Murat ÁBÝǴAZY: Qaǵystan qatelik ketse, kúıden maǵyna ketedi

- Murat, siz dáýlesker kúıshi ǵana emes, birtalaı súbeli eń­bek­ti dúnıege ákelgen óner zert­teý­shisiz. Siz ár óńirden jı­naq­tap, qaǵazǵa túsirip, qaıta tas­­paǵa jazyp, notalyq óń­deý­den ótkizgen án-kúıler halyqtyń jaý­har qazynasyna aınalǵanyn bi­reý bilip, bireý bilmes. Son­dyq­­tan osy izdengen ju­mys­ta­ry­­ńyzdyń bir parasyn óz aý­zy­ń­yz­­dan estisek… 
- Men negizinen Shyǵys Qa­zaqstannyń týmasymyn. Ba­la jasymnan sol aımaqtyń kúı­lerin tartyp óstim. Aýylda júrgen kezimde, shyǵys óńiriniń elge tanyla qoımaǵan kúılerin ja­ryqqa shyǵarsam, búkil ha­lyq­qa tanytsam degen armanym bo­latyn. Keıin P.Chaıkovskıı atyndaǵy Almaty mýzykalyq kol­­ledjinde, odan soń Qur­man­­ǵazy atyndaǵy Qazaq ult­tyq konservatorııasynda oqyp júr­­genimde de, osy oıdan bir sát arylǵan emespin. Sondyq­tan bolsa kerek, stýdent sha­ǵym­da-aq ustazym, professor Aıt­­jan Toqtaǵannyń jetek­shi­li­­gimen zertteý jumystarymen aı­­nalysa bastadym. Áýeli Shy­ǵys Qazaqstan jáne Altaı-Tar­baǵataı kúıshileriniń mura­la­ryn jınaqtaýǵa kiristim. «Al­taı-Tarbaǵataı kúıleri» de­gen taqyrypta dıplom qor­ǵa­dym. Konservatorııa bitirgennen keıin de izdenisimdi jalǵas­ty­ryp, shertpe, tókpe kúılerdiń ta­­rı­­hyna úńilýimdi toqtat­pa­dym. Sóıtip,

2005 jyly Aıt­jan Toq­taǵanmen bir­lesip, Qur­­man­ǵa­zynyń 75 kúıin ja­ryq­qa shy­ǵardyq. Kúı ata­sy­nyń shy­ǵar­malary bizge deıin de az zert­telmegen. Aka­de­mık Ahmet Ju­banov bastaǵan óner­ta­ný­shylardyń, kúı zert­teý­shi­le­ri­niń nazarynan tys qalmaǵan. De­genmen biz ol kisiniń týyn­dy­laryn túp qazyǵyna súıene oty­ryp, qazirgi kúngi talapqa saı notalyq júıesin bir izge tú­si­rip, qaı­ta súzgiden ótkizdik. Bu­ryn­ǵy ket­ken kemshilikterdi tú­zep, qo­sym­sha úsh SD dıskisin el ıgi­li­gi­ne usyndyq. Budan keıin «Tát­­tim­bet jáne Arqa kúıleri» ja­ńa nus­qada ómirge keldi. Jı­naq­qa Tát­timbettiń otyzǵa tarta kúı­leri endi. Sondaı-aq Tát­tim­bet­ mu­ragerleriniń, sol kisiniń izin jal­ǵas­tyrýshylardyń, ıaǵnı Tát­­­­tim­bet pen Maǵaýııa Qamzınge deı­in­gi ortalyqtaǵy shertpe kúı she­berleriniń alpystan astam kúıi qamtyldy. Jalpy, shertpe kúı dástúrinde jaryq kórgen ki­tap­tar buryn da, qazir de az.

Bul tur­ǵyda 2006 jyly shyǵarǵan jı­naǵymyz «Súgir. Qarataý shert­­pesi» dep ataldy. Súgirdiń mu­­ralary osyǵan deıin ádebı-kór­kem shyǵarmalarǵa ǵana arqaý bo­lyp kelgen. Jazýshylar ta­ra­py­nan kúıdiń shyǵý tarıhy aı­tyl­ǵanymen, notaǵa túsirý ja­ǵy­nan kemshilikter kezdesti. Osy ol­qylyqtardyń ornyn tol­ty­ryp, Jappas Qalambaev, General As­qarov, Tólegen Mombekov, Faı­zolla Úrmizov, Janǵalı Júz­baev syndy dombyrashylar­dyń oryndaýynda Súgir kúıleri no­taǵa túsirilip, toptastyryldy. Osyndaı-osyndaı jumystardy at­qaryp, mýzykalyq muralardy shy­ǵara júrip, ózim de úlken tá­ji­rıbe jınaqtadym desem bo­la­dy. Sonyń arqasynda bala kúngi shy­ǵys kúılerin nasıhattasam de­gen armanym byltyr júzege asyp, shyǵys óńiriniń 300 kúıi qa­zaq mádenıetiniń altyn qo­ry­na qosyldy. Jalpy, shyǵys kúı­lerin alǵash jınaqtaǵan — Ýá­lı Bekenov. Zertteýshi Talıǵa Bek­hojına da osy salaǵa kóp eń­bek sińirdi. Meniń aldymda buǵan deıin tabylǵan, ózim tapqan kúı­ler­di notalap, júıelep shyǵarý min­deti turdy. Osy mindetti sha­mam kelgenshe atqarýǵa kúsh sal­dym. «Shyǵystyń shyńyraý kúı­leri» jıyrma jyldyq eńbektiń je­misi. Kitaptyń tusaýkeseri aıa­syn­da dombyrashylar baıqaýyn ót­kizdik. Oǵan Shyǵys Qazaqstan ob­lysynyń ákimi Berdibek Sa­par­baev pen oblystyq Mádenıet bas­qarmasy muryndyq bolyp, qol­daý tanytty. Ótken jyly El­basy Nursultan Nazarbaevtyń tap­syrmasymen Mádenıet mı­nıs­tri Muhtar Qul-Muhammedtiń qa­daǵalaýymen shyqqan «Qa­zaq­tyń dástúrli 1000 kúıi» an­to­lo­gııa­syna shyǵys aımaǵynyń 130-dan astam kúı kirgenin úlken je­tistik deýge bolady dep oı­laı­myn.

- Zerttegen kúılerdi ǵana aıtyp, ánderge toqtalmaı kettińiz ǵoı…

- 12 jyldaı boldy, Ulttyq kon­servatorııanyń «Halyq áni» ka­fedrasynda dombyradan dáris be­remin.

- Aǵa oqytýshysyz…

- Iá. Kúı ónerin kásibı túr­de júıelep zerttep, oqytý 1936 jyl­dardan bastaý alady. Al án óne­rin kásibı túrde qolǵa alǵan kon­servatorııadan buryn J.Ele­bekov atyndaǵy estrada-ırk kolledji. Bul shańyraqta Jú­se­keńder, Ǵarekeńder dáris berip, ánshilik mekteptiń irge­ta­syn qa­lap, negizin salyp ketti. Ke­ıin­nen Jánibek Kármenov, Qaı­rat Baı­bosynov, Almas Al­ma­­tovtar bas­tama bolyp, kon­­­­­ser­­vatorııa qa­byrǵasynan «Halyq áni» ka­fed­rasy ashyldy. 2009 jyly ka­fed­ramyz 20 jyl­dyq me­reı­toıyn atap ótti. Osy toı­ǵa syı re­tinde Qaırat Baı­bo­sy­nov, Qosh­qarbek Tasbergenov aǵa­larymyzben birigip, «Sa­ry­ar­qa ánderi» degen 250 án­nen tu­ra­tyn jınaq qurastyrdyq. Bel­gili me­e­nat Amangeldi Er­me­gııa­evtyń de­meýimen halyq án­de­ri men halyq kom­po­zı­tor­la­ry­nyń án­de­rin júıelep, notaǵa tú­sirý isine óz úlesimdi qostym. Onyń ber jaǵynda ánshi-jyrshy Aqan Áb­dýáli Jetisýdyń án-jyr mu­ra­­syn notaǵa túsirý tý­ra­ly usy­nys bildirdi. Jambyl, Súıin­baı, Qaban jyraý, Pishán, Shal­tabaı, Qyr­baı, Úmbetáli, Sá­diqoja, Bar­maq, Ásimhannyń mu­ralaryn top­tap, 2008 jyly «Jetisý aqyn­darynyń jyr-sa­ryn­dary» de­gen kitap shy­ǵar­dyq. Tórtken Kenenqyzynyń aı­týy­men «Alataý alabynda» atty Ke­nen ánderiniń, taǵy basqa da óner ıeleriniń jınaqtary ja­ryq kórip, búgingi tańda oqý júıe­sinde paıdalanylyp júr.

- Oryndaýshylyq jáne zertteýshilik eńbegińiz birin-biri to­lyqtyra ma, joq keıde kedergisin tıgize me?

- Suraǵyńyzdyń jany bar. Menińshe, tyńǵylyqty izdený­shi­lik oryndaýshyǵa úlken kó­me­g­in tıgizedi. Máselen, men Qur­man­ǵazyny zertteý arqyly 75 kúıin mıyma sińirip, sanamnan zerdelep ót­kiz­dim. «Kolledjde bes jyl, kon­ser­­vatorııada tórt jyl oqyp jú­rip, Qurmanǵazy mektebin tolyq ta­nydym» dep aıta almaımyn. Al ózim zerttep, tanysqannan keıin Qurmanǵazy shy­ǵarma­shy­ly­ǵyn tolyq tús­in­be­sem de, bir ta­ban jaqyndadym. Bu­rynǵydan bas­qasha tartatyn boldym. Sol zert­­teýshiligimniń arqasynda Qur­­manǵazynyń 75 kúıin, Sú­gir­diń 35 kúıin, Táttimbettiń 40 kúıin repertýaryma qostym. Re­per­­týaryń keńeıgen saıyn oryn­daýshylyq deńgeıiń de baıyp, óse túsetini sózsiz. Son­dyq­tan oryndaýshylyq pen zert­­teýshilikti júırik attyń tiz­gi­ni sııaqty qatar ustasam deı­min.

- Degenmen shyǵys kúılerine búıregińiz buryp turatyn shyǵar…

- Jalpy, búginde «qazaqtyń ár aımaǵynda qalyptasqan segiz túr­li kúıshilik-oryndaýshylyq mek­tebi bar» dep aıtyp júrmiz ǵoı, osy atalǵan kúıshilik mek­tep­terdiń barlyǵyn meńgerýge tal­pynyp júrmin. Osy dástúrli mek­­tepterdiń bir jerden bir kúıin estip, ıa bolmasa tyń kúı kez­­desip qalsa, jattap alýǵa, ja­ryq­qa shyǵarýǵa umtylamyn. Jańa kúıdi halyqqa jetkizgenshe asy­ǵamyn. Qolyma qara dombyra us­tap júrgennen keıin bir óńir­diń ǵana emes, qazaqtyń tórt bu­ry­shyndaǵy kúılerdiń bar­ly­ǵy men úshin asyl jaýharlar. Ony ári qaraı bolashaqqa na­sı­hat­taý-­ meniń azamattyq, kúı­shi­lik pa­ry­zym, kásibı mindetim dep bi­le­min. Konservatorııada oqyt­­qan­­da da shyǵys-batys dep ból­­­meıdi. Jeke-jeke mektep bo­lyp, ár­kim óz aldyna otaý tigip otyr­ǵan joq. Ár kúıshi kásibı maman re­tinde barlyq óńirdiń kúıin úırenip, bilip shyǵýy ke­rek. Týǵan topyraǵyna tartyp ja­ta­tyn­dar joq emes, árıne. Biraq kúı óneri qazaqtyń qa­nyn­­da bol­ǵannan keıin, Qur­ma­n­ǵa­­zy­nyń murasy esh qazaqqa jat emes.

- Stýdent kezińizden zert­teý­men aınalysyp, ýa­qy­ty­ńyz­­dyń basym bóligi qaǵazǵa shuq­shıyp oty­ryp ótip jatqan sııaqty. Sal-se­rilik quryp, erkin júr­me­gen­deı kó­rinesiz…

- HIH ǵasyrdaǵydaı qa­zaq­tyń keń-baıtaq dalasynda aýyl-aýyl­dy atpen aralap, saıran sa­­lyp júrgen joqpyz. Biraq qa­la­lyq bolǵannan keıin de sal­-se­rilikten qur qalyp kettim dep aıta almaımyn. Respýb­lı­ka­lyq, halyqaralyq deńgeıdegi bir­­neshe baıqaýlarǵa qatystym. «Qa­zaqstan», «Habar» arnasynan il­geride berilgen baǵdarlamalarǵa tú­gel atsalystym. Oryndaý­shy­lyq ónerden tys qalyp, kúıdi tas­tap ketkenim shamaly. Dom­by­raǵa qol sozbaǵan bir kúnim bol­ǵan emes. Memlekettik deń­geı­degi, basqa da túrli mádenı sha­­ralardan tys qalyp kórgenim joq. Shaqyrylǵan jerden qa­l­maı­myn. Ras, zertteý jumys­ta­ry­na kóp ýaqytym ketti. Al­da­ǵy ýa­qytta oryndaýshylyq qy­­­rym­dy damyta túspekpin.

- DEKKO janry qyzyq­tyr­maı ma?

- Konservatorııa bitirgen jyly «Azııa daýysy» halyq­ara­lyq án festıvali derek­ııa­sy­nyń dırektory Murat Erǵ­a­l­ı­ev meni tyńdap kórip, «Bir jyl ishinde Qazaqstanǵa, úsh-tórt jylda dúnıejúzine ta­ny­ta­myz» dep DEKKO janrda ju­mys isteýge usynys jasaǵan. Aqy­ry ári oılanyp, beri oı­la­nyp, bas tarttym. Kelissem, kúı­shilikten de, zertteýshilikten de aıyrylyp qalatyn edim. On­yń ústine, ol kezde áli to­lyq­­­qandy kúıshi emespin. Qo­lyma jańadan dıplom alyp, oqý júıesinen endi ǵana shyqqan adam­myn. Al kúıshilik jyldap ke­letin tájirıbe. Ózimdi bir sheń­­berdiń ishinde ustaǵandy du­­rys kórmedim. Qazir dástúrli b­a­ǵytta qalǵanyma esh ókin­beı­min.

- Kúıdi solaqaı tartasyz. Oń qolyńyz múlde ıkemge kelmeı me?

- Men negizi tabıǵatymda oń­qaı adammyn. Qalam usta­ǵan­da oń qolymmen jazamyn. Biraq keı jaǵdaıda oń qolym­nan buryn sol qolym jyldam iske qosylyp ketedi. Radıo-jýr­­nalıst Jaýlybaı Iman-álı­ev aǵamyz «Kókem-aý, sen dom­­­byrany sol qolyńmen tart­q­a­­nyńmen, ońqaısyń ǵoı. Baıa­ǵy­da suhbat alǵanymda Nurǵısa aǵań­­nyń da ońqaı ekenin baı­qap edim» dep tańǵalǵan.

Bala kezde ákem dombyra úı­retkende de, áýeli oń ustatqan kó­rinedi. Sonda aǵam Qaırat pen inim Maratqa qaraǵanda estý qa­bi­letim anaǵurlym myq­ty bolsa da, eshteńe ıgerip kete al­map­pyn. Sodan ákem «nege bu­laı?» dep oı­lana kele, dom­by­ra­ny solaqaı be­rip, bir-eki qaǵ­ys ja­satqanda bir­den tartyp ke­tip­pin. Qazir oń qo­­lym­man aqy­ryn­dap oınaı alamyn. Biraq ká­sibı túrde be­ıi­mim báribir sol ja­ǵymda. Qa­zan­ǵap kúıdi ońqaı da, solaqaı da tart­qan eken. On­daı kúıshiler ta­rıhta az kez­de­se­di. Al solaqaı kúı­shiler bárimizge bel­gili-Súgir, Ulyq­­pan Mu­hı­tov, Nur­ǵısa Ti­len­dıev, sondaı-aq me­niń ók­shem­­di basyp kele jat­qan Mu­ra­ger Saýranbaev bar.

- Bashpaımen tartqan da kúıshiler bar deıdi…

- Bul astarly dúnıe.

Qyz ben jigittiń kúı aıtysynda «ji­git bashpaıymen tartyp, qyzdy jeńipti» dep aıtylady. Bul qa­zaq­tyń salt-sanasyna, ádet-ǵur­py­na baılanysty er adamnyń al­dynda qyz balanyń jol ber­gen­digin meńzeý úshin aıtylǵan sı­ıaq­ty.

Men bul jóninde biraz oı­lanyp, surastyryp kórdim. Dom­­byrany bashpaımen tartý, qı­­synǵa kele qoımaıdy.

- Jalpy, kúıdi notamen tartqan durys pa, joq estý qabiletine súıengen jón be?

- Kúıdi notaǵa túsirý — hatqa tú­sirý. «Qalamsappen jazylǵan dúnıeni baltamen shaýyp ketire al­maısyń» degen naqyl sóz bar ǵoı. Biraq nota, bylaısha aıt­qan­da, kúıdiń qańqasyn ǵana be­re­di. Al arǵy jaǵyndaǵy janry, ne­gizgi aıtar oıyn qulaqpen tyń­­dasań, qatelespeıtiniń anyq. Tyń­dap otyryp, qaǵysynan ja­ńy­lýyń da múmkin. Qaǵystan qa­te­lik ketse, kúıden maǵyna ke­te­di. Kúıdiń áýen men áýezi bu­­zyl­maý úshin ekeýin qa­bat­tas­ty­­ra júrgizgen durys. Kásibı mýzykalyq mektep­ter­­de dombyrany birinshi sabaq­tan bastap oqysa da, keıde bala­lar­­dan óskende kúıshi shyqpaı ja­­tady. Onyń sebebi olardyń no­taǵa súıenip ketkendiginde. Al qa­­zaqtyń kúıshilik qabileti — qulaqpen qabyldap, sana arqyly zerdege túıip, ary qaraı damyta alýynda. Atadan balaǵa jalǵasyp kele jatqan osy dástúrdi úzip almaýymyz kerek.

- Jasap júrgen eńbekterińizge qarap, sizdi buryn úlken kisi dep oılaýshy edim. Qanshadasyz?

- Otyz altydamyn. Árıne, atyń­nyń shyǵý-shyqpaýy eńbek­ke baılanysty ǵoı. Adam alpys jas­qa kelse de eshteńe istemeýi múm­kin. Otyz alty jas ta az emes qoı. Izdengen adamǵa biraz ju­mys­­ty bitiretin ýaqyt. Shoqan Ýá­lıhanov otyzǵa kelmeı qan­sha­ma eńbek qaldyryp ketti. Onyń qasynda bizdiki teńizge tam­ǵan tamshydaı dúnıe. Sha­ma­myz kelgenshe atqaryp kelemiz. Bolashaqta da josparlarym kóp. «Qazaqtyń dombyra óneri» de­gen úlken jınaq qurastyrý oıym­da júr. Óıtkeni bizde qa­zaq­tyń kúı ónerin tanytatyn úl­ken enıklopedııalyq jınaq joq. Qurmanǵazynyń, Táttim­bet­tiń muralary bólek-bólek shy­ǵarylǵan. Kúılerdi mektep-mek­tep, sala-salasyna, oryn­daý­shylaryna qaraı jiktep bó­lip, kúıdiń qalaı shyqqanyn, oryn­daýshylary kimder bol­ǵa­nyn, olardy sýretterimen bere oty­ryp, shegelep tanystaratyn bir eńbek kerek. Osyny qolǵa al­sam deımin.

- Inińiz Talǵat Ábýǵazy — dástúrli ánshi. Sizderge óner kimnen daryǵan?

- Ákemiz Qazen Ábýǵazy — shy­ǵys óńirine belgili kúıshi. Óz janynan birtalaı kúı shy­ǵar­ǵan. Otbasymyzda jeti ul, bir qyz. Jalǵyz qaryndasym bar. Men úıdiń ortanshysymyn, Tal­ǵat kenjesi. Ákem kúı tar­tý­men qatar, kezinde «Ańshynyń ánin», Balýan Sholaqtyń «Ǵa­lı­ıa­­syn» shyrqatyp salǵan eken. Almatyǵa da shaqyryp, aýyl­dan osynda aldyrmaq bo­ly­p­ty. Biraq turmys jaǵ­daıy­na baılanysty týǵan jer­den uzaı almaǵan. Keıin daý­syna zaqym kelip, kúıshilik qy­ryn kóbirek damytqan. Áke­miz­diń kúıshiligi maǵan qonyp, án­shiligi Talǵatqa daryǵan bo­lýy kerek. Qalǵan baýyrlarym da ónerden qur alaqan emes. Ká­sibı túrde shuǵyldanbasa da bári dombyra tartady.

- Óz ákeńizdiń kúılerin qanshalyqty nasıhattap júr­siz?

- «Shyǵystyń shyńyraý kúı­leri» jınaǵyna on kúıin qos­tym. Qyryqqa jýyq kúıi bar. Bolashaqta jeke kitap, jı­naq etip shyǵara jatarmyz.

- Dombyrańyz ádemi eken. Jasaǵan sheberdi bilsek bola ma?

- Dombyrashyny tabıǵı ta­lan­tymen birge myqty aspap ta­nytady. Bes-alty jyldaı bo­lyp qaldy, Aıtmuhambet Te­je­kenov degen shebermen jumys ja­saý ústindemin. Sheber men dom­byrashy tyǵyz baılanysta bol­ǵan jaǵdaıda ǵana myqty as­pap jasalady. Stradıvarıdiń skrıp­kasyn syzylǵan úni úshin dú­nıejúzi mıllıon dollarǵa ba­ǵalaıdy. Dombyranyń daýy­sy odan bir mysqal kem tús­peıdi. Tek qońyr úndi aspapty ja­sap, bıik deńgeıge kóterý qa­jet. Qazir qolymda Aıtmuhambet aǵa­nyń eki dombyrasy bar. Dom­byra qolǵa alǵannan keıin bir­den sóılep, sheshilip ketedi dep aıta almaımyn. Kemi bir-eki jyldan soń ashylyp, jaqsy dy­bys bere bastaıdy. Bola­shaq­ta budan da myqty dom­by­ram bolatynyna senimdimin.

Áńgimelesken
Qanshaıym BAIDÁÝLET, «Aıqyn».

Facebook - парақшамызға жазылыңыз!

YouTube - арнамызға жазылыңыз!

Instagram - парақшамызға жазылыңыз!

VK - тобымызға жазылыңыз!

Telegram - арнамызға жазылыңыз!

OK - парақшамызға жазылыңыз!

Twitter - парақшамызға жазылыңыз!

LinkedIn - парақшамызға жазылыңыз!

Басқалармен бөлісе отырыңыз