«Tórúk jazýy» kúnin urpaq sanasyna sińire bilgenimiz jón.
Mundaı bastama «qazaqtyń tóltýma jazý mádenıeti, tarıhy joq» dep baıbalam salyp, jalǵan bedelqumarlyq popýlızmmen upaı jınaýǵa áýes jaýlarymyzdyń aram nıetine tosqaýyl bolady.
Sondaı-aq ǵalymdar «ata jazýdy ıgerý, zerdelegen ıdeıany qolmen sınhrondy qaǵazǵa tańbalaý úderisi mıdyń jasýsha neırondaryn oıatyp, oı qyzmetin jaqsartady» deıdi.
1893 jyl 25 qarasha. Bul – tórúk rýnıka jazýynyń [pishiginiń] jumbaq syryn ashqan tarıhı mańyzdy data. Osy mádenı oqıǵaǵa baılanysty QR tuńǵysh Prezıdentiniń «Rýhanı jańǵyrý», «Uly Dalanyń jeti qyry» atty maqalalaryna oraılastyryp Almatydaǵy Shet tilder jáne iskerlik karerasy ýnıversıteti (rektory akademık, professor Sabrı Hızmetlı myrza), Kúltegin ǵylymı zertteý ınstıtýtynyń uıytqy bolýymen jáne «ULY BODÝN» tarıhy, mádenıeti men dástúrin zertteý uıymy ókilderi, zııaly qaýym qatysqan ǵylymı májilis uıymdastyryp otyr.
Ǵylymı jıyndy júrgizetin tórúktanýshy Amanqos Mektep-tegi, baǵdarlamany úılestirýshi tarıhshy, telejýrnalıst Arman Nurmuhanbetov, alfavıt júıesin kırılden arab, latyn, rýnıka tańbasyna nemese kerisinshe jedel aýdarýdyń arnaıy baǵdarlamasyn túzgen mamandyǵy fızık Ánýar Aqdáýlet, doktorant Arman Áýbákir, izdenýshi Nurlan Naýryzalıev, taǵy basqalar ǵalymdar ǵylymı pikir, paıymdaryn ortaǵa salady.
1893 jyly 25 qarashada Dat ǵalymy Vılgelm Tomsen Danııa Ǵylym Akademııasynyń kezekten tys májilisinde Monǵolııanyń Orqun ózeni boıynan tabylǵan tasbitikke bádizdelgen jumbaq jazýdyń qupııasyn ashyp, deshıfrovkasyn jasady. Bir ǵajaby, ǵalymnyń maǵynasyn ajyratyp, alǵashqy anyqtaǵany [Táńiri], odan keıingi [Tórúk] sózi ekeninde tylsym syr bardaı áser qaldyrady. Ǵylymı ortada «fın-ýgor», german jazýy dep san-saqqa júgirtip, pikirtalas týǵyzǵan daýly máselege Vılgelm Tomsen núkte qoıdy. Osy ashqan jańalyǵy arqyly ol bir keshte álemge áıgili ǵalym, tanymal tulǵaǵa aınaldy. Vılgelm Tomsen Kúlteginge qoıylǵan tasbitik ustyndy oqý arqyly tórúk tiliniń tóltýma jazýy men órkenıetin adamzat qoǵamyna jarııa etti.
Jazý órkenıettiń belgisi. Jazýy bar halyqpen jazýy joq halyqtyń arasy jer men kókteı. Ózine tán jazýy bar ult – jasampaz, al bireýdiń rýhanı ıgiligin paıdalanatyndar masyl halyq sanalady. Demek, Vılgelm Tomsen tórúktiń jasampazdyq qýatyn dáleldedi.
...Endeshe, dat ǵalymy Vılgelm Tomsenniń tórúktekti ult pen ulystyń rýhanı-mádenı keńistigindegi orny aıryqsha eleýli. Sondyqtan elimizde ǵalym atyn urpaq sanasynda máńgi saqtaıtyn is-sharalar júzege asyrylýy tıis. Ol úshin Vılgelm Tomsen esimin laıyqty ardaq tutyp, tórúk jazýynyń qupııa syr-sıpatyn shar tarapqa máshhúr etken 25 qarasha kúnin jyl saıyn atap ótý paryzymyz. Eger tórúktekti ult respýblıkalarynda Vılgelm Tomsenniń ǵylymı isin jalǵastyryp, jalpy bilim beretin orta mektepten joǵary oqý oryndarynda rýnıka jazýynyń qyr-syryn túsindiretin oqýlyqtar men oqý quraldary, túrli ádistemelik tehnologııalar arqyly arnaıy pán júretin bolsa, bolashaq urpaqtyń jazý úlgisin tańdaýy men qalaýy ata jazýǵa oıysary sózsiz aqıqat.
Osyǵan oraı baǵdarlamaǵa engen rýnıka jazýyna mashyqtanǵan shákirt býynnyń fleshmob akııasy – jas óskin urpaqtyń otanshyldyq sana-sezimin túısintetin asa tıimdi ádis. Óıtkeni zerdelegen ıdeıany qolmen sınhrondy qaǵazǵa tańbalaý úderisi mıdyń jasýsha neırondaryn oıatyp, oı qyzmetin jaqsartady. Ata jazýdy ıgerýdiń nátıjesi – tarıhtyń buralań jolynda tarydaı shashylǵan tórúktekti ult pen ulystyń rýhanı birigýine, tutas saıası kúshke, áleýmettik kemeldengen ozyq memlekettiginiń kepili.
Sondyqtan osy salada júrgen ǵalymdar «25 qarasha halyqaralyq «Tórúk jazýy kúni» retinde resmı bekitilse» degen usynysty da alǵa tartyp otyr.
25 qarasha kúni Shet tilder jáne iskerlik karerasy ýnıversıtetinde ótetetin shara týraly tolyq aqparat alý úshin:
Baılanys telefon: 8777 282 -80-54
Meken-jaıy: Almaty qalasy, Qazybekbı kóshesi, 168 (Isaev kóshesiniń qıylysy).
«Adyrna» ulttyq portaly
