«Ana tili» gazetiniń 2011 jyldyń №22 (1070) sanynda tarıh ǵylymynyń doktory Bereket Káribaevtyń «Kereı men Jánibek handar «Qazaq memleketiniń negizin qalaýshylar boldy» atty zertteý maqalasy jaryq kórgen bolatyn. Qazaq handyǵy týraly taqyrypqa kópten qalam tartyp kele jatqan avtor bolǵandyqtan, bir demmen oqyp shyqtym. Desek te, maqalada Qazaq memleketiniń qalyptasýyna qatysty qaıshylyqtardyń bar ekenin de atap ótpeýge bolmas.
Kezinde Qazaq handyǵy týraly kóptegen tarıhshylar, zertteýshiler óz pikirin bildirgen, oı aıtqan. Máselen, Qazaq handyǵy taqyrybyna qalam tartqan Muhamedjan Tynyshbaev 1923 jyly Tashkent qalasynan jaryq kórgen «Sana» jýrnalynda «Túrik-mońǵol tarıhy» atty eńbegin jarııalap, ony «1.Eń eski zamannan bastap 1456 jylǵa sheıin (Ózbek-qazaq aıyrylǵan jyl)» dep bólimge bóledi. Sóıtip, 1456 jyldyń qazaq memlekettiginiń altyn tabaldyryǵy ekenin ańǵartyp ótedi. Al Bereket Káribaevtyń paıymynsha, Kereı men Jánibektiń «uly kóshi» bir jyl keıin, 1457 jyly qara kúzde bastalǵan. 1458 jyly Kereı hany saılanǵan. «Al tolyǵymen derbes memlekettiń qurylýynyń aıaqtalýy 1470-71 jyly júzege asqan». Biraq Qazaq handyǵynyń qurylýy 1456 jyly bolǵany týrasynda kóptegen derekter bar.
Máselen, 1964 jyly jaryq kórgen «Orta Azııa men Qazaqstannyń uly ǵalymdary» toptama kitabyna «Muhammed Haıdar Dýlatı» atty zertteý maqalasyn jazǵan akademık Álkeı Marǵulan osy 1456 jyldy birneshe márte shegeleı aıtady. Dál osy kitapqa «Qadyrǵalı Qosynuly Jalaırı» atty eńbegin bastyrǵan ǵalym Qadyrbek Júnisbaev ta osy 1456 jylǵa toqtalady. 1983 jyly jaryq kórgen «Qazaq SSR tarıhy» 5 tomdyqtyń 2-tomynda Vılıamınov-Zernov, A.A.Abýseıitova, V.A.Moıseev, Álkeı Marǵulan jáne t.b. ǵalymdar Qazaq handyǵynyń bastalýyn 1456 jyl dep kórsetedi (188-bet).
Qazaq SSR enıklopedııasy, Qazaq Ulttyq enıklopedııasy, sondaı-aq Ońtústik Qazaqstan enıklopedııasy «Qazaq handyǵy shamamen 1456-1847 jyldar aralyǵynda ómir súrdi» dep anyqtama beredi.
1983 jyly «Qazaq SSR tarıhy» kitaby 5 tom bolyp shyqty. Sonyń 2-tomy «Kóne zamannan búginge deıin» dep atalady. Osy kitaptyń 188-betinde «Ábilqaıyr hannyń áskerleri men Úz Temir taıshy basqarǵan oırattardyń shaıqasy «Kókqashan» (Syǵanaq tóńireginde) tusynda 1456-1457 jyly boldy» dep aıshyqtalyp jazylyp qoıǵan.
Budan keıin taıǵa tańba basqandaı etip: «Osy jeńilisten keıin Ábilqaıyr handyǵynyń kóshpeli halqynyń bir bóligi bólindi de, Kereı men Jánibek sultandardyń basshylyǵymen Moǵolstanǵa kóship, Shý men Qozybas ózenderiniń jazyǵyna qonys tepti» deıdi. Qazaq jerinen alysta, 1987 jyly Qytaıda, Shyńjańda shyqqan «Qazaqtyń kóne tarıhy» kitabynda belgili tarıhshy Nyǵymet Myńjan dál osy 1456 jylǵa toqtalady. Osy 1456 jyldy Muhtar Maǵaýın óziniń «Qazaq tarıhynyń álippesi» («Juldyz» jýrnaly 1993. №12.83-151 better) «Qazaq handarynyń ǵumyrnamasy» atty kitaptarynda tolyqtaı taldaǵan-dy.
Taǵy bir aıta keterlik jaıt, «Jánibek han týraly aıtylatyn shejirelik málimetterde onyń shyn esimi – Ábý Saıd, al laqap esimi Jánibek ekenin bilemiz» dep shegeleıdi avtor. Árıne, aıryqsha áspettelip, «Áz Jánibek» dep te atanǵanyn avtor qalys qaldyrypty. Biraq Bereket Káribaev uly han Kereıge kelgende eptep múdiredi. Mine, qarańyz: «Jazba derekter men tarıhı zertteýlerde alǵashqy qazaq hanynyń esimi – Gıreı, Gereı, Kıraı, Kereı túrinde kezdesedi», – deıdi ol.
Bul, árıne, durys emes. Onyń azan shaqyryp qoıǵan shyn aty – Shahkereı bolǵan. Muny qazaqtyń uly aqyndarynyń biri Shákárim Qudaıberdiuly jazǵan shejireden tabýǵa bolady. Tipti sol Shákárimniń óziniń esimi «Shah kerim» degen sózden shyqqan.
Bul erekshe ataýdyń qazaqshalanǵan nusqasyn:
Quıryq atyp qulııa,
Túlkideı qashqan jylmııa.
Bizden de ótip barasyń,
Qaıran da, qaıran sum dúnııa, – dep tolǵanǵan Sháńgereı Bókeevten tabasyz. Sháńgereı esimi sol Shahkereı hannan qalǵan.
B.Káribaev atalmysh maqalasynda: «1428 jyly Baraq han ólip, handyq bılik shaıbanılyq Ábilqaıyrǵa kóshkenimen, Aq Orda handarynyń urpaqtary Syr óńirinde qala bergen. Olardyń ishinde Kereı de, Jánibek te jáne basqalar da bar. 1446 jyly Ábilqaıyr han Syr óńirin Maýrenahrdy qaıtaryp, óz astanasyn Syǵanaqqa kóshiredi» dep jazady.
Syr-anamyz Ózbekstan shekarasyn Shynazdyń mańynda basyp ótkennen keıin, soltústikke qaraı quldılaıdy. Jolaı Arnasaıda, Shardara sý qoımasynda kidiredi. Arys qalasynan kúnbatysqa taman «Kóksaraı» sý rettegishinde de az-kem demin basady. Osydan keıin Sháýildirdiń tusynda, Otyrartóbeden on shaqty shaqyrym tómenirek, Arystyń sýyn qosyp alyp, Túrkistan qalasyna qaraı jóńkıdi. Uly qalaǵa 15-20 shaqyrymdaı kúnbatys tustan orap ótip, Shıelige qaraı jaqyndaıdy.Jańaqorǵannyń tusynda darııasý birte-birte kúnbatysqa – Aralǵa qaraı birjolata burylady.
Tarıhqa tańbalanǵan uly oqıǵalardyń bári de Kır-Tumar hanym shaıqasy, keshegi Ábilqaıyr-Úz Temir taıshy qaqtyǵysy osy oramda bolǵan. Ámir Temirdiń Aqsúmbe-Ulytaý joryǵy da osy jerden bastalǵan. Bir ǵajaby, Qazaq handyǵynyń da «kindigi» osy mańdaǵy «Kókkesene» (Kókqashan) degen jerde kesilgen…
Aıtyp-aıtpaı, ne kerek, qazir biz Qazaq handyǵynyń 1456 jyly qurylǵandyǵyn Ulttyq biryńǵaı testtiń (emtıhan) suraǵyna endire almaı otyrmyz. Ázirge memleketimizdiń tarıhy attaı 10 jylǵa keıin shegerilip, «1465-66» jyl kórsetilip júr. Sonda Kereı men Jánibek handardyń 10 jyl boıǵy qaıratkerligi qaıda?
Osyndaı berekesizdikti boldyrmaý úshin, atyzǵa shym salǵandaı, eń bolmasa, «kóz úırenip, kóńil sene bersin» degen tilekpen, Kereı men Jánibekke Ońtústik Qazaqstan oblysy Sozaq aýdanynyń ortalyǵy Sholaqqorǵanda «Jastar saıabaǵynda» eskertkish-monýment 2007 jyly 14 jeltoqsanda ázer degende osy maqalanyń avtorynyń muryndyq bolýymen el Táýelsizdiginiń 15 jyldyǵy qarsańynda qoıyldy. Al 2010 jyly Astana qalasynda, ol da úlken daý-damaımen, Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh Prezıdentiniń murajaıynyń aldyna ornatyldy.
«Qazaq handyǵy, bolmasa «Kereı men jánibektaný» kóshi endigi jerde durys baǵytpen qozǵala ma» degen úkili úmitimiz bar. Qasıettimiz de, qasterlimiz de Qazaq handyǵy bolǵan soń, bir aýyz pikir aıtqandy jón kórdik…
Jarylqasyn BORANBAI,
Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi,
«Qazaq handyǵy» qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy
