«Aınam qaldy»… Ańyzyn da, áýezin de talaı tyńdaǵansyn. Sonda da ár aıtýshynyń, ol ásirese tilinen bal tamǵan áńgimeshi bolsa, áseri basqa. Kúıshi Nurjan Sertekov te, Aqbıkesh sulýdyń basynan ótken oqıǵasyn tógildire tarqatyp otyr:
– «On toǵyzynshy ǵasyrda, Qazaqstannyń batys óńirinde Aqbıkesh atty myqty dombyrashy qyz ómir súrgen. Sol Aqbıkeshpen kórshi aýylda Esjan degen ataqty kúıshi bolypty. Birde jol túsip, Aqbıkesh pen Esjan kezdesip, dombyra tartysyp, kúı týraly, óner týraly áńgimesi jarasyp, birte-birte bir-birin unatyp qalady. Biraq taǵdyr solaı bolar, Esjanǵa jala jabylyp, ony eki jyldaı túrmege qamap tastaıdy. Oraldyń túrmesinen eki jyldan keıin bosap, úıine qaıtar jolda jolaı kóńili súıgen Aqbıkeshtiń aýylyna soǵa ketýdi jón kóredi. Aqbıkeshtiń aýylyna barsa, úlken toıdyń ústinen shyǵady. Kezdesken adamynan jón surap, Aqbıkeshtiń uzatylmaqshy habaryn estıdi. Aýyl adamdary, Aqbıkeshtiń joldas-joralary uzatylar qyzben ana bir turǵan aq otaýda qoshtasyp jatyr degen soń, Esjan da sol otaýǵa qaraı aıańdaıdy. Aq úıge kirse, bosaǵa jaqta bos oryn bar eken. Esjan sonda otyra ketedi. Jınalǵan jurttyń bári Aqbıkeshti qaýmalap: «Aramyzdan ketip barasyń, kúıińdi saǵynatyn bolamyz, kúı tartyp ket», – degen qolqa salady.
Aqbıkesh úlken úıden óz dombyrasyn aldyryp, qulaq kúıin keltirip alyp, basyn kóterip, aınala qorshaǵan adamdarmen qoshtasyp qalǵysy kelgendeı jan-jaǵyna qaraıdy. Bosaǵada otyrǵan, júdegen, kónetoz kıimdi Esjanǵa kózi túsedi. Bir kezgi súıgenine et baýyry ezile qarap alyp, oılanyp otyryp, bir kúıdi tartady. Qaýmalaǵan el: «Mynaý biz estimegen kúı, jańa saz boldy ǵoı, aty qalaı?», – dep surastyra bastaıdy. «Aınam qaldy dep sóılep turǵan joq pa dombyra? Kúıdiń aty «Aınam qaldy» bolsyn», – dep taǵy bireýleri dýyldaı jóneledi. Aqbıkeshtiń: «Júregimniń aınasy osynda qalyp barady-aý», – dep dombyraǵa salǵan arman zaryn uqqan jora-joldas, qyzǵa jubatý kúıin tartysa bastaıdy. Jaǵalaı aınalǵan úkili dombyra aqyrynda Esjannnyń qolyna tıedi. Esjan tartqan áýende de eshkim estimegen bir muń baıqalady. Barlyǵy tań qalyp, kúıshige kóz tastaıdy: bul kim, qandaı kúı? Aqbıkeshtiń Esjanmen qoshtasyp, júregimniń aınasy osynda qalyp barady degenin túsinip otyryp, Esjan meniń qolym endi saǵan jetpeıdi «Qosh, aman bol, Aqbıkesh» dep tartqan eken deıdi.
Sońyra, kúıshi kim, nege olaı kúı tartty degen áńgime ketedi. Bul sóz Aqbıeshtiń ákesine jetedi: «Osyndaı bir tosyn jigit keldi, kúı tartty, kúıiniń úni bizge unamaıdy», – deıdi. Sodan, shý shyǵyp ketpeı turǵanda, qudalardyń qulaǵyna eshteme jetpeı turǵanda beıtanys jigitti jeke alyp ketý kerek bolady. Esjan da el maqtaǵan ónerli jigit, «Sen bar» degenge kete qoıa ma, sóıtip anaý-mynaýǵa kelispeı qalǵanda, aýyldyń ózimen shamalas jigitteriniń bireýiniń qamshysy jańsaq tıip, Esjannyń kózi jazym bolady. Sodan Esjan aýylyna keledi. Tar qapastan, túrmeden shyǵyp kele jatyr, súıgen qyzy turmysqa shyǵyp barady, bir kózinen aırylǵan, jany jaraly. Al týǵan-týystary jınalyp, qýanyp, sheshesi men qaryndasy bar eken, bir eshkisin soıyp, aýyl-úıdi qonaq qylady. Esjannyń amandyǵyn, saýlyǵyn bilgen soń: «Seniń ónerińdi, dombyrańdy saǵyndyq, birneshe kúı tartyp ber», – dep qolqa salady. Esjan: «Mynaý meniń bir kúıim, tyńdap kórińder», – deıdi. Barlyǵy tyńdap, keremet kúı ekenin aıtyp, kúıdiń atyn suraıdy. Sonda Esjan: «Bul kúıdiń aty – «Soqyr Esjan» degen eken. Barlyǵy birtúrli bolyp, yńǵaısyzdanyp qalady. «Qoı, olaı deme», – dep basý aıtqandar da tabylady. Sonda Esjan: «Osy aýylda eki Esjan bolyp, onyń bireýi aqsaq bolsa, ony «Aqsaq Esjan» der edińizder. Erteń meniń atyma da «Soqyr» degen sóz qosylady. Taǵdyrym solaı bolǵan shyǵar. Sondyqtan mynaý meniń basymnan keshken oqıǵaǵa arnaǵan kúıim – «Soqyr Esjan» dep atalsyn», – degen eken aıtqanynan qaıtpaı…
– Ol kezde kúıdi ekiniń biri túsinetin. Ony ózińiz de aıtyp otyrsyz. Aqbıkeshti aınala qorshaǵan jurt kúıde jasyrynǵan sezimdi, Esjannyń qoshtasýdaǵy júrek muńyn qalaı sezdi? Óner nemese mýzykatanýshy degen arnaıy dıplomy joq jandar dombyra shanaǵynda jasyrynǵan sazdyń sózin qalaı oqydy? Kezinde kózi ashyq, bilimdi degen Eýropa óz mýzykanttarynyń syrly sazyn ýaǵynda durys túsine almaǵany týraly ókinip jazady. Notanyń ne ekenin bilmek túgili estimegen qazaq – kúıshilerdiń sazyn sol ýaqytta birden túsingen. Al qazir kúıdi túsinetinderdiń qatary kemip, tyńdaıtyndardyń ózi sırep qalǵandaı. Nelikten?
– HH ǵasyrdyń 50 jyldaryna deıin Dına sheshemiz Almatyda kúı tartqan kezde, sahnaǵa kórpe tósep, aldymen kúı tarıhyn aıtyp alatyn. Qazirgi zamanda konertterdiń barlyǵy ýaqytqa baǵynady. Birneshe saǵat kóleminde birneshe nomer oryndalyp bitýi kerek. Máselen, bir kúı tartylatyn bolsa, oǵan 3-5 mınýt ýaqyt beriledi. Sondyqtan kúı tarıhy qazir aıtylmaıdy. Ańyzyn estimegen soń halyq kúbir, sybyrlap kóp tyńdaı bermeıdi. Halyq kóp tyńdamaǵan soń, kúıshi shyǵarmasyn tez oryndap bitirýge tyrysady. Sonyń saldarynan Qurmanǵazynyń da, ózge halyq kompozıtorlarynyń da kúıleri on ese, júz ese jyldam tartylyp ketti. Ony aıtasyz, túrli estaradalyq janrlarǵa qosýdyń esebinen kúı qaǵystary da ózgerdi.
Ras, kúı ańyzyn aıtpaı-aq, ony birden túsinetin de jandar bolady. Endi ózińiz oılap qarańyz: qazir on qazaqtyń ekeýinde ǵana dombyra bolýy múmkin. Nemese on adamnyń ishinde onyń birnesheýi ǵana dombyrany biledi. Qalǵany dombyranyń atyn estigenimen, qolyna ustap kórmegen.
Buryndary qazaq shańyraǵynyń barlyǵynda kúı tartylatyn. Ár qazaq kúımen kózin ashatyn. Ananyń áldıi – qazaqy áýenmen aıtylatyn. Men qyryqtan astym. Qatarlastarymnyń otbasynda sábıin besik jyrymen terbetip jatqandardy kórgen emespin óz basym. Al qazaqy áýenmen terbelmegender qazaqtyń ónerine búıregi qalaı burady. Sol túsinbegen soń, «qoıshy dombyrany» deıdi de júre beredi. Kúı – qazaqtyń janyndaǵy nárse, qanynda bar. Túsingisi kelgen kez-kelgen adam ony túsine almaq. Atústi qarap: «Oı, men túsinbeımin, túsinbeımin» dese, túsinbeıdi, árıne. Qazaq úshin kúı jat emes. Sondyqtan ár qazaq balasy kúıdi túsingisi kelip shyn nıettense, sol kúıdi bir emes, eki emes, júz qaıtara tyńdasa, kúı sóıleı bastaıdy. Kúı bir oıdan, úlken oqıǵadan týyndaıdy, aqyndar sol oqıǵaǵa baılanysty óleń jazsa, kúıshilerden kúı qalady. Lyqsyp kelgen sezim kúı bolyp tógiledi. Mysaly, «Aqsaq qulan», Qurmanǵazy babamyzdyń «Kishkentaı» kúıi. Qaı kúı bolsyn, olardyń barlyǵynyń tarıhy, ańyzy bar. Kúıdi tartyp otyryp, bir jerinde kúı sóılep tur dep eskertip ketseńiz, mysaly «Aman bol sheshem, aman bol» dep naqty kórsetseńiz, ol da kúıdiń sol jerde «Aman bol, sheshem aman bol» dep bebeýleı jónelgenin uǵady.
– Ózińiz kúıdi birden túsinip kettińiz be, joq álde áser etken jaǵdaılar boldy ma?
– Bala kezimdegi súıikti isim – qazaqtyń dástúrli áni men kúıiniń kúıtabaqtaryn jınaý boldy. Úıdiń kenjesimin. Qaladan kelgen aǵalarymnyń maǵan bazarlyǵy – kúıtabaqtar ákeletin. Shertpe kúı, tókpe kúı dep bólmeıdi. Ákem sony tyńdaıdy. Bizdi jınap alyp tyńdatady, ańyzyn aıtady. Sol tárbıemen óstik qoı. Qazir esime alsam, kúı tyńdap otyryp keıde qalǵyp ketesiń. Birinen soń biri tartylyp jatqasyn, kózben kórip otyrǵan joqsyń, árıne sharshaısyń. Biraq, kúı osylaısha bildirtpeı, býynyńdy bosatyp otyryp, shym-shymdap boıyńa sińe beredi eken. Ákem plastınkany jiberip, bizderge suraq qoıatyn: «Nurjan, mynaý qandaı kúı», – deıdi. Aıtsań – arqańnan qaǵady. Aıtpasań: «Men senderge ne úıretip júrmin», – dep renjıdi. Sonda neshe túrli qýlyqqa baratyn edik. Ásirese, apam ekeýimiz. Kúıtabaqqa bildirtpeı kúıdiń atyn jazyp qoıamyz. Ákem suraǵanda apam kúıdiń atyn oqyp alady da, aqyryn sybyrlaıdy. Biraq plastınkalardy aralastyryp jibergende, taǵy da shatasyp ketesiń. Mysaly Mákárim Qoıshybaevtiń «Jastyq» degen kúıi sol kúıinshe jattalyp qaldy. Oılanyp otyrsam da yńyldap sol kúıdi aıtamyn. Sodan bastap meniń dombyraǵa degen qyzyǵýshylyǵym oıandy. Kúılerdi dombyrada tartý qalaı bolar eken dep armandaı bastadym.
– Batys óńirdegi dástúrli kúıshilik mekteptiń iri-iri ókilderimen kezdesip, dastarhandas, pikirles bolǵan, olardan kúıdi tikeleı úırengen jandardyń ózi bolmasa da, kózi qalǵan shyǵar. Olardan ýaǵynda kúı úırený dástúri qalyptasty ma?
– «Qurmanǵazy Dáýletkereıdi izdep barǵan» degen derek bar. Qurmanǵazy – aıdaýda bolǵan, qýǵyn kórgen jan. Al Dáýletkereı – el basqarǵan, bylaısha aıtsaq, áleýmettik jiktelim turǵysynan ekeýi bir-birine teń emes. Sonysyna qaramaı ekeýi birneshe kún kúı tartysqan eken. Sodan bir-birin baıqasyp bolǵan soń, Aıjan atty dombyrashy qyz bar degendi estip, Aıjannyń ónerin tamashalaý úshin, arnaıy izdep baryp, kúıge kezek beredi. Bizge, mysaly, Aıjanyń «Aıjan qyz» degen kúıi jetti. Sol kezde Dáýletkereıdiń «Bulbul» kúıi shyqqan. Qurmanǵazy «Aıda, bulbul Aıjan-aı» degen kúı shyǵarǵan. Qurmanǵazy Dáýletkereıdiń «Bulbulyn» tyńdap bolǵan soń: «Mynaý meniń bulbulym» dep tartypty. Bertin kele Naqysh kúıshi «Aıjan apaı» degen kúı qaldyrǵan. Naqyshtyń «Aıjan apaıdan» basqa birneshe kúıleri bolǵan. Máselen, «Aqjalań» kúıi. Sol Naqyshtan kúı úırengen Qojaq kúıshi 1960 jyldary ómirden ótken. Ózi myqty dombyrashy, ánshi, synyqshy bolǵan. «Aqsaq ker at» degen kúıi bar. Ony bizge Ótegen Jumashev jetkizgen. Músiráliniń de keıbir kúılerin Ó.Jumashev aǵamyzdyń nasıhattaýymen tanys. Seıtektiń, Dınanyń, Mákenniń kózin kórgen adamdar aramyzda qazir de kezdesedi. Ótegen Jumashev – Seıtektiń qasynda erip júrgen adamnyń kúıeý balasy. Seıtek atamyzdyń myqtylyǵy – Seıtekti attan eshkim aýdaryp kórmegen. Mergendigi óz aldyna bir áńgime. Myltyqty eki qolmen qatar atqan deıdi. Attyń basyn jiberedi eken de, bórkin áýege laqtyryp, 12 órimdi qamshysymen soqqan kezde, ushyp kele jatqan bórik parsha-parsha bolyp, jan-jaqqa ushyp ketse – attyń basyn tartpaǵan, alǵan baǵytynan taımaǵan desedi. Eger bórki báz qalpynda tússe – qaıtyp keledi eken. «Seıtektiń bir tartary» degen bar. Dombyranyń pernesinde eń joǵarǵy perneni «Seıtek pernesi» deıdi. Ony «Túrkimen pernesi» dep te ataıdy. Seıtek – túrkimenderdiń arasynda da, qalmaqtardyń arasynda aılap qonaq bolǵan. Onyń kúılerinde qalmaq áýenderi kezdesedi. «Bes qyz» degen kúıin qalmaqtyń qyzdaryna arnaǵan deıdi. Seıtektiń «Qalmaq bıi» degen kúıi bar. Seıtek babamyz jolaýshylap kele jatyp, «Qudaıy qonaqpyn» dep bir úıge túsedi ǵoı. Túsken úıi aýyldaǵy bedeldi, turmysy jaqsy otbasy eken. Seıtek sekildi beldi azamat Qudaıy qonaq bop kelgen soń, tańǵa deıin án shyrqap, kúıi tartysyp otyryp, endi jatýǵa yńǵaılanǵan kezde úı dúrlige bastaıdy. Qalmaqtyń bir myqty urysynyń aty shyǵyp turǵan kez bolsa kerek. Al, Seıtek túsken úıdiń báıge aty bar eken. Álgi baýkespe sony urlaýǵa kelipti. Ury qazaqqa da, qalmaqqa da ustatpaıtyn kórinedi. Sondyqtan, elin kórmegeli birneshe aıdyń júzi bolypty degendi estigen soń Seıtek : «Meniń de elden bezip, dalada júrgen kezderim boldy. Sonda elińdi saǵynasyń, shalqytyp salǵan ándi saǵynasyń, tógiltip tartatyn kúıdi saǵynasyń», – dep irgeni túrgizip qoıyp dombyramen kúı tartqan eken deıdi. «Men qazir kúı tartamyn. Eliniń áýenin saǵynǵan qalmaq, jaqyndap kelip kúı tyńdaıdy. Kózi sonda eshtemeni kórmeı qalady. Kúıge eltigen, boıy erigen kezde sender ustańdar», – deıdi. Sodan qalmaqtyń áýenimen «Qalmaq kúıi» dep tartqan. Aıdalada aryp-ashyp, elin saǵynyp júrgen barymtashy ultynyń sazyna eltip, erip ketip, irgege jaqyndaǵanda, qolǵa túsipti. Sol kúıdi Seıtektiń Sarkenje degen shákirti úırengen eken, sol Sarkenjeniń jıeninen men jazyp aldym. Sarkenjeniń jıeni – 70-ten asqan Roza degen apamyz. Batys óńirinde kúıshilik dástúr áli jaqsy qalpynda saqtalyp keledi. Qurmanǵazynyń shákirtteri Dına, Seıtek, Mákenderdi aıtsaq, onyń ber jaǵynda Aıjan apaı, Naqysh, Qaıyrjan Aıtbaev, Dosym Maqsotov, Asylǵanym Qusmaǵambetova, Esel Qazıev, Ermek Moldabekov degen birneshe azamattardy ataýǵa bolady. Shoman Sertekov, Ótegen Jumashev, Asylhan Qazıev, Ermek Qazıevter de sol qara dombyrany sheber meńgergen. Qurmanǵazy atyndaǵy álemge tanylǵan akademııalyq mýzykalyq orkestr bar. Sonyń bas dombyrashylary, Qalı Jantileýov, Rústembek Omarov, keıingi Qarshymbaı Ahmedııarov, konsertmeıser bolǵan Tuıaq Shamenovter, keıingi jas býyn Batyrjan Myqtybaev dep uzaǵynan kósilýge bolady.
– Batys kúıshilik mektebi týraly óner zertteýshileri jeterlikteı eńbek qaldyrdy. Al sol batys mektebiniń ózi ishteı qalaı jikteledi?
– Qazaq jerinde kúıshilik dástúr ustaǵandardy Ahmet aǵa Jubanov birneshe dástúrli mektepterge bóldi. Sonyń biri «Batys kúıshilik mektebi» desek, onyń ózi de ishteı túrli mektepterge jikteledi. «Qurmanǵazy mektebi» – adýyndylyǵymen, tókpe, qara shertis qaǵystary kezdesetinimen erekshelenedi. Al, «Tóre mektebiniń» kúıleri tez tartylǵanymen, Qurmanǵazynyń «Adaıyndaı», «Saryarqasyndaı» máner joq, tógilgen lırıka. Mysaly, Dáýletkereıdiń «Túrkimen» kúıinde nemese «Kóroǵlyda» qara qaǵystar kóp kezdespeıdi. Qolmen kórsetý – Mańǵystaý mektebinde myqty damyǵan. Myqty dombyrashy Serjan Shákiratovtiń «Bógelegin», taǵy basqa kúılerin qalaı keremet kórsetedi. Mysaly, Qurmanǵazynyń «Jıma» kúıin moıynǵa da qoıyp tartady, ıyqqa ilip tartady. Qolmen de kórsetedi. Sondaı tez tartylatyn kúı – Jantóreniń «Shalqymasy». Seıtektiń «Shárıpa» degen kúıi bar. Sonda sol qolmen dombyrany ilip tartyp otyrǵanda oń qolymen shashty qaıyryp ketip, betti sıpap ótip degendeı qımyldar jasaýǵa bolady. Ol – dombyrashynyń sheberligine baılanysty.
– Kúılerdi óńdeýge kózqarasyńyz qalaı?
– Kezinde kúıler quıma qulaqtyqpen taraldy ǵoı. Ámen, Dına, Seıtek úsheýi otyryp alyp, Qurmanǵazynyń «Qaıran sheshemin» tyńdaıdy da, úsheýi úsh jaqqa ketedi. «Qaıran sheshem» dep Ámen tartady. Dına tartady, Seıtek tartady. Sóıtip úsh nusqasy shyǵa keledi. Úsheýi de keremet.
Bashqurttarda saz aspaptarynan qýraı jaqsy damyǵan. Bizshe – sybyzǵy. Notasy túsirilgen kúıdi dál sondaı qylyp oryndasań, sizdiki durys emes deıdi. Olar úshin kúıdiń taqyrybynan aýytqymaı, ózińizdiń fantazııańyzdy qosyp oınaý kerek eken.
Ata-babamyzdyń kúıin boıymyzǵa sińirip ósken soń, ol dástúr buzylmaıdy, qazaq kúıleri jónsiz ózgeriske ushyramaýy tıis dep oılaımyn.
Áńgimelesken Qaragóz Serikqyzy,
«Qazaq ádebıeti»
