Qazaqtyń mańdaıyna bitken týma talant, Qazaqstannyń eńbek sińirgen artısi Jánibek Kármenov pen Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Qurmet» ordeniniń ıegeri Jarqyn Shákárim — bozbala sátten óner jolyn qatarlas bastaǵan, kóp jyldar boıy aralary ajyramaǵan adal dostar. Ókinishke qaraı, ajal quryǵy ánshiniń qadamyn alysqa jibermedi.
Biraq ózi ketkenimen kózindeı bolyp artynda mol murasy qaldy. Án qorjynyn aıtpaǵanda, tutynǵan turmystyq buıymdary bir tóbe. Solardyń biri — Jánibektiń kúmis shaqshasy. Bul jádiger memlekettik murajaı qoryna ótpese de, Jarqyn Shákárim jeke muraǵatynda kóziniń qarashyǵyndaı saqtap otyr.
Osy ýaqytqa deıin dara daryn týraly ártúrli zertteýler jasalyp, kitaptar jaryq kórdi. Degenmen bul áńgime óner ıesiniń azamattyq qyryn asha túsedi degen oıdamyz.
Jarqyn aǵanyń aıtýynsha, Jánibek Kármenov óz ortasynda án aıtyp, seıil qurǵanda áńgimesin nasybaı ata otyryp, tuzdyqtaǵandy jaqsy kóredi eken. Ol kúmistelgen múıiz shaqshasyn belbeýdegi teriden jasalǵan qorabynan alyp, alaqanǵa salǵanda, aınalasyndaǵylar beıne bir burynǵynyń sal-serilerin kórgendeı tańǵalatyn kórinedi. Nasybaıdy asa bir oıly qalyppen, babyn keltirip atatyn sańlaqtyń qolyndaǵy shaqshasyna talaılar qyzyǵa qarapty. Qasynda kúnde júrgen Jarqyn aǵa da Jánibektiń ózi qatty baǵalap, qasterlep ustaıtyn buıymyn op-ońaı syılaı salady dep kútpegen kórinedi.
- Men konservatorııada, ol estradalyq-ırk ýchılıesinde oqyp júrgen kez edi. Dombyrada kúı tartatyn ónerimdi qatty syılaıtyn Jánibek bir kúni meni qazaq artısteriniń qara shańyraǵy «Qazaqkonertke» shaqyrtyp jatqanyn aıtty. Barsam, sol ýaqyttaǵy dırektor Asylǵazy Bekbaev pen qazaqtyń áıgili ánshisi Júsipbek Elebekov tosyp otyr eken. Júsekeń salǵan jerden «Álgi Jánibektiń aıtqany senbisiń, káne tart dombyrańdy» dedi.
Ustazym Saparjan Torsyqbaev úıretken Qytaı qazaqtarynyń ıyqtan asyryp tastap, aınaldyryp tartatyn «Arnaý» kúıin jáne 1967 jyly Qaraǵandy óńiriniń kúıshisi Aqqyz Ahmetova apamyzdyń tikeleı ózinen qaǵyp alǵan Táttimbet kúılerin oryndadym. Sálden soń Júsipbek Elebekov rızalyq keıippen meni toqtatyp, basqa da ónerpazdarmen birge óziniń gastroldik saparyna qosatynyn basqadaı da tapsyrmalary bolatynyn shegelep, meni óziniń qaramaǵyna aldy. Osylaısha Jánibektiń yqpalymen qazirgi zaman tilimen aıtqanda «kastıngten» ótip, Júsipbek aǵamyzben tórt jyl boıy el araladyq.
Bir qyzyǵy, Júsekeń jolǵa shyqqanda kıim-keshek salǵan qorjyny men dombyrasyn alyp júrýdi tek maǵan tapsyratyn. Barǵan jerimizde unnan jelim jasap, konert afıshasyn kóshe-kóshege jelimdeımin. Keshkilikte «Júsekeńniń ánin tyńdaımyz, Júsekeńdi kóremiz» dep, aǵylǵan jurtty esikten kirgizip, bıletterin tekseretin jyrtýshy da men bola qalamyn. Sondaıda jaryqtyq rıza bolyp «Ana elgezektiń sahnaǵa shyǵatyn ýaqyty bolyp qaldy, shaqyryńdar» dep habarshy jiberetin. Ondaıda sahnaǵa júgirip shyǵyp, kúı oryndap ta úlgeremin. Júsekeń konertten soń da janynan meni qaldyrmaıdy. Túneıtin sátte aıaq-qolyn, jon-arqasyn ýqalatady. Ózi bıikteý, mamyq tósekke jaıǵasqandy durys kóretin. Men «áı, bala» degende atyp turýǵa yńǵaılanyp, tómenge, kıizge jaıylǵan jaıma tósenishke búktelip jata ketetinmin.
Sodan ne kerek, bir kúni Shý stansasyna jetkende, konservatorııadaǵy kúzgi oqýym bastalýǵa taıap, tyqyrshyp, mazam ketti. Osy kúıimdi oǵash kórgen Júsekeń «Káne, aıt, ne bolǵanyn» dedi. Abyzdaı danalyǵy bylaı tursyn, Júsekeńniń kózi ótkir bolatyn. Bet-júzine týra qaraı almaı, ádetke salyp, kibirtikteı, basymdy sıpaı berdim. Aýzyma sóz túspeı, abdyrap qaldym. «Shybyndaǵan at sııaqty basyńdy ızep, kekilińdi sıpaı bermeı, aıtsańshy ne bolǵanyn. Til bar ma, sende» dedi qabaǵyn túıip. Bul joly daýysy tipti qatqyl estildi.
«Júseke… konservatorııa… Almaty… oqý….» dedim úzip-julyp. Aýzyma «erteń» degen taǵy bir sóz qosa ilindi. Shyndyǵyn aıtsam, mende Júsekeńe degen tikeleı sóz bolmaıtyn. Ol kisi únemi ózi sóıleıtin. Men basymdy ızep, aıtqanyn áp-sátte oryndaýǵa yńǵaılanatynmyn. Sonymen is bitetin. Aramyzda qalyptasqan osy qasıetterdi tárbıe sanaıtyn, baǵalaıtyn.
Júsekeń mán-jaıdy uqqan soń, biraýyz sózge kelmeı, ákelik qamqorlyqpen janashyrlyq tanytty. Ózi vokzalǵa ertip kelip, poıyzǵa bılet áperip, qımastyqpen Almatyǵa shyǵaryp saldy. Qoshtasar sátte kúmis saǵaty bar edi, sony tós qaltasynan alyp, «mynaý, ózińe arnaǵan syılyǵym bolsyn» dedi. Án aıtqanda mańdaı terin súrtip júretin, qaltasyndaǵy oramalyn alyp qolyma jáne ustatty. Sonymen, poıyz jyljı berdi. Kózine jas uıalap muńaıǵan qalpy Júsekeń qalyp qoıdy, — deıdi ótkenge kóz jibergen óner zertteýshisi.
Keıin Júsipbek Elebekov syılaǵan sol saǵatty Jarqyn aǵa Jánibekke beredi. Onyń da úlken sebebi bar.
1980 jyly Jarqyn Shákárim «Óner» baspasynan páter alady. Jaqsylyq habardy estip, kóship-qoný jumystaryna qolǵabys etýge qýanyshy qoınyna syımaǵan Jánibek jetedi. Týra óz úıine kirip jatqandaı janyn salyp júgirip, 8 qabatqa júk tasyp, on ret shyǵyp, on ret túsedi. Onysymen qoımaı, shyp-shyp shyqqan terin súrte turyp, «páter alǵanyńa syıym bolsyn» dep kúmis shaqshasyn syıǵa tartady. Arasynda «nasybaı atýdy úıren» dep ázildep alady.
Buǵan qatty rıza bolǵan Jarqyn aǵa týmasa da týǵanyndaı bolyp ketken dosyna «Júsekeńniń kózi ǵoı» dep, ánshi syılaǵan saǵatty usynady.
- Qýanyshyńa ortaq, qınalǵanda demeý bop júrgen osyndaı janashyr dostan ne aıaýǵa bolady?! Júsekeńniń saǵaty Jánibekte júrse ne aıyby bar?! «Júsekeńnen — Jarqynǵa, Jarqynnan — Jánibekke jetken tábárik bolsyn» dedim. Bul sózime jaýap retinde Jánibek saǵatty syp etkizip, tós qaltasyna súńgitti de jiberdi, — deıdi Jarqyn Shákárim.
Eki azamattyń aınymas dostyǵynyń taǵy bir belgisi — 1971 jyly túsken sýret. Birde Jarqyn aǵa ánshi Jánibektiń mılıııa formasyn kıip alǵanyn kórip, óz kózine ózi senbeı turyp qalady. Istiń mánisin túsinbegen áriptesine de bireýin kıgizedi. Sóıtip, toıǵan qozydaı tompıǵan ekeý aıaq astynan tártip saqshysy bolyp shyǵa keledi.
Keıinnen belgili bolǵandaı, Qazaq SSR Ishki ister mınıstri Shyraqbek Qabylbaev Jánibekti osy mınıstrliktiń án-bı ansambline qyzmetke alyp, páter bergen eken. Sol qurmetti aqtaý úshin birer jyl Jánibek Kármenov ánshi-mılııoner, Jarqyn Shákárim kúıshi-mılııoner atanady.
1971 jyldyń 31 qyrkúıek kúni túsirilgen fotosýret syrtyna Jánibek «Jáke! Ekeýimiz pogonǵa qyzyqqan emespiz ǵoı, mynaý basqa túsken ýaqyttyń bir belgisi retinde eskertkish bolsyn, saqtaıyq» dep qoltańbasyn qaldyrady.
«Jánibek Kármenov shyn mánindegi halyq súıispenshiligine bólengen adam ǵoı. Búgingi qazaqtyń árbiriniń óz Jánibegi bar. Ózinshe áńgimeleıdi. Al meniń Jánibegimniń shaqshasy men fotosýreti janyma ottaı ystyq, kıedeı qasterli» deıdi kúıshi.
Qanshaıym BAIDÁÝLET, «Aıqyn».
