Aralbaı jyraý jyryndaǵy kóne sózder

Qazaq dalasynda eli alaqanyna salyp qurmettegen aqyn-jyraýlar, bı-sheshender, jyrshylar, óner sańlaqtary kóp bolǵany tarıhtan málim. Olardyń ǵajaıyp shyǵarmashylyq ómirleri búgingi kún turǵysynan alǵanda tereń zertteýdi qajet etedi. Ásirese, aqyn-jyraýlardyń tili, sóz qoldaný sheberlikteri áli de ashylmaı jatqan kenimiz ispetti. Solardyń biri HIH ǵasyrdyń ekinshi jartysy men HH ǵasyrdyń bas kezinde Mań­ǵystaý óńirinde ómir súrgen ataqty Aral­baı jyraý Ońǵarbekulynyń shyǵarma­shylyq murasy der edim. Aralbaı jyraý musylmansha oqyp, arab, parsy, shaǵataı tilderin erkin meńgergen, osy tilderdegi klassıkalyq ádebıetten tolyqtaı habardar, óz zama­nynyń saýatty, bilimdar adamy bolǵan.

Ol jóninde Súgir jyraýdyń:
Jetimek Jary Aralbaı,
Araby, túrki, parsynyń
Tilderin oqyp, taýysqan
Sáýlesi edi sharshynyń, –
dep sóz arnaýy tegin bolmasa
kerek.

Jyraýdyń tolǵaýlarynda dinı maz­mun­daǵy jáne poetıkalyq maqsattaǵy arab-parsy sózderiniń erkin qoldanylýy, má­­se­len qyzyl gúl men bulbul, reýshen sha­my, jarqyrap janǵan panar, mıýaly bal­qash kólder tárizdi shyǵystyq sóz saptaý úlgileriniń mol qory bar. Aralbaıdaı jy­raýlyq pen aqyndyq dástúrdi qatar us­tanǵan sóz zergeriniń poetıkalyq, tanymdyq áleýeti zor bolǵanymen, óki­nishke oraı, aqyn muralary óziniń za­man­das jyraýlarymen salystyrǵanda az saqtalyp otyr. Bul Aralbaı jyraý shyǵar­mashylyǵyn tolyqtaı tanyp, zer­deleı túsýge aıtarlyqtaı kedergi keltiredi. Degenmen, este joq eski zamandar­dan je­li tartqan jyraýlyq muralardyń qaı-qaısysy bolsa da bizge bútin kúıinde jetpegeni belgili.
Aralbaı jyraý óleń-tolǵaýlarynyń tili, qoldanǵan keıbir sózderi jappaı oqyr­man qaýymǵa túsiniksiz bolýy da múm­kin. Mundaı sózderdiń qataryna: alqa, ańla, aqpar, búkirjik, qylap, dúr, dúreý, ozal jáne t.b. sózder jatady. Olaı bolsa, bul sózder búgingi tilmen aıtqanda arhaızmge, ıaǵnı umytylǵan sózderge bara-bar. Olar tildik qazynamyzda saqtalyp qalǵan kóne túrkilik túbirler, Qazaqstannyń ba­tys oblystary turǵyndary tilin­de jer­gilikti erekshelik retinde qoldanysta bar sózder, ortaazııalyq túrki ádebı tiliniń áserimen tilimiz­ge enip, poetıkalyq maq­­sat­­ta qoldanyl­ǵan arab-parsy kir­me­leri, Mańǵystaý jyraýlyq dástúri tý­ǵyzǵan poetıkalyq oralymdar bolyp tabylady. Tómende solardyń birqataryna etımologııalyq, leksıka-semantıkalyq turǵydan sıpattama berip kórelik.
ALQA. V.V.Radlovta alqa sóziniń 3 túrli maǵynasy kórsetiledi: 1. kolo (sergı). 2. ojerele. 3. sobranıe, shodka (Radlov V.V. Opyt slovarıa tıýrkskıh narechıı. Spb. 1893-1911 S. 389).

Akademık Rábıǵa Syzdyq alqa sóziniń etımologııasyn jan-jaqty taldaı kelip, osy tulǵanyń erte kezeńde dinı sıpaty bolǵanyn aıtady: «Beıit basyna jınalǵan áıelder alqa quryp, qol ustasyp, aýyq-aýyq alaqan soǵyp, duǵa oqyp, ortany aı­nalyp júretin bolǵan, sony alqa dep ataǵan» [Syzdyq Rábıǵa. Sózder sóıleıdi. A.: Arys, 2004, 43-bet]. Q.Jubanov – Q.Iasaýıdiń «Hıkmet» eńbeginiń tiline ar­­nalǵan zertteýinde: «sopylardyń al­qa jınalysy kúni keshege deıin qazaq, qa­raqalpaq halyqtary arasynda keń taraǵan baqsylardyń alqa jınalysy sııaqty bol­ǵan. Tek aıyrmasy: ondaı alqada baq­sylar jyn shaqyrady, arýaq shaqyrady. Al Qo­ja Ahmettiń tolǵaýlaryna jınalatyn alqada Qudaıǵa ǵashyqtyq sezimin bildirý, dinı tárbıe arqyly qoǵam arasyndaǵy áleý­mettik qatynastardy tártipteý, adam­dardyń minez-qulqyn jónge salý nıetteri sóz bolyp otyrǵan» dep jazady [Jubanov Q. Qazaq tili jónindegi zertteýler. – Almaty: Ǵylym, 1999. 318-b.].

Sózdiń etımologııalyq dınamıkasyna úńilsek, bastapqy maǵynasy «dóńgelek, saqına, syrǵa» degendi bildirip, keıin aı­nala, dóńgelenip otyrýdy «alqalap otyrý» dep ataý qalyptassa kerek. Bastapqyda dinı rásimge qatysty alqalap otyrý salty keıin jyraý-jyrshylardy tyńdaıtyn ortanyń alqasy, sodan kelip, «májilis, toı, orta» maǵynasy shyqqan.
Mańǵystaý jyraýlaryndaǵy «alqala­ǵan áleýmet», «alqańa keldim eńmenip», «alqaǵa túsip kórinbeı», «alqaly jerde shapqandaı» qoldanystaryndaǵy «alqa­nyń» tórkini «jyr tyńdaıtyn top», «jyr­dy tyńdap baǵalaıtyn orta», jal­py «óner ortasy» maǵynasyna ıe bolǵan. Aralbaı balasyna arnalǵan joqtaýynda:
Tolyǵyp qaırat-aqylǵa
Alqada atyń jattalǵan, –
dese, ózin tanystyrýynda:
Adaıda “Bes júıriktiń” biri bolyp
Alqaǵa túsken jerde maqtalǵanmyn, –
deıdi.
AŃLA. E.V.Sevortıannyń sózdi­gi­ne súıensek, qarashaı-balqar, qyr­ǵyz, qa­zaq, noǵaı, qaraqalpaq, tatar, bashqurt, uıǵyr tilderinde a:ń/a:n: «sana kózi, es» [Sevortıan E.V. Etımologıcheskıı slovar tıýrkskıh ıazykov. – M.: Naýka, 1974. S. 767] uǵymyn beretin derbes sóz. Kóne túr­ki sózdiginde: ańa – «razýmet, ponı­mat»; ańla – «ponımat»; ańlaý – «obladaıýıı ponımanıem, razýmnyı» [Drevnetıýrkskıı slovar. – L.: Naýka, 1969. – S. 676] degendi bildiredi. Armıan jazýymen qypshaq tilinde XVI-XVII ǵasyrlarda jazylǵan «Dana hıkar sózi» jazba eskertkishinde de ań «oıla» etistigin bildiredi [Qudasov S. Armıan ja­zýly qypshaq eskertkishi «Dana hıkar sóziniń» tili. A.: Ǵylym, 1990. – 87-bet.]
Olaı bolsa, Aralbaı aqyn:
Alty jasta ańlanyp,
Aralastyń aqylǵa.
On jasyńda oı oılap,
On tórtte alqa aldynda
Topyraǵyń shashylǵan, –
dep alty jasynan oı oılap, sana kózi ashylýyn (Aralastyń aqylǵa…) meńzep otyr. Qazaq tilindegi ańsyz, ańqııý, ańyraıý tulǵalarynyń ortaq defınıııasy: «essiz, esinen aıyrylý» degendi bildiredi. Iaǵnı ań+la+n+ý – qazirgi ádebı til normasynda «belgili bolý» mánindegi ań+da+lý emes, kóne túrki tilindegi «aqylǵa kelý, túsinikti, zerdeli bolý» maǵynasyndaǵy ańlaný sózi. Qazirgi tilde «sana, es» maǵynasyndaǵy ań túbirinen jasalǵan ańla tulǵasy qol­danylmaıdy, jyr tilindegi kónelik belgi dep túıemiz.
AQPAR. Mańǵystaý óńirinde bıik shyńnan qulaı aǵatyn sýdy, bulaqty aqpar dep ataıdy. Jyraýlarda aqyn­dyq júıriktikti Qarataýdyń basynan qulaı aqqan, bógese, bóget bermeıtin adýyndy aqparǵa balaý kezdesedi. Aralbaı jyraý:
Aqpary ketse, arnanyń,
Aıdynnyń tolmas kemeri, –
dep aqparynan aıyrylǵan (sýy tartylǵan, ekpini qaıtqan) arna arqyly óziniń jalǵyz ulynan aıyrylǵan qaıǵyly, kúızelisti kúıin sýrettep otyr.
BÚKIRJIK.
Qatyqsyz kóje, qara shaı,
Búkirjik derti tabylǵan.
Mańǵystaý turǵyndarynyń aýyzeki til ereksheligin kóp zerttegen ǵalym S.Omar­­­bekovtiń eńbeginde búkirjik sózine «qurǵulaq aýrýynyń aty» dep túsinik be­rilgen (Omarbekov S. Qazaqtyń aýyzeki tilindegi jergilikti erekshelikter. A.: Ǵy­lym, 1965. – 120). Jalpy, búkirjik aýrýy­nyń belgileri qurǵulaq aýrýyna jaqyn bolǵanmen, jergilikti turǵyndar tilinde bú­kir­jik sózi kurǵulaq ataýynyń ornyna júre almaıdy. Munda eki aýrýdyń ataýy da qoldanylady. Búkirjik bolǵan adam boıyn jaza almaı, búkireıip qalady. Ol – uzaq ýaqyt aq (sút taǵamdaryn) kórmegende shal­dyǵatyn derttiń túri.
Búkirjik tulǵasy tildegi búkir syn esimine -jik – kóne morfemasynyń jalǵa­nýy­nan jasalǵan. -Jik morfema­synyń jýan va­rıantyn qubyjyq só­ziniń quramynda kezdestiremiz. Sol sııaq­ty «Jerden jik shyqty, eki qulaǵy tik shyqty» degendegi «albasty, jyn, shaıtan» mánin beretin jik sóziniń de biz den qoıyp otyrǵan -jik morfemasyna qatysy bar ma dedik. Olaı bolsa, búkir­jik sóziniń quramyndaǵy -jik morfemasynyń semantıkasynda «aýrý, bále-báter, albasty» uǵymdaryna qatysty mıftik sıpat jatýy múmkin. Jal­­­py, Aralbaı aqynnyń ózi de osy dert­­ke ushyraǵan. Oǵan jyraýdyń tolǵaý­laryndaǵy:
Eńbekteı basyp Arekeń,
Úıin áreń tapqanda…
Arqalap sordan shyǵardyń,
Halyqtyń bizdeı meshelin…

Men – músápir Aralbaı
Úıde jatqan mesheliń, –
degen joldardaǵy «eńbekteı basý», «meshel» sózderi dáıek bola alady.
DÚR.
Táýekel – erdiń isi-dúr,
Er isimen qor bolmas.
E.Jubanov dúr tulǵasyn túrik (osman) tilinde modaldylyq mán týǵyzatyn -dir affıksimen baılanystyrady: «Qazaqtyń halyq poezııasynda jıi ushyrasatyn dúr shylaýynyń túpki tórkini osy -dir affıksine qatysty bolýy tıis. Alaıda poezııa tilinde ol esimderge de tirkesip kele beredi. Batyrlyq dastandardaǵy:
Men, mendúrmin, mendúrmin,
Men de ózińdeı keńdúrmin, – bolyp aıty­latyn dúr óz aldyna leksıkalanyp ketken. Odan «dúrdeı», «dúrdııý» sekildi týyn­dy túbir jasalǵan. Teginde – dúr (-dyr/dir) tul­ǵasynyń esim sózge jalǵanyp aıtylýy túr­ki poezııasynyń áridegi nusqalaryna da tán bolsa kerek» degen qorytyndyǵa keledi (Jubanov E. Epos tiliniń órnek­teri A.: Ǵylym, 1978). Joǵaryda keltiril­gen kontekstegi -dúr shylaýy esim baıan­daýyshpen kelip sóılemdi aıaqtap, tııanaq­taýǵa qyzmet etedi ári kesimdilik maǵyna ústep tur. Túrki tiline tán -dyr/dir affıksi keıinnen kómekshi sózge (dúr), odan ári tolyq maǵynaly negizgi sózge (dúrdeı, dúrdııý) aınalýy múm­kin. Grammatıkalyq morfemanyń lek­sıka-grammatıkalyq morfemaǵa aınalý úderisiniń ortańǵy (ót­peli) satysy jyraý­lar poezııasynda, sonyń ishinde, oǵyztildi halyqtarmen kó­birek qarym-qatynas ja­saǵan Mańǵystaý jyraýlary tilinde saqtalyp qalǵan bolsa kerek.
DÚREÝ. Ǵalym Á.Nurmaǵanbetov Qazaqstannyń batysyndaǵy rý-taı­palardyń Altaı, Mońǵol tóńireginde ómir súrgen taıpalarmen tarıhı tamyr­lastyǵynyń tildegi kórinisin sóz etý ba­rysynda dúreý sóziniń etımologııasyna toqtalady: Dúreý «taraý, órbý» maǵynasynda Orta ǵasyr jazba eskertkishteri tilinde kezdesedi: X ǵa­syrdaǵy jazýlarda: tory – «proıshodıt, rojdatsıa». XVI ǵasyrdaǵy «Nehdjýl-Feradıs» qoljazbasynda –tvorıt (Iakýb Kemal. Tıýrko-tatarskıı rýkopıs XIV v. Nehdjýl-Feradıs» Sımferopl. 1930. 20). Rabǵýzıdiń «Paıǵambarlar tarıhynda: torat- tvorıt (Malov PDP M-L. 1951). Túrkmen, qaraqalpaq tilderinde de osyn­daı ma­ǵynada qoldanylady. Altaı tóńiregi jáne odan ári túrik halyqtarynda keń taralǵan. Iakýttarda: togo – rodıtsıa, pro­ıs­hodıt ot kogo, týva-kıjılerde toro «rodıtsıa», týva tilinde – tóreg: 1. «rodstvennık». 2. «rodovoı», hakas tilinde: tóri – «rojdatsıa». Mońǵol toby tilderinde: mońǵ. «torol» – týý, qalmaq: tórh – «rodıt», býrıat (mońǵol govory) túról – «rodstvennık» dep atalǵan. Iaǵnı «tóró» sózi túrki-mońǵolǵa ortaq sóz. Kazaq tilindegi dúreý, tórkin sózderi «tóró»-men tamyrlas» (Nurmaǵanbetov Á. Qazaq tili govorlarynyń batys toby. A.: Ǵylym, 1965. – 32-bet).
Aralbaı jyraýda:
Jaralǵaly jan bolyp,
Dúregeli san bolyp.
Jurııat bolyp dúredik,
Áýelde jalǵyz Adamnan
Bir terekten kógerip,
Butaǵymyz kóbeıip
Jer jıhanǵa taralǵan.
Al Qashaǵan jyraý:
Atamyz – Alshyn, Qydýar,
Údireppiz tórt baladan, –
dep dúreýdiń ekinshi bir tulǵasy «údireýdi» qoldanady. Osyndaǵy dúreý de, údireý de – bir sóz. Durysy dúreý bolýy kerek, al dúreýdiń údireý bolyp ta aıtylýy (aýyzsha sóıleýde, jyraýlar tilinde) tildegi meta­teza qubylysy (d jáne ú). Mańǵystaý jyraý­laryndaǵy maǵynasy: «taraý, ósip-óný, kóbeıý» degendi bildiredi.
OZAL. Túsindirme sózdikte Mańǵystaý turǵyndary tilinde kezdesetin dıalektilik erekshelik retinde kórsetilgen [QTTS. A.: Ǵylym, 1974. – 7-tom. 78-bet].
Aralbaı jyraýda:
Tebirenip terdik yrzyqty,
Buıyrǵan áýel-ozaldan.
Jalpy, ozal sózi kóne túrki tilinen qal­ǵan taıpalyq dıalekt. M.Qashqarı, J.Balasaǵunı eńbekterinde «erte, buryn­­ǵy» maǵynasyndaǵy oza sózi bar [Drev­ netıýrkskıı slovar. – L.: Naýka, 1969. – S. 375]. Kýman tiliniń sózdiginde de ozaý – «ótken is» maǵynasynda [Qurysh­janov Á., Jubanov A., Belbotaev A. Ký­mansha-qazaqsha jıilik sózdik. Almaty, 1978. – 103-bet].
Ozal sóziniń túbirin oz etistigimen baı­lanysty qaraǵan durys. Sebebi aýyspaly maǵynasynda ozý – «dúnıeden ótý» nemese «zamany ótý» degendi bildiredi. Nemese oz etistiginiń «ozý, budan buryn, bunyń aldynda bolyp ketý» degen qımyldyq máninen «bunyń aldyndaǵy, burynǵy, ótken» degen mezgildik máni týyndap qalyptasýy múmkin.
Murat aqyn bul sózdiń azal varıantyn qoldanady:
Adyra qalǵyr bul qonys,
Qaıyrsyz eken azaldan [Alqalaǵan áleýmet. A.: Jazýshy, 1991. – 107-bet].
Qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde osy sóz: «Azalda – «ázelde», aýyzeki tildegi qoldanys dep berilgen [I tom, 895 bet]. Biz azal sózin ozal tulǵasynyń fonetıkalyk varıanty dep túsinemiz.
ZYBANNAN UShQYNDAP ShYǴÝ.
Aralbaı aqynda:
Qaıǵy tolsa qalybyńa,
Ushqyndap shyǵar zybannan, –
degen joldar bar. Osyndaǵy qalybyńa qaı­ǵy tolý da, zybannan ushqyndap shyǵý da kórkem kesteli ári maǵynalyq oralymy kúrdeli tyń frazeologızmder. Aldymen aıtarymyz, qalyb sózin arab tilinen engen ádettegi qoldanysymyzǵa etene, – «bir nárseniń turaqty kúıi» nemese «bir zatty jasap shyǵarý úshin qoldanylatyn úlgi» degen maǵynalardy beretin qalyp sózimen shatastyrýǵa bolmaıdy. Bul jerdegi qalyb – arabtyń háláb – «júrek» degen sózi [Ba­ranov H.K. Arabsko-rýsskıı slovar. —M.: Rýsskıı ıazyk. 1984. S.349]. Eger al­dyńǵy maǵynadaǵy qalyp sózi bolsa, «qalybynan qaıǵy assa» túrinde bolý kerek edi (Aýyspaly maǵynalarynda «qalypqa tolmaıdy», «qalypqa keledi» nemese «qalpynan asady»). Sondaı-aq qalyb sóziniń atalǵan tirkes quramynda úshinshi, ıaǵnı beıtarap jaqta qoldanylmaı, II jaqta qoldanylýy (I-jaqta qoldanylsa da solaı) qalybyńa qaıǵy tolý dep «júregińe qaıǵy tolýdy» aıtyp otyrǵanyn kórsetedi (qalyp – abstrak­tili, jalpylama uǵym, júrek (haláb) – naqty zat, onyń ústine, adamnyń dene múshesiniń ataýy).
Sáttiǵul jyraýdyń qoldanysynda da bar:
Qalybymda tolǵan qaıǵym kóp,
Kóńilimniń qoshyn ketirgen [Amanat. A.: Erdáýlet, 1996. – 143-bet].
Zybannan ushqyndap shyǵý degen tir­kestiń poetıkalyq máıegi zyban sózi­niń semantıkasyna baılaýly. Zyban – par­synyń 1) til, 2) sóz, áńgime de­gen­­di bildiretin sózi. Bastapqy zat­tyq maǵynasynan (aýyzdaǵy til) abst­rak­­­­ııalanyp, túrlishe aýyspaly, poe­tıkalyq maǵynaǵa ıe bol­ǵan, oǵan mysal retinde parsy tilinde zban sózinen týyp qalyptasqan birneshe tulǵalardy keltirýge bolady: zban nur – «til, sóıleý, áńgime, sózsheń, sheshen»; zbandan – «aqyn, birneshe til biletin adam»; zbandaran – «kóp sóıleıtin myljyń»; frınzban – «ótirikshi, sýaıt» [L.Z.Býdagov «Sravnıtelnyı slovar týreko-ta­tar­skıh narechıı. S-Peterbýrg, 1871. – I tom. – S. 603].
Mańǵystaý aqyn-jyraýlar tilinde «ún, jyr, áýen, áýez» maǵynalaryn beretin poetıkalyq qoldanys retinde kezdesedi:
Qaıǵy tolsa qalybyńa,
Ushqyndap shyǵar zybannan (Aralbaı);
nemese
Áleýmet tursa antalap,
Ortańyzda otyryp
Tarqataıyn qumardan (Izbas Esimuly).

Qyzylorda oblysynyń Aral aýda­nynda zyban urý tirkesi «álek salý, aıǵaı shyǵarý» [QTTS 139] degen maǵynada qol­danylady. Sonda qaıǵy tolsa qalybyńa, ushqyndap shyǵar zybannan – «júrekke tolǵan qaıǵy tilmen, únmen qaıǵy-qa­siretti, sherli jyr bolyp syrtqa shyǵady» degen uǵymdy beredi. Syrtqa jaı shyq­paıdy, ushqyndap shyǵady. Osy jerde joǵarǵy kerneýli toq jińishke symnyń boıyna syımaı jarq-jurq syrtqa shyǵyp, otty ushqyn shashatyny kózge elesteıdi. Júregin qaıǵy-qasiret qamaǵan aqynnyń tili de ótkir, jyry da barynsha qaraly, qaıǵyly.

QALAL.
Izdep kelsem basyńa,
Atańa sálem bermediń.
Qalaldan bolǵan asylym,
Aıyrylǵan bizden jónderiń (Aralbaı «AB» 186).
Parsy tilinde tulǵasy qalalǵa jaqyn­daıtyn eki sóz bar: helal – «zańdy ruqsat etilgen», hálal – «týǵan aıdaı, taza, pák» [Islam Jemeneı Parsysha-qazaqsha já­ne qazaqsha-parsysha sózdik. A.: Sanat, 1994. – 267-bet]. Uıǵyr tilinde halal – «adal» degen sóz (Ýıgýr.rýss.slov.). S.Naqysbekovtiń kórsetýinshe, ádebı tildegi adal sózi Qazaqstannyń ońtústik govorynda alal bolyp aıtylady [S.Naqysbekov Qazaq tiliniń ońtústik govorlar tili. A.: Ǵylym, 1982 – 15-bet]. Keltirilgen kontekste qa­lal sózi «jańa týǵan aıdan jaratylǵan» nemese «taza adal, páktikten jaratylǵan» maǵynasynda alynyp tur. Qazirgi kúndelikti qoldanys­taǵy adal sóziniń túp-tórkini parsynyń «týǵan aıdaı taza pák, zańdy» maǵynalaryn beretin helal nemese hálal tulǵalarynan shyqqan. Oǵan dálel jyr tilinde saqtalyp qalǵan qalal sózi.
QULDANÝ. Bul tulǵa u/o, o/u alma­sýyna ushyrap, ádebı normadaǵy qoldaný sózine balama túrde qazaq tiliniń batys govorynda kezdesetin dıalektızm retinde túsindirilip júr. Biraq ádebı tildegi qoldaný sózi qol túbirinen shyqsa, quldaný – qul túbirinen shyqqan bolýy kerek, óıtkeni munda «paıdalaný, tutyný» maǵynasynan góri «menshikti etý» uǵymy basymdaý. Aıtalyq, Aralbaı aqyn:
Jıyrma bes jyl quldanyp,
Qyzyǵyna qolym sermedim, –
degeninde balasyn jıyrma bes jyl menshik­tep, qyzyqtaǵanyn aıtsa,
Dáýittiń uly Súleımen,
Aspan men Jerdiń arasyn,
Patsha bolyp quldanǵan, –
dep, eldi ıelenip, bıleýdi aıtyp otyr. Son­da ádebı normadaǵy qoldaný sózi men dıalektilik erekshelik retindegi (sonymen birge jyr tilindegi) quldaný tulǵalary bir morfemanyń (qol, qul) eki túrli morftary emes, árqaısysy derbes morfemalar bo­lýy kerek. Osyǵan uqsas tildik qubylys Mańǵystaý dıalektisine tán uqsatý jáne oqsatý tulǵalarynan da baıqalady. Mysaly, Sáttiǵul:
Shaıyryń jaqsy kóredi,
Oqsaýly baıraq alǵanyn, –
dep oqsaýly baıraqty – «durys, kelisti júlde» degen maǵynada qoldanǵan. Al Mańǵystaý óńiriniń aýyzeki tilinde oqsaý, oqsap qalý, oqsatty sózderi «kelisi kelý, kelisti» degen jaǵymdy maǵynasyna qara­ ma-qarsy «qatty japa shektirý, búldirý» degen maǵynada da qoldanylady (ol muny oqsatqan eken).
MURADY, MURALY.
Baıraqty jerde kúresip,
Talaıdyń attap basynan,
Budan da bitti muradyń.

…Sen dúnıege kelgende,
Bolynyp edi muralym.
Bermese Alla qaıyryn,
Men murattan aıyrylyp,
Tarqady qoldan quralym.

Belimdi myqtap tańǵandaı,
Bolyp otyr búgin muradym.
Mańǵystaý turǵyndarynyń tilinde: muraly berý, murady bolý tirkesteri «aıtqany bolý, degenine jetý» máninde qoldanylady. Qalypty qoldanystaǵy murat, muratyna jetý tulǵalarynan múlde alshaq ketpese de, maǵynalarynda reńktik aıyrma bary baıqalady.
QYLAP.
Qospasyz naǵyz altynym –
Tońǵa salsa tosyrqap,
Qaıtpady seniń qylabyń.
Osy "qylap" sózi altyn, kúmis, bolattan jasalǵan asyl buıymdardyń jarqyldaǵan, kóz qaryqtyrar sulýlyǵyn, muqalyp, maıyrylmaıtyn beriktigin sýretteýde qoldanylatyn poetıkalyq tulǵa bolsa kerek. Nurym jyraý sulý qyzdyń beınesin:
Aq júziń aq kúmistiń qylabyndaı,
Moıynyń samaýrynnyń sylabyndaı, – dep sýretteıdi.
JOSPAL (JOSPALDAÝ).
Artyma úsh jyl qarap jaltaqtadym,
Aıtar dep oqıǵany jas baldarym.
Jas baldar oqıǵany aıtpaǵan soń,
Azyraq tyńdasańyz jospaldadym.
Jospal sózi – josy, josyl, josyq ne­gizderimen túbirles. Atalǵan tulǵalardyń taǵy bir nusqasy – josyn – Alpamys batyr jyrynda bar:
Bereıin saǵan osyny,
Aıýan tilin ańǵarar
Sózińniń jota-josyny.
R.Syzdyqtyń eńbeginde josyn sózi «sózdiń jóni», «jón, ret, tártip, «ádet-ǵuryp, salt» maǵynalarymen túsindiriledi (Syzdyq Rábıǵa. Sózder sóıleıdi. A.: Arys, 2004. – 83 b.).
Eldiń basynan ótken oqıǵany jyr tiline túsirmes buryn Aralbaı aqyn tyn­daýshysyna sóz arnaıdy: Bir kezde «dýdy kórse dúsirletken dúldúl» bolǵa­nym­men, endi jas ulǵaıyp, «arnasy qaıtqan da­rııadaı taýsyla bastaǵan shaqta amalsyz jyrlap otyrmyn. Oqıǵanyń josyǵyn aıtyp otyrmyn» deıdi.
Sáttiǵulda:
Mundaı etken isińniń,
Ete almas eshkim jospalyn, –
túrinde qoldanylǵan. Olaı bolsa, jos­pal sózi de «áńgimeniń jóni, reti» maǵy­na­syn­daǵy týyndy zat esim.
EŃSESI KETKEN JÚIRIK.
Eńsesi ketken júırikpin,
Eriksiz shaýyp bulanǵan.
Jyraý óziniń jalǵyz balasynan aıyry­lyp, qaıǵymenen zar tókken qalpyn eń­sesi ketken júırik obrazymen beredi. Ádebı normada eńsesi túsý («kóńil-kúıi bolmaý, qaıǵyrý, júnjý») tirkesi bar. Eńse sóziniń derbes, negizgi maǵynasy kóne túrki eskertkishteri tilinde de, týystas túr­ki tilderinde de «jelke, moıyn, eki jaýyrynnyń arasy» maǵynasynda [Qazaq tiliniń qysqasha etımologııalyq sózdigi. «Kodeks kýmanıkýstiń jıilik sózdigi», t.b. sózdikter boıynsha] V.V.Radlovtyń [718-bet], E.V.Sevortıannyń [Etımologıcheskıı slovar tıýrkskıh ıazykov. – Moskva: ­Naýka, 1974. – 190 b] sózdikterinde de negi­zinen osy maǵynasy kórsetilgen. Sevortıan eńse sóziniń «kúsh, qaırat» degen aýyspaly maǵynasyn da beredi.

Aralbaıdaǵy eńsesi ketken júırik tir­ke­siniń maǵynalyq astarynda osy aýys­paly máni jatýy múmkin. Nemese bul jer­­de eńse sóziniń sózdikterdegi maǵynasy emes, onyń ýaqyt ótýimen umytyla basta­ǵan bastapqy ishki formasy, ishki máni tirkestiń poetıkalyq maǵynasyna negizge alynsa kerek. Sebebi eńsesi ketý aldymen adamǵa emes, júırik atqa qatysty alynyp tur (adamdy júırik atqa uqsatý – ekinshi orynda). Bunda «muqalý, shabysynan jańylý, boldyrý» degen obrazdy maǵyna bar. Tulpardyń jelkesindegi jaly onyń myqtylyǵynyń belgisi. Jaly ketken júırik shaba almaıdy. Soǵan qaraǵanda osy tirkestegi eńse sózi «attyń jelkesindegi jaly» máninde alynbady ma eken degen oı keledi.

Nurym Shyrshyǵululynda:
Báıgeden kelgen boz shubar,
Muny kórkem kórsetken.
Quıryǵy menen jal bolar,
Jal, quıryqtan aıyrylsa,
Shubar sholaq taı bolar [Alqalaǵan áleýmet. 68-bet], – degen joldar bar. Osynda «boz shubardyń» quıryǵy men jaly onyń syrtqy kórkem­diginiń ǵana emes, báıgeden kelgen júırik­tiginiń, myqtylyǵynyń da belgisi, kepili bolyp tur. Báıgeden keler boz shubar men shubar sholaq taıdy salystyra qaraǵanda buǵan kóz jetkizýte bolady.
Al Aralbaı aqynnyń:
Eńseme tústi aýyr júk,
Tarta almaı júkti zorlandym, –
degen joldaryndaǵy eńsege aýyr júk túsý­diń «basyna qaıǵy túsýdi» beretin obrazdy uǵymyna eńseniń «jelke, moıyn» maǵynasy negiz bolyp tur.
ShARShY. Qaýma, qurma, alqa sózderi sııaqty jyraýlar tilinde «jyr tyńdaýǵa jınalǵan top, óner ortasy» degen maǵynada jumsalatyn poetıkalyq tulǵa. Aqtan jyraýda:
Májilisti jerge kelgesin,
Táńirim jel sóz bergesin,
Tartpaıyn basym sharshydan
nemese:
Sheshendiktiń belgisi,
Alqaly top-sharshyda.
Áleýmetti ıirip,
Úgit aıtqan termeden.
[Jyr darııa. Aqtaý, 1995. – 155-156-bet].
Aralbaı jyraý sharshy sózin «ba­syna is túsý, basy talaýǵa túsý» degen emo­ıonaldy-ekspressıvti reńkte qolda­nady:
Zamandas aǵam, Qasheke-aı,
Men – qanaty synǵan qarshyǵa.
Qanatynan aıyrylsa
Qarshyǵa túser sharshyǵa.
Qasheke-aý, «óleń aıt» dediń,
Bizdeı bir ǵarip-jartyǵa.
Aralbaı jyraý – aýyzsha poe­tıka­lyq mekteptiń ókili. Aýyzsha avtorly poe­zııa­daǵy ýaqyt talqysyna kónbeı, «qa­taryn joǵaltpaı», jyraýdan-jyraýǵa, jyrshydan-jyrshyǵa estafetadaı berilip kele jatqan jádiger sózder jyraýlyq poezııanyń kór­kemdigin berýde ózindik orny bar poe­tızmder bolyp sanalady.
Mundaı tildik jádigerlikterdiń aýyzsha poezııa tilinde umytylyp ne ózgertilip, bolmasa túsip qal­maı, saqtalyp jetýine birneshe faktorlar sebep bolýy múmkin. Jyraýlyq dástúr arnaıy mektep bolyp qalyptasqan, ǵasyrdan-ǵasyrǵa halyqtyq mura retinde maqsatty túrde jalǵasyp kele jat­qan ulttyń mádenı qory, rýhanı baılyǵy bolyp esep­teledi. Óner jolyna túsken adam urpaǵyna materıaldyq baı­lyqty emes, sóz baılyǵyn mura etýdi kó­bi­rek maqsat tutqan. Sol úshin arnaıy shákirtter tárbıelenip, óner ortasynyń synynan ótkizilgen. Qazaq halqy óziniń ata tek shejiresin qalaı qasterlep, saqtasa, sóz ónerin de solaı kıe tutyp saqtaǵan.
Jyraýlyq mektepter jyr mazmuny men maqamyn urpaqtan-urpaqqa qaster­lep jetkizýmen qatar, «jyrdyń kórkem kestesin» de buzbaı keıingige jetkizýdi qat­ty qadaǵalaǵan. Buǵan jyrdy jetkizý­shilerdiń óz kásibine adaldyǵymen qatar ózindik erekshe qabileti de úlesin qosqan deı alamyz. Mundaı kóne ne kirme, poetıkalyq maqsattaǵy sózder qarapaıym tyńdaýshyǵa túsiniksiz bolyp kóringenmen, sol jyrshylyq mekteptiń ókili úshin (dástúrdiń jalǵastyǵy mezgilge baǵynbaıdy) poetıkalyq dástúrli, túsinikti sóz bolýy da múmkin. Sebebi jyr­shylyq tanymǵa tán mentaldyq bilim, dúnıeniń tanymdyq beınelenýi jyraýlyq úrdis úshin ortaq bolýy kerek. Onsyz keıingi jyraýlar men (Sát­ti­ǵul, Ybyraıym ahýn, t.b.) aldyń­ǵy tolqyndardyń (Abyl, Nurym, Qalnııaz, t.b.) arasyndaǵy poetıkalyq «shynjyr» úzilgen bolar edi.

Bıbaısha Nurdáýletova,
fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor,

Sh.Esenov atyndaǵy Kaspıaı memlekettik

tehnologııalar jáne ınjınırıng ýnıversıteti,

Aqtaý.

«Ana tili».

Facebook - парақшамызға жазылыңыз!

YouTube - арнамызға жазылыңыз!

Instagram - парақшамызға жазылыңыз!

VK - тобымызға жазылыңыз!

Telegram - арнамызға жазылыңыз!

OK - парақшамызға жазылыңыз!

Twitter - парақшамызға жазылыңыз!

LinkedIn - парақшамызға жазылыңыз!

Басқалармен бөлісе отырыңыз