«Aranjannyń shalqymasy» bolsa, Aranjan batyrdyń jaýdy jeńip kele jatqandaǵy kóńil-kúıine arnalypty…».
A.Seıdimbek.
(«Qazaqtyń kúı óneri». 426-bet).
Abyldyń bul kúıi keıbir jazbalarda «Árenjannyń shalqymasy» dep atalǵan. Al negizinde, durysy, Mańǵystaý shejirelerinde – «Aranjannyń shalqymasy» dep aıtylady.
Bizdiń qarııalardyń aıtýynsha, kúıdiń tarıhy bylaı bolyp keledi.
Kúnniń sýytqan kúz, qys aılarynda Mańǵystaý oıynda bolyp, alty aı jazda Oımaýyt – Jeltaý baryp, Jem jaǵalap jaılaıtyn Adaı aýyldaryn Hıýa qaraqshylary toryp, keıde barymtalap ketetin. Biraq olar kóp uzamaı-aq, sol shapqynshylyqtarynyń sazaıyn tartyp, opyq jeıtin. Sebebi, Adaı batyrlary ony estigennen keıin ókshelep baryp, talqandaryn shyǵaryp, «Sen qylǵanǵa men qyldym» degendeı, óz maldaryna olardyń maldaryn qosa aıdap, qyz-kelinshekterin jınap qaıtatyn.
Aýyldardy qorǵap, kek alatyn aıbyndy batyrlardyń biri – Adaıdyń Jemeneı Oljashy rýynan Aranjan edi. Ol – óte ádil, kúshine senip, eshkimge qııanat jasamaıtyn, kerek jerinde kómekke daıyn turatyn er edi. Kóńili keń darııa, telegeı teńizdeı bolatyn. Zamandas dosy kúıshi Abyl Taraquly ony jaqsy biletin, ár kez onyń aq peıilin, jarqyn júzin jáne keremet qaıratyn qurmet tutatyn. Hıýa handyǵynyń qaraý shapqynshylary «Óletin bala molaǵa qaraı júgiredi» degenniń kebimen birde Aranjannyń aýylyn ol joqta barymtalaǵan. Aranjannyń asqan batyr ekendiginen habardar hıýalyqtar bul onyń aýyly ekenin bilmegen. Aranjan kelse, aýyly opyr-topyr. Qany qaınaǵan Aranjan dereý qaıta atqa qonypty. Úzeńgiles ataqty batyrlarǵa habar bermeı-aq, óz sarbazdaryn ertip júre bergen.
– Ózimiz-aq olardy jáýkemdermiz, – dep árýaqtarǵa sıynyp, attanypty. Ústirttiń dóńinen Besqalaǵa qular jerde qaraqshylardy qýyp jetip, urys salady. Almas qylysh sýyryp, naızamen túırep, astamsynǵan dushpannyń pıǵylyn sý sepkendeı basady. Qaraqshylar ólgeni ólip, ólmegeni qashyp, jan saqtaǵan. Sol tóńirektegi qaraqshylardyń maldaryn jınap aıdap, aýylyndaǵy jas qyz-jeleńdi qosaqtap, qaıta aýylyna qaraı jol túzeıdi. «Qarash qazǵan» qudyǵynyń basyna kelip, aıaq sýytyp, azyqtarynan dám tatyp, tynyǵady. Osy sátte arttarynan shaýyp kele jatqan bir qara kórinedi. Qýǵynshy deýge jalǵyz atty. Qarýy da joq. Kózsiz erlikpen basyn ólimge tigip kele jatqany nesi? Sarbazdardyń biri ony shaýyp tastaýǵa umtylyp edi, Aranjan toqtatyp, ózi aldynan shyǵyp, jón surady.
– Kimsiń? Bul ne júris? Jaý deýge boıyńda bes qarýdyń biri joq.
Jigit atynan domalaı túsip, Aranjannyń aldyna qulady.
– Batyr, men jaý emespin. Kórshiles qazaq arasynda ósken dos túrkimenmin. Bul zamanda jigitke ne qymbat? Astyndaǵy aty men aq nekeli áıeli emes pe? Siz aıdap bara jatqan kóp jylqynyń ishinde meniń mal degende jalǵyz qazanatym ketip barady. Myna kóp tutqynnyń ishinde ómirlik joldastyqqa serttesken qalyńdyǵym ketip barady. Bul ekeýinsiz maǵan ómir joq. Batyr-eke, ne solardy maǵan qıyp berip ket, ne osy jerde meni óltirip ket! Olarsyz ómir súrgennen, osy jerde kómýsiz qalǵanym artyq, – dep basyn ıdi.
Aranjan tolqyp:
– Oıpyrym-aı, jattyń bári jaý emes. Sen deniń túzý, jazyqsyz kúıip turǵan jan ekensiń. Berdim buıymtaıyńdy! Al suraǵanyńdy! – dedi.
Aıdap kele jatqan kóp jylqyny aralap, arǵymaǵyn taýyp aldy. Endi qalyńdyǵyn izdep edi – joq. Aqyry jylarman kúıde:
– Gózel, qaıdasyń?! – dep aıqaı saldy.
Jer astynan shyqqandaı tunshyqqan daýys estildi:
– Men mundamyn!
Aranjannyń sarbazdarynyń biri ony saıdyń qýys keýegine tyǵyp, betin úlken
jalpaq taspen bastyryp qoıypty.
– Kim muny jasaǵan?! – dep aqyrdy Aranjan.
– Keshir, Areke, men edim, – dep bir jigit alǵa shyqty. – Ózime unaǵasyn, aýylǵa barǵannan keıin oǵan úılenýge ózińnen ruqsat surarmyn dep oılaǵanmyn. Myna qýǵynshy kóringesin, bildirmeı tyǵyp tastap edim.
– Áı, jigitim, ol endi bolmas. Myna túrkimenniń súıgenin ózine qaıtaraıyq. Biraq seniń de saǵyń synbasyn. Qalǵandarynyń ishinen tańdaǵanyńdy al, – dedi Aranjan.
Sonda álgi túrkimen qolyn kóterip, sózge ısharat surady.
– Ne aıtasyń? Sóıle!
– Tutqyndardyń ishinde Gózeldiń odan kem emes sińlisi ketip barady. Ony qaraqshylardyń qatygez qaraý basshysy zorlyqpen qatyn qylǵysy kelgen edi. Biraq ol búgin sizdiń naızańyzdyń ushynan qaza tapty. Ólgen adamǵa qııanat sóz aıtý da kúná bolar, degenmen ol túrkimenderdi qara jolǵa bastap júrgen ońbaǵan edi, sazaıyn tartty. Siz sarbazyńyzǵa «basqalardyń ishinen tańda» dedińiz. Men ol jigitke Gózeldiń sińlisi Aınany usynar edim. Aına, beri kel! Myna sarbazdan artyq saǵan eshkim tabylmas. Endi baǵyń ashylar! – dedi.
Qyz-kelinshekterdiń ishinen taram-taram burymdary bar, qıǵash qasy qıylyp, kózin súzgen bir sulý bólinip shyǵa keldi. Aranjannyń sarbazyna da bul qyz unasa kerek, ol jymıyp Aınaǵa jaqyndap, qolynan ustady. Qyz qaımyǵyp tómen qarady. Sirá, unatqan syńaıly. Aranjan óziniń shalqyǵan kúrkireýik daýysymen saqyldap kep kúldi.
– Áı, jigitim, sen jaryńdy, malyńdy qaıtaryp qana qoımaı, endi tipti ózińe baja taptyń ba?
Jurttyń bári qyran-topan kúldi. Sodan keıin Aranjan kóńildenip taǵy sóılep ketti.
– Al, túrkimen bilish, sen Gózelińdi alyp, elińe kaıt. Jáne de ashý ústinde ustalǵan keıbir qyrshyn jastardy da qaıtaramyn. Olardy da ala ket. Minetin kólikterińdi de bereıin. Elińe aıta bar, qazaqtar dos bolamyn degenderdi baptaıdy, al qas bolamyn degenderdi janshyp taptaıdy! Al biz aýylymyzǵa baryp, Aınanyń kelin bolyp túsken toıyn toılaımyz!
Túrkimen bar bilgen alǵys sózin jaýdyryp, rızalyǵynda shek bolmady.
– Sizge Allanyń nury jaýsyn! – dep taǵzym etti.
Aranjan shalqyǵan kúıde aýylǵa keldi. Aldarynan shyqqan adamdardyń ishinde ataqty Abyl dombyrashy da bar eken. Ekeýi sálemdesip qushaqtasty.
– Aranjan, sen búgin tipti shalqyp ketipsiń. Káne, jónińdi aıt, – dedi Abyl.
– Abyl aǵa, úlken qýanyshtyń ústindemiz. Jaýdy jeńdik jáne olarǵa raqymshylyq jasaýyma týra keldi. Toı bar! Bir sarbazyma túrkimennen keremet kelin tabyldy. Shalqyǵan toı jasaımyz. Búgin seniń dombyrań kúı tógetin bolady!
Aýyl kóńildenip, asqan-tókken toı máziri bastaldy. Uly Abyl sonda dombyrasyn alyp, bir kúıdi tókpektetti. «Bul shalqyǵan Aranjannyń shalqymasy» edi.
Serjan ShÁKIRAT,
Qurmanǵazy atyndaǵy
Qazaq ulttyq konservatorııasynyń
Qurmetti professory,
«Qazaq ádebıeti».
