Ulttyq áýen, dástúrli án dep jany qalmaı júrgen jankeshti jandar joq emes. Solardyń biri – qazaqtyń ulttyq áýenine qarlyǵash-qanatymen sý seýip, dástúrli án ónerin dáriptep júrgen, kúni keshe ǵana ulttyq ónerge qosqan súbeli úlesi úshin «Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet qaıratkeri» ataǵyn alǵan daryndy ánshi Aıgúl Qosanova.
– El aldyndaǵy eńbegińizdiń elenýimen! Áıtse de kózi qaraqty kórermen, qulaǵy túrik tyńdarman Sizdi keıingi ýaqytta joǵaltyp alǵandaı. «Qatarynan qara úzip ketti me, álde shyǵarmashylyqtan qol úzip ketti me?» degen úmit-kúdigi aralas saýaldary bar. Siz ózi qaıda júrsiz?
– Óner adamynyń ár sekýndi izdenisten turatynyn túısigi bar adamǵa túsindirýdiń ózi artyq. Men úshin «boldym, toldym» deý – úlken qatelikke uryný. Al kórermen aldyna kólbeńdep kóp shyqpasam – ol meniń jeter jerime jettim ıa shyǵarmashylyqtan alystadym degendi bildirmese kerek. Men izdenis jolynda júrmin. «El ishi – óner kenishi» desek, sol kenishtiń kenshisimin qazir. Buǵan deıin oblys ortalyqtaryn aralap, sol jerdegi dástúrli ónerge sýsap otyrǵan tyńdarmanǵa ánnen shashý shashtym. Qala berdi, Qurmanǵazy atyndaǵy ulttyq konservatorııada shákirtterge dáris beremin. Sondyqtan kúlli ómirimdi óz jeke basymnyń jetistigi jolynda qurban etemin dep te aıta almaımyn. Meniń ustazdyq basty mıssııam – shákirt tárbıeleý ǵoı.
– HH ǵasyrdaǵy qazaq mýzykasynyń eren qubylysy, bir ózi dástúrli án óneriniń mektebi bolǵan, «búginginiń Muhıty» atanǵan epıkalyq keń tynysty áıgili ánshi Ǵarıfolla Qurmanǵalıevti bilmeıtin qazaq joq. Sonda búginde uly dalamyzdyń dástúrli ánin dáriptep, búginge jetkizgen Ǵarekeńniń artynda izin jalǵar shákirtteriniń qalmaǵany ma? Álde bul sol baıaǵy dástúrli áýenge den qoıyp, dáripteýshilerdiń azdyǵyn ańǵarta ma?
– Solaı deýge kelmes. Birinshiden, Ǵarekeńniń osy Almatyda turatyn shákirtteriniń azdyǵynan bolsa, ekinshiden, bilim ordasynda qyzmetke turý úshin tek talant ıa daýys qana kerek emes, sondaı-aq qatyrma qaǵazǵa da bas qatyrý kerek qoı. Áıtpese, Qudaıǵa shúkir, Ǵarekeńdeı uly mekteptiń kóshin jalǵastyryp júrgender jetedi. Sondyqtan budan Ǵarıfolla Qurmanǵalıevtiń aty óshti ıa dástúrli án óneri kenjelep qaldy degen uǵym týmasa eken.
– Desek te, keshe ǵana dombyrasyn qolynan tastamaı, oqaly bórkiniń úkisi úlbirep, dástúrli án óneriniń kerýeninde ózindik qoltańbasyn qaldyryp júrgen ánshilerdiń estradaǵa bet buryp jatatynyn jıi baıqaýǵa bolady. Oǵan mysaldar da jetedi. Sonyń biri – ózińizsiz…
– Alǵash birdi-ekili estradalyq ánder aıtyp sahnaǵa shyǵa bastaǵanymda maǵan qoıylǵan, durysy – qarsha boraǵan saýaldardyń biri osy bolatyn. Estradalyq án aıtsam, ol dástúrli ánnen múlde qol úzdim degendi bildirmeıdi. Tipti meniń aldyma dástúrli án, álde estrada dep tańdaý qoıylsa da men qanyma sińgen ulttyq áýendi qalaıtynym daýsyz. Sondyqtan men eshqashan eshteńege ulttyq áýendi aıyrbastamaımyn da, jan baǵýdyń qamymen óz jolymnan aýytqymaımyn da. Al estradalyq án aıtsam – bul meniń óz boıymdaǵy taǵy bir qabilet-qarymymdy baıqap kórgen tájirıbem ǵana. Óner adamynyń ómir-baqı izdeniste júrýi – zańdy qubylys. Sondyqtan olardyń óz boıynda shertilmeı jatqan tylsym pernelerin túrtip kórse, aıyp pa eken?
– Mektepterde bastaýysh synyptarda «mýzyka» degen pán júredi. Qazir sol pánniń saǵatynyń qysqartylyp, aptasyna bir-aq ret júretin deńgeıge túskenine kózimiz jetip otyr. Al sol pánniń baǵdarlamasyna kóz júgirttik pe? Qaı halyqtyń áýeni, qaı ánshiniń áni enipti? Ondaǵy dástúrli áýenniń úlesi qansha?
– Baıaǵy, túptep kelgende, bizge jetispeıtini ulttyq ıdeologııa bolyp shyǵady. Qaı qoǵam, qandaı adamdar bolsyn, bir ıdeologııa bolatyny – zańdylyq. Máselen, keshegi Keńes qoǵamynda da qatyp qalǵan qaǵıadamen, sanamyzǵa sińip qalǵan ıdeologııamen ómir súrdik.
Tili shyqqan baladan bastap bári «Kún kósem» dep óleń oqyp, án saldy. Al ol ándi ıa jyrdy bilmeseń, sen qoǵamnan alastatylasyń. Mine, bizge dál qazir osy jetispeıdi. Tap osyndaı, biraq ulttyq baǵyttaǵy ıdeologııa. Al ol bolmaı biz ózimiz ańsaǵan murattyń údesinen kórine almaýymyz múmkin. Sondyqtan aldymen ata-ana balasynyń júz jerden jat jerde bilim alyp, myń jerden myqty maman bolsa da qany hám jany qazaq bolyp qalýy úshin janyn salýy kerek.
Ekinshiden, mektepter, ásirese, osy mýzyka pánine qatysty túrli mýzykalyq óner ordalary, bilim oshaqtarymen baılanys ornatsa deımin.
– Qazir ózin tanymal etý ári osaldaý ánniń ózin ótkizip jiberý maqsatynda beınebaıan, ıaǵnı klıptiń dáýreni júrip tur ǵoı. Múmkin dástúrli ánderdi klıp arqyly dáriptermiz? Alaıda Sizdiń ulttyq ánge túsirgen klıpterińiz kórinbeıdi? Nege?
– Zamannyń zańdy talabyna aınalǵan klıp óndirisin joqqa shyǵara almasymyz anyq. Tipti ony óz sátimen paıdalansaq, kóp jaǵynan utýǵa múmkindik bolar edi. Dekoraııa, qazaqtyń ulttyq kıimi, dástúri, turmys-tirshiligi – bári-bári kórinis tabar edi. Alaıda qysqa jip kúrmeýge keltirmeı turǵan jaıy bar. Men Muhıttyń «Aınamkóz» ánine klıp túsirgim-aq keldi. Ulttyq áýen, áıgili án bolǵandyqtan, oǵan salǵyrt qaraýǵa bolmaıdy, árıne. Sondyqtan sol ánniń tarıhy klıpten kórinse degen tilegim boldy. Alaıda men kózdegen kókjıekti qaltam kótermeı turǵandyqtan, klıp máselesi keıinge qalyp otyr.
– Keıingi ýaqytta qazaqtyń kózqýanyshyna aınalǵan qazaqtyń dástúrli 1000 áni, 1000 kúıi jınaqtalyp, jaryqqa shyqty. Osynaý ulttyq joba qazaqqa ne berdi?
– Bul – qazaq degen uly halyqtyń ushan-teńiz baılyǵynyń hatqa túsken bir parasy ǵana. Sondyqtan bul jobalardy ıgi hám irgeli isterdiń bastamasyna balaǵan jón. Bul jınaqtarǵa joǵaryda aıtyp ótken bir ózi júz ánge, júz kúıge tatıtyn týyndylar engizildi. Sırek kezigetinderi de bar. Sol sebepti bul úlgili úrdis óz jalǵasyn taýyp jatsa jaqsy edi. Al endi jaryqqa shyqqan «Qazaqtyń 1000 áni» syndy jınaqtar ár qazaqtyń kóziniń qarashyǵyndaı saqtaıtyn, tórinen tabylatyn, urpaqqa tabystalatyn uly da qasıetti murasy, qonaǵyna usynatyn keremet kádesine aınalsa eken.
Áńgimelesken Dınara IZTILEÝ
«Ana tili».
