Qazaqtyń úshten biri bankterge qaryz. Al bul ekonomıka úshin qaýipti. Sala mamandary «nesıeni ońdy-soldy tarata berýdi osydan 10 jyl buryn qysqartý kerek edi» dep otyr.
Elimizdegi birinshi kredıttik bıýronyń esebinshe, 2019 jyldyń III toqsan qorytyndysy boıynsha, jeke tulǵalardyń nesıe boıynsha beresheginiń jalpy kólemi ótken toqsanmen salystyrǵanda 7 trıllıon teńgege jetken.
Jyl basynan beri nesıe alý kórsetkishi naryq 16 paıyzǵa ósken. Nesıe kelisim-sharttarynyń qatary artyp, qazirgi kezde jeke tulǵalarmen jasalǵan nesıe kelisim-sharttarynyń sany 13 mıllıonnan asyp ketken.
2019 jyldyń 1 qazanyndaǵy jaǵdaı boıynsha, nesıe portfeliniń qurylymynda 26,3 paıyzy – ıpotekalyq nesıe bolsa, kepilsiz tutynýshylyq nesıe 53,2%-dy quraıdy. Al kepil talap etiletin nesıe úlesi tómendep keledi, 11,3%-dan 10,3%-ǵa azaıǵan. Berilgen nesıeniń 7,4 paıyzy avtonesıe bolsa, nesıe kartalarynyń úlesi 2,8 paıyzdy quraıdy.
Qazaqstandyqtar nesıeniń 95 paıyzyn ekinshi deńgeıli bankterden alǵan, qalǵan 5 paıyzy – shaǵyn qarjy uıymdary, onlaın-nesıe kompanııalarynyń úlesi.
Jalpy, nesıe naryǵyna qatysty sala mamandarrynyń aıtýynsha, qazir elde jumys isteýge qabiletti 8,5 mln adam bolsa, olardyń 6,1 mlnǵa jýyǵynyń moınynda nesıesi bar. Bul - eldegi ár úshinshi adamnyń bank aldynda qaryzy bar ekenin kórsetedi. Al nesıe alýshylardyń 2 mlnnan astamy alǵan qaryzdaryn qaıtara almaı bankterdegi problemalyq nesıe qoryn kóbeıtip otyr.
Nesıe júıesine qatysty ekonomıst-ǵalym Jumadilda Baıahmetov, nesıege 24-28% ústeme qosý, qaıtarylmaǵan nesıelerge elde joq paıyzben ósimpul qosý Qazaqstanda ǵana bar úrdis ekenin alǵa tartty. Jumadilda Baıahmetovtyń aıtýynsha, bizdegi bankterdiń ustanyp otyrǵan saıasaty damyǵan elderdiń tájirıbesinen áldeqashan alynyp tastalǵan.
Ekonomıst-ǵalym Jumadilda BAıahmetovtyń paıymdaýynsha, biz osy ýaqytqa deıin Úkimetten qoldaý qarjy bólip bankterdi demep keldik. Endi Úkimet qarapaıym halyqtyń jaıyn oılasa bankterden paıyzdyq ústemeni túsirýdi talap etý kerek.
«2004-2005 jyldary sheteldiń qarjy ınstıtýttary Qazaqstandaǵy bankterge 2 paıyzben qaryz bere bastady. Bizdegi bankter sol 2 paıyzben alǵan qaryzdaryn halyqqa 22-24-28 paıyzben nesıege berdi. Osyndaı jaýapsyz saıasat júrgizý arqyly bankter 10-12 ese paıda kóremiz dep oılady. Biraq 2008-2009 jyldarǵy daǵdarys kezinde bankterdiń problemaly nesıe portfeli óse tústi. Jeke tulǵalar alǵan qaryzdaryn qaıtara almaı birqatar bankter daǵdarysqa ketti. Qazir eldegi qaıtarylmaǵan nesıeler kólemi 3 trln teńgege jetti. Bul bankter úshin óte qaýipti jaıt. Problemaly nesıe ol ekonomıkaǵa yqpalyn tıgizedi. Eger halyqtyń bankten alǵan nesıesi ýaqytyly qaıtarylmasa ekonomıkanyń bankter arqyly qarjylandyrylatyn belgili bir salalary toqyraıdy. Jalpy, ekonomıkaǵa bólinetin qarjy 20 trln teńge bolsa, biz onyń 16 trln teńgesin bankterge beredi ekenbiz. Al bankter qarapaıym tutynýshylardyń qaltasyn qaǵyp otyr. Osyǵan salsaq, bankterde problemaly nesıe qorynyń bolýy bul damýǵa tusaý salatyn qaýip»,- deıdi Jumadilda Baıahmetov.
Osy oraıda qarjyger Arman Mýsın:
«Qazir eldegi bankter kez kelgen tutynýshyny «tonap alyp» qoıa beredi. Nesıe alamyn dese, nesıesinen komıssııalyq tólemdi bir ustaıdy, saqtandyrý kompanııasynyń qyzmetin bir ustaıdy. Sosyn halyq qolyna dittegen somasyn ala almaı dal bolyp qaıtady. «Saqtandyrý qyzmeti qymbat, men basqasha saqtandyramyn» dese, ony tyńdap jatqan eshkim joq. Ár memleket óziniń qarjylyq saıasatyn ońtaıly jolǵa qoıyp, halqynyń áleýetin kóterý úshin oǵan arnaıy bir qural-jabdyq qajet. Mundaıda birden-bir paıdalanatyn qural bank júıesi ekeni belgili. Al biz osy salany aldyq ta, jeke adamdardyń qolyna berdik. Ol jekeshelengen bankter, álbette, halyqtyń múddesin kózdegen joq. Olar tek jekelep baıýdy, ondaǵy basshylar óz qazynalaryn qomaqty etýdi ǵana oılady»,-deıdi.
Mamandardyń paıymynsha, qazaqstandyqtardyń úshten biriniń bankterge qarys bolýy bul ekonomıka úshin de qaýipti.
«Negizi Ulttyq bankten qarjyny alǵanda ekinshi deńgeıli bankter 9 paıyzben alady. Al ózderi halyqqa 20-22-28 paıyzben nesıe beredi. Onyń artynda nesıeni qaıtara almaı halyq shyryldaıdy da, jaǵymsyz nesıe qorjyny kóbeıe beredi. Sondyqtan bul arada halyqtyń jaıyna da qaraý kerek. Bankter qysyltaıań kezde Úkimetten qoldaý qarjy kómek suraıdy. Olardy demeý úshin Úkimet talaı márte qoldaý qarjy bóldi. Biraq bankter halyqqa tıimdi operaııalar jasap otyrǵan joq. Sondyqtan bolashaqta bankterge halyqqa tıimdi qyzmet kórsetýge qatysty jeke tulǵalarǵa arnalǵan nesıe paıyzyn tómendetýdi naqty-naqty suraý kerek»,-dedi qarjyger Arman Mýsın.
Qarlyǵash ZARYQHANQYZY,
«Adyrna» ulttyq portaly
