu dúnıede barlyǵymyzǵa, budan ary da bar bolýymyzǵa kepildik beretin eń basty qundylyqtarymyzdyń múshkil jaıy dabyl qaǵarlyq kúıge áldeqashan jetken! Kıeli Rýh qalaı joıylady? Ol, álbette, ult júregin óziniń saf asyldarynan aınytyp, rýhanı aǵzasyna jatteki mádenıetterdi sińirý arqyly júzege asady. Biz de, mine, eki ǵasyrǵa aınaldy, migirsiz júrgizilgen jaýlaýshy saıasattyń nátıjesinde tól-bastaýlarymyzdan jerip, jattyń jýyndysynan qorek aıyratyn qulteki qalypqa tústik! Qazirgi etek alyp bara jatqan dańǵaza-shoýlar men darbaza-shýlar Ult boıynan Uly Rýhty úrkitý úshin jasalyp jatyr. Jat kúshtiń asqynǵany, basynǵany sonshalyq, zymııan saıasatyn óz qolymyzben júrgizý múmkinshiligine ıe bolyp úlgerdi! Sondyqtan, endigi urpaqqa saf diniń de, pák diliń de, baı tiliń de, asyl óneriń de jat kórinýi zańdylyqqa aınalyp barady. Shýlyǵan shoýlardy bylaı qoıaıyqshy, adamzattyń eń ozyq óneri bolyp sanalatyn batystyq klassıkalyq mýzykalardyń ult aǵzasyna ákelgen zııany týraly oılanǵan jan bar ma eken? Jat mádenıettiń aty – jat mádenıet. Al olarǵa memlekettik deńgeıde eń joǵary múmkindik týǵyzylyp otyrýynyń astarynda qandaı saıasat jatqanyn kim aıta alar?.. Búgingi sahnada Qazaqtyń qasterli jyryna on múınet ýaqytty qımaıdy, biraq kórermeni on adamnan aspaıtyn operalarǵa arnalǵan altynmen aptalǵan, kúmispen kúptelgen saraılar, bizdiń qasiretti dalamyzda, mine, ǵasyrǵa aınaldy, saltanat quryp tur! Oǵan, tipti, jan adam barmasa da, sol saltanatyn joımaı turaryna kúmán joq! Nege? Al baǵanadan qaqsap joǵyn joqtap otyrǵan bizdiń rýhymyzdy Qudaılyq nurǵa jalǵaıtyn qasıetti jyr onyń bosaǵasynan da syǵalaı almaıdy! Bizde quny neshe mektepter ashýǵa jetetin batystyq mádenıet quralyn, ıakı onyń ishinde de shirkeýlik mýzyka aspabyn alý úshin parlamenttik deńgeıde másele kóteriledi. Oǵan memleket bıýdjetinen aqsha bóldiredi. Al adamzatqa ortaq telegeı-teńiz muralarymyz basqa túgili, óz qajetimizge jaramaı aıaq-asty bolyp jatady!
Taǵy bir asa shetin másele bar. Batystyq uly sazgerler men sýretshilerdiń, aqyn-jazýshylardyń ǵumyrbaıanyn túbijiktep zeýirtteseń, aq ólimmen ólgen biri joq! Kileń bir merez, jyn qaǵý, qutyrý syqyldy kesapat dertterden japa shekken beıbaqtarǵa ushyraısyń. Tipti, keıbireýin qanshama jyldar boıyna Qudaıdyń qara jeri qabyldamaı qoıǵan mysaldar da kezdesedi! Munyń bárin – óner nemese ádebıet zertteýshileri álgi miskinderdiń ózgeshe talaı, erekshe bolmysyna qatysty qalypty is qylyp kórsetip baǵady. Al qazaq ultynyń ulylarynyń ishinen kóldeneń keselder men syrttan engen has dushpannyń qolynan beımezgil mert tapqandar bolmasa, aqylynan aljasyp ólgen biri joq! Bul neni kórsetedi? Bul – alǵashqylardyń el-jurty tutynǵan ǵaırı dinniń qyrsyǵynan ibilisı kúshterdiń, kápirı jyndardyń aralasýymen óner týdyryp, sol arqyly jurt sanasyn jaýlap, aqyr aıaǵynda kúshi taýsylǵanda álgi jat kúshterdiń mazaǵyna aınalǵanyn kórsetedi. Óıtkeni ǵaırı dinniń jyn-jybylystan adamdardy qorǵap qalýǵa kúshi jetpeıdi. Aqıqı dinniń saf káýsaryn júrekke sińirgen qazaq syndy deni taza halyqtyń ulandary álgindeı patologııalyq keselderge urynbaǵan.
Endeshe, oılaný kerek... Ulttiriltý, diltiriltý ǵylymymen aınalysatyn ýaqyt áldeqashan jetti. Endi tirilmesek, bári kesh bolýy múmkin. Ol úshin, bastaýyn Alla Taǵala Adam Atanyń keýdesine Rýhty úrlegende perishteler salǵan Jeti sazdan alatyn qasterli murany jarylqaýymyz kerek! Sonda ǵana jarylqanamyz, sonda ǵana aspan-jerdiń arasynan saıa tappaı bezek qaqqan qý janymyzdyń babyn tabamyz!..
Qoshqar-Ata – Qoltyq qonysy,
Mańǵystaý ýálaıaty. 06.01.2016,
