Balasy Qojaǵuldyń Birjan salmyn,
Eshkimge zııanym joq júrgen janmyn.
Kisige ózim degen bas ımeımin,
Ózim ánshi, ózim sal, kimge zarmyn?» –
dep qazaq kóginde erkin samǵaǵan, Arqanyń aqberen ánshisi, aqyn, sazgeri, aqpeıildi Allanyń arda jaratqan, qazaqtyń mańdaıaldy uly – Birjan sal. Qoıandy jármeńkesin alǵash ashqandardyń biri Birjandy úlgi tutpaǵan ánshi-aqyn joq. Qazaqtyń bas aqyny Abaımen kezdesip, Abaıdyń «Birjan-aý, ózińdeı qazaqta endi ánshi týmas» degen sózine: «Abaı, mendeı ánshi týar, biraq ózińdeı tyńdaýshy týmas!» – dep qos talant bir-biriniń qadirine jete bilgen. Birjan, Aqandardyń izin basqan inileri bar bul zamanda olardyń altyn basyn baǵalar Abaıdaı bir tyńdaýshyǵa zar bolǵanymyz ótirik emes. 2009 jyly kúzde kórermenge jol tartqan «Birjan sal» fılminde saldyń: «Men bolashaqta qazaqtyń jaqsy ónerpazynyń basy tabaldyryqta qalyp, ónersiz, nadandar tórge shyǵyp kete me dep qorqamyn!» – degen jeri bar. Rasynda, Birjan qaýiptengen qorqynyshty zar zaman kelip jetti. Arzan qol, jeńil án etekten basyp, tóske órlegen, naǵyz ánshi tyńdalmaı turǵan ýaqytta ne istemek kerek? Dástúrli án óneriniń ózi tolyqqandy dáriptelmeı jatqan qazirgi kezeńde burynǵy ótken sal-serilerimizge qatysty tarıhı derekter bir arnaǵa toǵystyrylmaǵan. Bir ǵana osy Birjan salǵa qatysty aıtsaq, el arasynda «Birjan men Saranyń aıtysy tarıhta bolmaǵan» degen de pikirler aıtylyp júr. Árıne, bul aqıqatty burmalap, bardy joq deı salýmen birdeı.
Birjan – Sara aıtysy tarıhta bolǵan ba?
Osy aıtys týraly kezinde ǵalym Beısembaı Kenjebaev uzaq aıtysqan. Ol: «Bizde bul aıtystyń kitap bolyp basylǵan eki nusqasy bar. Olardyń biri – «Birjan sal men Sara qyzdyń aıtysqany» (1898), ekinshisi «Birjan sal men aqyn Saranyń aıtysqany» (1899) dep atalady. Biz aıtystyń sońǵy nusqasyn Árip shyǵarǵan dep bilemiz» (Kenjebaev B. HH ǵasyr basyndaǵy ádebıet. – Almaty: Bilim, 1993, 181 b.), – degen. Bul pikirdi Muhtar Áýezov aýyzsha qoldaǵan. Alaıda jazbasha qoldaýǵa barmaǵan. Ol týrasynda E.Ysmaıylovtyń «Birjan sal» degen zertteýinde: «Anyǵynda, – deıdi Muhtar Áýezov, – Birjan men Saranyń aıtysy bolǵan, biraq tolyq kúıinde, alǵashqy aıtysqan jerdegi túpnusqasy tolyq saqtalǵan joq. Keıin kópshilikke óz redakııasyn aıtyp berýshi Sara bolady. Al keıin sol Saranyń aıtysqany da kópke deıin aýyzda júredi. Kóp aıtýshy aqyndardyń aýzynan ótedi… Osyndaı aıtýshynyń, eń alǵashqy hatqa túsirýshiniń biri – Árip» (Kitapta: Ádebıet jaıly oılar. «Aqyndyq óner men aqyndar týraly». – Almaty: Jazýshy, 1968, 104 b.), – delingen.
Erlan TÓLEÝTAI, óner zertteýshi, ánshi:
– Birjan men Abaıdyń kezdesýi 1868-69 jyldary bolǵan. Birjan – Sara aıtysy 1969 jyly ótken desedi, sebebi ánshi Abaıǵa Jetisýǵa bara jatqan jolynda kezdesedi. Biraq keıinirekte Abaı men Birjannyń Shyńǵystaýdyń Barlybaı jaılaýyndaǵy kezdesýi 1875 jyly boldy deıdi. Jazýshy Asqar Súleımenov aǵamyz da «Adasqaq» romanynda osylaı degen. Abaıdyń Lermontovtan aýdarǵan «Men kórdim uzyn qaıyń qulaǵanyn» óleńi 1898 jyly jazylǵan. Bul óleń shyǵarylǵanda Birjan sal ómirde joq. Derekterge súıensek, Birjan sal eń uzaǵanda 1897 jyly ómirden ótken. Keı derek aıtys 1896 jyly bolǵan, sebebi Sara 1878 jyly dúnıege kelgen deıdi. Olaı bolýy múmkin emes. Sebebi Tórebaı men Sara aıtysynda Tórebaı aqynnyń Birjanmen aıtysynyń qaı jyly bolǵanyn, qalaı aıtysqanyn aıtqandyǵy saqtalǵan. Tórebaıdyń deregine súıensek, Sara 1853-54 jyldary týǵan bolyp esepteledi. Menińshe, osy derektiń jany bar. «Birjan – Sara aıtysyn» jazdy degen Árip aqyn 1924 jyly 62 jasynda qaıtys bolǵan. Aıtys bolǵan kezde Árip – 10-12 jastaǵy bala. Árip 1882 jyly Reseı-Qazaq shekarasyn bólgen kezde sol ekspedıııanyń quramynda bolyp, Saranyń óz aýzynan jazyp alǵan degen derekter bar. Sondaı-aq bul aıtysty tuńǵysh ret baspadan shyǵarǵan Júsipbek Shaıhslám da bul aıtysty Saranyń óz aýzynan jazyp alǵandyǵyn aıtqan. Aıtysta Birjan Abaıdy «jas jolbarys» dep sýretteıdi, munyń ózi aıtystyń 1869 jyly bolǵanyna aıǵaq, óıtkeni «aıtys 1896 jyly bolsa, ol kezde mosqal tartyp qalǵan Abaıdy «jas jolbarys» deýge kelmeıdi» dep tur. Aıtystyń bolǵanyna taǵy bir derek: jazýshy Sábıt Muqanov Birjan saldyń aǵasy Nurjannyń balasy Ahmetjanmen kezdesip, tildeskenin, sol joly Ahmetjannyń Birjanǵa atqosshy bolyp Jetisýǵa barǵanyn, aıtysty óz kózimen kórgendigin aıtyp bergen. Ózim Eshkiólmes taýynyń baýraıyna arnaıy bardym. Orazhan degen kisi aıtys bolǵan oryndy kórsetti. Ol jer áli kúnge deıin Toǵyzqumalaq dep atalady eken. Birjan – Sara aıtysy bolmaǵan degenderdi túsinbeımin.
Birjandy «ánniń atasy» desek, oǵan deıin qazaq saharasynda ánshi-aqyn, sazger bolmaǵan degen sóz emes. Qazaq mádenıetiniń qaryshtap damyǵan tusy – HIH ǵasyr. Án men kúıdi shyǵar bıigine jetkizip, «altyn ǵasyr» atanǵan bul kezeń Birjan, Aqan, Abaı, Jaıaý Musa, Táttimbet, Qurmanǵazy syndy qanshama daryndy sańlaqty túletti. Sol dáýirdegi sal-serilerdiń kósh basynda Birjan tur. Ánshi-aqynnyń ózi «Ustazym – Nııaz seri, Segiz seri, Olardan tálim alǵan Birjan seri» dep óleńinde aıtqandaı, ilgeride ómir súrgen Segiz seri men Nııaz serini ózine ustaz tutqan. Munyń ózi búginde keı bilgishter «ómirde bolmaǵan» dep júrgen kompozıtorlardyń naq ómir súrgendigin jáne baǵa jetpes jaqut jyrdy qazaqtyń qazynasyna qosqandyǵyn dáleldeıdi. Estaı aqyn «Sal Birjan, Aqan seri qasyna erdik» degenindeı, Birjannyń inileri óner jolynda Birjan, Aqan aǵalaryn úlgi tutqan. Ánshi babalarymyzdyń ánderi osylaısha úzilmeı, aýyzdan-aýyzǵa jetken jaıy bar.
«Bul kúnde aryq qoıdan baǵam tómen,
Úsh júzdiń ortasynda Birjan edim», – dep shyrqaǵan el erkesiniń basy tátti, aıaǵy qatty bolǵan ómir jolyn ánderi-aq ashyp berip tur. Áleýmet ardaqtysynyń týystary nege qadirine jete almady? Ózgeden bolmysy da, talanty da erek týǵan Birjandy alaqanda aıalaı almaǵany qalaı? Tyńdaýshysyz qalǵan halyq murasynyń kúıin Birjan babamyz sonaý HIH ǵasyrda sezgen eken ǵoı. Árisi Segiz seri, odan keıin Birjan sal, Aqandar, berisi Ǵarıfolla, Dánesh, Jánibekter kóziniń aǵy men qarashyǵyndaı saqtap kelgen saf ónerdiń «aryq qoıdaı» kún keshkeni – tarıhqa qııanat, babalar aldynda keshirilmes kúnádaı. Ulttyq muranyń joıqyny kúshti jeńil mýzykanyń tasasynda ketpeýi úshin jankeshtilik, erekshe súıispenshilikpen ǵana júrgen búgingi ulttyq án-kúıdi oryndaýshylarǵa tańym bar. Qazaqty qazaq qylyp kórsetetin jalǵyz belgi – ulttyq muranyń mártebesi ósip, demeý kórmese, ult retindegi atymyzdyń quryp ketýi neǵaıbil.
Jadyra Jumakúlbaı,
«Alash aınasy».
