London qalasyndaǵy Gaıd-parktiń soltústik-shyǵys bóliginde bir dáýirdiń erkesi Shyńǵys hannyń qoladan quıylǵan attyly músini qonys teýipti.
Bul tumandy Albıondaǵy byltyr ótken jazǵy Olımpıada oıyndaryna jankúıer bolyp barǵan jeke kásipker Ábdimájıt Syzdyqbekovtiń kári qurlyq saparyndaǵy kórgen-bilgenderinen estigenimiz bolatyn. Aǵamyzdyń fotoapparatyndaǵy sýretinen kóshpendiler áleminiń qaǵanatyn basqaryp, Azııa túgil, Eýropany «dirildetken» qaharly qaǵannyń músini ishki qýatyn syrtqa sezindirýimen erekshelenip turǵandaı áser beredi. Tulparynyń ústinde shirengen Temýchındi Eýropa nege tórine shyǵaryp, «qonaq» etti? «Kókten túsken kúıi adamzatqa qaıyrymdylyq pen danalyq sepken tulǵany kórsetýge tyrystym» degen reseılik sáýletshi Dashı Namdakovtyń sóziniń astarynda aqıqat jatqandaı.
Árıne, jahandyq resýrstardyń tapshylyǵyna baılanysty ózara qyrǵı-qabaqtan arylýǵa, adamzatty rýhanı birlikke úgitteýge, ótken tarıhtan sabaq alýǵa bul ǵajap beıneniń aıtary kóp sekildi. Kelisti músin sýyq qarýyn saılap otyrǵan alpaýyttardy «sabyrǵa» shaqyryp turǵandaı. Shyńǵys hannyń músinin aǵylshyndar Londonnyń qaq ortasyna «tórletip» jatqanda, bek uldaryn qul bolýdan, pák qyzdaryn kúń bolýdan saqtaǵan Abylaı rýhyna durystap qurmet kórsete almaı júrmiz be dep oılanyp qalamyz.
Marhabat BAIǴUT, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń ıegeri, jazýshy:
– Áli esimizde, Shymkenttegi eń úlken ortalyqtaǵy Kommýnıstik dańǵylyn basqasha ataý kerektigi týraly másele qozǵaldy. Abylaı han dep qoıaıyq deýshiler kóbeıdi. Biz-daǵy solardyń qatarynda edik. Sol kezdegi qala basshylarynyń biri, tiliniń de, qalamynyń da qunary bar Qýanysh Tólemetov: «Abylaı han aty birtalaı jerge qoıyldy, Almatydaǵy Kommýnıstik dańǵylyna da berildi. Biz basqashalaý jasaıyq, Abylaı hannyń babasy, qazaqtyń uly handarynyń biregeıi Táýke han esimin laıyq kórip otyrmyz» dedi.Shymkenttegi nebir iri kósheler basqashalaý atalyp ketti. Ereksheleý kóshelerdiń birin aýystyrýǵa nemese jańa dańǵylǵa Abylaı han esimin berý ábden úılesip-aq tur.Aıtar bolsaq, bıyl «Qazaq-jońǵar» shapqynshylyǵynda kózge túsken dalanyń dara tulǵasy Abylaı hannyń týǵanyna — 300 jyl. Alty Alashqa ańyz bolǵan Shyńǵys tuqymynyń úsh ǵasyrlyǵy elimizdiń túkpir-túkpirinde atalyp ótiledi dep kútilýde. Al onyń Ońtústik óńirde atap ótilýiniń ózindik ózgeshe máni bar. Buqar jyraýdyń:
«Eı, Abylaı, Abylaı,
Men seni alǵash kórgende,
Turymtaıdaı ul ediń,
Túrkistanda júr ediń,
Úısin Tóle bılerdiń,
Túıesin baqqan qul ediń»,— dep keletin óleń joldarynan-aq onyń balalyq shaǵynyń qazynaly Ońtústik óńirinde ótkeni belgili. Shyńǵystan taraǵan áýlettiń qazaq dalasyna ǵasyrlar boıy handyq qurǵanyn aıtpaı tura almaımyz. Árıne, ulanǵaıyr dalanyń terrıtorııalyq tutastyǵyn saqtap, qıyn kúnderde Alash balasynyń basyna tóngen eki jaqty qaýip-qaterden aman alyp shyqqan bir han bar. Ol osy han Abylaı edi. «Abylaıdyń asynda shappaǵanda, atańnyń basynda shabasyń ba?» degendi osyndaıda aıtsa kerek. El qorǵany bolǵan han babamyzdyń atyna Shymqaladan bir kóshe buıyrmapty. Túrkistan qalasyndaǵy Q.A.Iassaýı atyndaǵy kesenede jerlengen Abylaı han rýhyna biz laıyqty qurmet kórsetýimiz kerek-aq.
Shoıbek ORYNBAI, jazýshy, «Qurmet» ordeniniń ıegeri:
– Ońtústikte aıbarly Abylaı hannyń basqan izi saırap jatyr. Ol osy óńirde týylyp, qıyn da qaterli kezde balalyǵyn ótkizdi. Tárbıelendi. Arys ózeniniń mańaıynda jalǵan dúnıemen qoshtasty. Qazaq handyǵyn nyǵaıtýǵa ólsheýsiz úles qosqan tarıhı eren tulǵanyń esimin Shymkenttiń bir kóshesine berý týraly máseleni qalalyq onomastıkalyq komıssııanyń basqosýlarynda budan eki-úsh jyl buryn kótergenbiz. «Onyń atyna laıyqty kóshe ázirge joq, sabyr ete turaıyq» desken komıssııa músheleri. Shynynda, úlken dańǵyldar men kórnekti kóshelerdiń báriniń ataýy bar bolyp shyqty. Sonyń birazy oblysymyzǵa tanymal bolǵanymen, tarıhı tulǵaǵa aınala qoımaǵan azamattar ekeni de ras. Ol kisilerdiń de halyqqa sińirgen eńbegin joqqa shyǵarýdan aýlaqpyz. Degenmen jalpy ataýy bar kóshelerdiń birine álgi jergilikti qaıratkerlerimizdiń esimin aýystyryp, onyń ornyna Abylaı hannyń esimin berýge bolatyn edi ǵoı. Uly handy kóbirek dáriptep, urpaq aldynda ony ulyqtaýymyz kerek-aq. Abylaı handaı dara tulǵalarymyzdyń saýsaqpen sanarlyq ekenin umytpaıyq.Sondyqtan «Shymshahardyń úlken kóshesiniń birine Abylaı han esimi berilýi kerek», — degen el aǵalarynyń tilegi oryndy. Tıisti basshylardyń osyny eskerip, úsh ǵasyrlyq torqaly toıy qarsańynda babalar amanatyna adaldyq tanytsa degen tilektemiz. Shymkent qalasynyń bir kóshesine Abylaı han esimin bersek degen oı bizdiki.
Balqııa KÓMEKBAEVA, Ońtústik Qazaqstan oblystyq tilderdi damytý basqarmasynyń bastyǵy:
– Abylaı – qazaq memleketiniń tarıhyndaǵy asa kórnekti memleket qaıratkeri, onyń esiminiń Shymkent qalasyndaǵy úlken kóshelerdiń birine berilýin qoldaımyn. 2013 jylǵy 21 qańtarda Memleket basshysy onomastıka salasyndaǵy qarym-qatynastardy odan ári jetildirýge baǵyttalǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine onomastıka máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna qol qoıdy. Zań úsh aıdan soń qoldanysqa enedi. Jańa Zań talaptaryna sáıkes, bul usynysty halyq qoldap jatsa, qarsy emespin.
R.S.
Tarıhty durys, ádil qorytýdyń joly tarıhı tulǵalarymyzǵa degen qurmetpen úndesip jatsa kerek. Sebebi ulttyq rýhty qajetti bıiktikke kóterý úshin ult bolyp uıysqan shaqtaǵy ata-babalarymyzdyń janqııarlyq erligin qadirleýimiz kerek. Abylaı hanǵa qurmettiń ótken tarıhqa qurmet ekendigin esten shyǵarmaǵan abzal-aq…
