QR Ulttyq kitaphanasynyń Kórmeler zalynda Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Franýz Respýblıkasy Elshiliginiń jáne R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń uıymdastyrýymen Qazaqstandaǵy Franııa mádenıeti jylynyń aıasynda «Pol Gýrde – Vernyı qalasynyń franýzy» jáne «Mustafa Shoqaı. 12 tomdyq Tolyq shyǵarmalar jınaǵy» kitaptarynyń tusaýkeseri ótti. Tusaýkeser sharasyna elimizdiń zııaly qaýym ókilderi, mádenıet jáne óner qaıratkerleri, baspasóz ókilderi qatysty.
Qazaqstan jáne Franııa memleketteriniń ózara yntymaǵyn, mádenı-rýhanı qarym-qatynasyn nyǵaıtýǵa arnalǵan sharanyń máni erekshe dep aıtsaq bolady. Sebebi kezinde franýz azamaty Pol Gýrde Almaty qalasy Vernyı bolyp atalyp turǵan kezinde shahardyń ǵımarattaryn jobalaýǵa atsalysyp, aǵartý qyzmetimen de aınalysqan bolsa, qazaqtyń kórnekti memleket qaıratkeri, tarıhshy-ǵalym, pýblııst Mustafa Shoqaı Franııa memleketinde on jyldan asa ómirin ótkizip, kóptegen saıası eńbekterin dúnıege ákelgen.
«Pol Gýrde – Vernyı qalasynyń franýzy» atty kitapta Almaty qalasynda ǵumyr keshken Franııa azamatynyń ónegeli ómiri men qyzmet joly baıandalǵan. Kitapqa eki eldiń muraǵattyq qorlarynda saqtalǵan materıaldar engen. HIH-HH ǵasyrdyń basyndaǵy Almaty qalasynyń tarıhy men mádenıetiniń aıǵaǵy bolatyn fotosýretter de tarıhı kezeńniń kórinisterinen syr shertedi.
Halqymyzdyń kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Mustafa Shoqaıdyń kóptomdyǵy tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Kóshim Esmaǵambetovtyń qurastyrýymen, jınaqtaýymen jaryq kórip otyr. Tusaýkeser sharasynda birtýar tulǵanyń murasyn zerttep, zerdeleý jolynda qyrýar ister atqaryp júrgen ǵalymmen áńgimelesýdiń sáti tústi.
– Mustafa Shoqaı eńbekterin zertteýdi qalaı bastadyńyz?
– Qazaq halqynyń asa kúrdeli «soqtyqpaly da soqpaqty» tarıhynyń basty mazmunyn azattyq úshin, ózin etnos retinde jáne ómir súrý keńistigin saqtap qalý úshin júrgizilgen kúrestiń aldyńǵy sapynda turǵan qaıratker azamattyń esimimen alǵash ret tanysýym 1960 jyly Máskeý qalasyndaǵy P.Lýmýmba atyndaǵy Halyqtar dostyǵy ýnıversıtetinde oqyp júrgen kezimde bastaldy. Sonda ýnıversıtet kitaphanasynda Franııanyń arheology, belgili dıplomaty Jozef Kastaneniń «Qazaq-qyrǵyz tańbalary» degen maqalasynan Mustafa Shoqaıdyń ómirbaıanyn oqyp, tanystym. Ol kezde onyń esimin ataýǵa bolmaıtyn. Biraq soǵan qaramastan uly tulǵanyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly tarıhı derekterdi jınaqtap, zertteý jumystarymen shuǵyldana bastadym.
– Búgingi tańda Alash ardaqtysynyń murasy tolyq jınaqtalyp boldy ma?
– Olaı dep aıtý áli erterek. Nege deseńiz, Mustafa Shoqaıdyń eńbekteri qazaq, ózbek, tatar, bashqurt, orys, túrik, nemis, franýz, aǵylshyn, polıak tilderinde jaryq kórip, birneshe elderdiń muraǵat qorlarynda saqtaýly. Túrkııada, Polshada, Germanııada, Reseıde saqtalǵan muraǵat materıaldarymen birge Sorbonnadaǵy muraǵattyq qor mustafataný ǵylymı baǵytynyń derektemelik negizin quraıdy. 2001 jyly sol kezdegi Qazaqstan Respýblıkasy Premer-mınıstriniń orynbasary, IýNESKO-nyń Qazaqstandaǵy isteri jónindegi ulttyq komıssııasynyń tóraǵasy Imanǵalı Tasmaǵambetovtyń Shyǵys Tilderi men órkenıetteri ulttyq ınstıtýtynyń rektory Jıl Delýshpen kelissózder júrgizýi arqasynda M.Shoqaıdyń ınstıtýt kitaphanasynda saqtaýly jeke muraǵattyq qoryndaǵy qujattardyń elektrondyq kóshirmeleriniń aldyrylýy elimizdegi mustafataný ǵylymı baǵytynyń derektemelik negizin qalaý jolyna qosylǵan súbeli úles boldy.
Saıasatkerdiń eńbekterin ǵylymı aınalymǵa qosýǵa 1998, 1999 jyldary onyń eki tomdyq shyǵarmalar jınaǵyn daıyndap, qazaq tilinde oqyrmandarǵa usynǵan Almatydaǵy «Qaınar» baspasynyń qosqan úlesin aıtý lázim.
– Mustafa Shoqaıdyń eńbekterin jınaqtaý barysynda qandaı qıyndyqtar kezdesti?
– Kózi tirisinde M.Shoqaı óz eńbekteriniń bıblıografııasyn jasap qaldyrǵan emes. Onyń jeke muraǵattyq qorynda óz qolymen qurastyrǵan 1921-1925 jyldary «Dnı», «Poslednıe novostı» (Parıj) gazetterinde jaryq kórgen maqalalarynyń ǵana tizimi saqtalǵan. M.Shoqaı eńbekterin jınaqtaýdaǵy kelesi qıyndyq avtorlyq atrıbýııaǵa baılanysty máselelerden týyndaıdy. Emıgraııalyq ómir jaǵdaıynda onyń biraz týyndylary búrkenshik esimmen jarııalanǵan. Zertteý barysynda M.Shoqaıdyń otyz beske tarta búrkenshik esimi anyqtaldy. Bul baǵyttaǵy izdenister túrki-shaǵataı, orys, polıak, franýz, aǵylshyn tilderinde jarııalanǵan eńbekterin bir-birimen mazmundyq, stılıstıkalyq, orfografııalyq erekshelikteri, qysqartýlar júıesi, ıdeıalyq baǵyt-baǵdary turǵysynan salystyrý arqyly júrgizildi. Kóptomdyqty shyǵarýda biz eń aldymen Mustafa Shoqaı eńbekteriniń túpnusqasyna nazar aýdardyq. Mundaǵy maqsatymyz – tarıhı derekterdiń burmalanbaýyn kózdedik.
– Qazaqtyń ataqty ulynyń esimin elge tanyta túsý jolynda qandaı jumystar atqarylýy kerek dep oılaısyz?
– Mustafa Shoqaıǵa arnalǵan eskertkish Parıjde, óziniń týǵan jeri Qyzylordada ashylǵan. Almaty qalasynda bir shaǵyn kósheniń aty berilgen. Kelesi jyly Mustafa Shoqaıdyń týǵanyna 125 jyl tolady. Búgingi tańda biz Mustafa Shoqaı eńbekteriniń alty tomyn jaryqqa shyǵarsaq, eki tomy baspahanada. Al 12 tomnyń tolyq nusqasyn 2014 jyldyń sońyna deıin shyǵarýdy josparlap otyrmyz. Mustafataný – elimizdiń, táýelsizdigimizdiń qadir-qasıetin tereńirek bile túsýge bastaıtyn jol. Sondyqtan meniń oıymsha, keler jyly atalyp ótetin mereıtoıyna týǵan jeri Qyzylordadan bir ortalyq qurylsa deımin. Onda Mustafa Shoqaıdyń ǵylymı-shyǵarmashylyq muralary, eńbekteri, foto-shejire, t.b. muraǵattyq derekter qoıylǵany jón. Munan bólek Mustafatanýǵa arnalǵan ǵylymı-konferenııalar, túrli mádenı-qoǵamdyq sharalar ótkizsek artyq bolmaıdy. Munyń bizge, sondaı-aq óskeleń urpaqqa bereri mol.
Dáýirjan Tólebaev, Abaı.kz
