Qazaq memleketiniń tuńǵysh ret óz atymen tarıh sahnasyna shyǵýynyń 550 jyldyǵyn toılaý jaıynda asa bıik dárejedegi sheshim jarııa boldy, eń bastysy osy. Memlekettiligimizdiń aıtýly datalaryn atap ótý arqyly halyqty tarıhpen tárbıeleýge, elimizdiń ár azamatynyń boıyndaǵy otansúıgishtik sezimin ushtaýǵa baǵyttalǵan mańyzdy qadam jasaımyz. Osy mereıtoıǵa daıyndyq kezeńi árkimniń ózin ózi tanýyna keń jol ashady, soǵan járdemdesý lázim. 1465 jyly Qazaq Ordasy keregesin keńeıtip, álemge derbes handyq retinde tanyldy. Bul merzimdi qazaqtyń óz atymen atalatyn memleketiniń qurylǵan ýaqyty dep ataý onyń týý tarıhyn zertteı berýge esh kedergi keltirmeıdi. Osy joldardyń avtory «Biz – qazaq ejelden… Ózińdi óziń taný tájirıbesinen» degen jumysynda (B.Qoıshybaev. «Rýh-Saraı», 5-shi tom, A., 2012, 73–400-bb.) memlekettigimizdiń irgesi 1456 jyly qalanǵanyn dáıekteýge edáýir kóńil bólgen edi. Onyń syǵyndysy «Eldigimizge – 555 jyl!» degen taqyryppen merzimdik basylymdar úshin 19.07.2011 j. ázirlengen bolatyn. Qazirgi tańda kórinip jatqan ártúrli oı-pikirge oraı, aıtalyq, belgili oqymysty inimizdiń ondaı derekti «Túrkistan» gazetinde (20.11.2014) «oıdan qurylǵan sóz» dep baǵalaýyna baılanysty, sony kópshilik nazaryna qaıta usynýdy jón kórip otyrmyn…
Qazaq memlekettiginiń negizi qalanǵaly 555 jyl boldy. Táýelsizdikten beri onyń 540 jáne 550 jyldyq eki dóńgelek mereıtoıy atap ótilýi kerek edi. Biraq bir-de-birine memlekettik dárejede mán berilmedi. Demek bıylǵy úsh bestikpen órnektelgen data da eleýsiz qala beredi… Munyń bir sebebi – resmı tarıhtaǵy solqyldaqtyq. Zertteýshiler ózderinshe túrli datany dáıektegen bolady, al solardyń oı sharyqtaýlarynyń kvıntessenııasy ispetti «Qazaqstan tarıhy» dál datany atamaı, keltirilgen qıly dálel «Qazaq handyǵynyń HV ǵasyrdyń 60-jyldarynyń ortasynda Batys Jetisýda qurylǵanyn kórsetedi» dep máımóńkeletedi (2-tom, 344-b.).
Shyntýaıtqa kelgende, eldigimizdiń tamyry ǵasyrlar tuńǵıyǵynda jatyr. Tek keıingi orta ǵasyrlarda qazaqtar iri-iri etnostyq toptar retinde mońǵol ımperııasynyń kúıregen oryndarynda qalǵan Noǵaı Ordasy, Sibir handyǵy, Aq Orda, Kók Orda, Ábilqaıyr handyǵy, Moǵolstan sekildi memleketterge qarap turǵan. Bul saıası birlikterdiń bári, olardy Shyńǵyshan tuqymdary bılegenmen, «jergilikti taıpalar odaǵynyń negizinde» (Qazaqstan tarıhy. 2-t., 326-b.) paıda bolǵan, qazaq memlekettiginiń izashary ispetti edi. Olar is júzinde HIII ǵasyrda jańasha qalyptasqan qazaq halqynyń ár aımaqtaǵy bólikteriniń túrli kórinistegi saıası birlestikteri, handyqtary bolatyn.
Orta ǵasyrlarda túrki rý-taıpalary jaılaǵan Uly Daladaǵy ár jańa saıası qurylymnyń ómirge kelýi nemese ómir súrýin toqtatýy bılikten ketirilgen bir áýlettiń ornyna ekinshi bir ony jeńgen áýlet ókilderiniń ornyǵýyna baılanysty júzege asyp jatatyn-dy. Osy retpen, Shaıban urpaǵy Ábilqaıyrdyń memleketi, quramynan Ejen-orda urpaqtary Kereı jáne Jánibek shyǵyp ketkennen keıin on shaqty jyl ótkende, «ár rýdan qosylǵan …qazaq (maǵynasy – «taǵy, óz erkimen júrgen») degen el» (Shákárim. II-t., 140-b.), jańa saıası birlikke negiz bolyp, Qazaq handyǵy túrinde jańa sapaǵa aýysty (Klıashtornyı S.G., Sýltanov T.I. Kazahstan. Letopıs treh tysıacheletıı. – Alma-Ata, 1992. – 215–240-bb.; Istorııa Kazahstana. T.2., 312–319-bb.). Biz úshin asa mańyzdysy – qazaqtyń tarıhta tuńǵysh ret tarıh sahnasyna óz etnostyq ataýymen memleket qurýǵa shyqqan shyqqan tap osy kezi.
Bul tarıhı oqıǵany múmkin etken qozǵaýshy kúsh – Uly Dalada ornyqqan bıleýshi áýletter áreketteri. Túp atasy – Joshy.
Odan soń ulys ámirshiligi onyń uly Batýǵa ótkeni belgili. Ótemis qajy Deshti-Qypshaqtaǵy joǵarǵy bılikti Shyńǵyshannyń Batýǵa qalaı bergenin bylaı áńgimeleıdi: qahan «tórt túliginiń» úlkeninen qalǵan hanzadalardy qabyldarda arnaıy úıler tiktirgen – Saıyn-hanǵa, ıaǵnı Batýǵa «altyn bosaǵaly aq úrge», Orda-Ejenge «kúmis bosaǵaly kók orda», Shıbanǵa (Shaıbanǵa – B.Q.) «bolat bosaǵaly boz orda»… Ábilǵazy, Rashıd ad-Dın derekterine qaraǵanda, Batý-han Shyǵys Evropaǵa jasaǵan joryǵynan oralǵannan keıin, ákesi turǵan jer-sýdy kúlli halqymen óziniń aǵasy Orda-Ejenge bergen, ol Joshy áýleti armııasynyń sol qanatyn quraǵan. Al óz ıeligi men Orda-Ejen úlesi arasyndaǵy jer-sýdy jáne «baıyrǵy elinen tórt basty uryqty» (qosshy, naıman, qarlyq, buıraq taıpalaryn) Shaıbanǵa usynady, onyń áskeri armııanyń oń qanatyna kirgen. Taǵy bir baýyry Toqaı-Temirge áskerdiń artyqshylyqqa ıe bóliginen úles (myń, tarhan, úısin, oırat) bólgen. Onyń urpaqtary Qajy-Tarhanǵa (Astrahan qalasyna) da bılik júrgizgen. Olar qosyndarymen armııanyń sol qanatyna endi (Klıashtornyı S.G., Sýltanov T.I. Kazahstan. Letopıs… 187–189-bb.).
Orda-Ejen Joshy Ulysynyń sol qanatyn 1226–1253 jyldary basqaryp, «Altyn Orda quramyna kiretin, ishki-syrtqy saıasaty táýelsiz Aq-Orda memleketin qurdy».
Onyń saıası róli tek óz ulysynda ǵana emes, kúlli mońǵol ımperııasynda joǵary boldy. Altyn Orda ámirshisi Batý hannyń qoldaýymen 1251 jyly uly han bolǵan, Shyńǵyshannyń áıgili «tórt kúliginiń» kishisi Tóleniń uly, ımperııanyń tórtinshi ári sońǵy hany Móńke (1208–1259) óziniń zańnamalyq jarlyqtarynda – Aq-Orda bıleýshisi Orda-Ejen esimin Altyn Orda ámirshisi Batý esiminiń aldyna qoıyp otyrǵan (Qazaqstan. Ulttyq enıklopedııa. 7-t., 174-b.; 6-t., 577-b.; Klıashtornyı S.G., Sýltanov T.I. Kazahstan. Letopıs… 190-b.).
Orda-Ejen men Shaıbanulystarynyń jer-sýyn alyp jatqan aýmaqty HIV–XV ǵasyrlarda shyǵys avtorlary birese Aq Orda, endi birde Kók Orda dep atap júrdi. Óıtkeni Orda-Ejen áýletinen shyqqan bıleýshiler qosulysty da basqarǵan. Sodan da shyǵar, derekkózder bul kezeńdegi Aq Orda jeri retinde Jaıyqtan Batys Sibir oıpatyna, Syrdarııanyń ortańǵy jáne tómengi aǵysyna deıingi aýmaǵyn (ıaǵnı eki ulys alyp jatqan jer-sýdy) uqqan. Tili bir, ómir súrý salty bir jergilikti etnostar negizinde shańyraq kótergen qazaq jerindegi tuńǵysh iri memlekettik qurylym osy Orda-Ejen men onyń áýleti bılegen Aq Orda edi. HIII–HV ǵasyrlardaǵy Aq Orda handarymynandaı retpen bılikte boldy: Orda-Ejen (1226–1253) – Sartaq – Qonysha – Baıan – Sasy-Buǵa – Erzen – Múbárák – Shymtaı – Orys(1361–1377) – Qoıyrshaq – Baraq (1426–1428) (Istorııa Kazahstana. T.2. 103–104-bb.; Qazaqstantarıhy. 2-t.108–109-bb.). Orda-Ejen men onyń urpaqtary (AqOrdany HIV ǵasyrda bılegen Orys han jáne HV ǵasyrdyń ekinshi shıreginiń basynda basqarǵan onyń nemeresi Baraq han) sol shaqta eshqaısysynyń oıyna kele qoımaǵan, biraq uzamaı, HV ǵasyrdyń ortasynda júzege asatyn iri tarıhı bet burysty nobaılady.
Oryshannyń nemeresi Baraq han shamamen 1410-shy jyldardan Shyǵys Deshti-Qypshaqtaǵy ózata-babalarynyń bıligin qaıtaryp alý úshin kúresti. 1422 jyly Edildiń tómengi aǵysy alqabynda ótken shaıqasta úmitkerler áskerin jeńip, Altyn Orda taǵyna otyrdy. Odan 1426 jyly aıryldy. Sol jyly Aq Orda bıleýshisi boldy. Syrdarııa boıyndaǵy qalalarǵa, Maverannahrǵa joryqtar jasady. Ǵasyr basynda ÁmirTemir basyp alǵan Aq Orda astanasy Syǵanaqty ıelený quqyn qalpyna keltirdi. Orda-Ejen men Toqa-Temirdiń Túrkistan Ólkesindegi ıelikterin Ámir Temir áýleti bıliginen qaıtaryp alýdy kózdegen onyń jigerli áreketteri ulystyń baıyrǵy qýatyn jańǵyrta almaǵanmen, Qazaqstannyń ońtústigindegi saıası ahýaldyń belgili-bir dárejede ózgerýine alyp keldi (Istorııa Kazahstana. T.2. 538-b.; Qazaqstan.Ulttyq enıklopedııa. 2-t.147-b.).
XV ǵasyrdyń alǵashqy shıreginde Aq Ordada Joshy tuqymy (Orda-Ejen, Shaıban, Toqa-Temir) ishindegi áýlettik kúres jıilegen-di. Sonyń saldarynan ulysta búlikter men kıkiljińder tolas tappaı jalǵasqan. 20-shy jyldardyń sońyna qaraı Altyn Orda memleketti qurylymy bólikteriniń kópshiliginde Shaıban balalary bılikke keldi. Al Orda-Ejen urpaqtary ózderine babalarynan muraǵa qalǵan ıelikterin olardan qorǵap qalýǵa tyrysty. Solardyń biri Baraq-han, joǵaryda aıtylǵandaı, ulystyń ońtústik bóligin qaıtaryp alý úshin soǵysty. Ol ólgennen keıin Aq Ordadaǵy bılik Orda-Ejen – Orys han áýletinen Shaıban áýletine ótti.
Shaıban urpaǵy Ábilqaıyr 1428 jyly Batys Sibirdegi Týra óńirinde han taǵyna otyrǵyzylǵan-dy. Onyń handyǵy Qazaqstannyń soltústik-batys jáne ortalyq aımaǵyn alyp jatty. Handyq jeri geosaıası turǵyda batystaǵy NoǵaıOrdasy, soltústiktegi Sibir handyǵy jáne shyǵystaǵy Moǵolstan men ońtústiktegi Ámir Temir tuqymdary memleketiniń aralarynda, batysynda – Jaıyq ózenine, shyǵysynda – Balqash kóline deıin, ońtústiginde Syrdarııanyń tómengi aǵysy men Aral teńizi óńirine, soltústiginde Tobyldyń orta aǵysy men Ertiske ketken alyp aýmaqty alyp jatty. Ábilqaıyr handyǵynyń quramyna qazaq rýlarynyń kópshiligi, ózge de kóshpendi túrki taıpalary kirdi. Munda ol qyryq jyl ámirshi boldy. (Ony HVIII ǵasyrdaǵy Ábilqaıyr hannan ajyratý úshin bolar, qazaq tarıhı ádebıetinde esimin Ábilhaıyr dep jazý oryn alǵan. Durysynda, ekeýiniń de esimibir – Abý-l-Haır-han, endeshe, ekeýi de Shyńǵyshan – Joshy han tuqymy bolǵandyqtan, HV ǵasyrdaǵy ámirshini – Birinshi Ábilqaıyr, HVIII ǵasyr tulǵasyn – Ekinshi Ábilqaıyr degen jón bolar edi).
Ábilqaıyr han basqarǵan ýaqyt ishinde eldiń saıası jaǵdaıyn da turaqtylyq pen tynyshtyq bolmady. «Segizjúz elý besinshi jyly (1451 jylshamasy) Shyńǵys-hannyń uly Joshy-hannyń jurtynda, nemese, bul da sol uǵymdy bildiredi, – Deshti-Qypshaqta Joshy urpaǵynan Ábilqaıyr patsha boldy. Sol ýaqyttarda bul jurtta odan qýatty bıleýshi bolǵan joq», – dep jazdy Muhammed Haıdar (Iz ıstorıı kazahov. Almaty, 1999. 32-b.).Ol kúshi kemeline kelgende Syrdarııa boıyndaǵy aımaqtarǵa bet burdy, sóıtip, sonda kóship-qonyp turmys keship júrgen Jánibek pen Kereıdiń jáne olardyń bodandarynyń múddelerine tıip, nuqsan keltirdi. Osy jáı táráýlet bıleýshileri arasyndaǵy taıtalasty odan saıyn shıelenistirdi de, aqyry, Orys-han oǵlandaryn ózderine qarastyrý-taıpalardy bastap Moǵolstanǵa – Shýǵa kóship ketýge májbúrlegen óte mańyzdy sebep boldy.
Moǵolstanda bul kezde, Esen-Buǵa-han tusynda, bılik qurylymy álsiregen-di. Odan bólinip ketken ámirlerdiń árqaısysy óz betterinshe qamal salyp alyp jatty. Qalmaqtar onda ortalyqtandyrylǵan bıliktiń joqtyǵyn paıdalanyp, Jetisýǵa shabýylyn jıiletken. Olar Ystyqkól aımaǵyna bardy, 1452 jyly Shýǵa jetti. Esen-Buǵa sonda olarǵa eleýli qarsylyq kórsete almaǵan-dy. Mine osy shaqta oǵan Ábilqaıyrdyń bıliginen arazy Kereı men Jánibek sultandar keldi…
Olar birqaýym elimen «qazaqtyq» jasaýǵa, ıaǵnı tynys-tirshilikke qolaısyz bıleýshi quzyrynan qashyp, erkin uıysýǵa bel býǵan-dy. Ondaı áreketter túrki taıpalary ǵumyrynda buryndary da árádik kezdesip turǵan, biraq tap osy jolǵydaı jańa memleket qurýǵa baǵyttalǵan tarıhı sıpatalǵan emes-tin. Altyn Ordanyń ataqty ámirshisi Ózbek-hannyń qurmetine «Kóshpendi ózbekter memleketi» atalǵan Ábilqaıyr ulysynan bólinip, Moǵolstan aýmaǵyna kiretin Shý ózeniniń tómengi aǵysy alabyna kóship kelgen az jurt is-júzinde qaza qmemlekettiginiń irgetasy bolypqalandy. Bolashaq qazaq handyǵynyń irgesi túrkiler ómirindegiqatardaǵy jáıt sanalatyn narazy toptyń erkindik súıgishtik, basybostyq, ózgeniń ozbyrlyǵyna kónbeýshilik kórsetip, ıaǵnı qazaq bolyp ózbetterinshe otaý tigý oqıǵasy men qalana bastaǵanyn tap soljyldary eshkim bajaılaı almaǵan bolar.
***
Biz Ábilqaıyr handyǵyndaǵy osynaý eki jarylý men bóliný oryn alǵan shaqty Qazaq handyǵynyń negizi qalanǵan ýaqyt dep sanaımyz. Alaıda sol merzim tarıhı ádebıette ár túrli kórsetiledi. Bul jaıyndaǵy daý-damaı ǵylymda kúni búginge deıin tolastaǵan joq. Máselen, shyǵys derekkózderin taýyp, aýdaryp, zerttep, ǵylymı aınalymǵa birinshi bolyp qosqan aǵylshyn ǵalymdary (aıtalyq, G.Hovars) atalmysh hanzadalardyń bólinip shyǵýy 1451 jyly oryn aldy dep esepteıdi. A.Chýlochnıkov pen B.Ahmedov bul oqıǵa 1455–56 jyldary boldy dep sanaıdy. Ulystaǵy kelispeýshilik jáne Kereı men Jánibektiń Ábilqaıyrdan bólinip kóship ketýi 1450 jyly, tipti 1465 jyly boldy deıtin kózqarastaǵy avtorlar da bar (Klıashtornyı S.G., Sýltanov T.I. Kazahstan. Letopıs… 190-b.). Al Shákárim osy oqıǵa qarsańyndaǵy jaǵdaıdy: «…Shıban (Shaıban – B.Q.) násilinen Ábilqaıyr han degen 1452 jyly Qazan hanyna da, Qyrymǵa da qaramaı, óz aldyna Joshy ulysynyń kúnshyǵys jaǵyn túgel bılep turdy. Sonda qazaqtyń hany Áz Jánibek han edi, Ábilqaıyrǵa qarap turýshy edi. Áz Jánibektiń shyn aty Ábýsaǵıd (tarıhı ádebıette Abý-Saııd, Bý-Saıd dep te jazylady – B.Q.) edi. …Baraq han balasy edi», – dep baıandaı kele, oqıǵanyń mán-jaıy men ótken ýaqytyn bylaı dep habarlaıdy: «1455 jyly Áz Jánibek han nemere inisi Shahgereı han (Kereı han – B.Q.) menen tamam qazaqty alyp, Ábilqaıyrǵa ókpelep, Shýdaǵy Shaǵataı násilinen Esen Buǵanyń balasy Toqluq Temirhanǵa qarady» (Shákárim. II tom. 143-b.).
S.G.Klıashtornyı men T.I.Sultanov «Qazaqstan. Úsh myńjyldyq jylnamasy» atty ózderiniń belgili eńbeginde sol zamandaǵy tarıhı oqıǵalardy ózara salǵastyryp taldaı kele: «…Kereı men Jánibektiń kóship ketken, dálirek aıtqanda, ulys adamdarymen birge moǵol hany Esen-Buǵanyń ıeligine kóship kelgen ýaqytyn 864/1459–60 jyldarmen belgileý kerek» (233-b.), – dep qorytady. «Qazaqstan tarıhynyń» avtorlary: «Jánibek pen Kereı… óz tóńirekterine basqa da Joshy áýleti men solarǵa táýeldi kóshpeli jáne jartylaı kóshpeli qazaq dalalary turǵyndarynyń rýlyq-taıpalyq toptaryn jınastyryp aldy da, 1458–1459 jyldary Ábilqaıyr handyǵynan tysqary, Moǵolstanǵa, Batys Jetisý jerlerine ertip ketti» (2-t., 232–233-bb.), – dep jaza kele, Qazaq handyǵynyń qurylǵan ýaqytyn naqtylaýda, odan otyz shaqty jyl buryn (1979) jaryq kórgen «Qazaq SSR» tarıhyndaǵy «1465–1466 jyl» degen merzimdi shúbásiz qabyldaıdy (2-t. 337-b.). Bul túsinikti de, sebebi «Rashıd tarıhy» eńbeginiń avtory qaldyrǵan málimet negizinde, «tarıhı ádebıette 870/1465-66 jj. – Qazaq handyǵynyń negizi qalanǵan jyl dep esepteıtin pikir tolyǵymen qalyptasqan» (Sýltanov T. Podnıatye na belaı koshme. Hany kazahskıh stepeı. Astana, 2006. 126-b.) bolatyn. Jáne bul jyl, «Qazaqstan tarıhy» avtorlarynyń aıtýynsha, «Moǵolstandaǵy saıası jaǵdaı (Esen-Buǵa hannyń… ókimet bıligi úshin inisi Júnis hanmen júrgizgen kúresi, 1462 jylǵy onyń ólimi… osy kezeńde Moǵolstanda ókimettiń múldem bolmaýy) …qazaq handary bıliginiń nyǵaıýyna, …shyn máninde derbes saıası birlestik qurýlaryna tolyq qolaıly» bolǵan. Buǵan qosymsha, olar sondaı-aq, «Jánibek pen Kereıdiń asyqpaı Ábilqaıyr memleketiniń kúıreýin kútýi eshqandaı aqylǵa syımaıtyn is» ekenin de atap aıtady (2-t., 343-b.).
Belgili dárejede qısyny bar bul sózder Myrza Muhamed Haıdardyń: «Qazaq sultandarynyń basqarýynyń basy – segiz júz jetpisinshi jyldan» (Iz ıstorıı kazahov. – 29-b.), – degen málimdemesimen sózsiz kelisýshiliktiń dálelderi retinde keltirilgen. Alaıda Muhamed Haıdardyń óz eńbeginde tarıhı jyldardy este qalǵan deńgeıde, jobalap qana qoıyp otyrǵanyn shyǵystanýshylyq ádebıette akademık Bartoldtan bastap talaı ǵalym atap aıtqan bolatyn. Sondyqtan da qazirgi zamanǵy zertteýshilerdiń birazy sol dáýir oqıǵalarynyń hronologııasyn ózge materıalmen salystyryp qaraı otyryp, Qazaq handyǵy 1470-1471 jyldary quryldy dep sanaıdy (Sýltanov T. Podnıatye na belaı koshme… – 126-b.).
Biz bul anyqtaýlardan týatyn qorytyndynyń durystyǵyna óz tarapymyzdan kúmán keltiretinimizdi málimdeımiz. Muhammed Haıdar qazaq handarynyń bıligi qaı jyly bastalǵanynyń anyǵyn «bir Alla jaqsy biledi» deıdi (Proshloe Kazahstana… 116-b.). Sondyqtan da 870-shy (1465-66 jj.) jyly qazaq sultandarynyń bıligi bastaldy dep oısha ataǵan merzimniń týralyǵyna, onyń ózi de durysy bir qudaıǵa ǵana málim dep otyrǵanda, shúbámen qaraýǵa ábden bolady.
Qazaq tarıhy úshin asa baǵaly derekkóz qyzmetin atqaratyn «Rashıd tarıhynyń» avtory Jánibek pen Kereıdiń «sol kezde Deshti-Qypshaqta Ábilqaıyr bılep-tóstep turǵan» jáne «Joshy teginen shyqqan sultandarǵa kóp jaısyzdyq keltirgen» áreketi saldarynan Moǵolstanǵa kóship kelgen ýaqytynyń «moǵol ámirleriniń árqaısysy Esen-Buǵa hannan bólinip, ózderine qamal salyp alǵan» shaqqa saı kelgenin aıtady (Iz ıstorıı kazahov. 29-b.). Osy oqıǵalar ýaqyt jaǵynan HV ǵasyrdyń orta tusynda oryn alǵan dep jobalaýǵa bolady. Bul kezde Orys-han urpaqtary Kereı men Jánibek Qazaqstannyń ońtústik aýdandaryn bılep turǵan-dy. Olardyń ekeýin de ózderi basqaratyn aýmaqta han laýazymymen ataıtyn, olarǵa kezinde Jánibektiń ákesi Baraq-handy qoldaǵan rý-taıpalardyń Syr boıy qalalarymen baılanysyp jatqan edáýir bóligi baǵynatyn-dy. Al Ábilqaıyr Syrdarııa qalalaryn 1446 jyly alǵan. Demek, osy jyldan Joshy-han áýletiniń eki butaǵy ókilderi arasyndaǵy qarsy turýshylyq órshı túsken. Sol shamada Ábilqaıyr ulysyndaǵy bılikke narazy qazaq sultandary men óz elindegi dúrdarazdyqtan kúshi álsiregen moǵol hany arasynda kelissóz júrgen bolsa kerek…
1935 jyly shyqqan «Qazaqstannyń ótkeni derekkózder men materıalda» jınaǵyndaǵy mátinge kóz júgirteıik. «Tarıh-ı Rashıdıden» alynǵan úzikte: «…Al bul kezde (860 = 1456 j. shamasynda) Deshti-Qypshaqta Ábil-Qaıyr-han bılik júrgizip turǵan edi; odan Joshy tuqymy sultandary óte qatty qysastyq kórdi, sodan olardyń ekeýi, Jánibek-han men Kereı-han Moǵolstanǵa qashty. Isa-Buǵa-han qashqyndardy jaqsy qarsy alyp, olarǵa Moǵolstannyń batys shet aımaǵyn quraıtyn Djý (Shý – B.Q.) jáne Qozybasy ólkesin bólip berdi. Sonda olar tynysh ómir súre berdi», – delingen (Proshloe Kazahstana v ıstochnıkah ı materıalah. Sbornık I (V v. do n.e. – XVIII v.n.e.). Pod redakıeı prof. S.D.Asfendııarova ı prof. P.A. Kýnte. 2-e ızd. Almaty, 1997. 116-b.). Baıqalyp turǵandaı, onda Ábilqaıyr hannyń bılep-tósteýinen qatty qyspaq kórgen Jánibek pen Kereıdiń ekeýiniń de han degen laýazymy bolǵanyn Muhammed Haıdar Dýlatı kýálandyrady. Deshti-Qypshaq ámirshisi Ábilqaıyr Syr men Qarataý óńirindegi jekelegen rý-taıpa handary Jánibek pen Kereıge shúıilgende, olar musylmansha 860, hrıstıansha 1456 jyly Ábilqaıyr quzyryn tastap ketedi…
***
1457 jyly oırattar Moǵolstannyń shyǵys bóligi arqyly Jetisýǵa ótip, Túrkistanǵa umtyldy. Syǵanaq mańyndaǵy Kókkesene degen jerde Ábilqaıyr áskerimen shaıqasty. Ábilqaıyr hannyń áskeri jeńildi, birneshe joshylyq sultan (Bahtııar-sultan, Ahmet-sultan jáne basqalar) qaza tapty. Oırattar Syrdarııanyń ortańǵy aǵysyndaǵy qalalardy talan-tarajǵa túsirdi. Ábilqaıyr han qalmaqtarmen qorlaýshylyqqa parapar (qalmaqqa kiriptarlyǵyn moıyndap, ulyn amanatqa berý sekildi) sharttar boıynsha kelisimge kelýge májbúr boldy (Qazaqstan tarıhy. 2-t. 147–148-bb.). Tarıhı ádebıette Jánibek pen Kereı osy shapqynshylyqtan keıin bólinip ketti delinedi.
Bizdiń oıymyzsha, 1457 jylǵy soǵysqa Jánibek pen Kereı qatysqan joq. Eger óz dástúrli mekenderinde júrgen bolsa, olar, sol tustaǵy jekelegen rý-taıpa handary retinde, otan qorǵaý isinen syrt qalmas edi. Joǵaryda aıtylǵan «joshylyq Bahtııar-sultan, Ahmet-sultan jáne basqalar» sekildi, qalmaqtardyń jaýlaýshylyqtaryna qarsy shyǵar edi. Demek, olar Ábilqaıyr quzyrynan qalmaqtar shapqynshylyǵy bastalardan buryn, 1456 jyly shyǵyp ketken de, oırattar Syr boıyn oırandap jatqanda, Shý saǵasy óńirinde jańa memleket irgesin qalaýmen aınalysyp júrgen…
Syǵanaq túbinde kúıreı jeńilip, qalmaq shartyna moıynsunǵan Ábilqaıyr han birer jylda es jııady, sosyn óziniń shapqynshylyqtan kúızelgen ıelikterinde tártip ornatýǵa kirisedi. Ishki jaǵdaıyn birshama rettegennen keıin, quzyrynan bólinip ketip óz aldyna handyq qurǵan Jánibek pen Kereı handardy jýasytyp almaqqa, Moǵolstanǵa attanady. Sol joryq kezinde, 1468 jyly, Joshynyń bir uly Shaıban áýletiniń qyryq jyl ámirshi taǵynda bolǵan ókili Ábilqaıyr-han qaza tabady. Osy oqıǵadan keıin Jánibek pen Kereı óz jaqtastarymen «ózbek ulysyna qaıta oralyp, ondaǵy joǵarǵy bılikti basyp alady» (Klıashtornyı S.G., Sýltanov T.I. Kazahstan. Letopıs… 238-b.). Sodan bastap Joshy urpaǵynyń basqa butaǵy – Shaıbannyń aǵasy Orda-Ejennen taraıtyn Orys-han áýletiniń oǵlandary basqaratyn jańa saıası jáne memlekettik qurylym –Qazaq Ordasy,Qazaq handyǵy – Uly Dalada irgesin batyl keńeıtip, keń qanat jaıady.
Kóne shyǵys qoljazbalarynyń derekteri men solardy negizge alǵan zertteýlerde aıtylǵan kúlli oı-pikirdi taldaı kele, «Qazaqstan tarıhy» avtorlary birinshiden, «Aq Orda handarynyń bıligi is júzinde Qazaqstan aýmaǵynyń bir bóliginde… 1428 j. Baraq han qaza tapqannan keıin de» jáne «Kóshpendi ózbek memleketi» delinetin Ábilqaıyr handyǵy tusynda da úzilmegenin dáleldeı kelip, «Aq orda da Qazaq memleketi bolyp tanylýy kerek» (2-t. 339-b.) dep tujyrady, ekinshiden, «XV ǵasyrdyń 50–60 jyldarynda Jetisýǵa kóship kelgen qazaq taıpalarynyń» «búkil aımaqtyń saıası tarıhyna jáne búkil jergilikti qazaq halqynyń taǵdyryna ózgeris engizgenin», Qazaq handyǵynyń negizi Batys Jetisýda qalanǵanyn atap aıtady (2-t. 341–342-bb.).
Endi derbes memlekettikti kózdegen sol tarıhı oqıǵanyń budan 555 jyl ilgeride, 1456 jyly oryn alǵanyn moıyndaý lázim…(19.07.2011).
***
Sonymen, meniń belgili ǵalym inim qazaq handyǵynyń negizi qalanǵan shaq pen qurylǵan kezin bir 1465 jylǵa oraılastyryp qatelesti me deımin. Qazaqtyń óz atymen jaryqqa shyǵatyn memlekettiliginiń alǵashqy irgetasy Jánibek pen Kereı sultandardyń qaramaqtaryndaǵy jurtyn bastap Ábilqaıyr handyǵynan bólinip ketýinen, olardyń Moǵolstan hany Esen-buǵanyń (ol 1462 jyly dúnıe salǵan) ruqsatymen Shýdyń tómengi aǵysyna qonystanýynan qalana bastady. Buǵan eshkim qarsy ýáj aıtpaıtyn sııaqty. Ol zamanda Moǵolstan shekarasy Táńirtaý (Tıan-Shan), Kóksheteńiz (Balqash kóli), Ertis, Syrdarııaózenderine deıingiaralaryn, ońtústiginde Ferǵana, Turfandy alyp jatatyn. Shý ózeni de qazirgideı tartyla qoımaǵan, tómengi aǵysy Qarataýdyń soltústik silemderi men Betpaqdala aralyǵyndaǵy Aysý oıysy kólderine erkin jetip jatqan bolýǵa kerek.Al Shý arnasynan bir kósh qashyqtyqta qazaq handyǵy alǵash tý tikken dep sanalatyn kóne Sozaq qalasyjatyr…
