Bizdiń arǵy-bergi tarıhta qazaq ataýy shyǵý tórkininiń birneshe nusqasy bar ekeni belgili. Bir nusqada qazaqtyń arǵy atasy saq bolǵandyqtan «qassaq» atanyp, sodan qazaq atanǵanbyz dese, taǵy birinde qazaq «erkin, azat» degen uǵymmen mándes bolǵandyqtan «qazaq» atanǵan deıtin boljamdar bar.
Solardyń bireýi – alash arysy Muqametjan Tynyshbaev «Velıkıe bedstvııa…»*(«Aqtaban shubyryndy») atty áıgili shyǵarmasynda aıtylatyn Kraft esimdi zertteýshi ǵalym taldaǵan ańyz – bizdiń osy taldaý maqalamyzdyń negizgi ózegi bolmaq. Ańyzdyń qysqasha jelisi mynadaı (ańyz – jadymyzda ábden kómeskilenip, joıylýǵa aınalǵan ejelgi tarıhymyzdan habar beretin alǵashqy derekkóz): ertede Qalsha-Qadyr degen kisi qý medıen dalada shólden qatalap, ólýge shaq qalǵanda, bir qaz ushyp kelip, perishtege aınalady da, Qalsha-Qadyrdyń aýzyna sý quıyp, ómirin saqtap qalady. Sodan ekeýi bas qurap, aralarynan Qazaq týady. Qazaq halqy osy baladan taraǵan urpaq-mys delinedi.
Ardaqty arysymyz M.Tynyshbaev qazaq ataýynyń quramyndaǵy «qaz»-dy – zat esim, «aq»-ty syn esim dep qarastyryp, túrik tilderi erejesi boıynsha syn esim ár kezde zat esimniń aldynda turatyndyǵyn eskerip, bul nusqany qabyldamaıdy.
Biz óz kezegimizde osy nusqany qaıta qarap, atalǵan derekterdi basqasha sóıletýge talpynys jasap kórmekshimiz. VIII ǵasyrda Orhon ózeni boıynda turǵyzylǵan Kúltegin eskertkishinde Soǵdaq ataýy kezdesedi. Ǵalymdar osy ataýdy zertteı kele, erte zamanda Soǵdy memleketiniń (soǵdylyqtardyń túpkilikti mekeni, ıaǵnı metropolııasy) turǵyndary saýda-sattyq jasaý maqsatymen basqa memleketterge baryp, ózderi biryńǵaı turatyn shaǵyn qala nemese aýdandar (soǵdylyqtardyń baryp qonystanǵan mekeni, ıaǵnı kolonııasy) qalyptasty degen pikirde bolǵan sııaqty. Osyndaı soǵdylyqtar ǵana biryńǵaı turatyn mekenjaıdy sol dáýirdegi kóktúrikter Soǵdaq ataǵandyǵy – ǵylymda anyqtalǵan jaıt.
Alaıda atalmysh «aq» jurnaǵynyń kórsetetin emilelik qyzmeti kómeskilenip, búgingi kúnge báz qalpynda jetpeı qalǵan. Buny erekshe jurnaq atap otyrǵanymyz da sondyqtan. Eger ol jurnaqtyń erekshe máni saqtalǵan bolsa, dúnıe júziniń shar tarabynda shashyrap jatqan qaptaǵan «Chaına taýndardy» «Qytaıaq» nemese «Qytaıyq» ataǵan bolar edik. Áıtse de tilimizdegi «aq» jurnaǵy osyǵan uqsas emilelik qyzmetin áli kúnge deıin atqaryp keledi. Mysaly, «bıdaı» sózi mońǵol tilinde «býýdaı», majar tilinde «býýza», kóne túrikshe «buǵudaı» dep atalady. Al bizde bıdaı (dándi daqyl) – bıdaıyq (bıdaıǵa uqsas shóptesin ósimdik) deıdi. Sol sııaqty «aq» jurnaǵynan týyndaıtyn «dar» – «daraq», «buta» – «butaq», «pir» – «pyraq» t.b., ataýlar bar. Budan góri kúrdelirek túri: táńir – shańyraq. Saqa (ıakýt) tilinde «táńir» ataýy «tangara» dep jazylady. «Táńir» – kóktiń kúmbezi de, «shańyraq» – úıdiń kúmbezi (tań – teń = shań – sheń). Bir túbirden týyndap, eki bólek uǵymdy bildiretin zat esimderdi túrik tilderi «aq» jurnaǵy arqyly osylaı aıyratyn úrdis bar. Eger máselege osy turǵydan qarap, «qazaq» ataýyndaǵy «aq»-ty jurnaq dep tanysaq, Kraft usynǵan ańyzdaǵy boljam boıynsha, qazdan taraǵan urpaq ekenimiz ras bolyp shyǵady.
Al máseleniń etno-lıngvıstıkalyq qyryna kóbirek nazar aýdaratyn bolsaq, sózden sóz týyndaýy ábden múmkin. Máselen, ańyzdaǵy keıipkerimiz «qaz» sııaqty qustyń beınesi saq dáýiriniń ań stılindegi altyn jádigerlerinde de kórinis tapqanyn kórip júrmiz. Onda báıterektiń butaqtarynda bir-birine qarama-qarsy qarap, biri moınyn kókke sozyp, ekinshisi basyn tómen salbyratyp otyrǵan eki qus beınelenedi. Moınyn kókke sozǵany Kók Táńirge tabynýdy bildirse, basyn tómen salbyratqany Umaı – Jer-anaǵa izet etýdi bildiretinin keıingi urpaqqa tańǵajaıyp óner týyndysy túrinde osylaı amanattaǵan bolsa kerek. Saq dáýirine deıin baratyn qazdyń mıftik beınesi qazaq atty halyqtyń tarıhı jadynda osy ańyzda aıtylǵandaı saqtalyp kele jatqany ǵajap-aq.
Shyńǵys qaǵan Horezmdi jaýlap alǵanda, Otyrar dárgeıi Qaıyrhanǵa qatysty daýdy jeleý etken. Qaıyrhan keıbir tarıhı ádebıetterde Qadyrhan tulǵasynda da ushyrasady. Soǵan qaraǵanda, túrik tilderinde «ı» men «d» daýyssyzdarynyń almasý zańdylyǵy erte dáýirlerden beri saqtalyp kele jatqanynyń kýási bolamyz. Qaıyr tulǵasy áýelgide «qaı» men «ar» sóziniń qosylýynan shyqqan bolsa kerek. «Qaı» kóne túrik tilinde «jylan» (jylan taqyrybyna kelesi kólemdi maqalamyzda arnaıy toqtalatyn bolamyz) degen uǵymdy bildiredi. «Ar» sózi Mahmýd Qashqarı sózdiginde qazirgi tilimizdegi er degen sózben bir mándes. Iaǵnı ar/ er eki túrli tulǵadaǵy bir maǵynany bildiretin sózder. «Qaı» men «ar» zat esimderi qosylǵanda, tilimizdiń úndestik zańdylyǵy yqpalyna ushyrap, «a» daýysty dybysy «y» daýystyǵa ózgeredi de, týyndy sóz alǵashqy derbes nusqasyndaǵy mánderinen ajyrap qalady. Budan ańyzdaǵy ilki ata – Qalsha-Qadyr (Qadyr~Qaıyr) «qaı» – «jylan» beınesinde áıgilengenin ańǵaramyz. Mıfologııada jylan, negizinen, urǵashy, ilki ana beınesinde ushyrasady. Bizdiń taldaýymyzdaǵy jylan analyq qalpynan ketip, atalyqqa aınalyp ketkenine qaraǵanda, ańyzymyzdyń mıfologııalyq jasy – óte jas!
Dálirek aıtar bolsaq, analyq (matrıarh) dáýirdi artqa tastap, atalyq (patrıarh) dáýirdiń bosaǵasynan attap qoıǵan zamanǵa saı keledi. Sonymen, mıftik ilki ana – jylan, bizdiń ańyzda ilki ata – jylanǵa ózgergen. «Qaz» ben «Qalsha-Qadyr» sóz tirkesi «Qaz» ben «Qalsha-Jylan» ataǵa ózgeredi.
Qaz ben Qadyr/ Qaıyrǵa qaraǵanda, Qalsha – kúrdeli keıipker. Qalshanyń syrtqy poshymy – tomaǵa-tuıyq. Ońtústiktiń yqpalyna qatty ushyraǵany birden kózge urady. Beıne bir ásiredinshil sektaǵa kirip alyp, betin perdelep alǵan qyzdarymyz sııaqty. Parsy ma, arab pa – aıyryp bilmeısiń. Mundaǵy ońtústik dep meńzep otyrǵanym – orta ǵasyrlarda Horezm túrikterine aıtarlyqtaı yqpaly bolǵan parsy jáne arab mádenıeti ekenin eskersek, máseleni anyqtap, naqtylaýǵa tyń jol ashylady.
Akademııalyq tarıhshy-zertteýshimiz Iý.Zýev «halash» – rý álde taıpa ataýyndaǵy «h» árpin qaldyryp, «alash» tulǵasynda taldaý jasaǵan. Sóıtsek, úndi-ırandyqtar daýysty dybyspen bastalatyn túrik sózderiniń aldyna «h» árpin tirkeıdi eken de, sózdiń alǵashqy tulǵasy ózgerip, perde jamylǵan qyz sııaqty tanylýdan qalady eken. Sonymen, bizdiń «alash» sózimiz «halash» tulǵasynda ózimizge qaıta oralǵan. Keıin kırıllıaǵa aýysqanda, «Qalash» túrinde jazylatyn bolǵan: «Alash~Halash~Qalash». Parsy, arab tiliniń etken yqpaly XV-XVI ǵasyrda ómir súrgen Shalkıiz jyraýdyń sózinde anyq baıqalady:
Bı Temirge aıtqan birinshi tolǵaýynda:
«…Aý, bóriler, bóriler,
Bórimin dep júrerler!
Hárbiriniń balasy
Altaý bolar, bes bolar,
Ishinde abadany bir bolar.
Abadanynan aıyrylsa,
Olardyń hárbireýi
Hárbir ıtke jem bolar…» – dep, orta ǵasyrdyń bas kezinen qalǵan perdeni búgingi kúnge jetkizgen eken.
Taǵy bir-eki mysal keltirsek, Muhamet Haıdar Dýlatı – parsysha aty-jóni. Qazaqshasy «Aıdarǵa» ózgeredi. Soıy – Dýlatı, rýy – «dýlat» degenge saıady. Muhamet – dańqty ǵalymnyń ıslamı qosalqy aty; Hamadanı parsysha soı at. Túrikshesi Abadan nemese Abat eldi mekeniniń turǵyny degenge keledi. Abad, [abod] – parsysha – eldi meken degen uǵymdy bildiredi. Búgingi kúngi Ákim Tarazı men Tuńǵyshbaı Ál-Tarazı aǵamyzdy Taraz qalasynan ekendikterin laqap soı attarynan op-ońaı tanımyz.
Osy qısynǵa júginetin bolsaq, bizdiń «Qalsha» «Alsha» túrine qaıtadan túriktenedi. Zat esimge aınaldyrsaq, Alsha~Alshyn/ Altyn nemese sál ózgergen túrde Alasha~ Alashyn bolyp qulpyrady. Osylaısha parsy-arab yqpalymen bolǵan sóz basyndaǵy «H»/ «Q» árpin qaldyrý arqyly qazaqtyń Alasha, Alshyn, Altyn rýlarynyń ataýy qalyptasqan zamanǵa, ıaǵnı orta ǵasyrlardan erte ǵasyrlarǵa júginýge májbúr bolamyz.
Hun dáýirinen, keıinnen kóktúrikter dáýirinen beri qaraı túrik halyqtarynyń jalpy ilki anasy – bóri (totem) bolǵany belgili. Sol bóri anany sol kezdegi Tabǵashtar ózderinde termınsóz bolmaǵandyqtan bolar, mońǵoldyń «chıno», qazaqsha aıtsaq, «bóri» degen sózin alyp, «Achıno» degenin, qytaısha (hanzýsha) bilmeıtin hun, túrik babalarymyz Achıno~ Ashyna dep, mońǵol sózin qytaıshadan túriktendirmesten qabyldap alǵanyn ańǵaramyz. Biz, óz kezegimizde, qytaı tiliniń yqpalyna ushyraǵan «Alashyn» sóziniń basyndaǵy «A» árpin alyp tastap, «alashyn~ lashyn» tulǵasyna ózgergenin kóremiz. Lashyn – qus ataýy. Qalshanyń ornyna Lashyndy jaıǵastyrsaq, Qaz ben Lashyn-Jylan bop shyǵady. Nemese Hun jáne kóktúrikter dáýirindegi Lashyn-Jylan ańyzy bolǵanyna meńzep, orta ǵasyrlarda Qaz-Jylan ańyzyna keıipkerlerdiń aýysýy saldarynan ózgeriske ushyraǵan da, «Lashyn» «Qalshaǵa» ózgerip, «Qadyrmen» qatar atalyp, bizdiń zamanǵa tanylmastaı bolyp jetkenin baıqaımyz.
Ańyz boıynsha lıngvıstıkalyq taldaýymyzdy qorytyndylaıtyn bolsaq, Saq-Hun-Túrik dáýirindegi «Lashyn» orta ǵasyrda «qazǵa» ózgerip, mıftik ilki ana qyzmetin atqaryp turǵanyn dáleldedik dep oılaımyz. «Alasha» men «alshyn» sııaqty alash ataýy da lashynǵa baryp tireledi («Alty alash» máselesine kelesi bir maqalada toqtalamyz).
Marat ÝATQAN,
tarıh zertteýshisi
Paıdalanylǵan ádebıetter:
1. Mýhamedjan Tynyshpaev. Velıkıe bedstvııa ı velıkıe pobedy kazakov (Aktaban-shýbyryndy). Alma-Ata, Jalyn, 1992.
2. Ahınjanov S.M. Kıpchakı v ıstorıı srednevekovogo Kazahstana. Alma-Ata. «Naýka» Kazahskoı SSR.
3. Asemkýlov T., Naýrzbaeva Z. Mıfologıcheskıı obraz zmeı / drakona: Drama chelovecheskoı predıstorıı (reenzıı).
4. Zýev Iý.A. O formah etnosoıalnoı organızaıı kochevyh narodov entralnoı Azıı v drevnostı ı srednevekove: pestraıa orda, sotnıa (sravnıtelno-tıpologıcheskoe ıssledovanıe)//Voennoe ıskýsstvo kochevnıkov entralnoı Azıı ı Kazahstana (epoha drevnostı ı srednevekove). Almaty, 1998.
5. Nar zaman men zar zaman poezııasy (Asanqaıǵydan Kerderi Ábýbákirge deıin) Jyr-tolǵaýlar. Almaty, «Rarıtet», 2007.
