Birtutas Qazaqstan jáne Táshenov

7865

«Eger, qazaq bireýdiń aldynda boryshtar bolsa, ol aldymen J.A.Táshenevtiń aldynda boryshtar»
Qazaq KSR KPOK-niń burynǵy 
1-shi hatshysy I.Iýsýpov

Búgingi elimizdiń un eksporttaýdan birinshi, al astyq eksporttaýdan aldyńǵy bestiktiń qataryna kirýine negiz bolǵan, jarty ǵasyrdan artyq tarıhy bar «Tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý» jobasynyń 1954-shi jyly bastalǵany belgili. Qazaq jeriniń qunarly topyraǵynan astyq óndirý patsha óqimetiniń kezinde-aq josparlanǵan. Osy máselege qyzyl úkimetti qurýshy V.I.Lenın de qatty qyzyǵýshylyq tanytqandyqtan, bizdiń jerimizden tyń ıgerý II dúnıe júzilik soǵystan buryn da kún tártibine qoıyldy. Astyq óndirýmen birge, Qazaqstandy odan saıyn otarlaý úshin, mujyqtardy jappaı qonystandyrýdyń tóte joly da bolǵandyqtan, KSRO-nyń strateg basshylary osy jobaǵa qarjyny aıamaı saldy. Osynaý óte úlken, aýqymdy jobany iske asyrý úshin «antıpartııalyq toptyń» qarsylyǵyna qaramaı ókimet basshysy N.S.Hrýev «halyqty azyq-túlik tapshylyǵynan qutqaramyz» degen jeleýmen, KSRO-nyń soǵystan keıingi jınaǵan bar baılyǵyn tyń ólkesine (6 oblysqa) ústi-ústine tókti. Buǵan deıin aýyl-sharýashylyq tehnıkalary jetispegendikten, egiske mal kúshin paıdalanyp kelgen qazaq jerine, onyń ishinde jańadan qurylǵan myńdaǵan sovhozdardyń árqaısysyna elevatorlar, MTM-dar, t.b salynyp, júzdegen myń júk jáne jeńil mashınalar, traktorlar men kombaındar, mıllıondaǵan qanshama qosalqy tehnıka quraldary ákelindi. Budan basqa shyǵyndary óz aldyna bir tóbe. Tyń ıgerý barysynda kóptegen qalalar boı kóterdi. Ónerkásip oryndary kóptep salyndy. Búkil aýyl-aýdandardy baılanystyrǵan tas joldardyń uzyndyǵy 14 eseden asty, temir joldardyń uzyndyǵy 2,5 myń shaqyrymǵa ósti. Tyń ıgerý Qazaqstannyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıynyń artýyna yqpal jasady. Igiligimen qatar tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerýdiń zardaptary men kóleńkeli jaqtarynyń da az bolmaǵany shyndyq. Tyń ıgerý jyldary búkil KSRO-da 42 mln. ga tyń jer jyrtylsa, onyń ishinde Qazaqstanda 27 mln. ga jer jyrtyldy. 1954 jyly aqpandaǵy sezde tyń ıgerýge qarsy bolǵan J.Shaıahmetovty ornynan alý úshin orynsyz synaǵan KPSS OK-niń ókilderine jalǵyz qarsy shyqqan Aqtóbe oblysynyń partııa komıtetiniń jas birinshi hatshysy ekonomıst Jumabek Táshenev 1953 jyly kúzde Máskeýde ótken Odaqtyq partııalyq keńeste tyń ıgerýdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵynan mańyzdylyǵyna erekshe toqtalyp, qýattaǵan edi.
Sondyqtan da N.Hrýev 1954 jyly kúzde tyń ıgerýshilerdiń tuńǵysh jıynynda: «TJTJ-diń (Tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý) kósh basshysy, ınııatory – J.A.Táshenev» dep qurmettep, araǵa biraz aı salyp, basqa da úzdik jetistikterin baǵalap, QR Joǵarǵy Keńesiniń Tóralqa Tóraǵalyǵyna Táshenevti usynyp, saılatty. «Kún kósemder» bul rette aıtqandarynan shyqpaıtyn, qolshoqpar ári isker kadrlar tárbıelegisi keldi.
Biraq ta, qazaq jerine osynshama Atymtaı jomarttyq tanytqan N.S.Hrýevtiń saıasatynyń zymııandyǵy da kúnnen-kúnge aıqyndala berdi. Astyqty aımaqty Reseıge birjolata qosyp alý úshin ortalyq-teriskeı alty oblyspen (Torǵaı, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan, Kókshetaý, Aqmola, Pavlodar) birge Qaraǵandynyń soltústik bóligin biriktirip, Qazaq KSR-iniń ishindegi «Memleket» – Tyń ólkesin qurdy. Astanasy – Aqmola qalasy bolǵan Tyń ólkesiniń óz aldyna partııa komıteti men atqarý komıteti, tikeleı Máskeý taǵaıyndaǵan I-shi, II-shi hatshylary, tóraǵalary jáne óz aldyna bıýdjeti boldy. KOKP Ortalyq Komıtetiniń janynan tikeleı N.Hrýevtiń ózi basqaratyn «Tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý jónindegi Ortalyq Komıtettiń Bıýrosy» atalatyn quzyrly organ osy ólkedegi oblystar men aýdandardyń basshylaryn, búkil apparatyna deıin óz qolaılaryna jaǵatyn kadrlarmen qaıta almastyrdy. Qazaqtardy basshy organdarǵa joǵarylatpaı, olar tyń ıgerýge kedergi keltiredi dep esepteldi. Tyń ólkesindegi osy oblystarda qazaq tilindegi barlyq oblystyq, aýdandyq gazetter jabylyp, olardyń ornyna bir ǵana «Tyń ólkesi» gazeti paıda boldy (Aqıqat №8, 2010).
Qazaq KSR-indegi qazaq mektepteriniń kóptep jabyla bastaǵanyn aıtpaǵanda, orys mektepterindegi qazaq tili páni kereksiz dep qysqartyldy. Eń surqııasy – respýblıka basshylaryna baǵynbaýy úshin jergilikti bılikti ýysyna ustaǵan sovhoz dırektorlaryn da tikeleı Kreml tańdap, jasaqtap jiberip otyrdy. Olardyń kóbi – azýly generaldar men polkovnıkter, zaýyttar men fabrıkalar basshylary edi. KSRO-nyń aýyl sharýashylyq mınıstri V.V.Makevıchti Tyń ólkesiniń atqarý komıtetiniń tóraǵasy qylyp taǵaıyndady. Ókimet basshysy Nıkıta Sergeıulynyń: «Men, patshalyq Reseı 200 jylda isteı almaǵandy eki-aq jylda isteı aldym» deýi tegin emes. Kókshetaý oblysyndaǵy M.Gorkıı atyndaǵy sovhozdyń dırektory N.F.Kozıne sovhoz qurylǵany jónindegi aktige «Men, Kókshetaý oblysyndaǵy №5 sovhoz dırektory Kozıne, SSSR sovhozdar mınıstrliginiń №260-shy buıryǵyna sáıkes jerdi jáne ondaǵy bir shoq qaıyńdy qabyldap aldym» dep jer táńirisi sııaqtansa, Hrýev ta eki sóziniń birinde «Bul ulan-ǵaıyr – dıqan qoly tımegen jer. Adam balasy baspaǵan ushy-qıyry joq dala» dep astamsydy.
Altaı taýy men Saryarqany ata qonysym dep yqylym zamannan erkin jaılaǵan qazaqtyń bul jerleri ejelden-aq óner-mádenıeti damyǵan, baı tarıhy bar ólke bolatyn. Ol týraly ǵulama ǵalym Álkeı Marǵulan eńbeginde: «Esil, Nuranyń arasyndaǵy úlken aıdyn – Toǵanystyń toqsan eki kóli noǵaıly, qazaqtardyń joıqyn egin salǵan jerleri. Qyzylmola, Aqmola, Sulýtam, Syrlytam, Han súıegi – solardyń jádigerleri. Qorǵaljyn ózeni terrıtorııasyna kelgende ejelgi jáne orta zamandyq sýarý kanaldaryna kóńil aýdardyq. Bul aýdan jer ıgerýshilerdiń ortalyǵy boldy» – dep tarıhı derektermen túıindegen. Sáýletti qalalarymen, óner – mádenıetimen, jeriniń asty-ústi baılyǵymen jáne mys t.b. metaldardy óńdegen, álemdegi tuńǵysh metallýrgııanyń otany bolýmen birge qol ónerimen, saýdasymen aty shyqqan Arqa jerine XIII ǵasyrdan-aq orystar turmaq, eýropa elderi suǵanaq kózderin qadaı bastaǵan. Sondyqtan olar strategııalyq mańyzdy aımaqtarymyzǵa qatty qyzyǵyp, saıahatshy – zertteýshi, tyńshylaryn jiberip otyrdy. V-VII ǵasyrlarda Aqmola aımaǵy túrkilerdiń kóp jylqysymen dańqy shyqsa, qazirgi arheologtar Qyzyljar men Kókshetaý óńirinde qonystanǵandar osydan 5 myń jyl buryn jylqynyń súıeginen konkı de jasap, alǵash jylqyny qolǵa úıretip, úzeńgi men aýyzdyqty, tuńǵysh mehanıka – arbanyń dóńgelegin oılap taýyp, órkenıetke úlken úles qosqanyn dáleldedi. Al, bulardy Shyǵys Túrkistannan Kaspıı teńizine deıingi aralyqta sheńberdeı dóńgelek molalary qaptap jatqan burynǵy ótken Myqtar ma dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Tyń ıgerýshilerdiń alǵashqy jıynyndaǵy J.Táshenevtiń baıandamasynda «Myqty» sózi birneshe ret qoldanylsa, el men jerdiń tutastyǵyn qorǵaý maqsatynda shyqqan Án uranymyzda da «myqty ǵoı!» sózi qaıta-qaıta qaıtalanady. Osylardy sóz sabaqtastyǵy, urpaq jalǵastyǵy demeı ne deımiz?!
Áýlıe Máshhúr Júsip «Ertede Arqada Myq degen jurt ómir súrgenin aıtyp, zertteý eńbekterinde jazyp ketken. Tyń ıgerý naýqanyna óz elimizdiń jastary men jas mehanızatorlary da erekshe serpin berdi. Almaty qalasynyń ózinen ǵana 2,5 myń jas tyń ıgerýge attandy. Sovhoz dırektory bolǵan N.Kozınetiń baǵanaǵy sózinen qazaq ókimetiniń buıryǵy da, úkimi de joq ekeni kórinip tur. Bir jylda 1954-55 jyldary Tyń ólkesinde 337 jańa astyq sovhozy qurylsa, kelesi jyly Qostanaı oblysynda ǵana 200-ge jýyq osyndaı sovhozdar quryldy. Tyń ıgerýdi jeleý etip, 1954-1960 jyldary 2,5 mln. slavıan tektiler qazaq jerine kóshirip ákelindi.
Olardyń kóbi sottalǵandar men shovınıster edi. Barlyǵyna materıaldyq kómek kórsetildi. Tyńǵa kelgender kóp aqsha alyp kúılenip, úılengisi kelgende Hrýev VLKSM-ǵa tapsyrma berip, olarǵa 25 myń qyz jibergen. Osy kelimsekterdiń kesirinen qazaqtardyń óz jerinde úlesi 30 paıyzǵa da jetpeı qalsa, soltústiktegi osy oblystarda óz ultymyz 10 paıyz shamasynda ǵana bolsa, keı aýdandardaǵy qazaqtar 1 paıyzǵa da jetpeıtin edi. «Tyń ólkelik partııa komıtetiniń birinshi hatshysy Sokolov 1960 jyly Aqmolanyń atyn Hrýevgrad dep ózgertip, Tyń ólkesin Qazaqstannan bólip alyp, tikeleı Odaqqa qaraıtyn ólke etý týraly usynys jasady. J.A.Táshenev respýblıkanyń saıası-ekonomıkalyq damýyna basshylyq jasaǵan jyldary qazaq memleketiniń aýmaqtyq tutastyǵynyń saqtalýyna kóp eńbek sińirdi. Manǵystaýdy Túrkimenstanǵa qosý jónindegi usynystarǵa toıtarys berdi. Tyń ólkesine biriktirilgen soltústik oblystardy Reseıge, Ońtústik Qazaqstannyń maqta egetin aýdandaryn Ózbekstanǵa berýge qarsy shyqty», dep «Qazaqstan enıklopedııasy» (8-tom, Almaty 2006 j.) sol kezdegi shyndyqtan qysqa ǵana derek berse, osy oqıǵalardyń bel ortasynda júrgen Ádı Sháripov: «Tyń ólke bıleýshileri T.Sokolov, V.Makevıch tikeleı Máskeýge, ne RKFSR-ǵa baǵynýdy arman etip, SOKP Ortalyq Komıtetine birneshe ret másele qoıdy. Hrýev te Tyń ólkesin Reseıge baǵyndyrýdyń amalyn izdep, Saıası Bıýroǵa qaıta-qaıta usynys jasady. Respýblıka basshylary bári derlik tyń ólkesin Reseıge berýge de, Ortalyqqa baǵyndyrýǵa da qarsy bolmady. Qarsy bolǵan jalǵyz adam – Jumabek Ahmetuly Táshenev. Halqymyzdyń tamasha, shuraıly jerin Qabanbaı, Bógenbaılardaı bir qaterden aman saqtap qalǵanynyń kýási bolǵanbyz» deıdi esteliginde.
Belgili dıplomat, professor Sálim Qurman-ǵojın jáne taǵy basqa da zamandastary «Jumabek Táshenevtiń jer úshin kúresken sol kezdegi erlikteri sansyz jaýǵa qarsy jalǵyz shapqan burynǵynyń batyrlaryn eske túsirýshi edi» degeni bar jazbalarynda. Al, Qazaq KSR KPOK-niń sol ýaqyttaǵy I hatshysy D.A.Qonaev: «Árbir naqty jaǵdaıǵa ámir Máskeýden túsetin. Onda qandaı da bir aýmaqty basqa aımaqqa qosý jóninde úzildi-kesildi aıtylyp, ol óńirlerdi aýyldardan, derevnıalardan jylan jalaǵandaı tazartýdyń merzimi kórsetiletin. Bul ámirler sózge kelmesten atqarylatyn. Ol kezde Máskeýge qarsy shyǵý múmkin emes edi. Kúıip ketetinsiń. Óspeıtin ediń» dep zaman shyndyǵyn jasyrmaı aıtqan.
Muhtar Shahanov shırek ǵasyr Qazaq KSR-in basqarǵan D.Qonaevtan: «Tyń ólkesin Reseıge qosýdan aman alyp qalǵan J.A.Táshenev», deıdi. Sol ras pa?» dep suraǵanda Dımekeń: Iıa. Ol kezde J.A.Táshenev Qazaq KSR Úkimetiniń Tóraǵasy bolatyn» dep (Jalyn. 2008j. №2) qysqa ǵana jaýap beredi. Bul kisiniń sarań jaýap bergen sebebi – Respýblıka basshysy D.Qonaevqa Tyń ólkesiniń bıleýshileri sol jyldarda baǵynbaı ketkenin akademık – burynǵy senator Ǵ.Esimov («Jalyn» №11. 2009j.) tolyq aıtqan.
Almaǵaıyp sol tusta Tyń ólkesindegi sovhoz dırektorlary turmaq, ólke bıleýshileri T.Sokolov, V.V.Makevıch, Kozlovtardy, tipti Kremldikterdi de Táshenev únemi aıtqanyna kóndirip, degenin istetip, memleket ıesi, jer ıesi qazaqtar ekenin sózimen de, isimen de uqtyryp, aıaqtaryn qııa bastyrmady. Buǵan qarap bul kisini orys halqyna qarsy boldy deýge bolmaıdy. Tyń ıgerýshilerge qolynan kelgen bar kómegin berip, qaırat-kúshin aıamaı jumsady. Temirtaýda bolsa da, tyń ıgerilgen aýyldarda júrse de sol jerlerden telefon arqyly Odaqtas Respýblıka basshylarynyń da osy isterge nazaryn aýdaryp, sózin ótkizip, qajetti kural-jabdyqtardy aldyryp otyrdy. Voroshılovty demalysy kezderinde aýystyryp, úsh ret KSRO Joǵarǵy Keńesiniń Tóralqa Tóraǵasynyń mindetin atqarǵan Táshenevtiń tańǵajaıyp qabiletin Odaq turmaq, shet el de moıyndaǵan shaq edi.
1959 jyly Qytaıǵa KSRO delegaııasymen birge barǵanynda mıllıard halqyn jýsatyp, órgizip, jeke basyna tabyndyryp otyrǵan Mao I.V.Stalındi aıyptaǵan sheshimderi úshin, quıtyrqy, zildi suraqtar qoıǵanda N.Hrýev, Iý.Andropovtar jaýap bere almaı, tyǵyryqqa tirelgende adýyn da, aıbatty Jumabek: «Biz senderge emtıhan tapsyrýǵa kelgen joqpyz. Saıası kelissóz júrgizýge keldik!» dep hanzý basshylyǵynyń arynyn bir-aq basqan. Hanzýlardy 200 jyl bılep, basqaryp memleketik ataýyn (qıdan, qytan – qytaı bolyp atalyp ketkeni álemge málim) qalyptastyrǵan qazaq halqynyń alǵashqy quramasynyń biri – túrik tekti qıdandardyń (Altyn orda ımperııasyn qurǵan Shyńǵys qaǵannyń nemeresi Batyı hannan neshe ǵasyr buryn Hangaı – Altaı taýlarynyń aralyǵynda qıdandarda «Altyn Orda» atty ıelik qurǵan) tarıhyn jaqsy bilgen J.Táshenevtiń hanzýlarǵa óktem sóıleıtin tarıhı quqy bar edi. Jumekeń dalanyń ústirt jotalaryn jónsiz jyrtqyzbaı, mal sharýashylyǵyn da tıisinshe damytty.
Elimizdegi barlyq óndiristerdi, san salaly sharýashylyqtardy barynsha órkendetip, túsken tabysty el ıgiligine aıamaı jumsap otyrdy. «Qazaqstan magnıtkasynyń» iske qosylýyna ólsheýsiz úles qosty. 1959 jylǵy osy Temirtaý kóterilisin basýda «shaban – jaı qımyldady» dep Kreml kósemderi tarapynan aıyptalyp, jazaǵa ushyraǵaly turǵan qazaqtan shyqqan tuńǵysh ishki ister mınıstri Shyraqbek Qabylbaevty óz úıinen Máskeýge bir qońyraý soǵyp qorǵap qalǵan da, «Jazalaýdyń taǵylyq túrin qoldandy» dep jumysshylarǵa jan tartyp, otarshyl ókimettiń bet perdesin ashyp bergen de – Jumekeń edi!
1960 jyly 26-shy qańtarda Úkimet basshysy bolǵan bette bir jetiniń ishinde on eki qazaq jigitin úkimettiń joǵarǵy jaýapty qyzmetterine taǵaıyndady. Elimizdi basqaryp, odan KSRO-nyń joǵarǵy basshylyǵyna qol jetkizgen L.I.Brejnev Qazaq QSR-iniń KP OK-ine burynǵy óz ornyna I jáne II hatshylyqqa eki orysty Máskeýden alyp kelgenin aıtqanda, basqalar únsiz qalǵanda, taǵy da J.Táshenev: Respýblıkamyzdyń I-II hatshylyǵyna qazaqtardy jolatpaý zańdylyqqa aınaldy, bul qazaqtardy kózge ilmegendik, senimsizdik tanytý» dep Ortalyqtyń kadr saıasatyna narazylyǵyn ashyq aıtyp, Brejnevtiń óz sózimen aıtqanda onyń «júregin jaryp jibere jazdaıdy». Táshenevtiń bul sózi keıin óz basyna oq bolyp tıse de, osydan keıin kóp uzamaı Ortalyq kadr saıasatyn ózgertip aýdan, oblystardyń, tipti Respýblıka tizginin óz ultymyzǵa bere bastady. Úkimet qyzmetkerlerine arnap Almatynyń qaq ortasynan jańa tehnologııamen salynǵan úlken, jańa 121 páterlik úıdi túgelimen totalıtarlyq tar zamanda ulttyq partııanyń rólin atqarǵan qazaqtyń aqyn-jazýshylaryna Alash Orda úkimetiniń bar mindetin qaıyspas qara nardaı jalǵyz kótergen Jumekeń taratyp berdi.
Memlekettik Qaýipsizdik Komıtetiniń qyzmet-
keri, polkovnık Ýálıhan Muhanov esteliginde: «Jumabek Táshenev Úkimet basqaryp turǵanda eshkimnen qoryqpaı da, qaımyqpaı «halyq jaýy» jalasynan arylmaǵan Maǵjan Jumabaevtyń zaıyby Zylıhaǵa Almatydan salynǵan úıden baspana berdi» dep súısine jazdy. Zııaly qaýymǵa barynsha qamqor bop ótken Táshenev qaı ýaqytta da qaýlylar qabyldap, sheshimder shyǵarǵanda ult múddesin osylaı birinshi kezekke qoıǵan! «Hrýev jylymyǵynda da» ózi basqarǵan komıssııany saıası zulmat qurbandaryn jyldamdatyp túrme-lerden shyǵartyp, atylyp ketken Sáken, Ilııas, Beıimbetter t.b. shyǵarmalaryn mol danamen bastyryp halyqtyń rýhanı shólin basty.
«Jeke basymnyń amandyǵy úshin, ultymnyń tarıhyn burmalaı almaımyn» dep Kenesary kóterilisin ádil zerttegeni úshin 25 jylǵa sottalyp, osy naýqanda aqtalǵan Ermuhan Bekmahanovqa da Almatydan úı berip, jaǵdaıyn jasaǵan – Táshenev edi! Alystan oılaıtyn osy taý tulǵa qaı qyzmette otyrsa da halqymyzdyń ulttyq saıası sana-sezimin joǵarylatýǵa barynsha at salysty. «Alash Ordashylardy – Smaǵul Sádýaqasovtardy nasıhattaıdy, gazet sarynynan 1913 jyly Ahmet Baıtursynov shyǵarǵan «Qazaq» gazetiniń lebi ańqyp tur» dep «Qazaq ádebıeti» gazetin jabamyz, «Soıalıstik Qazaqstan» gazetin «Kazpravdanyń» aýdarmasy qylamyz dep Máskeýden kelgen ókilderge de, sol kezdegi Respýblıka basshylary D.I.Iakovlev pen N.I.Jýrınderge de Jumabek Táshenev arystandaı aıbat shegip, «Taısaqtamaı, batyl sóıleńder!» dep ultshyl azamattardy qoldap, satqyndardy jer qylyp gazetterdi qorǵap, japtyrmaı qalǵanyna sol kezdegi el-jurt kýá. Baýyrjan Momyshulynyń «Moskva úshin shaıqas» kitabyn ultshyldyq sarynda dep baspaı qoıǵanda da osy Táshenev: «Qaıtkende de basyńdar!» dep tizege salyp turyp mol danamen shyǵartqan. Jazǵandaryn shyǵara almaı júrgen basqa da qalamgerlerdiń kitaptaryn osylaı shyǵartyp, qaltalaryn qalam aqy – gonororǵa toltyryp, qaryq qylǵan. Keń qoltyq qazekeńder «Qur-aǵa» ataǵan Hrýevtiń aqylǵa qonymsyz, «ózim bilermendik» teris áreketteri óte kóp bolǵan ǵoı. Sol kezde áskerı-ekonomıkalyq erekshe mańyzy bar baıyrǵy túrik tekti halyqtyń jeri búkil Qyrymdy Hrýev Ýkraınaǵa qosqanda «uly orystardyń» shendisi de, shekpendisi de ún shyǵara almaǵan. Tek, Qyrym oblystyq PK-niń I-shi hatshysy D.Polenskııdiń Qyrymdy Ýkraınaǵa berýdiń durystyǵyna kúmán keltirgenin estigen Hrýev ony birden jumystan bosatqan.
«Stalınniń túbine jetken Hrýev kommýnıst degen sózdiń mán-maǵynasyn tolyq túsinbeıtin adam bolatyn. Ol – «partııaǵa berilgen», sonyń arqasynda ataq-dárejege qol jetkizgen mansapqor jáne naǵyz toǵyshar bolatyn. Biraq, eshnárseden qoryqpaıtyn kózsiz erligi men batyldyǵy da bar edi» dep Iý.Mýhın ony sıpattap berdi. («Jalyn» №5 2008 j.) 1950-shi jyldardyń ortasynda Aral teńiziniń qurǵap, tartylýynyń basy bolǵan ári maqta egistikterin sorǵa aınaldyrǵan, maqtany «sharshylap uıalaý ádisimen» ósirip, jańbyrlatyp sýarýǵa qarsy bolǵany úshin kezindegi KSRO mınıstri bolǵan Osman Iýsýpov ózbek KPOK-niń I hatshylyǵynan Hrýevtiń pármenimen alys aımaqtaǵy jańadan uıymdastyrylǵan sovhozǵa dırektor bolyp quldılap – qýdalanǵanyn, ony qoldaǵandardyń kópshiligin quraǵan qazaqtyń ǵalym agronomdarynyń toz-tozyn shyǵarǵanyn («Jas Qazaq», 01.04.2011. Abaı Tursynuly, «Aral apaty») Táshenev kórip-bilip otyrdy.
Qazaq jerin bólshekteýdi júıeli júrgizgen Hrýev bastaǵan KSRO Saıası Bıýrosyndaǵylar ultymyzdyń tilin, salt-dástúrin aıaq asty etip, qazaqtardyń ulttyq rýhyn janshyp, orystyń ozbyrlyǵyn moıyndatyp baryp, halyqtyń kelisimin almaı-aq, tyń ólkesin 1960 jyly Reseıge «Altaı ólkesi» dárejesinde qosyp almaqshy boldy. Kremldiń osy jymysqy saıasatyn qalt jibermeı, qadaǵalap otyrǵan erjúrek Táshenev 1960 jyldyń aıaǵynda Aqmolada bolatyn jınalysqa Hrýevtan buryn ushyp keldi.
«Tyń ólkesiniń» basshylarynan: «Keler jyldyń bıýdjetin nege ótkizbeı otyrsyńdar?» dep surasa «Tyń ólkesiniń» bıýdjeti endi Qazaq KSR-y úkimetine emes, RKFSR úkimetine joldanady» degen Sokolovqa Táshenev: «Eger, Qazaq úkimetine baǵynǵyń kelmese, 24 saǵattyń ishinde tabanyńdy jaltyrat, qury! Tyń ólkesi Reseıge berilmeıdi. Aıtar jerińe aıta bar» dep birden qatty tıyp tastaıdy. Tyń ólkesi úshin Hrýevpen aıqasqanda: «Soltústik oblystardy Reseıge qosa salý qazaqty qorlaý! Namysyn jer etý. Qalyptasqan sharýashylyq-ekonomıkalyq qarym-qatynastardy birjolata qurtý degen sóz. Halyqtyń tamyryna balta shabýmen birdeı. Men, Tyń ólkesin Reseıge bermek turmaq, bul máseleniń kún tártibine qoıylýyna úzildi-kesildi qarsymyn!» dep qaharly sózdermen bet qaratpaǵanda Hrýevtiń beti qyzaryp, kózi alaryp, tili tutyǵyp jolbarys kıesi bar Jumabekke jaltaq-jaltaq qarap turyp qalypty.
Alty oblystyń jeri úshin bolǵan osyndaı kóp aıqastardyń birinde, ekeýara qalǵanda D.A.Qonaev: «Jumeke-aı, júrek jutqan, kózsiz batyrsyń-aý!» depti. Sonda Táshenev: «Elimniń múddesi úshin qııametke de daıynmyn!» dep, keıingilerge erliktiń asqan úlgisi bolatyn, qanatty sózin qaldyrdy.
Otany úshin otqa túsken Táshenevtiń osy jan qııarlyq erligin basqa ult ókilderi de joǵary baǵalap, qoldap otyrdy. Aılaly Kreml basshy-
lary Táshenevke kóp syı-qurmetter kórsetedi, aqyry jer sharynyń jartysyn alyp jatqan «Keńester Odaǵynyń Joǵarǵy Keńesiniń Tóral-
qasynyń altyn Taǵyna otyr» dep te shyrǵalaıdy. Mansaptan da eli men jeriniń erteńin oılaǵan esil er bas aınaldyrar bılikke de, baılyqqa da rýhyn jyqpaı, saıası saýdaǵa barmaı: «Men elimniń jerin taqqa aıyrbastamaımyn!» dep jer daýyna birjolata núkte qoıdy jáne qoıǵyzdy! Hrýevtiń osy áýmeser qylyǵyn, ıaǵnı, Qazaq KSR-ynyń soltústik aımaǵyn Reseıge qosyp almaqshy bolǵanyn Reseıdiń qazirgi tarıhshy hám jornalshysy Nıkolaı Svanıdze de óziniń zertteý eńbekterinde aıtqan.


Soltústik alty oblystyń jeri ýystan shyǵyp bara jatqan osy 1954-60 jyldary túrli repres-sııalar men qýǵyn-súrginderden qorqyp qalǵan úlkenderden úmit az ekendigin bilgen Jumekeń Qaz Mý-diń stýdentterimen resmı kezdesýinde jer máselesi de kóterilip, jastar qyzý qandy-lyq tanytqanda, bundaıdy ańdyp júretin Mem-lekettik Qaýipsizdik Komıtetiniń tyńshylary jınalysty toqtatý úshin stýdentterge «Úkimet basshysy sharshady, suraqty toqtatyńdar!» degende Jumabek Ahmetuly: «Men halyqtyń qyzmetshisimin, suraqtaryn tolyq qoısyn» dep jastarmen asyqpaı, ashyq áńgimelesken. Otarshyldardyń J.A.Táshenevpen sanasqan sebebi – elimizdegi búkil halyq, ásirese óz ulty Jumekeńe bir kisideı tolyq senip, qoldaıtyn. Halyqtyń shynaıy seniminen artyq kúsh-qýat ta, baqyt ta joq emes pe?! J.Táshenevtiń qoǵamdyq-memlekettik qyzmetteri, KSRO-nyń osyndaı ospadar saıasattaryna ashyq qarsy shyǵýy Odaq elıtasyndaǵy erekshe tosyn qubylys, tipti ańyz edi. Osyǵan mysaldar keltire keteıik.
1958 jyly óz bastamasymen daıyndap aparyp Máskeýde ótkizgen ultymyzdyń ádebıeti men mádenıetiniń kúnderinde KSRO-nyń qaharly basshylary N.Hrýev pen K.Voroshılovtardyń aldynda Jumekeń Qazaq delegaııasymen óz ana tilinde qaımyqpaı sóıleskenin kompozıtor ári dırıjer Sh.Qajyǵalıev óz kózimen kórgen. «J.Táshenev árqashan jáne árkezde óz oıyn aıtýdan taısalmaıtyn. Qolynda bıligi bar qaıratkerlermen qarym-qatynasymdy buzyp alamyn dep ýaıymdamaıtyn. Eń bastysy – ult pen memleket qamyn jep, qazaq eli úshin jankeshtilikke baratyn» dep Memleket qaıratkeri Sultan Jıenbaev jáne taǵy basqalar Jumekeńniń sol zamannyń sheńberine syımaıyn fenomen tulǵa bolǵanyn aıtsa, Jarasbaı Nurqanov t.b. aqyndar:
«Sary-Arqa saǵym oınap quba beli,


Taǵdyry qyl ústinde turǵan edi.


Bir ózi keýdesimen qorǵap qalǵan,


Qazaqtyń júrek jutqan Jumabegi!


Jigitter, óleńmen aıt, áýezben aıt,


Alaıda este bolsyn myna bir jaıt.


Qazaqtyń eń bir ójet batyry dep,


Áspettep aıtar bolsań Táshenevti aıt!» dese,

 1941 jyly jasyryn qurylǵan «ESEP» (Elin súıen erler partııasy) partııasynyń basshysynyń orynbasary Mehmet Temirov:


«Tóngende qara bult kókti torlap,


Sheshken jan shıeli isti oımen tolǵap.


Aýzynan ajdahanyń jutam degen,


Jan salyp, el men jerin qalǵan qorǵap.


Jaralǵan alyp batyr, erdiń eri,


Qazaqtyń asyp týǵan kemeńgeri.


Jumabek «jan pıda!», dep kirispese,


Qalar edi qazaq eli sory qaınap» – dep

 qoǵamdyq sanada kókke kóterip jibergen edi.


1960 jylǵy qystyń qattylyǵynan jem-shóp jetispeı, elimizde maldar qyryla bastaıdy. 

Úkimet tizginin endi qolyna alǵan Táshenev bar jaýapkershilikti óz moınyna alyp, memlekettik bólinbes qordaǵy astyqty aýdan, oblystarǵa taratyp bergen. Juttyń beti qaıtyp, kóktem shyǵa osy isi úshin jaýapqa tartpaq bolyp Qazaq KSR-iniń Úkimet Basshysyn Kreml kósemderi shaqyrtady. Lenıngrad turǵyndary ashtan qyrylyp jatqanda S.M.Kırov «memlekettik bólinbes qordy» jumysshylarǵa kartochkamen taratqany úshin basy ketken. KSRO tarıhynda «Memlekettik bólinbes qordy» taratqan osy ekeýi ǵana. Sov Mın-niń Prezıdıým zalyna kirgen bette Hrýevtiń qasynda otyrǵan onyń I orynbasary R.F.Kozlov: «Odaqtyq qordaǵy astyqty nege taratasyń, Táshenev? Ruqsatty kim berdi saǵan?!» dep ústeldi toqpaqtap, dúrse qoıa beredi. Qyzba minezdi Táshenev te qaıtpaı, minberge jetip baryp, Qazaq KSR-y Odaqtyń ishindegi óz quqyǵy bar el ekendigin, óz baılyǵyn qalaı jumsaýdy sol eldiń Úkimeti sheshetindigin aıtyp, aýyzdaryn jabady. Osy oqıǵanyń kýási bolǵan Belorýssııanyń Pospredi Qazaq KSR-iniń Pospredi I.Sháripovtyń qolyn alyp turyp: «Buryn-sońdy mynandaı otty premerdi kórmep edim. Ózi jas eken. Bul jigit ne aspanǵa shyǵady, ne kóp uzamaı ornynan túsiredi» dese, dál osy kúni Máskeý qonaq úıindegi Odaqtas elderdiń osyndaı qyzmetkerleri arasynda osy jıynǵa qatysqan taǵy bireýi: «Keńes ókimeti qurylǵaly mynandaı úlken jıynda birinshi ret óz eliniń derbestigin aıtqan sóz estildi. Endi kóp uzamaı Odaq ta taraıdy!» dep basqalardan súıinshi suraǵandaı aıtypty.


Bular aıtsa aıtqandaı edi. Sebebi, Jumekeń úkimet basqaryp turǵan jyly ultymyzdyń tereń tarıhyn, ádebıeti men mádenıetin basqa ulttarǵa tanystyrý úshin «Qazaqstan KSRO halyqtarynyń otbasynda» atty 20 myń taralymmen ádeıi orys tilinde jazǵan zertteý kitabynyń basqa taraýlaryn aıtpaǵanda, «búkil KSRO bir elmiz. Ulttar arasyndaǵy shekara joıylady» degen sol zamanda, osy kitaptyń sońǵy taraýyn «Respýblıkanyń egemendigin nyǵaıtý» dep ataýynyń ózi-aq KSRO-ny talqandaǵandaı áser beredi.
Keıin Táshenevtiń ózi de: «Men eshqashan Qazaqstannyń baılyǵyn ıgerýge qarsy bolǵan emespin. Tek, elimniń derbestigi úshin Ortalyqpen qatty aıqastarǵa baryp júrdim» depti. Akademık Manash Qozybev «Derek – tarıhı dálel» eńbeginde: «M.Á.Sýjıkov pen J.A.Táshenev Qazaqstan aýmaǵyndaǵy ıadrolyq jarylystarǵa qarsy shyǵyp, ozbyrlyqtyń qurbany boldy» deıdi.
Qısapsyz qarjy jumsap, Tyń ólkesin Reseıge qosa almaǵanyna ishi ýdaı ashyǵan Hrýev Qonaevtyń qolymen ot kósep, 1961jylǵy 3 qańtarda Táshenevti Úkimet basshysy qyzmetinen alyp, bar ıgiliginen aıyryp, jarty jyl jumyssyz ustap, Shymkent oblystyq atqarý komıtetiniń qatardaǵy orynbasarlyǵyna shegelep turyp tómendetip jiberdi.
Tarıhtyń kereǵarlyǵy sonda – 1955 jyly D.A.Qonaevty úkimet basshysyna taǵaıyndaǵan qaýly J.A.Táshenevtiń qol qoıýymen bekise, al Qonaevtyń qol qoıýymen Táshenev úkimet basshysy qyzmetinen ketirildi.
Osy joǵarǵy qyzmetinen túskende márt Jumabek: «Maǵan keregi – laýazym emes, Qazaq halqynyń birligi men jeriniń tutastyǵy. Ol armanyma jettim! Elim, jerim ornynda» dep esh ókinbegen. Ozbyr ókimettiń bar isteı alǵany – 1961 j. 24 sáýirde Tyń ólkesiniń ortalyǵy bolǵan oblys pen qalanyń atyn Aqmoladan elınogradqa aýystyrdy. Qyzmeti ketse de qadiri ketpegen esil erdiń eńsesi túspeıdi.
Kıeli ońtústiktiń tekti eli Jumekeńdi ómiriniń sońyna deıin áýlıedeı ardaqtap, paıǵambardaı qurmettedi. Bul qyzmetinde de burynǵy joǵarǵy qyzmetterin esh kóksemesten, qarqynynan tanbaı eli men jerine qyzmet ete berdi. Muqtaj bolǵandar men sharýalaryn sheshe almaı júrgen qalyń eldiń máselelerin qolma-qol sheship bergenin ońtústik eli áli ańyz qylyp aıtady. Astanaǵa barǵanymda jazýshy Tabyl Qulııas aǵamyz: «J.Táshenev kómekshileri men hatshylaryna «Sharýasy bolyp maǵan kelgen adamdardy meniń ústimde patsha otyrsa da kirgizińder. Múmkin, ol maǵan sońǵy ret kelip turǵan shyǵar» dep erekshe tapsyrypty dep estelik aıtyp edi.


Muhtar Shahanov jas kezinde Shymentte bir gazettiń korrektory bolyp júrgeninde sheshesi ekeýi úısiz bolǵandyqtan, bir sarttyń jazdyq úıin jaldap turyp jatady. Tólegen Aıbergenovtiń aıtýymen úı surap Táshenevke barsa, 20 shaqty adam qabyldaýyna kezek kútip otyrady. Barlyǵyn biraq shaqyryp, qoldaryna aryz jazatyn qaǵaz, qalam bergizip, máselelerin tyńdaıdy. Úı surap kelgen soǵys ardagerine 3 aıda qonys toıyn toılaısyz, degeninde qarııa jylap jiberipti. Jaqsynyń sharapaty tıip Muhtar aǵamyz da úı alady. Táshenev oblysty bılegen Ob Kom-da emes, Atqarý komıtetiniń úı sharýashylyǵyna qatysy joq saýda, mádenıet, medıına salasy boıynsha orynbasar bolsa da osyndaı qarymdy isterdi sheship jiberetin sebebi – oblys basshylary kúrmeýi qıyn asa shıelenisti máselelerdi qyzmettik mindetine qatysy bolmasa da osy kisiniń kómegimen sheship otyrǵan.
Leńgir aýdanynda 2 sovhozdyń arasynda rýshyldyqtyń kesirinen jer daýy órship, oblys basshylary sheshe almaı, jylǵa sozylǵanda Jumekeńdi jibergende daýdy 1 saǵatqa jetkizbeı sheship tastaıdy. Túrkistanǵa maqta keptirýge 500 tonna kómir kelmeı, t.b. sharýalary sheshilmeı jatqan kúzdiń kúninde Táshenevti tekserýge jiberedi. Jylandy úsh kesse de kesirtkelik degen ras sóz ǵoı. Qaraǵandy oblysynyń basshylaryna telefonmen 500 tonna kómirdiń ústine taǵy 500 tonna qosyp 1000 tonna kómirdi tezdetip jiberińder dep tapsyrady. Uzamaı kómir de kelip túsedi. Baılanys quraly joq, ortalyqtan 60 shaqyrymda jatqan Tórtkúl aýylyna 2 kúnde telefon tartqyzyp bergen. Tóbe astynda topyraqpen kómilip jatqan shyǵys monshasyn qalypqa keltirtip, osy aýdandaǵy Shúıtóbe ýchaskesindegi emdik qasıeti bar sý kóziniń janynan zamanaýı emdeý profılaktorııasyn tezdetip saldyrtty.
Túrkistannyń ózindik ereksheligi bolyp tabylatyn Taıqazandy da Sankt-Peterbordan aldyrýǵa belsene at salysqany shyndyq. Bir zamandarda elimizdiń Astanasy bolǵan, jaqsylary men jaısańdarynyń múrdesi jatqan Túrkistan qalasynyń mádenı, áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵynan damýyna ár jyldary budan da basqa kóptegen kómekter kórsetti. Ońtústiktiń eliniń sheksiz yqylas-peıiline bólengenin osy óńirdiń aqyny Qanybek Meıirbekov:
«Qazaqtyń juldyzyndaı kógindegi,


Ardaqty aqsaqaly tórindegi.


Qaıratker qamal buzǵan batyryndaı,


Ardaqty azamaty eń ilgeri.


Qorǵadyń qasıetti halyqtyń aryn,


Sol edi bar ińkárlik yntyzaryń.


Halqym dep kókiregiń qars aıryldy,


Aýzyńnan «Ah!» degende shyqty jalyn», – 

dep jetkizse Omarbaı Malqarov:


«Qasterlep kim syılamas Jumabekti,


Ol bir jan týa salǵan er kelbetti.


Daýylda shyńǵa qonar qyran qabaq,


Dushpanǵa jibermeıtin birde kekti.


Jumabek jez tańdaıly, oıly sheshen,


Tamsantqan jıyndarda qalyń kópti.


Erligin, bilgishtigin eli biler,


Demeıdi aq jaýyndaı ótti ketti» – 

degen óleń joldarymen eldiń jáne óz súıispenshiligin bildirdi.


Orys jazýshysy Shekspır: «Ulylardyń uly-lyǵy ózinen tómengilermen qarym-qatynasynan bilinedi» degenindeı halqynyń muńy men muqtajyn tereń túsinip, qurmet kórsetkenine qarap Jumekeńniń naǵyz uly tulǵa ekenine kóz jetkizemiz. Tabıǵatynan taza Jumekeń aldyna kelgen halyqtyń esh bireýin alalamaı: «Qal jaǵdaıyń qalaı? Bala-shaǵań aman ba? Qysylyp júrgen joqsyń ba? Qaltańda aqshań bar ma?» dep jaqynyndaı jan tartqan.
Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesin basqaryp turǵanda kisi qolynan qaza tapqan ulynyń máıitin eline áketýge qarjysy bolmaǵan Aqtóbe oblysynyń turǵyny basqalardan kómek bolmaǵan soń, aldyna barǵanda J.Táshenev aqsaqalǵa aldymen durys amandasyp, kóńil aıtyp, aqsaqaldy, onyń týystaryn, balasynyń máıitin qyzmettik ushaǵymen úıine jetkizdirip salǵan. Úkimet basqaryp turǵanynda soǵystan alǵan jaraqatyna baılanysty jumysynan bosatyp tastaǵan aýyl muǵalimi shaǵymdanbaǵan jeri qalmaı, aqyry qabyldaýyna keledi. Oryn taǵynan turyp, asa kishipeıildikpen Jumabek jaǵdaıyn surap, biledi. Qolma qol bilim mınıstrin shaqyryp alyp, jumystan zańsyz bosatylǵanyn anyqtap, bos júrgen aılarynyń eńbek aqysyn tolyq tóletetin qylyp, qaıta jumysyna kirgizedi ári 6 aıǵa emdelýge shıpa-jaıǵa joldama bergizedi. Jumekeńniń osyndaı qaıyrym, shapaǵatyn kórgender myńdap sanalady.
Birde Táshenevtiń ushaǵyn Aqmoladan Býrabaıǵa Hrýevtiń janyndaǵy ǵalym kómekshisi evshenko ruqsatyz paıdalanyp ketedi. Otarshyl saıasatty údete túsken shovınısterge kerisinshe isteıtin Jumabek raııa arqyly ony orta joldan qaıtaryp, aldyna shaqyryp alyp: «Qazaq jerine kelgende el men jurtty basynbaı, aıaqtaryńdy tartyp basyńdar!» dep qatań eskertedi. evchenko keshirim suraıdy.
Osynyń aldynda jer bizdiki dep ózderine bılik bermeıtin Táshenev kelgenin estı sala, Máskeýge shaǵym aıtýǵa tura qashqan Tyń ólkesiniń basshysynda Qostanaıdyń ústinen Aqmolaǵa qaıtaryp alǵan. 1955 jyldary KSRO Joǵarǵy Keńesiniń Tóralqa Tóraǵasy K.E.Voroshılovtyń mindetin 1,5 aıdan úsh ret atqarǵan Táshenevke ýkraın ǵalymyn atýǵa kesken, Voroshılov kelisken úkimge qol qoıýǵa ákelgende, «kózim jetpeı qol qoımaımyn», dep túrmege baryp, ǵalymmen sóılesip, jazyqsyz ekendigine kózi jetken soń bosattyrady. Qandaı iste bolsyn ádildikti jaqtaıtyn Táshenevti ózge ulttardyń da jany taza azamattary qoldap otyrǵan. KSRO-nyń sońǵy basshysy M.Gorbachevke keıinnen básekeles bolǵan F.T.Morgýn kitabynda ay sý iship otyrǵan tyń ıgerýshilerge Armenııaǵa bir qońyraý shalyp, sý tartatyn qural aldyryp bergenin rızashylyqpen jazǵan.
D.A.Qonaevtyń kóp jyl kómekshisi bolǵan Iakov Beloýsovta «Qazaqstan Magnıtkasyn» iske qosýdaǵy Táshenevtiń erekshe uıymdastyrýshylyq qabileti men sińirgen eńbekterin, Odaq basshylary aldyndaǵy asqan bedelin, qaýyrt qımyl men naqty istiń adamy ekendigin aıta kele, basshylyq qyzmetten ony erte alyp tastaǵanyna ókinish bildiredi. Zeınetker shaǵynda Aqmola-Qaraótkel aımaǵyndaǵy el-jurtyn aralap, úıine qaıtýǵa áýe jaıǵa kelse, ushaq tosyp Qazaq KSR KP OK-niń II- hatshysy Korkınniń janynda 11 mınıstr turady. Ulty orys uzyn boıly, deneli energetıka mınıstri Ivanov Jumekeńdi kóre sala qushaqtasa amandasady. Ony kórgen basqalary da jappaı sálem beredi. Osyndaı qasıetterin biletin Baýyrjan Momyshuly: «Bul Jumabek qyzmetim ketse de, qadirim ketpesin degen naǵyz azamat qoı!» dep ár kez rıza bolyp otyrǵan.
Soltústik – teriskeı alty oblysty Reseıge qostyrmaımyn dep, basyn báıgege tigip, Gensektiń Bas hatshysymen aıqasqanda Qazaq KSR KPOK-niń aýyl sharýashylyq jónindegi hatshysy ári Mınıstrler Keńesi Tóraǵasynyń orynbasary G.A.Melnıktiń qoldaǵany, Maqtaly aýdandardy Ózbekstanǵa qostyrmaımyn dep arpalysqanda Molchanovtyń, Qazaq KSR KP OK hatshysy Borkovtyń qazaqtardy ashyq jaqtaýy, Shymkentte júrgende KSRO KP OK-niń hatshysy Tıtov qatysqan Almatydaǵy úlken jıynda Shymkent oblysynyń basshysy Lıvenovtyń Táshenevtiń erekshe qabiletin baǵalap, qoldap, Hrýevti kinálaı sóılegenin, qazaq memleketiniń birtutastyǵy úshin kúresken jandardy qoldaǵan osyndaı tulǵalardy elimizdegi túrli dıaspora ókilderine úlgi-ónege qylyp, nasıhattaı alsaq, ár túrli tekterge bólinbeı, memlekettik sanadan shyǵatyn ulttyq biregeılikke bastaıtyn jol bolmaq.
2008 jyly Almatydaǵy D.A.Qonaevtyń murajaıynda bolǵanymda sondaǵy jasy egde tartqan ǵylymı qyzmetker: «Jastar, sender Táshenevtiń «Jumabek» dep atyn aıtpańdar. Jınalystarda qara shashy tolqyndanyp, kózderinen ushqyn atyp, ottaı janyp turatyn, ulttyq rýhy erekshe tulǵa bolatyn. Sender turmaq kózin kórgen myna bizder Jumabek demeı «Jumekeń» deımiz. Sender de solaı qurmetpen atańdar» dep edi.
«Jer bolsa el bolady, el bolsa er bolady» degen N.Nazarbaev 5 jyl buryn kúzde dıhandarǵa alǵys hat joldaǵanda: «Bıyl respýblıka boıynsha 21 mln. tonna astyq jınalsa, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan, Aqmola oblystary 16 mln. tonna shamasynda astyq jınady» degenin bárimiz bilemiz. Jer betindegi egistiktiń 90-95 paıyzyn jumsaq bıdaı sorttary ekeni belgili.. Keńes ókimeti kezinde alyp derjavany astyqpen asyraǵan bizdiń elimizdiń bıdaıynyń negizgi ereksheligi – qazaq astyǵy qosylmasa nan pisirýge jaramaıtyn Reseı astyǵyndaı emes, aq ýyzy joǵary, qamyrlylyǵy da (kleıkovına), proteıni de kóp, óte sapaly qatty bıdaı.
Tyń ıgerýdi áleýmettik-ekonomıkalyq, saıası shyndyqtyń negizinde alyp qarastyrsaq, onyń róli respýblıka ekonomıkasy úshin óte zor. Bul joba dúnıe júzine joǵary tehnologııalyq astyq satý úshin alǵy shart boldy. Qyry – mal, oıy – ónim egis, asty tolǵan ken, qazba baılyq, jıyrma Belgııa memleketi sııatyn ata qonys Arqany, bárinen buryn qazaqtyń nebir marǵasqalaryn týdyrǵan tektik qoryn bir oq atqyzbaı, jalǵyz ózi qorǵap qalǵan Jumabek Táshenevtiń órshil rýhy men jarqyn beınesi kózin kórgenderdiń júrekterinen tereń oryn alsa da, resmı túrde tarıhı-saıası baǵasy kúni búgin berilgen joq.
Jat eldiń ejelgi quldar kóterilisiniń kósemi Spartakty on kún oqytatyn bizdiń tarıh memlekettik-patrıottyq ıdeologııanyń joqtyǵynan Jumabek Táshenevtiń atyn da jazbaǵandyqtan, nebir oqymystylar men joǵarǵy bıliktegi sheneýnikterimizdiń kópshiligi ult qaharmanynyń teńdessiz erlikteri turmaq, onyń kim ekenin de bile bermeıdi. Keshiktirmeı mektep oqýlyqtarynyń, joǵary oqý oryndarynyń baǵdarlamalaryna ómiri men qyzmetin tolyq kirgizip, memlekettik basqarý akademııasyndaǵy bolashaq sheneýnikterge «Táshenev taǵylymy» mindetti túrde oqytylýy kerek. Osylaı etsek, ala-qulalyqqa bet burǵan jastarymyz eliniń, jeriniń ótkenin sezinip, erlikke, órlikke toly tarıhynan nár alyp patrıottyq, otanshyldyq rýhta tárbıeleneri haq.
Ońtústik Qazaqstan óńirinde Táshenevpen qyzmettes bolǵan jazýshy Ábjappar Jylqyshıev «Shyndyq pen sumdyq» kitabynda Jumekeńe esteligimen máńgilik, ǵajaıyp eskertkish soǵypty: «Jumekeń ǵulama adam edi. El tarıhy, óner men mádenıet, saıasat pen ekonomıka, mádenı qurylys – osylardyń bári týraly eń kem degende ár salanyń ǵylym kandıdattaryndaı maǵlumaty bolatyn. Denesi tutas edi. Syrt beınesi batyrlarǵa uqsaıtyn, qyrǵı qabaq kisi bolatyn. Qoı kózderi tikeleı qaraǵanda kimdi bolsa da jasqandyryp tastaıtyn. Sóılegen sóziniń anyqtyǵy men nyq aıtylýynan boıynda qajymas qaırat, jasymas jiger bary aıqyn sezilip turýshy edi. Sodan da oǵan qarsy sóz aıtýǵa kóp eshkimniń batyly jetpeıtin.
Jumekeńniń elge, jerge sińirgen eńbekteri týraly aıtyla qalsa: «Ýaqyt degen alyp bar, tarıh degen shejire bar. Osy ekeýi árkimdi óz oryn-ornyna qoıady» – dep ózi týraly aıtýdy unatpaıtyn. Maqtanshaqtar men tatymsyzdardy jaratpaı, ondaılardan irgesin aýlaq salatyn». Ult kósemi Álıhan Bókeıhan: «Óziniń tarıhyn joǵaltqan jurt keleshekte basyna qandaı kún týatyndyǵyn da bilmeıdi» – dep teginnen-tegin aıtpaǵan.
Sondyqtan, árbir isi ańyzdar men dastandarǵa bergisiz asyl erimizdiń tarıhı-saıası baǵasyn bergizip, Táshenevtiń erlikke toly asqaq rýhyn jastarymyzdyń júrekterine sińirip, «bolmasa da uqsap baǵýǵa» baýlý ult tarıhyn zertteýshi zııalylarymyzdyń qasıetti boryshy hám mindeti bolmaq. Jaman aıtpaı jaqsy joq. Halyq danalyǵynda tarıh qaıtalanady degen sóz bar.
1989 jyly KSRO-nyń sońǵy basshysy M.S.Gorbachev Soltústik oblystardy «óndiristik aımaq quramyz» dep Reseıge qosýǵa qaýly daıyndasa, sý ishken qudyǵyna túkirgen esýas Jırınovskııdiń sandyraǵyna qulaq aspasaq ta, Reseı «Damý ortalyǵynyń» bas ekonomısi Valerıı Mıronovtyń: «Degenmen biz ózimizge taǵy eki oblys qosyp alar edik. Jaı oblystar emes, óte qyzyqty ári paıdaly oblystar. Qazaqstan bul – qosymsha munaı-gaz provınııasy. Onda astyq egetin sahara dalasy bar» dep zymııan saıasattaryn jasyrmaı jaıyp salǵan. «Memleket qylý – qudaıdan, saqtap qalý – halyqtan» ekenin árbir qazaq shyn júrekten uǵynyp, ulan-ǵaıyr jer bergen, aırandaı uıytyp ult qylǵan myrza Qudaıǵa syıynyp, ulttyǵymyzdyń basty belgisi baba tilimiz ben memleketimdiń tuǵyry qasıetti jerimizdi, ekonomıkalyq ta, saıası da paıdasy joq túrli odaqtardyń aram pıǵylynan saqtap qalýdyń qamyn shyndap oılap, qareket qylar shaq taǵy da el basyna týǵanyn ańǵaramyz. Alash arystary Álıhan, Smaǵul, Otynshy, Erejep, Ahmetterdeı, olardyń isterin jalǵyz ózi atqarǵan Jumabekteı keler urpaqtarǵa tarıhı, saıası aýyr júkter qaldyrmaý dástúrin ornyqtyryp, osyndaı qasıetti dástúrdi sózben emes ispen kórsetýge bizdiń qazirgi býyn jaýapty ári tarıhı mindetti! Táýelsizdik alǵan elderde otarsyzdandyrý saıasaty kórshi ári baýyrlas el ózbekstandaǵydaı ótý mindetti bolsa da, bizdiń elimiz de bul saıasat múldem solǵyn, tipti júrgizilmedi dese de bolady. Otarsyzdandyrý saıasatynyń negizgi bir túri – el úshin, jer úshin kúresken osyndaı arystan júrekti erlerdiń ómir joldaryn keńinen nasıhattaý bolyp tabylady.


Babalarymyz «Orys oıyna kelgenin isteıdi» dese, orystardyń ózi: «Oıladyń – oryndadyń» deıdi. Endeshe, Qudaı da saqtanǵandy saqtaıdy. Rýhty el – myqty el ekendigi ámbege aıan. Sondyqtan, birinshi kezekte memleket tiregi bolatyn halqymyzdyń ulttyq rýhyn abyroıly tarıhymen sýara otyryp kótereıik. Qytaı oıshyly atansa da, keıbir tarıhı derekterde túrik tekti halyqtan shyqqan deıtin Kýńfýd-zynyń: «Atalaryn eske alsa, ólgenderin qurmettese halyqtyń qasıeti qalpyna túsedi» dep aıtqanynda úlken ǵıbrat jatyr.
Ultymyzdy arman-muratyna jetkizýge baǵyttalǵan úgit-nasıhatty memlekettik ıdeologııa dep atasaq, ǵasyrda bir týar qaharman tulǵanyń eli men jerine sińirgen osy eńbekteri men erlikteri memlekettik-patrıottyq ıdeologııanyń qurǵaq sóz emes, ómirde bolǵan naqty úlgisi men aıǵaǵy. Belgili sebeptermen barynsha ulyqtalmaı, laıyqty nasıhattalmaı jatqandyqtan kópshilikke belgisiz bolyp turǵan ultymyzdyń Uly tulǵasy Táshenevtiń bireý biletin, bireý bilmeıtin ómir joldaryn jastarymyz bilsin dep ádeıi basa jazdym. Biletinder bolsa artyqtyq etpes, bilgishsidi dep meni aıypqa buıyrmas dep oıladym. Qazaqtyń ulttyq rýhynyń asqar shyńy, qaınar bulaǵy bolatyn uly tulǵa Jumabekti rýhtas qalyń qazaǵymyz shamamyz jetkeninshe nasıhattap, barynsha ulyqtaıyq.


Alash arysy Maǵjan Jumabaev «arystandaı aıbatty, jolbarystaı qaıratty, qyrandaı kúshti qanatty» – Jumabekteı inilerine kóregendikpen senim artsa, bizder de búgingi jalyn júrek jastarymyzdyń Jumekeńnen úlgi alyp, uqsap baǵatyndaryna tolyq senemiz!

Ertis NURQASYM

Respýblıkalyq «Jumabek joly» jýrnalynyń redaktory

Pikirler
Redakııa tańdaýy