Ortaq túrki álipbıi jónindegi deklaraııa jarııalandy. Onda nege osy nusqa tańdalǵanyna jan-jaqty túsindirme berilgen, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly.
Aıta keteıik, 11 qyrkúıekte Ázerbaıjan astanasy Bakýde Túrki álemi ortaq álipbıi komıssııasynyń úshinshi otyrysy ótken. Onda 34 áripten turatyn túrki álemine ortaq álipbıdiń úlgisi tanystyryldy. Alaıda onyń sońǵy nusqasy áli jarııalanǵan joq.
Búgin jarııalanǵan deklaraııada nege osy nusqa tańdalǵanyna jan-jaqty túsindirme berilgen.
«Biz, Túrki álemi ortaq álipbı komıssııasynyń músheleri Nahchyvan kelisimsharty men Turkic World Vision 2040 baǵdarlamasynda atap kórsetilgen jáne túrki halyqtary arasynda tildesýdi odan ári jeńildetý úshin álipbı jáne termınologııada birizdilikke qol jetkizýdi kózdeıtin maqsattarǵa sáıkes, túrki áleminiń lıngvıst ǵalymdary, aǵartýshylary men mádenıet ókilderiniń túrki halyqtaryna ortaq álipbı ázirleý boıynsha osy ýaqytqa deıin atqarǵan orasan zor eńbegin moıyndaı otyryp, túrki halyqtary arasynda birlik, ózara túsinistik pen yntymaqtastyq rýhyn nyǵaıtýdy kózdeı otyryp ortaq túrki álipbıin pysyqtap, sońǵy nusqasyn ázirleý jolynda yjdaǵattylyqpen jumys atqardyq. Pikirtalas barysynda ortaq álipbı bastamasyna qatysty túrli aspektilerdi jan-jaqty talqyladyq» deıdi komıssııa músheleri.
Naqtyraq aıtqanda mynadaı mańyzdy tustar nazarǵa alynǵan:
- 1991 jyly ǵalymdar usynǵan, túrki tilderiniń fonetıkalyq alýandyǵy eskerilgen jáne úırený men qoldanýdyń jeńildigin qamtamasyz etetin latyn grafıkasyna negizdelgen 34 áriptik ortaq túrki álipbıi jobasy qarastyrylǵan
- zamanaýı lıngvıstıkalyq zertteýlerge negizdelgen tuǵyr ustana otyryp, 34 áripten turatyn ortaq túrki álipbıi jobasynyń kúshti jaqtary men jetildirýdi qajet etetin tustaryna nazar aýdarylǵan
- túrki tilderiniń árbirine tán tildik erekshelikterine muqııat kóńil bóle otyryp, erekshe fonetıkalyq belgilerdi bir álipbıde qamtýǵa tyrysqan
- bir fonemaǵa bir árip degen qaǵıdany basshylyqqa ala otyryp, úırený men qoldanýǵa yńǵaıly, ári barynsha anyq álipbı jasaýdy maqsat etken
- negizgi latyn álipbıinde tańbalanbaǵan dybystardy dál kórsetý úshin arnaıy tańbalardy engizý qajettigin moıyndaı otyryp, osy belgiler úshin standarttarǵa saı tásilderdi qoldanýǵa kelisken.
«Bul deklaraııanyń negizgi maqsaty — komıssııa qol jetkizgen kelisimdi rásimdep, latyn grafıkasyna negizdelgen ortaq túrki álipbıiniń qabyldanǵandyǵyn rastaý. Barlyq múddeli taraptardy osy usynysty belsendi túrde qoldaýǵa shaqyramyz. Deklaraııa túrki halyqtary arasyndaǵy yntymaqtastyq pen ıntegraııany ilgeriletý jolyndaǵy ynta-jigerdiń bir kórinisi retinde Túrki memleketteri uıymyna múshe jáne baqylaýshy memlekettiń tıisti mekemelerine taratylady» delingen qujatta.
A.Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń ókili, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Quralaı Kúderınova túrki halyqtary úshin birtutas álipbıdi engizýdiń artyqshylyqtary men múmkin qıyndyqtary týraly aıtyp berdi.
Quralaı Kúderınova túsindirgendeı, ózara kelisim bolsa, ortaq álipbıdi engizýde eshqandaı qıyndyq bolmaýy kerek.
«Ázerbaıjanda qabyldanǵan sheshim komıssııanyń burynǵy otyrystarmen salystyrǵanda kelisilgen jumysynyń nátıjesi boldy, sonyń negizinde árbir el álipbıdi óziniń ulttyq erekshelikterine qaraı beıimdeı alady», - dedi Kýderınova.
Onyń aıtýynsha, ortaq álipbı barlyq tildegi 34 áriptiń barlyǵyn qoldanýdy bildirmeıdi. Árbir el óz tilindegi dybystarǵa sáıkes keletin belgilerdi ǵana qoldanady. Mysaly, jalpy alfavıtte «c» jáne «j» áripteri bar jáne bul eki árip tek «zh» jáne «j» dybystary bar tilderde qoldanylady. Al qazaq tiline bir j árpi jetkilikti.
Kúderınova ortaq álipbıdiń árbir túrki tiliniń barlyq fonemalaryn qamtymaıtynyn, tek ortaq negiz beretinin basa aıtty. Onyń negizinde túrki elderi ulttyq álipbıin bir izge túsire alady.
Sondaı-aq, ol túrki tilderiniń jazýyndaǵy aıyrmashylyqtar olardy túsinýdi qıyndatatynyn da eske aldy.
«HH ǵasyrdyń basynda Eldos Omarov: «Túrik halyqtary bir sóıleıdi, biraq basqasha jazady», - dep aıtqan bolatyn. Qazaq tili qaraqalpaq, noǵaı, bashqurt, tatar tilderine jaqyn, biraq orfografııalyq aıyrmashylyqtar kedergiler týǵyzady, osylaısha qazaq tilinde «k» árpi «aıaqpen» jazylady, al «k» árpine deıin basqa tilderde dóńgelekteý belgisi qosylady.
Nemese «á» úshin «a» árpi jumsaq belgi qosylyp qoldanylady. Ortaq álipbı jaqyn tilderdiń jazba mátinderin túsinýdi jeńildetedi», - deıdi professor.
Degenmen, jańa álipbıdi beıimdeý qıyn bolýy múmkin. Mysaly, túrik tili latyn álipbıin 1928 jyldan beri qoldansa, ázirbaıjandar men ózbekter 90-shy jyldary ǵana latyn álipbıine kóshti.
«Kádimgi emleni ózgertý, qateler bolsa da, árqashan qıyndyqtar týǵyzady», - dep atap ótti Quralaı Kúderınova.
Mamannyń aıtýynsha, álipbıdi ázirleýdegi daýly máselelerdiń biri – «y», «ý» dybysy men «yi» árpine núktesiz belgilerdi qoldaný, sondaı-aq áripterdiń arasynda tańdaý jasaý boldy. «á» jáne joǵarǵy jaǵynda eki núkte bar «a» árpi (ýmlaýt). Degenmen, talqylaýlardan keıin ortaq sheshim tabyldy.
«Ortaq álipbı jasaý ıdeıasy sonaý 1991 jyly Ystambulda ótken túrki halyqtarynyń basqosýynda usynyldy, sodan keıin elder qazirgi túrik álipbıin negizge alý týraly kelisimge keldi, mysaly, túrkimen jáne qaraqalpaq tilderi olardyń ózindik aıyrmashylyqtary bar, sondyqtan ortaq túrki álipbıin qurý máselesi qaıtadan talqylandy», - dep túıindedi Kúderınova.
