Qasıetti qazaq shańyraǵynan tik shyǵyp samǵaǵan «Nar ıgen» búkil qazaq álemin sharlady. Barmaǵan jeri, aspaǵan taýy, baspaǵan tasy qalǵan joq. Talaıdyń shańyraǵynan tik túsip, talaıdyń toıy men qýanyshyna, qaıǵysy men qasiretine sýdaı sińip, tastaı batty. Adam balasynyń alpys eki tamyryn ıitken «Nar ıgen» qazaqtyń alpys eki qońyr kúıiniń biri.
Nar ıdirgen
Bar yntasymen talpyna umsynǵan balasyn baýyryna basyp, qushyrlana ıiskep, súıgen ananyń ishki meırimin tilmen aıtyp jetkizý múmkin emes. Jan-janýarlar áleminiń urpaǵyna degen meıir-shapaǵatynda shek joq. Uly muhıttan Amýr ózenin órlep kele jatyp, baýyryn tasqa uryp, jaryp ýyldyryq tastap ótetin «keta» degen balyq bar. Mań dalada qara jýsan arasyna jumyrtqalaıtyn dýadaq, tyrna, boztorǵaı syndy qustardyń uıasyna jaqyndaǵan adam tyqyry estilse, aspanǵa dereý kóterilip arqan boıy bıikke baryp, mertigip qalǵandaı typyrlaıdy. Bul — qustyń ańshyny balapanynan alystatqysy kelgen aılasy. Osylaısha ony ushqyr attylar uryp alady ne júırik qumaı tazylar qaǵyp áketedi. Aqyrynda balapanyn qorǵaımyn dep ózi mert bolady. Qazaq halqy kıeli sanaıtyn aqqý atty qustyń birin atyp túsirseń, syńary ózin jerge uryp óltiredi degen sóz bar. Bul – adam men jan-janýarlarda bolatyn tabıǵat qupııasy, urpaq qorǵaý tektiligi. Onyń arzan-qymbatyn baǵalaýǵa, salmaǵyn ólsheýge kelmeıdi. Óıtkeni árbir tabıǵatqa táńir syılaǵan tektilik jumbaǵy osynda jatyr.
… Al, botasyn kóz aldynda baqyrtyp qasqyr jegen arýananyń qaıǵy-qasiretin, sirá, janýardyń ózi ǵana túsiner. Kókiregi qars aıyrylǵan sor mańdaı boz ingen kúndiz-túni bozdaıdy, yńyrsıdy, kúńirenedi. Botasyn qasqyr jegen jaqqa tura jóneledi. Bozdaǵan óksigi basylmaı jetip barǵanda bóri tarpa bas salǵan botasyna arasha túse almaı, qoraly túıemen úrke jónelgeni ǵana esinde. Bota súıegi jatqan jerge barýǵa batyly barmaı, ózi alǵash úrikken jerden búgin de qaıta qaıtty.
Qasıetti atameken Tarbaǵataı taýynyń kúngeı beti, ataqty Qaraúńgir ózeniniń salasynda otyrǵan tórt túligi saı qazaq aýyldary báz baıaǵydaı. Tórt túligi tóńkerilip, jóńkilip jatyr, yrysty el, tynysty jer. Tek ıttiń aty – ıt qoı, bozdap kúńirene qaıtqan boz ingenge aýyl ıtteri jabyla úrip qarsy aldy. Boz ingen kele sala úıdi aınala berdi. Bozdaı, kúrsine kúńirenedi, úzdiksiz yńyrsıdy, kózinen jas burshaqtaıdy. Zarlaıdy, zaryǵady, kúızeledi, botasyn kútedi. Jaratqan táńirden jebeý tilegendeı tóńiregine úzdiksiz jaltaqtaıdy. Kıizi qońyrqaı tartqan eńsesi bıik alty qanat kıiz úıdiń ishinen kúmbirleı bezek qaqqan dombyra úni botanyń bozdaǵanyna uqsaıdy. Jaraly júrektiń qaıǵy-dertin qaıtalap turǵandaı. Ózara talasqan eki qasqyrdyń qandy aýzynan áreń qutylǵan jaraly botasynyń bezip kele jatqany eles berdi. Boz ingen botasyn keshe qasqyr jegen jaqqa qadala qarap tur. Botasy kele jatyr…
Botalaǵan kúni báıbishe yrymdap tóbesine taqqan qara bas úkisi bulǵaq qaǵady. Tip-tıtteı ıir moınaǵyn aldyna soza túsip, jasqa toly eki kózi móldirep, syńsı bozdap, shoınańdap basyp, búlk-búlk jeledi. Qońyrqaı úıden shyqqan qońyr kúı bozdaǵan botamen birge zar ılegendeı. Jup-jumsaq tıtimdeı tabanymen basqanda qara jerdiń qabyrǵasy qaıysyp, shym-shytyryq alýan túrli dybys arasynan jýsan ıisi ańqyǵan saıyn dalanyń jýsany túgel maıysyp, japyrylyp, shytyrlap, kúırep, synyp jatqandaı estiledi. Qara dala bulbuly, boztorǵaı shyryly, japyryla ushqan shegirtke shyryly, botanyń aldy-artyn oraı ushyp, kóbelek qaqqan qarlyǵash qanatynyń sýsyly qulaq tuńdyrady. Óz botasynyń saǵynysh meńdetken, yńyrsı bozdaǵan álsiz úni boz ingenniń kókiregin qars aıyrady. Qońyrqaı úıden shyqqan qońyr dombyranyń qońyr úndi kúıi kúmbirlep, birde taý irgesin kóbelep, birdi saǵalap, birde sharyqtap, alýan túrli yrǵaqqa basyp, bebeýlep, bezektep jaraly botany qaqpalap, súıemeldep kele jatyr… Mine, tipti jaqyndap qaldy…
Boz ingen bozdap jiberedi…
Eki kózine jas tolǵan boz ingenniń basy aınalyp, kózi qaraýytyp, emshegin soryp jatqan botasynyń quıryq túbinen ıiskep turǵandaı seziledi. Jan dúnıesi ezilip, balqyp, alpys eki tamyry ıigendeı súti sorǵalaı beredi. Kózden aqqan qandy jas pen sorǵalap aqqan sútti qara jer, qara topyraq simire tartyp jutyp jatyr…
«Oı-bý-aı! Myna sorlynyń súti dalaǵa aqty-aý!», — báıbishesiniń daýysyn estigende dombyra betin alaqanymen basa qoıǵan kúıshi «Bul kúıdiń aty – «Nar ıgen» deıdi. Kúnge kúıip totyǵyp, qońyrqaı tartqan betiniń terin jaýlyǵymen súrte berip, shanaqqa qarady da «sharyqta «Nar ıgen», sharyqta!» dep aıǵaılap jiberdi. Qaı zaman, qaı dáýir ekeni belgisiz.
Qasıetti qazaq shańyraǵynan tik shyǵyp samǵaǵan «Nar ıgen» búkil qazaq álemin sharlady. Barmaǵan jeri, aspaǵan taýy, baspaǵan tasy qalǵan joq. Talaıdyń shańyraǵynan tik túsip, talaıdyń toıy men qýanyshyna, qaıǵysy men qasiretine sýdaı sińip, tastaı batty. Adam balasynyń alpys eki tamyryn ıitken «Nar ıgen» qazaqtyń alpys eki qońyr kúıiniń biri.
Qońyr ún
Qazaqtyń dombyramen oınalatyn «Shyńyraý» atty halyq kúıiniń ańyzynda aıdaharlar aıtylady. 1952 jyly qytaı arheologtary Shyńdaý ólkesinen bir jup qanatty aıdaharlar súıegin tapty. Ǵalymdar muny bizdiń zamanymyzdan burynǵy XX-XV ǵasyrǵa telıdi. Osy derekke súıensek, dombyra shertip oınalatyn kúı aspaby jáne qazaqtyń «Shyńyraý» atty halyq kúıi de qanatty aıdaharlarmen zamandas degen oı týady. Álbette, kúı avtory halyq jadynda joq. Qazaqtyń án, kúı, jyrlary sansyz kóp. Sonyń ishinde el aýzynan túspeıtin jyrlar – jórgek jyry, besik jyry, jar-jar, kórisý, syńsý, betashar, joqtaý, góı-góı, bádik (mal dertin kórý), telý (tól telý), jarapazan, taǵy basqa jyrlar men kúılerdiń avtory beımálim. Al qalyń qazaq bul jyrlar men sazdy jatqa biledi. Kóp jaǵdaıda halyq ánderine mýzyka aspabynyń súıemelin qajet etpeıdi de. Al, shańqobyz, sybyzǵy, dombyra, qylqobyz sııaqty dástúrli aspaptar arqyly oınalatyn – «Qara jorǵa», «Surmergen», «Bóken jarǵaq», «Bulǵynsýsyr», «Boz ingen», «Nar ıgen», «Tarǵyl buqa», «Sary ózen», «Shyńyraý», «Shıhımaran» jáne t.b. kóptegen qazaq kúıleri óte ertede týǵany haq. Qazaqtyń án men kúıleri sansyz desek, solardyń ishinde el aýzynan túspeıtin bir toby «Alpys eki qońyr» atty kúıler. Osy kúılerdiń árqaısysy óz aldyna jeke-jeke mazmunǵa, sarynǵa ıe, kótergen júkteri ár basqa. Árqaısysy óz aldyna jumbaq syrǵa, qýanysh pen shattyqqa, qaıǵy men qasiretke toly. Sondyqtan osy bir top kúı «Alpys eki tamyryńdy ıitken alpys eki qońyr» dep atalady. Al osy «Alpys eki qońyr» bir adamnyń eńbegi me, alpys eki adamnyń eńbegi me? Muny kesip aıtý qıyn. Alaıda, alpys eki adamnyń eńbegi bolar-aý degen oıdamyz. Qaı zamana, qaı dáýir ekeni belgisiz bolsa da, tarıhı bir kezeńniń birinde kúı óneri orasan damyp sharyqtaǵany anyq.
Kúı únimen kúldiretin,
Kúı únimen kúńirentetin,
Kúı únimen qýantatyn,
Kúı únimen jylatatyn,
Kúı únimen óltiretin,
Kúı únimen tiriltetin – dáýir bolǵan shyǵar.
Kúı óneri damyǵan, sharyqtaǵan, daryndy kúıshilerdiń sany kóbeıgen bir kezde óner ıeleriniń, óner kósemderiniń uıǵarýymen – kúıshiler saıysy, synaqtar ótkizilgen shyǵar degen boljam bar. Báıgede júldeli bolǵandardyń aldyna mal, basyna shańyraq, qazan-oshaq, qoınyna jar salýǵa ýáde etken bolar. Qatysýshylar sany shektelmegen. Júlde berý sharty bir-aq túıin. Ol – kúı qudireti.
Adam men jan-janýardyń jan-dúnıesin balqytyp, balbyratyp, ezip, egiltip, dirildetip, qalshyldatyp, eljiretip, kózinen jas aǵyzyp jylatatyn kúı. Eki kózin kúlimdetip, eki tanaýyn jelbiretip, ezýin jıǵyzbaı kúldiretin kúı. Kúı úni qudiretimen qýantqan, kúı úni qudiretimen kúńirentken júldegerler tartqan qońyr úndi kúıler «Alpys eki qońyr» atanǵan shyǵar. «Alpys eki qońyr» atymen qazaq eliniń qońyr úndi el ekenin aıshyqtaǵan, tańbalaǵan bolar. Qazaq eliniń jan-dúnıesi tek qońyr únmen ǵana jibip, balqyp, balbyrap, ezilip, egilip, alpys eki tamyrdy ıitetindigin dáleldegen bolar. Qazaq tarıhynda óshpesteı iz qaldyrǵan «Alpys eki qońyr kúıi» synaǵyna qatysqan daryndy kúıshilerdiń aty-jóni kimder boldy eken? Uly dúbir jarysta sórege qatarlap kóterilip, kereden úzeńgi qaǵystyryp, birinen-biri qol sozym qamshy salym, tipti, qara úzip ketkender kimder boldy eken? Óner saıysy keresinen dańqpen ótken daryndylardyń aty-jóni belgisiz qalyp otyr. Sonda da qazaqtyń ulttyq minez-qulqyna tán qońyr ún, qońyr kúı óshpesteı saqtalǵan.
Al óń-tús boıaýdyń alýan túrin ataı bilgen qazaq ne sebepti óń-tústi kúıge tańdy eken? Osy jerde qazaq halqy qońyr ataýyn óń-tús, boıaý retinde almaǵan. «Qońyr» ataýyn ulttyq ún, dybys, yńyl, shyńyl, dyńyl, diril, ýil, gýil, yrǵaq retinde qoldanǵan. Munda qazaqtyń qýanyshy men shattyǵyn, qaıǵysy men qasiretin beıneleıtin ulttyq qońyr ún yrǵaǵy retinde alyp otyr. Jaǵymdy, jaǵymsyz minez-qulyqty, ulttyq dil (ulttyq mentalıtet), ulttyq salt-sanany beıneleıtin qońyr úndi qońyr kúı óneriniń tasy órge domalary haq.
Keń óristi, keń tynysty baıtaq atamekenniń bolýy qazaq ultynyń da tabıǵatynyń darhan bolýyna áser etkeni shúbásiz. Mıllıondaǵan jyldar boıy qalyby buzylmaǵan tabıǵatta ómir súrip, yń-shyńsyz ortada tabıǵı tamaq jep, ósip-óngen ata-babamyzdyń jarqyn beıneli, ashyq minezdi, qońyr úndi bolmysynyń qalyptasýyna áser etken – saıyn dala, qorshaǵan orta.
Jatyrmyz qońyr aba, sazdy jaılap,
Sapyryp sary qymyz, bıe baılap.
Samal jel, qońyr salqyn turǵan aılap.
(Qyzyr Mamyrbekuly, 1920 j.)
Jer de qońyr, el de qońyr. Qońyr salqyn jaılaýda, qazy men qartany qııa kesip tiske basqan, tabaq-tabaq et kelgende súbe men quıryqty shaınamaı qylǵytqan. Satpaıtyn, satylmaıtyn sary qymyzdy shara-sharasymen simirip, meıirin qandyratyn, kóni jibip, kóńili jaı tapqanda «Alqońyr» tekti án shyrqap, «Telqońyr» tekti kúı tartyp eldi «Qoıdan qońyr qazaǵym-aı» deıtin ata-babamyz.
Jaǵda BABALYQULY, etnograf
«Dala men qala».
