Kedeılikten atqarylmaı qalǵan mindet    

963
Elimizdegi jalpy  otbasynyń sany 2,3 mln-nan astam desedi. Jarııalanǵan derekterge súıensek olardyń  seksenge taıaýy  álemdik baqýatty baılarmen teńese  alatyn shamaly  eken.  Jalpy ulttyq býrjýılardyń  negizi qalanǵan tárizdi .Ekinshi jaǵynan kedeıler de olarǵa saı, qalyspaı ósipti. Bilikti ýálıdiń  sózine qaraǵanda áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan otbasy- 600 myńǵa taıaý kórinedi.Olardy taqyr kedeıge sanaıtyndar da bar eken.
Qazaq qoǵamynyń ótken tarıhyna  kóz júgirtseńiz, ólkemizde, jalpy aýmaqta, tynyshtyq ornap, adamdar alańsyz ómir súrip, tirlik keshken, «qoı ústine boz torǵaı jumyrtqalaǵanda», ashtyqtan qyrylyp-joıylyp, tentirep bezip, aýyp-kóship,z ar eńiregen zaman  da bolypty. Biraq,qaı-qaısysy da uzaqqa sozylmapty. Elbasyna jaqsylyqty ornatyp,b asyn biriktirip, memleket  quryp, halyqtyń ál-aýqatyn qalpyna keltirýde, handardyń, bılerdiń, sultandardyń, batyrlardyń, oıshyl-ǵulama aqylmandardyń , kúreskerlerdiń,qaıratkerlerdiń salıhaly saıasaty sheshýshi ról atqarypty. Al, qyrylyp joıylý, tentirep bezý, basqanyń qol astyna enip, bodandyqqa aınalý jaýlarymyzdyń jymysqy saıasaty, uly derjavalyq shovınıstik pıǵyly arqyly júzege asqan. Onyń ózi qazaq halqynyń qajyrly kúresi, ultjandylyq rýhynyń otburqaqtaı atylǵan tegeýirine tap bolyp, uzaqqa bara almaǵan. Qansha qıyn bolsa da, ájeptáýir ýaqytqa sozylsa da,áıteýir arnasyna túsip, táýelsizdik eriksiz el qolyna tıgen. Qazaq halqy táýelsizdik úshin bir sát te bos otyryp, ýaqyt ótkizbegen. Qalypty tirlik jasaý úshin esh ýaqyt ta kúressiz qarap jatpaǵan. Osyǵan saı qazaq qoǵamynda, baı da, kedeı de ǵumyr keshken-di.
Qazaq baılaryn: ataly baı, arqaly baı, sasyq baı, sarań-qaraý baı, jańa baı  -dep, ajyratqan.  Al, kedeılerdi: keýdeli kedeı, kemshin kedeı, taqyr  kedeı-dep bólgen.  Búgingi tańda,  qazaqtyń joǵaryda atalǵan baılarynyń biri de joq, tek jańa baılar ǵana bar.
Kázirgi jańa baılar: jylpos baılar, jymqyrǵysh baılar, jantyq  baılar-dep atalyp júr.  Ata-babasynan qalǵan dáýletti kapıtal  boldyryp, ony naryqqa salyp, ósirgen, tabysyn dorbalap otanymyzǵa tasyp, yrys jınaǵan biri de joq.  Qazaqtyń baılyǵyn menshiktep alyp, ony óndirip,óńdep  satyp,  osy negizde paıda tapqandar.  Keıbiri halyq dáýletin óte jasyryn jolmen jymqyrǵandar. Qalǵany aǵa-kókesi, tamyr-tanysy arqyly, kredıtke qoly jetip,  shamaly bolsa da ismerlikke,  iskerlikke tóselgender..
Qazaqtyń atymtaı jomarttary jotaly baılar men keýdeli kedeılerde kóp bolǵan.  Búgingi jomarttar atymtaılyǵynan góri aýyz basarlyǵy artyqtaý bolyp barady. Eger jalpaq jurt olardyń «dáýletine» barlyǵy birigip talasa qalsa, aıyrylyp qalatynyn biledi, árıne.
Yrystyq ahýaly osyndaı dengeıdegi qoǵamda, búgingi jaǵdaıda, otbasyna kedeıshiliktiń ornaýyna  múmkindik týǵan.  Kedeıshilik ornaýynyń basty sebebi-qazaq otbasynyń kóbiniń dáýleti sarqylyp, yrysy sýalǵan. Qarapaıym otbasy-ne jer baılyǵyna, ne mal baılyǵyna, ózen-kól, óndiris-eh, zavod-fabrıkaǵa, qalada da,  aýylda da ıe emes.  Janyn jep, eki qolǵa bir kúrek taba almaı keıbiri ıelik etpek turmaq « menshik  ıelerinen» jumys surap, jalynyp, qoly jetkeni ǵana jaldanyp júr.
Kedeılik otbasynan asyp,kedeı aýyldar paıda bolǵan.  Bir kezde ondaı  aýyldardy, keleshegi joq aýyl atap, jan-jaqty kómek berýdi josparlap, baǵdarmalar qurǵan,  sońynda umyt qalǵan. Birerin kóshirip te jibergen (Osyǵan deıin 97 aýyldy joıǵan.). Búgingi kúnderi osyndaı  aýyl sany 400-den asady. Olar, kázirgi shaqta tolyq joıylýǵa josparlanyp otyr. Osy aýyldardyń balalary men jastarynyń oqyp bilim alýy, damyp jetilýi aıtpasa da túsinikti.  Aýyldy aıtpaǵannyń ózin de qalada da kedeı otbasy  sany kúnnen kúnge qosylyp keledi. Erli- zaıypty ekeýi de, tyrbanyp eńbek istep, jumys jasasa da, tapqan tabysy otbasyn asyrap-baǵyp,  kıindiririp- ishindirýge jetpeıtin bolǵan.
Aıtalyq; A.Júnisov bulaı deıdi: «Men kommýnaldyq sharýashylyqta santehnık slesar bolyp isteımin. Áıelim,  bolnıada sanıtarka.  Úılengeli on jeti jyl boldy. Úsh balam bar. Úsheýi  de mektepte oqıdy. Basymda baspana joq,  páter jaldap turamyn. Baspana kezegine turǵaly 14 jyl boldy. Ázirge, baspana satyp alatyn jaǵdaı joq. Áleýmettik  nemese  ataýly kómekke eshqashan ilikken emespin. Jalaqymen úpi-tápi,ony sozyp júrip  áreńdep kún kóremin. Qymbatshylyq pen tarıfterdiń ulǵaıýyna saı, keıde baspananyń jaldaý  aqysyn tóleı almaı qalamyn. Balanyń úlkeni ul. Ol úılenem dese ne isteı ekenmin –dep  ýaıymdaımyn.  Balalar, JOO –ny tur  ǵoı kollejdiń ózin  tólemmen oqıtyn jaǵdaı týsa  qaıtemin?»
Bul jalǵyz  ǵana adamnyń  ýaıym-qaıǵysy emes. Búgingi qarapaıym qazaq otbasyna ortaq taýqymet. Baspananyń joqtyǵy,  mektepti balalary tólep oqýy,  jalaqynyń mardymsyz bolýy,  dáýletiniń sarqylýy, yrystyń halyq qolynan  ketip,  at tóbelindeı azǵana adamdarǵa tıesili bolýy,  kedeıliktiń keń etek alýyna múmkindik týǵyzǵan.  Osynyń bárin kózimen kórip,  bilip otyrǵan aýyldyq, aýdandyq basshylardyń  dármensizdigi,  sylbyrlyǵy kedeılikti óte ulǵaıtyp jibergen.
Jalpy kedeıliktiń keń  etek alyp,olardyń obalyn moınyna alatyn basty tulǵalardyń, bıliktegilerdiń,basshylardyń ar aldynda, zań aldynda,  halyq aldynda esep beretin kúni de tym alys emes shyǵar!  Bul jolǵy kedeıshilik, syrtqy yqpaldyń áserinen emes, naqty ózimizdiń, saıasatymyzdyń salǵyrtyǵynan boldy.
Qolynda jıyrmadaı usaǵy , eki sıyry bar,  aýyl turǵyny ne bir toqtysyn, ne tanasyn erkin satyp,  bala-shaǵasyn kez-kelgen ýaqytta kıindire alý múmkindigi kázir joq bolǵan.  Malyn talaı ótkelekten ótkizip,  onyń jarty qunyn jumsap júrip ázer  sata alatyn bolǵan.  Jumystaǵylardyń jalaqysy, ásirese, mektep,  balabaqshalardyń tehnıkalyq  persenaldary respýblıkadaǵy eń tómengi jalaqy alyp kelgen.
Máselen, bir mınıstrdiń jalaqysy –mekteptiń sypyrýshylary men tazalaýshylarynyń 100-ine jetedi, bir depýtattyń aılyq jalaqysyn 10 muǵalim bólip alady.
Jalpy Respýblıkada eńbek aqy ,  jalǵan aqyǵa aınalyp,  shendi-shekpendiler bıýdjettiń  aýmaqty bóligin ıelenetin jalaqy alatyn dárejege jetken. Jalpy bıýdjetten jalaqy alyp, oǵan jarmaspaıtyn sheneýnik, basshy,  laýazymdy tulǵa joq. Saıası partııadan bastap, áleýmettik –azamattyq uıymdardyń barlyǵy soǵan táýeldi,  jalaqylaryn sodan alady.  Mundaı jaǵdaıda ádildik,  teńdik týraly aıtýdyń ózi daýryqpa nasıhatqa aınalyp,  qarapaıym halyqtyń muń muqtajy joqtaýsyz qalyp, olardyń  hal-ahýaly kúnnen kúnge tómendegen.  Munyń bári búginderi bılikke de, jalpy jurtqa da,  ashyq-aıqyn bolǵan,  aıtylyp, jazylyp, tolyq rastalǵan dáıekter.
Meniń aıtarym:osy kedeıshiliktiń bir kesiri týraly. Otbasynyń qoǵam aldynda atqaratyn kóp mindetteriniń bastysy –urpaq tárbıeleý.Kedeıshilik ornaǵan otbasylar osy mindetin oryndaýǵa dármensiz qalyp, jalpy jastardyń tárbıesi jurt ýysynan shyǵyp ketken. Basqanyń bárin qaıteıin, meniń kereń qalǵyr qulaǵym, ómirimde buryn-sońdy estimegen jamandyqty estip, qolyma qalam ustatty. Áke-shesheniń tirshilikte tapqan tabysy balalardyń oqyp bilim alýyna,  damyp jetilýine jetip turý degen kimge bolsa da  ,qashan da úlken mártebe,  naq ǵanıbet qoı!
Úıden shyǵyp, qarttar úıine kele  jatyp, joldan adasyp qalyp, otyrǵan balalardan:
-Osy mańdaǵy qarttar úıine qalaı baramyn.Jol siltep, jiberińder,-dedim.
Otyrǵan onshaqty baladan bireýi de eshteme dep til qatpady. Qabat úılerdiń oń jaq buryshynyń shetinen shyǵa kelgen, suńǵaq boıly jas óspirim, qasyma jetip kelip, sálem berip:
-Myna otyrǵandar bizdiń qalanyń, baqýatty ,  aǵaılardyń balalary. Olar, árqashan,  óz ara shet el tilinde sóılesedi. Qytaısha,  aǵylshynsha,  oryssha, arabsha,   japonsha bári zý, aǵyp tur.  Qazaqsha durystap sóıleı bilmeıdi.Sizdiń aıtqanyńyzdy olar túsingen joq. Júrińiz ,ata, ózim jetelep,  aıtqan jerińizge jetkizemin...-dep,  meni solǵa buryp jeteleı jóneldi.  Top balalardyń ortasynan tura kelgen, tyǵyrshyqtaı sary ul:
-Eı,aýylbaı! Atashkaǵa  bizdi ne dep jamandap barasyń?Kózi ashyq, janqaltasynda aqshasy bar baqytty urpaqtar,  el-jer aralap, mádenıetke jetken adam,  bizdiń zamanda,qazaqsha sóılemeıdi. Qazaq tili kedeı qazaqtardyń,  aýyldyń tili ekenin  bilgeniń durys,  shıbutym!! Senderdiń shet tilin oqyp úırenýge,  qarajattaryń,  dáýletteriń, shamalaryń jetpeıdi dedi.
Bári dý kúldi. « ...Taǵy bir baıqaǵanym osy qazaq tili baılarǵa qajet emes sııaqty. Qazaq tili tek qana kedeılerge kerek sııaqty bolyp kórinedi.» (G.Belger) Aıtqanyń aınymaı keldi-aý!
Meniń qulaǵym shýyldap,  kózim qaraýytyp,  basym aınalyp,  belgisiz bir óksik kókiregime tyǵylyp,  júregim attaı týlap,  aýzym kóbiktenip ,tissiz qyzyl ıegimdi qısaqtatyp shaınap, oryndyqqa kelip otyra kettim...Qorǵaýshy perishtem,  qulynym meniń,  birer saǵattan soń úıime jetkizip saldy. Qarttar úıine jete almadym.
                Qobdabaı   Qabdyrazaquly       
Pikirler