- Sizge suhbat almaq nıetpen habarlasqanymda, «menen be?» dep qaıyra suradyńyz. Nege tańdandyńyz?
- Kóp jaǵdaıda áriptesterińiz men arqyly birqatar ánshilerge shyǵyp, tildesip jatady. Sondyqtan taban asty, dál búgin menen bireý suhbat ala qoıar dep kútpegen edim.
- Jalpy, suhbattasýdan qashpaısyz ǵoı…
- Eger suraq tikeleı maǵan qatysty bolsa, meniń biletin salammen baılanysty qoıylsa, óz oıymdy ortaǵa salyp, bólisýge árqashan daıynmyn.Al meniń shamam kelmeıtin dúnıege janymdy jep, shyrqyrap alǵa shyǵýǵa tyryspaımyn. Kórpeme qaraı kósilemin. Onda da sáti túsip, reti kelip tursa… Jón-josyqsyz atymdy shyǵaraıyn degen ólermendikpen kılikpeıtin jerge kirispeımin. Jalǵan jarnama maǵan qajet emes.
- Qazaq radıosyndaǵy «Nazqońyr», «Sal dombyra» avtorlyq habaryńyzda ózińiz de óner adamdarymen bir kisideı suhbat júrgizesiz… Óz salańyz bolǵannan keıin asa qıyndyq týdyrmaıtyn sııaqty…
- Qazaq radıosynan 1 mamyrdan bastap qysqartýǵa ushyrap, jumystan kettim. Oǵan deıin dástúrli án óneriniń ókilderin jaqsy tanyǵannan soń, kimniń beıimi qaı baǵytta ekenin bilip júrgennen keıin, óz qazanymda qaınap, emin-erkin kósilý ońaıyraq bolǵany ras. Barlyq habarlarymda talaı topty jaryp shyqqan kil júırikterdi sóıletip, úzeńgilesterimdi áńgimege tartyp, talpynyp júrgen jastardyń da tusaýyn kesip, bar múmkindigimshe dástúrdiń dáriptelýin maqsat tuttym dep aıta alamyn.
- Ulttyq muraǵa arnalǵan habardyń jabylýyna ne sebep boldy?
- «Baǵdarlama nege jabyldy?» degen suraq radıonyń basshylyǵyna qoıylatyn suraq sekildi. Óz basym «Nege bulaı?» dep túsindirýlerin surap, ádildik izdegen joqpyn. Sebebi paıǵambarymyz «Aralaryńdaǵy ámirshige qaradan shyqqan qul bolsa da baǵynyńdar» deıdi. Men osy qaǵıdany ustanamyn. Ámirshim bolǵannan keıin Qazaq radıosyndaǵy basshylyqqa baǵynýym kerek. Olar solaı sheshken eken, men kelistim. Qalǵanyn ózderi biledi.
- Al kezinde telearnadan nege kettińiz?
- Onda da qysqartý júrdi. Biraq araǵa ýaqyt salmaı, bir jumanyń ishinde Júrsin Ermanov aǵamyz shaqyryp, «Ulttyq ónerge qatysty halyqqa kerek habarlardy dúnıege ákelersiń» dep radıoǵa qabyldaǵan edi…
- Biraq áıteýir nápaqasyz qalmaǵan kórinesiz. T.Júrgenov atyndaǵy óner akademııasynda dáris beretinińizdi búgin bilip otyrmyn…
- Jumyssyz qaldym dep esh qaıǵyrmaımyn. Meni asyraıtyn da, baǵatyn da, qoldaıtyn da álemdi asyraýshy — Alla Taǵala. Qazaq radıosynan kete salysymen, Jambyl atyndaǵy qazaq memlekettik fılarmonııasy usynys bildirip, osy ujymǵa ánshi retinde jumysqa ornalastym. Al akademııaǵa kelýime sebepshi bolǵan — ári kýrstasym, ári ónerdegi aǵam Aqan Ábdýáli.
2010 jyldyń qyrkúıeginen bastap osynda Arqanyń dástúrli án mektebinen dáris berýge aldyrtty. Qudaı qalasa, osy salaǵa birjolata den qoımaqpyn.
- Shamasy, ustazdyq qyzmetińiz unaǵan-aý…
- Unaıdy. Bir jyldyń ishinde qyzyǵyn da, qıyndyǵyn da kórip úlgerdim.
Ózim Júsipbek Elebekovtiń kózin kórgen, alǵashqy shákirti bolǵan Sanaq Ábeýov pen Bekbolat aǵamyzdan tálim aldym. Ekeýiniń de sabaq berý ádisi tilge jeńil, júrekke qonymdy. Onyń ústine, júrgen jerimde nebir myqty dombyrashylar men ánshi-jyraýlarmen etene aralastym. Qazir sonyń paıdasy tıip, ónerdegi aǵalarymnan kórgen-bilgen, jıǵan-tergen tájirıbemdi ózimnen keıingilerge úıretip jatqan jaıym bar. Aldyma kelgen ár balaǵa ánniń naqyshyn buzdyrmaýǵa kúsh salyp, talantyna qaraı tapsyrma berýge tyrysamyn. Jeke óz ániń bolsa, ne isteımin deseń de óziń bilesiń. Al qazaqtyń áni — ulttyń bet perdesi, aınasy, tarıhy. Qalaǵan jerińnen ıirimin alyp tastap, óz janyńnan qalaǵanyńsha qosa almaısyń. Qazaq ánine, qazaq ónerine nemquraılylyq tanytý- ulttyń tamyryna balta shapqanmen birdeı dep bilemin.
- «Moldabaıdyń ánine» ádemi ıirim, erekshe naqysh alyp keldińiz. Osy án sizdi tanymaldylyq shyńyna kóterdi desek, qatelespeıtin shyǵarmyz…
- Bul ándi jetkizýshi negizi aqtóbelik ataqty ánshi-termeshi Álı Qurmanov. Odan keıin búgingi zamanǵa laıyqtap, óńdep, bizge túrlendirip tanystyrǵan- Bekbolat Tileýhanov. Men ekinshi nusqany azdap tolyqtyrdym.
Jalpy, meniń konservatorııa qabyrǵasynan bastap dástúrli ortaǵa Erlan Rysqalı retinde tanylýyma yqpal etken — Nııaz seriniń «Balqýraı», Jaıaý Musanyń «Aq sısasy», Ýáıis Shondybaıulynyń «Bozqaraǵany» men Moldabaıdyń áni «Moldabaı». Qaıda barmaıyn, kópshilik Moldabaıdyń ánin jıi suraıdy, jaqsy qabyldaıdy. Shynynda, maǵan tanymaldylyq alyp keldi desek bolady.
Negizi, ata-anam ónerden qur alaqan emes. Sheshem — muǵalim. Ákem — mal dárigeri. Baıanmen, dombyramen án aıtady. Kezinde Jánibek Kármenovpen qoıan-qoltyq aralasqan. Osydan tórt jyl buryn aýylǵa barǵanymyzda, sheshem shaı ústinde «Qaraǵym, aınalaıyn Moldabaıdyń ánin aıtqanyń durys qoı, jaqsy oryndaısyń. Biraq odan basqa án bilmeıdi emessiń, nege halyqtyń aldyna basqasyn alyp shyqpaısyń?» dep aıtyp tastaǵany bar. Sodan keıin biraz ýaqyt Moldabaıdyń ánin shyrqamaýǵa tyrystym. Óıtkeni sheshem úlken synshy. Ónerdi jaqsy túsinedi. Kózi tiri kezinde ákem marqum da artyq-kemimdi jonyp, aqyl-keńesin berip otyratyn. Mádenıet Eshekeev, Sanaq Ábeýov, Jánibek Kármenovter ákemdi kórgende ««Qalamqas», «Dýdar-aı» kele jatyr» dep qaýqyldasyp qalady eken. Abaıdyń «Aıttym sálem, Qalamqasy» men «Marııam Jagorqyzynyń áni» dep júrgen Údebaıdyń «Dýdar-aıyn» aıtqanda, aldyna jan salmaıtyn kórinedi. Ataǵynan at úrketin osyndaı aıtýly kisiler moıyndaǵan soń, ákemniń tegin ánshi bolmaǵany ǵoı. Ókinetinim, esh jerde daýysy saqtalmady. Endi jazyp alyp qalaıyq dep júrgende, aıaq astynan naýqasqa shaldyǵyp, armanda ketti. Uzynqulaqtan estýimshe, Keńes úkimetiniń tusynda Semeı radıosynan ánderi, konertteri berilip turǵan kórinedi. Qazir izdestirip jatyrmyn, ázirge nátıjesiz. Sizderdiń gazetterińizdi paıdalana otyryp, eger de ákem Rysqalı Ázimbaevtyń taspalary bir kisilerdiń qolynda saqtalǵan bolsa, habarlasýyn ótingim keledi.
- Úıdiń úlkenisiz be?
- Joq, kenjesimin. Sheshem 11 qursaq kótergen. Onyń úsheýi qyz, toǵyzy ul. Bir aǵamyz jigit jasy — jıyrma beske kelgen kezinde qaıtys boldy. Bir apaıym erterekte dúnıeden ótipti.
- Qara shańyraqtyń ıesi ekensiz ǵoı…
- Iá, qara shańyraqtyń ıesi bolý — kenje uldyń moınyndaǵy amanat. Sheshem de áli kúnge aıtyp otyrady. Alaıda qalaǵa ketip, ónerdiń jolyna túskennen keıin ákem de, sheshem de ruqsattaryn bergen. Qazir, anamnyń qolynda ortanshy aǵam Aıdyn men jeńgem Janar bar.
Baýyrlarymnyń barlyǵy ónerli. Baıan, gıtara, dombyrada oınaıdy. Balalyq shaǵymyzda ándi de, kúıdi de birimizden-birimiz úırenip óstik qoı. Negizi, eń alǵash tusaýymdy kesip, ónerge baýlyp, án qudiretin sezdirtken ákem. Birjan saldyń «Jonyp aldy» áni men halyq áni «Surjekeıdi» qulaǵyma ábden sińirip edi. Osyndaı súıekti ándermen saýatymdy ashqannan keıin be, jeńil-jelpi áýenge múlde qumartpadym. Aýylda da, Almatyda A.Jubanov atyndaǵy mýzykalyq mektepte oqyp júrgenimde de, konservatorııa qabyrǵasynda da tek halyq ánderin nasıhattaıtynmyn. Áý basta irge tasymnyń berik qalanǵandyǵynan shyǵar, qazaqtyń ulttyq klassıkalyq ónerinen basqa áýenge mende qyzyǵýshylyq sezim bolǵan emes.
- Jıyn-toıda jurtty bıletý úshin jazyp qoıǵan estradalyq ánińiz joq pa?
- Keıde óz ortamyzda Toqtar Serikovtiń repertýaryndaǵy «Syǵan serenadasy» ánin sol óńdeýmen oryndaıtynym bar. Basqa arnaıy án jazdyrtqan emespin. «Estradalyq án oryndaý maǵan kerek pe, kerek emes pe?» degen suraqqa áli kúnge oılanyp, bir sheshimge kele almaı júrmin.
- Qara shańyraqty tastap, qalaǵa kelgende «Qurqyltaıdyń uıasyna» qol jetkize aldyńyz ba?
- Keıde «Atam qazaqtyń dástúrin saqtap, ulttyq ónerdiń sońynda júrgen soń, anda-mynda bas saýǵalap, kóshpeli qazaq bolyp júrmiz» dep kúlemin. Qarapaıym qazaqtyń bir ulymyn. Alyp bara jatqan dáýletim joq. Barym da, narym da — Qudaı bergen talantym, daýysym, ánshiligim, otbasym, dos-jaranym. Meniń bar baılyǵym — osy. Adam retinde ózimdi baqyttymyn dep esepteımin. Áýeli Alla Taǵala ózin tanytyp, týra jolyna saldy. Paıǵambardyń súnnetimen júrýge násip etti. Musylman bolyp jaratylǵanyma shúkirshilik etemin. Úsh jurtym túgel. 2007 jyly Jadyra Jumakúlbaı esimdi Abaı óńiriniń qyzymen shańyraq kóterdim. Qyzym bar.
Bul dúnıede úısiz júrsem de, o dúnıede jumaqtan jaqsy oryn buıyrsa dep tileımin.
- Elbasynyń aldynda jıi óner kórsetetin ánshilerdiń birisiz. Alǵashqy kezdesý qalaı bolyp edi?
- 2005 jyly Elbasynyń aldyna án aıtýǵa bardyq. Segiz seriniń áni «Ǵaını» men Jaıaý Musanyń áni «Aq sısany» aıtyp berdim. Ol kisi rıza bolyp, janyna shaqyryp alyp, qolymnan qysty. Sosyn «Qazaqta «As asatý» degen ulaǵatty dástúr bar. Men saǵan óz qolymmen asataıyn» dep jaınap turǵan dastarqannyń ishinen bir túıir qurt alyp, aýzyma saldy. «Sen sonsha dámniń ishinen nege qurtty ǵana berdi dep oılap turǵan shyǵarsyń. Birinshiden, qurt — qazaqtyń ulttyq taǵamy. Biraq qatty. Qurttyń qattylyǵymen ómirdiń qattylyǵy birdeı. Al seniń júrgen jolyń aq, ashyq bolsyn!» dep batasyn bergen edi.
- Kóp jaǵdaıda aldyńǵy tolqyn keıingi jastarǵa osyndaı senim bildire bermeıdi. Siz sońyńyzdan ósip kele jatqan ónerli jastarǵa senesiz be?
- Senemin. «El ishi — óner kenishi» degendeı, ókshemizdi basyp kele jatqan ini-qaryndastarymyz jeterlik. Ulttyq óner jaqsy damyp keledi. Áńgime olardy durys tárbıelep, durys baǵyt-baǵdar berip, jaǵdaıyn jasaýda. Dástúrli ónerge bet burǵan qazirgi jastar jan-jaqty bilim alady. Kúı bolsyn, daýys qoıý, fortepıano, solfedjıo deısiz be, áıteýir mýzykaǵa qatysty dúnıeniń barlyǵyn meńgerip jatyr. Árıne, keri ketip jatqan tustary da joq emes. Ánniń tarıhyna úńilmeı, kúıdi túsinbeı, tehnıkaǵa salyp, zyryldatatyndar bar. Solardyń arasynan ilýde bireý jaryp shyǵady ǵoı. Júrekterine sóz, kókeılerine án qonbasa da qıyn. Meniń oıymsha, dástúrli ánshilik-jyrshylyq, kúıshilik mektepterdi, olardyń burynǵy, qazirgi oryndaýshylaryn salalap otyryp, án-kúı sabaǵynan bastap oqý baǵdarlamasyna engizý kerek. Bizde, ókinishke qaraı, aýyl mektepterinde mýzyka sabaǵynan saýatty maman joq. Ónerge úsh qaınasa, sorpasy qosylmaıtyn, qoly bos adam júrgize beredi. Bul durys emes. Oqýshynyń barlyǵy erteń óner adamy bolyp ketýi shart emes, biraq án sabaǵy kásibı deńgeıde ótip, tıtteıinen ulttyq ónerdi tanyp, bilgen baladan óse kele, myqty tyńdarman shyǵatyny anyq. Tyńdarman túzelse, ónerpazdan da suranys eki esege artady.
Osynyń barlyǵyn tezge salyp, bir jónge túsirse, qazaq óneriniń bolashaǵy budan da jarqyn bolary sózsiz. Bulyńǵyr dep aıtýǵa aýzym barmaıdy.
- Keıde dástúrli án keshterinde mıkrofon istemeı qalyp nemese durys qoıylmaı, ánshi nege uıatqa qalyp jatady?
- Óıtkeni bizde dástúrli ánshiniń daýys múmkindigin aıshyqtap, ereksheligin eskerip, ony qadaǵalap, rettep otyratyn dybys rejısserleri joqtyń qasy. Ábden bir tetikti basyp, fonogramma qosyp úırenip alǵandardyń buǵan shamasy jetpeıdi. Birde ánshiniń daýysy, birde dombyranyń daýysy basym túsip, qııýy ketip jatatyny, sondyqtan. Áriptesterime ulttyq ónerpazdarǵa mıkrofon qoıa biletin Maqsat Muhıtdınov, Beıbit Aqosh, Ermek Kúsenov sııaqty azamattardyń kómegine júginýge keńes berer edim. Maqsat aǵamyz ýaqytynda Júsipbektiń, Ǵarıfollanyń, Jánibektiń daýysyn jazǵan kisi. Ol bilmegende kim biledi?! Osyndaı bilikti azamattarǵa jaǵdaı jasalyp, oqý ordalarynda tájirıbesimen bólisetin ashyq sabaqtar júrgizilse, durys bolar edi. Erteń kimnen úırenemiz? Onsyz da joq rejısserdi qaıdan tabamyz?
- Telearnaǵa, radıoǵa tóselip qaldyńyz. Telebaǵdarlama ashý oıyńyzda joq pa?
- Bizde telearnalarda ulttyq murany nasıhattaý jaǵy aqsap jatqany aıtylmasa da belgili. Qazirgi prodıýserler shoý-baǵdarlamalarǵa, arzan, jeńil kúlkige beıim. Sanada ulttyq ónerge qatysty neshe túrli baǵdarlamalar tur. Murat Ábýǵazy, Jasulan Bazarbekov degen ánshi-kúıshilermen birigip, bir telebaǵdarlamanyń josparyn jasap edik, qoldaý joq. Senarııińizdi berseńiz, ıdeıańyzdy alyp qalady da, ózińizge «saý bol» deıdi. Ókinishke qaraı, eshqandaı arnanyń efırinen shyǵara almadyq.
- Qandaı ataǵyńyz bar dep jazaıyn…
-Meniń ataǵym — Erlan Rysqalı. Basqa ataq-mansaptyń keregi ne?! Maǵan sol jetedi. Meniń aty-jónimdi eshkim tartyp ala almaıdy. Buǵan qosymsha, halyqaralyq, respýblıkalyq baıqaýlardyń jeńimpazymyn. Óz ornymen, jónimen berilgen ataqtan qashpaý kerek. Biraq ózimdi-ózim eshqashan ataq, qurmetke usynbaımyn.
«At shyǵarý jolynda aryn attap, ant buzǵan,
Paıǵambar men perǵaýyn bolýdan da dámeli.
Qudaı basqa bermesin,
Ondaı kesel, páleni» deıdi aqyn aǵamyz Jarylqasyn Amanuly. Eshkim ataqpen kórge kirmeıdi. Qansha atyń dúrildep tursa da, ahıret kúni janyńa arasha bolmaıdy. Halyq jyrlarynda aıtylǵandaı, «Bul dúnıede aqyn da, han da, qara da, batyr da ótken». Bireýimiz erte, bireýimiz kesh, biz de ótermiz. Hakim Abaı eshqandaı Nobel syılyǵynyń ıegeri nemese Halyq qaharmany emes qoı. Qazaq úshin qaldyrǵan murasymen máńgilik jasaı bermek. Alla Taǵalanyń «Qaıda barsańdar da ustaımyn. Qaıda barsańdar da ajaldyń dámin tatasyńdar» degen sózi bar. Qansha ataqty bolsań da ajaldyń dámin tatýǵa týra keledi. Eń bastysy, sondaı sát týǵanda artyńda jaqsy amaldaryń men urpaqqa ataly murań qalsa ıgi.
Áńgimelesken
Qanshaıym BAIDÁÝLET,
«Aıqyn».
