AES salýdy qoldaý jónindegi Halyqtyq shtab músheleri Mańǵystaý oblysynda boldy. Munda olar munaıshylarmen, óńir jurtshylyǵy ókilderimen birqatar kezdesý ótkizip, Senek aýylynyń turǵyndarymen atom energetıkasynyń óńirge jáne tutas elimizge jol ashatyn perspektıvalardy talqylady.
Aqtaýda Halyqtyq shtab músheleri «Mańǵystaýmunaıgaz» AQ qyzmetkerlerimen júzdesti. Is-sharaǵa 150-den astam adam qatysty. Áńgimelesý barysynda Memleket basshysy eńbek adamyna aıryqsha basymdyq beretini, olardyń arasynda el damýyna ólsheýsiz úles qosyp kele jatqan munaı-gaz salasynyń qyzmetkerleri oıyp turyp oryn alatyny erekshe atap ótildi. Sonymen qatar, Shtab músheleri Prezıdent bastamasymen Konstıtýııaǵa túzetýler engizilgenin, soǵan sáıkes jer men onyń qoınaýyndaǵy qazba baılyq halyqqa tıesili ekenin eske saldy. Parlament depýtattary jer qoınaýyn paıdalaný týraly jańa zań qabyldady. Endi elimizde jańadan ashylǵan barlyq iri ken oryndary ulttyq kompanııalardyń 50% jáne odan joǵary úlesimen ıgerilýge tıis. Sondaı-aq, jer qoınaýyn paıdalanýshy barlyq kompanııa endi qazba baılyǵy azaıyp bara jatqan ken oryndarynda jumys júrgizýdi jalǵastyrýǵa nemese ornalasqan aımaqty damytýǵa qarajat quıýǵa mindetti. Sonyń nátıjesinde, «ÓzenMunaıGaz» jáne «Mańǵystaýmunaıgaz» kompanııalarynda myńdaǵan jumys orny saqtalady.
«Bárimiz de qýatty, táýelsiz memlekette ómir súrgimiz keledi. Balalarymyzdyń da osyndaı elde ómir súrgenin qalaımyz. Sondyqtan, qazir nemquraılyq tanytyp, synshylardyń sózine erýge, alyp-qashpa áńgimelerge arqa súıeýge bolmaıdy. Syndarly kózqaras tanytyp, el ıgiligi jolynda batyl sheshim qabyldaýymyz kerek. AES – biz aıtyp otyrǵan batyl sheshim. Barshańyzdy 6 qazanda referendýmǵa kelip, AES qurylysyna daýys berýge shaqyramyn», – dedi Májilis Spıkeri, «AMANAT» partııasynyń Tóraǵasy Erlan Qoshanov.
Sonymen qatar, Shtab músheleri aımaqtaǵy eń ózekti máseleniń birine – aýyz sý tapshylyǵyna toqtaldy. Máselen, bıyl Fort-Shevchenkodaǵy sý tazartý qubyry stanııasynyń qurylysyn aıaqtaýǵa 2,5 mlrd teńge bólindi. Sondaı-aq, 2025 jylǵa qaraı «Kendirli» kýrorttyq aımaǵynda jańa sý tuytý zaýyty salynady. «Kaspıı» sý tuytý zaýytyn keńeıtý jumysy jalǵasýda. Alaıda, senimdi qýat kózi bolmaıynsha, bul mańyzdy jobalardy júzege asyrý óte qıyn.
Óz kezeginde, Iadrolyq fızıka ınstıtýtynyń dırektory Saıabek Sahıev Qazaqstanda beıbit atom energııasyn damytýǵa qajet joǵary kadrlyq, resýrstyq jáne ǵylymı áleýet bar ekenin málimdedi. Sondaı-aq, ol álemde joǵary qaýipsizdik talaptarymen erekshelenetin III jáne III+ jańa býyn reaktorlary salynyp jatqanyn aıtty.
Senek aýylynda Shtab músheleri jergilikti turǵyndarmen óńirdegi ózekti máselelerdi talqylady. Iaǵnı, aýylda jańa jumys oryndaryn qurý, nesıe alý, jańa óndiris oryndaryn ashý jáne taǵy basqa. Memleket «Aýyl amanaty» baǵdarlamasy aıasynda aýyl turǵyndaryna jeke kásip ashý úshin 2,5%-dyq qomaqty qarajat bóledi. Alaıda, jańa bıznesti júıeli júzege asyrý úshin senimdi elektr qýaty qajet. Osy máselelerdi AES salý arqyly sheshýge bolady.
Osy kúni Halyqtyq shtab músheleri Mańǵystaý oblysy jurtshylyǵynyń ókilderimen jáne óńirdegi belsendi azamattarmen kezdesti. Olar óńir ekonomıkasyn ártaraptandyrýǵa, ınvestıııa aǵynyn ulǵaıtýǵa jáne jańa jumys oryndaryn qurýǵa qabiletti joba retinde AES qurylysynyń mańyzyn talqylady. Shtab músheleri Qazaqstan jyl saıyn mıllıardtaǵan kVt/saǵ elektr energııa ımporttaıtynyn eske saldy. Jyl ótken saıyn bul kórsetkish artyp keledi. Sondaı-aq Mańǵystaý oblysy eń joǵary júkteme kezinde shetelden elektr energııa satyp alady. Energııa tapshylyǵyna baılanysty kóptegen perspektıvaly óndirister tek qaǵaz júzinde qalýda. Osy máselelerdi AES sheshedi. Búginde Mańǵystaýdy elimizdiń biryńǵaı energııa júıesine qosý jumysy júrgizilýde. Iaǵnı bolashaqta batystaǵy barlyq oblys beıbit atom energııasynyń ıgiligin kóre alady.
Shtab músheleri atom energetıkasy – jalpy álemdik úrdis ekenine oblys turǵyndarynyń nazaryn aýdardy. Búginde dál osyndaı joldy ekonomıkasy damyǵan elderdiń basym kópshiligi tańdady. Olardyń qatarynda AQSh, Franııa, Qytaı jáne ózge de memleketter bar. Máselen, Belgııa jaýyp tastaýdy josparlap qoıǵan eki reaktordyń qyzmet etý merzimin 10 jylǵa uzartýda. Jýyrda Túrkııada AES qurylysy aıaqtaldy. Bıyl Ózbekstan atom stanııasyn salý týraly sheshim qabyldady.
Jalpy, mańǵystaýlyqtar atom elektr stanııasy qurylysyna joǵary qyzyǵýshylyq tanytyp, Memleket basshysynyń reformalaryn qoldaýǵa daıyn ekenin jetkizdi.
