Qasietti qazaq şaŋyraǧynan tik şyǧyp samǧaǧan «Nar igen» bükil qazaq älemin şarlady. Barmaǧan jeri, aspaǧan tauy, baspaǧan tasy qalǧan joq. Talaidyŋ şaŋyraǧynan tik tüsip, talaidyŋ toiy men quanyşyna, qaiǧysy men qasiretine sudai siŋip, tastai batty. Adam balasynyŋ alpys eki tamyryn iitken «Nar igen» qazaqtyŋ alpys eki qoŋyr küiiniŋ biri.
Nar idirgen
Bar yntasymen talpyna ūmsynǧan balasyn bauyryna basyp, qūşyrlana iiskep, süigen ananyŋ işki meirimin tilmen aityp jetkizu mümkin emes. Jan-januarlar äleminiŋ ūrpaǧyna degen meiir-şapaǧatynda şek joq. Ūly mūhittan Amur özenin örlep kele jatyp, bauyryn tasqa ūryp, jaryp uyldyryq tastap ötetin «keta» degen balyq bar. Maŋ dalada qara jusan arasyna jūmyrtqalaityn duadaq, tyrna, boztorǧai syndy qūstardyŋ ūiasyna jaqyndaǧan adam tyqyry estilse, aspanǧa dereu köterilip arqan boiy biikke baryp, mertigip qalǧandai typyrlaidy. Būl — qūstyŋ aŋşyny balapanynan alystatqysy kelgen ailasy. Osylaişa ony ūşqyr attylar ūryp alady ne jüirik qūmai tazylar qaǧyp äketedi. Aqyrynda balapanyn qorǧaimyn dep özi mert bolady. Qazaq halqy kieli sanaityn aqqu atty qūstyŋ birin atyp tüsirseŋ, syŋary özin jerge ūryp öltiredi degen söz bar. Būl – adam men jan-januarlarda bolatyn tabiǧat qūpiiasy, ūrpaq qorǧau tektiligi. Onyŋ arzan-qymbatyn baǧalauǧa, salmaǧyn ölşeuge kelmeidi. Öitkeni ärbir tabiǧatqa täŋir syilaǧan tektilik jūmbaǧy osynda jatyr.
… Al, botasyn köz aldynda baqyrtyp qasqyr jegen aruananyŋ qaiǧy-qasiretin, sirä, januardyŋ özi ǧana tüsiner. Kökiregi qars aiyrylǧan sor maŋdai boz ingen kündiz-tüni bozdaidy, yŋyrsidy, küŋirenedi. Botasyn qasqyr jegen jaqqa tūra jöneledi. Bozdaǧan öksigi basylmai jetip barǧanda böri tarpa bas salǧan botasyna araşa tüse almai, qoraly tüiemen ürke jönelgeni ǧana esinde. Bota süiegi jatqan jerge baruǧa batyly barmai, özi alǧaş ürikken jerden bügin de qaita qaitty.
Qasietti atameken Tarbaǧatai tauynyŋ küngei beti, ataqty Qaraüŋgir özeniniŋ salasynda otyrǧan tört tüligi sai qazaq auyldary bäz baiaǧydai. Tört tüligi töŋkerilip, jöŋkilip jatyr, yrysty el, tynysty jer. Tek ittiŋ aty – it qoi, bozdap küŋirene qaitqan boz ingenge auyl itteri jabyla ürip qarsy aldy. Boz ingen kele sala üidi ainala berdi. Bozdai, kürsine küŋirenedi, üzdiksiz yŋyrsidy, közinen jas būrşaqtaidy. Zarlaidy, zaryǧady, küizeledi, botasyn kütedi. Jaratqan täŋirden jebeu tilegendei töŋiregine üzdiksiz jaltaqtaidy. Kiizi qoŋyrqai tartqan eŋsesi biik alty qanat kiiz üidiŋ işinen kümbirlei bezek qaqqan dombyra üni botanyŋ bozdaǧanyna ūqsaidy. Jaraly jürektiŋ qaiǧy-dertin qaitalap tūrǧandai. Özara talasqan eki qasqyrdyŋ qandy auzynan äreŋ qūtylǧan jaraly botasynyŋ bezip kele jatqany eles berdi. Boz ingen botasyn keşe qasqyr jegen jaqqa qadala qarap tūr. Botasy kele jatyr…
Botalaǧan küni bäibişe yrymdap töbesine taqqan qara bas ükisi būlǧaq qaǧady. Tip-tittei iir moinaǧyn aldyna soza tüsip, jasqa toly eki közi möldirep, syŋsi bozdap, şoinaŋdap basyp, bülk-bülk jeledi. Qoŋyrqai üiden şyqqan qoŋyr küi bozdaǧan botamen birge zar ilegendei. Jūp-jūmsaq titimdei tabanymen basqanda qara jerdiŋ qabyrǧasy qaiysyp, şym-şytyryq aluan türli dybys arasynan jusan iisi aŋqyǧan saiyn dalanyŋ jusany tügel maiysyp, japyrylyp, şytyrlap, küirep, synyp jatqandai estiledi. Qara dala būlbūly, boztorǧai şyryly, japyryla ūşqan şegirtke şyryly, botanyŋ aldy-artyn orai ūşyp, köbelek qaqqan qarlyǧaş qanatynyŋ susyly qūlaq tūŋdyrady. Öz botasynyŋ saǧynyş meŋdetken, yŋyrsi bozdaǧan älsiz üni boz ingenniŋ kökiregin qars aiyrady. Qoŋyrqai üiden şyqqan qoŋyr dombyranyŋ qoŋyr ündi küii kümbirlep, birde tau irgesin köbelep, birdi saǧalap, birde şaryqtap, aluan türli yrǧaqqa basyp, bebeulep, bezektep jaraly botany qaqpalap, süiemeldep kele jatyr… Mine, tipti jaqyndap qaldy…
Boz ingen bozdap jiberedi…
Eki közine jas tolǧan boz ingenniŋ basy ainalyp, közi qarauytyp, emşegin soryp jatqan botasynyŋ qūiryq tübinen iiskep tūrǧandai seziledi. Jan düniesi ezilip, balqyp, alpys eki tamyry iigendei süti sorǧalai beredi. Közden aqqan qandy jas pen sorǧalap aqqan sütti qara jer, qara topyraq simire tartyp jūtyp jatyr…
«Oi-bu-ai! Myna sorlynyŋ süti dalaǧa aqty-au!», — bäibişesiniŋ dauysyn estigende dombyra betin alaqanymen basa qoiǧan küişi «Būl küidiŋ aty – «Nar igen» deidi. Künge küiip totyǧyp, qoŋyrqai tartqan betiniŋ terin jaulyǧymen sürte berip, şanaqqa qarady da «şaryqta «Nar igen», şaryqta!» dep aiǧailap jiberdi. Qai zaman, qai däuir ekeni belgisiz.
Qasietti qazaq şaŋyraǧynan tik şyǧyp samǧaǧan «Nar igen» bükil qazaq älemin şarlady. Barmaǧan jeri, aspaǧan tauy, baspaǧan tasy qalǧan joq. Talaidyŋ şaŋyraǧynan tik tüsip, talaidyŋ toiy men quanyşyna, qaiǧysy men qasiretine sudai siŋip, tastai batty. Adam balasynyŋ alpys eki tamyryn iitken «Nar igen» qazaqtyŋ alpys eki qoŋyr küiiniŋ biri.
Qoŋyr ün
Qazaqtyŋ dombyramen oinalatyn «Şyŋyrau» atty halyq küiiniŋ aŋyzynda aidaharlar aitylady. 1952 jyly qytai arheologtary Şyŋdau ölkesinen bir jūp qanatty aidaharlar süiegin tapty. Ǧalymdar mūny bizdiŋ zamanymyzdan būrynǧy XX-XV ǧasyrǧa telidi. Osy derekke süiensek, dombyra şertip oinalatyn küi aspaby jäne qazaqtyŋ «Şyŋyrau» atty halyq küii de qanatty aidaharlarmen zamandas degen oi tuady. Älbette, küi avtory halyq jadynda joq. Qazaqtyŋ än, küi, jyrlary sansyz köp. Sonyŋ işinde el auzynan tüspeitin jyrlar – jörgek jyry, besik jyry, jar-jar, körisu, syŋsu, betaşar, joqtau, göi-göi, bädik (mal dertin köru), telu (töl telu), jarapazan, taǧy basqa jyrlar men küilerdiŋ avtory beimälim. Al qalyŋ qazaq būl jyrlar men sazdy jatqa biledi. Köp jaǧdaida halyq änderine muzyka aspabynyŋ süiemelin qajet etpeidi de. Al, şaŋqobyz, sybyzǧy, dombyra, qylqobyz siiaqty dästürli aspaptar arqyly oinalatyn – «Qara jorǧa», «Sūrmergen», «Böken jarǧaq», «Būlǧynsusyr», «Boz ingen», «Nar igen», «Tarǧyl būqa», «Sary özen», «Şyŋyrau», «Şihimaran» jäne t.b. köptegen qazaq küileri öte ertede tuǧany haq. Qazaqtyŋ än men küileri sansyz desek, solardyŋ işinde el auzynan tüspeitin bir toby «Alpys eki qoŋyr» atty küiler. Osy küilerdiŋ ärqaisysy öz aldyna jeke-jeke mazmūnǧa, sarynǧa ie, kötergen jükteri är basqa. Ärqaisysy öz aldyna jūmbaq syrǧa, quanyş pen şattyqqa, qaiǧy men qasiretke toly. Sondyqtan osy bir top küi «Alpys eki tamyryŋdy iitken alpys eki qoŋyr» dep atalady. Al osy «Alpys eki qoŋyr» bir adamnyŋ eŋbegi me, alpys eki adamnyŋ eŋbegi me? Mūny kesip aitu qiyn. Alaida, alpys eki adamnyŋ eŋbegi bolar-au degen oidamyz. Qai zamana, qai däuir ekeni belgisiz bolsa da, tarihi bir kezeŋniŋ birinde küi öneri orasan damyp şaryqtaǧany anyq.
Küi ünimen küldiretin,
Küi ünimen küŋirentetin,
Küi ünimen quantatyn,
Küi ünimen jylatatyn,
Küi ünimen öltiretin,
Küi ünimen tiriltetin – däuir bolǧan şyǧar.
Küi öneri damyǧan, şaryqtaǧan, daryndy küişilerdiŋ sany köbeigen bir kezde öner ieleriniŋ, öner kösemderiniŋ ūiǧaruymen – küişiler saiysy, synaqtar ötkizilgen şyǧar degen boljam bar. Bäigede jüldeli bolǧandardyŋ aldyna mal, basyna şaŋyraq, qazan-oşaq, qoinyna jar saluǧa uäde etken bolar. Qatysuşylar sany şektelmegen. Jülde beru şarty bir-aq tüiin. Ol – küi qūdireti.
Adam men jan-januardyŋ jan-düniesin balqytyp, balbyratyp, ezip, egiltip, dirildetip, qalşyldatyp, eljiretip, közinen jas aǧyzyp jylatatyn küi. Eki közin külimdetip, eki tanauyn jelbiretip, ezuin jiǧyzbai küldiretin küi. Küi üni qūdiretimen quantqan, küi üni qūdiretimen küŋirentken jüldegerler tartqan qoŋyr ündi küiler «Alpys eki qoŋyr» atanǧan şyǧar. «Alpys eki qoŋyr» atymen qazaq eliniŋ qoŋyr ündi el ekenin aişyqtaǧan, taŋbalaǧan bolar. Qazaq eliniŋ jan-düniesi tek qoŋyr ünmen ǧana jibip, balqyp, balbyrap, ezilip, egilip, alpys eki tamyrdy iitetindigin däleldegen bolar. Qazaq tarihynda öşpestei iz qaldyrǧan «Alpys eki qoŋyr küii» synaǧyna qatysqan daryndy küişilerdiŋ aty-jöni kimder boldy eken? Ūly dübir jarysta sörege qatarlap köterilip, kereden üzeŋgi qaǧystyryp, birinen-biri qol sozym qamşy salym, tipti, qara üzip ketkender kimder boldy eken? Öner saiysy keresinen daŋqpen ötken daryndylardyŋ aty-jöni belgisiz qalyp otyr. Sonda da qazaqtyŋ ūlttyq minez-qūlqyna tän qoŋyr ün, qoŋyr küi öşpestei saqtalǧan.
Al öŋ-tüs boiaudyŋ aluan türin atai bilgen qazaq ne sebepti öŋ-tüsti küige taŋdy eken? Osy jerde qazaq halqy qoŋyr atauyn öŋ-tüs, boiau retinde almaǧan. «Qoŋyr» atauyn ūlttyq ün, dybys, yŋyl, şyŋyl, dyŋyl, diril, uil, guil, yrǧaq retinde qoldanǧan. Mūnda qazaqtyŋ quanyşy men şattyǧyn, qaiǧysy men qasiretin beineleitin ūlttyq qoŋyr ün yrǧaǧy retinde alyp otyr. Jaǧymdy, jaǧymsyz minez-qūlyqty, ūlttyq dil (ūlttyq mentalitet), ūlttyq salt-sanany beineleitin qoŋyr ündi qoŋyr küi öneriniŋ tasy örge domalary haq.
Keŋ öristi, keŋ tynysty baitaq atamekenniŋ boluy qazaq ūltynyŋ da tabiǧatynyŋ darhan boluyna äser etkeni şübäsiz. Milliondaǧan jyldar boiy qalyby būzylmaǧan tabiǧatta ömir sürip, yŋ-şyŋsyz ortada tabiǧi tamaq jep, ösip-öngen ata-babamyzdyŋ jarqyn beineli, aşyq minezdi, qoŋyr ündi bolmysynyŋ qalyptasuyna äser etken – saiyn dala, qorşaǧan orta.
Jatyrmyz qoŋyr aba, sazdy jailap,
Sapyryp sary qymyz, bie bailap.
Samal jel, qoŋyr salqyn tūrǧan ailap.
(Qyzyr Mamyrbekūly, 1920 j.)
Jer de qoŋyr, el de qoŋyr. Qoŋyr salqyn jailauda, qazy men qartany qiia kesip tiske basqan, tabaq-tabaq et kelgende sübe men qūiryqty şainamai qylǧytqan. Satpaityn, satylmaityn sary qymyzdy şara-şarasymen simirip, meiirin qandyratyn, köni jibip, köŋili jai tapqanda «Alqoŋyr» tekti än şyrqap, «Telqoŋyr» tekti küi tartyp eldi «Qoidan qoŋyr qazaǧym-ai» deitin ata-babamyz.
Jaǧda BABALYQŪLY, etnograf
«Dala men qala».
