Eshkiden paıda eki ese

1133

Keleshekte Qazaqstan eksportqa shyǵaratyn kóptegen mal sharýashy­lyǵy ónim­derimen kózge túsýi yqtımal. So­nyń biri – eshki. «Esiń ketse eshki jı», degen ǵoı atamyz qazaq. Eshki túligin ósirý el ekonomıkasyn kóterýge edáýir úles qosady. Aıtaıyn… Eshki maly ejelden-aq qazaq turmysynda erekshe baǵalanǵan. Ony kóp jaǵdaıda túlik basyn kóbeıtý maqsatynda ósiredi. Óıtkeni, eshki óte ósimtal janýar. Qoı, sıyr orta eseppen jylyna bir ret tóldese, eshki jylyna eki ret, kóbinese egizden laqtaıdy. Qonaqjaı halqymyz erterekte qonaǵyna qoı soıǵany bolmasa, bylaıǵy kezde shyrtyldatyp bórte laqty jyǵatyn. Eshki eti qoı etine qaraǵanda tez qatatyny ras. Biraq, ol sińimdi ári jeńil, keneýi de mol taǵam.

Sebebi, eshki – tabıǵatynan shóptiń shúıginin, ıaǵnı 550-den asa túrin jeıtin, sýdyń tazasyn ishetin óte talǵampaz mal. Alǵashqy qar túskende «aıaz túsip, soǵym soıǵansha» dep, halyq erekshe kútimde turǵan bes-alty jasar serkeni soıatyn. Sol taıynshadaı serkeden sere qazydaı maı túsetinin kónekóz qarııalar jaqsy biledi. Qazir osy jaılar ertegi sııaqty. Al serkeniń terisinen ılenip, júni syrtyna qaratylyp tigiletin ton, ishik jaýyn-shashyndy kúnderi taptyrmaıtyn kıim. Qazirgi zamandaǵy taý halyqtary kıetin syrt kıim osy. Óıtkeni, eshki júni qylshyqty bolǵandyqtan, oǵan sý syrǵyp toqtamaıdy. Jaýyn-shashyny mol Qap, Balqan, Alpi jáne basqa taýly jerlerdegi halyqtardyń eshki terisinen ton kıetini osyndaıdan.

Eshki júniniń qasıetin jaqsy bilgen qazaq qysta syrtta tońazyp, sýyq alyp ábden álsiregen, shalyq urǵan adamdardy jańa soıylǵan qara eshkiniń terisine oraýdyń mániniń zor ekenin bilgen. Osy tásildi qoldaný arqyly aýrýynan qulan-taza aıyǵyp ketkenderdi jıi kez­destirýge bolady. Sondaı-aq, ózimizdiń kúnde qolǵa ustap júrgen domby­ranyń shegi de kóp jaǵdaıda eshkiniń ay isheginen jasalady.

Qazaqta «Qoıly baı – qoraly baı, eshkili baı – esepti baı» degen mátel bar. Bul halqymyzdyń eshkini arnaıy bir maqsatpen ustaıtynyn, ósiretinin bildirip turǵandaı. Endi halyq eshkini qandaı maqsatpen ustaǵanyna toqtalaıyq. Birinshiden – súti, ekinshiden – eti, úshinshiden – terisi, tórtinshiden júni men túbiti úshin ósiredi. Osy arada eshki sútine erekshe toqtalǵandy jón kórip otyrmyn.

Ǵylym men tehnıka damyǵan qazirgi zamanda jas analar sábı­lerin ana sútine jarytpaıtyn dert­ke dýshar boldy. Onyń sebep­teri kóp: emshek aýrýynan sút shyqpaı qalady, úıde oshaq basynda bolǵysy kelmeı emizý­den qashqaqtaýdan, kúndelikti tur­mys, jumysbastylyq jaǵdaı­lar­dan nárestesin emizbeıdi neme­se emizý­den qashady. Bul topqa náres­telerin perzenthanada tastap ketetin áıelderdi, kúıeý­siz ómirge sábı ákelgen qyz-kelin­shekterdi, bosan­ǵan­da medıınalyq kómektiń joqty­ǵynan nemese kómek­tiń jetkiliksiz kórsetilýi salda­rynan sábıge óz janyn berip, baqılyqqa attanǵan analardy qosýǵa sta­tıstıkalyq málimet jeteleıdi. Budan onshaqty jyl buryn res­pýblıkamyzda júzdegen balalar súthanasy bolǵan edi. Al, búgingi tańda solardyń bári de jabylyp qalǵan. Sondyqtan nárestelerdi nemen asyraımyz? Shet memleketterden kelip jatqan sapasy, mańyzdylyǵy jáne quramy belgisiz balalar taǵamymen, ­zııa­n­dy nemese jasandy «sútpen», bylamyqpen jas sábılerdi qorektendirip júrmiz.

Ǵalymdardyń dáleldeýinshe, ana sútiniń quramyna eń jaqyn sút – eshki súti. Eshki súti joǵary azyqtyq jáne bıologııalyq qundylyǵy bar erekshe taǵam ónimine jatady. Eshki sútiniń ana sútine jaqyndyǵy quramyndaǵy beta-kazeınniń mol bolýyna baılanysty. Eshki sútiniń hımııalyq quramy basqa da janýarlardyń sútindeı turaqty emes jáne kóptegen yqpaldarǵa: janýardyń tuqymyna, jasy men saýlyǵyna, laktaııa kezeńine, qorektený men kútim jaǵdaılaryna baılanysty bolady.

Ǵalymdardyń aıtýynsha, eshki sútiniń emdik qasıetteri kóp. Ásirese, asqazan aýrýlaryna, anemııaǵa, kózdiń nashar kórýine, dıatezde óte paıdaly. Shveıarııanyń taýly shıpajaılarynda týberkýlez, anemııa men rahıt aýrýyna shaldyqqandardy áý bastan-aq eshki sútimen emdegenderin gazet betterinen oqyp júrmiz. Kórshi Ózbekstanda aýrýhanalar men perzenthanalardy sútpen qamtý úshin arnaıy sútti eshkilerdi fermalarda ustaıdy. Al eshki sútinen jasalǵan nemese ony qosyp ashytqan ónimderdiń paıdasy mol. Belgili shveıarııalyq irimshikterdiń ataǵynyń qupııasy sıyr sútine eshki sútin qosyp jasaýynda bolsa kerek.

Joǵarydaǵy myńǵa jýyq balalar súthanasyn ustaý mol qarajatty qajet etetindikten ózin-ózi aqtamaýy múmkin. Endi solardyń ornyna eshki fermalaryn uıymdastyrsa, kóptegen turmystyq, áleýmettik máseleler óz sheshimin tabar edi. Ári ekonomıkalyq jaǵynan da tıimdi bolmaq.

Sútti eshkilerdi «búıen emshek eshki» dep ataıdy. Tórt osyndaı eshkiniń súti shet memleketten ákelingen asyl tuqymdy bir saýyn sıyrdyń súti mólsherine jetip qalatyny tańǵalarlyq jaıt emes. Máselen, bir sútti saýyn sıyr segiz-on eshkiniń azyǵyn jeıdi eken. 100 eshkiden jylyna eki ret laqtaǵanda – 250, al bir tóldegende 150 laq bolady. 100 sıyrdyń ósimi 85 buzaýdan aspaıdy. Demek, ósimi ortasha 3 esege jýyq.

Ájelerimizden eshki súti sıyr sútine qaraǵanda tez irip ketetinin estigenbiz. Osyǵan baılanysty halqymyz eshki sútinen góri sıyr sútine kóp kóńil aýdarsa kerek. Oǵan sebep: eshki sútiniń tez irip ketetini tekelerdiń ózine tán erekshe ıisi bolady. Sol ıistiń bakterııa­synan eshki súti tez buzylady. Ol úshin tekelerdi saýlyq eshkilerden 8-10 shaqyrym qashyqtyqta baǵý kerek. Sonda eshki súti tez irimeıdi.

Mysaly, Shyǵys Qazaqstan obly­syndaǵy Katon­qaraǵaıdaǵy buǵylardyń tekesin 11 aı jeke baǵady.Tek kúz aıynda eshkileri qashqan kezde ǵana bir aıdaı biriktiredi. Eger osy tekelerdi jeke baǵý ádisin eshki baǵatyn shopandar paıdalansa, onda eshki súti mol, sıyr sútindeı tez irimeı, bópelerdiń tamaǵy bolar edi. Taýly aımaqtarda saýylǵan eshki sútin eshbir elektr júıesi joq jerlerde vakýýmdyq ádispen sútti 5 gradýsqa deıin tómendetip 3-4 kún saqtaýǵa bolady. Bul – halqymyzdan kele jatqan ádis-amal. Vakýýmdyq «tońazytqysh» degenimiz, úlken ydysqa ystyq sútti nemese sút pen qant qospasyn syzdyqtatyp quıǵanda aýanyń azdyǵynan suıyq zat birden ­5 gradýsqa deıin tómendeıdi.

Osy vakýýmdyq «tońazytqysh» ádisimen qoıýlatylǵan sút óńdegen kezde elektr energııasyn 70% únemdeýge bolady. Qant pen sútti joǵary temperatýrada qosyp, birden sýytqan kezdegi tehnologııalyq proess. Elimizde tabıǵattyń qatal synyna tózimdi ári kóp kúı talǵamaıtyn, qysta tebinge myqty jergilikti eshkilerdi nege ósirmeske…


Sádýaqas ESIMBAI,

«Egemen Qazaqstan»

 

Pikirler