Jyl basynda Reseı basylymdary «Ótken 2019 jyly Reseıde 1 mln 947 myń sábı dúnıe esigin ashty. Bul úsh jyldan beri qaıtalanyp keledi. Bir jylda munshalyqty balanyń dúnıege kelýi Reseı tarıhynda bolmaǵan qubylys. Biz muny Prezıdentke saltanatty jaǵdaıda habarladyq» degen aqparatty taratty. Demek, kórshi el jyl saıyn 1 mln adamǵa kóbeıip otyr. Reseı halqy qazir 130 mln-ǵa jaqyndap qaldy. Biraq kórshi el sonda da óse bergisi keledi, kóbeıe bergisi keledi. Al biz she?
Bizdiń táýelsizdik alǵannan bergi tabıǵı ósimimiz 2 mln-nan endi asty. Sarapshylar munyń ózin úlken jetistikke balaıdy. Sebebi táýelsizdik jyldaryndaǵy elden ketkenderdiń qalypty jaǵdaıdan tym kóp bolýy bizdiń demografııalyq ósimimizge keri áser etýi múmkin edi. Demek, qatarymyzdyń 24 jyl ishinde 2 mln adamǵa kóbeıýiniń ózi – biz úshin úlken jeńis. «Qazaqtyń demografııalyq ósim beretin kezi endi keldi» degendi mamandar osydan eki jyl buryn aıtqan edi. Al keshe ǵana qazaqstandyq áleýmettik jeliler 2019 jyly elde 480 myń sábı dúnıege kelgenin, bul táýelsizdik tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan qubylys aqjoltaı aqparatty taratty.
«Jylyna 1,5-2 mln sábı dúnıege keletin Reseımen salystyrǵanda bul az. Biraq biz tárizdi endi ǵana 17 mln-ǵa jetken ult úshin tamasha jetistik. Bizdiń ósetin kezimiz endi keldi» deıdi mamandar.
Jalpy, mamandar demografııa bizde ǵylym-bilimniń kenjelep qalǵan salasy ekenin aıtady. Jastar jaǵynan bul taqyrypqa qyzyǵyp, ǵylymı túrde kóńil bólip jatqan eshkim joq. Geologııalyq, geografııalyq karta degen bar. Biz endeshe nege qoldanysqa demografııalyq karta degendi engizbeımiz?
Belgili kásipker Marǵulan Seısembaev áleýmettik jelidegi paraqshasynda el áleýetiniń formýlasy, halyq sanyn qalaı kóteremiz, halyq qolyndaǵy qarajatty qalaı basqaramyz degen taqyrypta óz oılarymen bólisip, naqty formýlamen aıshyqtap berdi. Onyń túsindindirýi boıynsha memleket – halyq bir-birinen bólip qaraýǵa bolmaıtyn uǵym. Prezıdentten besiktegi balaǵa deıin onyń bir bólshegi. Memlekettiń tabysy halyqtyń áleýetiniń deńgeıi.
Kásipkerdiń paıymdaýynsha onyń formýlasy mynadaı!
El áleýeti = halyq sanyna teń + bilim
Bul formýlaǵa súıenip, halyqtyń áleýetiniń kóterý formýlasyn sheshe alamyz! Bul úshin úıde balasyn baǵyp otyrǵan analardyń mártebesin anyqtap, olarǵa bala ósirip otyrǵany úshin munaıdan túsken tabystan aılyq bólip berýimiz kerek. Kámeletke tolmaǵan árbir balasy úshin áleýmettik kómek emes, jalaqy tóleý kerek. Sol jalaqydan memleket zeınetaqy qoryna tólem jasaýdy óz mindetine alý kerek. Sol kezde ǵana bala tapqan ana nemese bala ósirýmen aınalysyp otyrǵan ananyń áleýmettik mártebesi anyqtalady, elimizde jańa mamandyq túri paıda bolady.
Sodan keıngi eń basty másele kóp balaly analar úshin turǵyn úı máselesin sheshý, halyq sanyn kóterý.
Biz Qazaqstanda turatyn halyq sanyn 80 mln, onyń ishinde qazaqtardyń sanyn 50 mln-ǵa jetkizbesek, bizdiń bolashaǵymyz bulyńǵyr. Jyl saıyn dúnıe júzi halqy 80 mln adamǵa kóbeıip jatyr. Adamzat sany 8 mlrd adamǵa jaqyndap qaldy. Qytaı halqy jyl saıyn 7,5 mln adamǵa ósip jatyr. Qazaqtar jer betinen ult retinde joıylyp ketpeý úshin 50 mln-ǵa jetýimiz kerek. Halyq sanynyń ekonomıkaǵa áseri bar. Memleketter halqynyń kóptigimen-aq ekonomıkany kótere alady. Biz ishki naryqtyń kólemin halyq sanyn ósirýmen ǵana ósire alamyz.
Ishki naryqtyń formýlasy
Naryq kólemi = halyq sany kóbeıtý halyq qolyndaǵy qarajat.
Sheteldegi qazaq ultynyń ókilderine qolyna ıdentıfıkaııalyq kartochka berip, olardyń elge qysqa merzimde oralýyna jaǵdaı jasaý kerek.
Ekonomıkalyq strategııalyq maqsat halyq sanyn kóbeıtýǵa baǵyttalý kerek!
Memlekettiń reformasynyń jetistigi halyq sanynyń kórsetkishimen baǵalanady. Ult ul retinde ósý úshin ár otbasyda kem degende úsh baladan bolý kerek. Barlyq ekonomıkalyq sheshimder halyq sanynyń mólsherine qarap úılestirilýi tıis. Ulttyq ıdeologııa halyq sanynyń kóbeıýi úshin jumys isteýi tıis.
Bul bizge ne beredi?
Sany kóp ultqa aınalý - el, jer, til , mádenıet jáne qazba baılyqtarymyzdyń ıesi qazaq ekenin dáleldep turatyn faktor! Biz sany basym ultqa aınalamyz!
Halyq qolyndaǵy qarajatty kóbeıtý úshin atqarylatyn mindet:
Birinshisi áreket memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin azaıtý. Ekonomıkadaǵy memlekettiń úlesi kvazı memlekettik sektormen salystyrǵanda 67 paıyz. Biz bul úlesti 10 paıyzǵa túsirsek, onda ishki naryq 4 ese ósedi. Ekinshi áreket – bılikke jaqyn kompanııalar men mononolııalardyń ústemdigine jol bermeý. Sebebi 67 paıyzdan qalǵan 33 paıyzdyń 20 paıyzy bılikke jaqyn tulǵalardyń menshigindegi kompanııalar. Olardy solar qadaǵalaıdy. Jeke menshik bıznes naryǵy 13-14 paıyzdyń arasynda ǵana. Bul nátıjege jetý úshin bılikke jaqyn toptardyń ekonomıkadan ketýin ashyq talap etý. Osy nátıjege qol jetkizsek, elde ekonomıkalyq reforma bastalady.
Mine, kásipker Marǵulan Seısembaevtyń pikiri osyǵan saıady. Jalpy, kásipker oryndy jaıttardy kóterip otyr. Eger biz elde adam kapıtaly ósip, halyqtyń ómir súrý sapasy artsyn desek, tıisti ınstanııalar osyndaı usynystarǵa nazar aýdarýy tıis.
Raýan ILIIaSOV,
"Adyrna" ulttyq portaly
