Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Ana tili» gazetine bergen suhbatynda úkimettiń ekonomıkaǵa qatysty saıasatyn synaǵan. Prezıdent jýyrda úkimettiń keńeıtilgen otyrysy ótetinin, sol kezde jańa josparlar jasaıtynyn málemdegen edi. Aldaǵy jıynda memleket basshysy úkimetke qandaı baǵytta mindet júktemek?
«SÓZ JÚZINDEGI JETISTIK»
Prezıdenttiń aıtýynsha, úkimettiń mindeti – ekonomıkanyń ósimin qamtamasyz etip, azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartý. Qasym-Jomart Toqaev Úkimettiń jumysynda kemshilikter bar ekenin aıtady.
«Jalpy alǵanda, Mınıstrler kabıneti bul mindetin oryndap otyr. Ekonomıkany ártaraptandyrý, óńdeý ónerkásibin damytý, ınfraqurylymdy jańǵyrtý sııaqty baǵyttar boıynsha byltyr atqarylǵan jumystyń nátıjeleri jaman emes. Alaıda bári minsiz deýge kelmeıdi, problemalar da bar. Men mınıstrlerden neǵurlym tıimdi jumys isteýdi jáne sheshim qabyldaǵanda batyl bolýdy únemi talap etemin. Qoǵam da Úkimettiń jumysyna joǵary talap qoıady. Bul – óte oryndy ári qalypty jaǵdaı. Sondyqtan Úkimettiń jumysy naqty nátıjege oraı, ádil baǵalanady. Basty kórsetkish – azamattardyń turmys sapasy. Ekonomıkadaǵy jetistikter adamdardyń kúndelikti ómirine oń áserin tıgizbese, ony ánsheıin sóz júzindegi jetistik deýge bolady», - degen el basshysy.
Aıtýynsha, jýyq arada úkimettiń keńeıtilgen otyrysy ótedi. «Sol kezde jyldy qorytyndylap, qazirgi máselelerdi talqylap, jańa josparlar jasaımyz. Qazaqstanǵa ekonomıkanyń 4 paıyzdyq ósimi azdyq etetini anyq. Bul týraly shetel ókilderine de aıtyp júrmin. Úkimet ekonomıkany barynsha damytý úshin tyń tásilder tabýǵa tıis», - degen Prezıdent.
«4 PAIYZDYQ ÓSIMMEN MEJEGE JETÝ QIYN»
Ekonomıst Maqsat Halyq Memleket basshysynyń úkimettiń synaýy óte oryndy dep esepteıdi. Sebebi sarapshy Úkimet prezıdenttiń tapsyrmasyn tyńǵylyqty oryndap otyrǵan joq dep sanaıdy.
- Birinshiden, 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha ekonomıkada tórt-aq paıyz ósim bolǵan. Bul kórsetkish aldyńǵy jylmen salystyrǵanda áldeqaıda tómen. Byltyr elimizdiń ekonomıkalyq ósimi 5,1 paıyz bolǵan. Demek, ekonomıkalyq ósim tejelip jatyr degen sóz. Dál osyndaı ósimmen prezıdent qoıǵan meje oryndalmaıtyny túsinikti. Memleket basshysy 2029 jylǵa deıin jalpy ishki ónimdi 450 mıllıard dollardan asyrýdy kózdegen. Al 4 paıyzdyq ósimmen prezıdenttiń aıtqan mejesine jetý qıyn, - deıdi ekonomıst.
Maqsat Halyq suhbattaǵy ekonomıkalyq bloktyń kemshindigi osynda dep esepteıdi.
- Sebebi ekonomıkalyq blok «Jalpy ishki ónim ósip jatyr. Jan basyna shaqqandaǵy jalpy ishki ósim de kóterildi» dep sandardy ádemi sóıletedi. Biraq ta jan basyna shaqqandaǵy ishki ónim kóbeıip, 10 myń AQSh dollarynan joǵary bolsa, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy ortasha tabystan joǵary bolýy kerek. Biraq halyqtyń tabysy nege kóńil kónshitpeı otyr? Sebebi bizde sandyq ósim qaǵaz júzinde tamasha bolǵanymen halyqtyń tabysy ósip jatqan joq, - deıdi ekonomıst.
Ol bul pikirin taratyp túsindiredi.
- Iaǵnı, ekonomıkalyq ósim men halyqtyń tabysynyń arasynda baılanys joq. Úkimet ekonomıkalyq ósimge taýarlardyń baǵasynyń sharyqtaýy men ınflıaııanyń arqasynda qol jetkizip jatyr. Al baǵalardyń ósimi arqyly kez kelgen úkimet eshqandaı bas qatyrmaı-aq ekonomıkalyq qol jetkize alady. Shyn máninde ınflıaııa tómen bolyp, kerisinshe halyqtyń tabysy ınflıaııadan joǵary bolyp, ósip otyrýy kerek. Sol kezde ǵana halyq Úkimettiń tıimdi jumys istep otyrǵanyn sezedi. Sebebi osyndaı jaǵdaıda halyqtyń turmysy túzelip, onyń tólem qabyleti jaqsaryp, ómir súrý sapasy artady. Al ınflııaııa joǵary bolyp, halyqtyń tabysynyń óskeninen eshqandaı paıda joq, - deıdi ekonomıst.
«ULTTYQ QORDYŃ ARQASYNDAǴY ÓSIM»
Maqsat Halyq elimizde ımporttyq taýarlarǵa táýeldilik basym ekenin aıtady.
- Ókinishke qaraı ózimizdiń otandyq óndiristiń damýy baıaý bolyp tur. Sebebi Úkimet qandaı otandyq óndiristi qoldap nemese qandaı óndiristi qoldamaý kerek degen dúnıeni áli jasamady. Bul – negizi Ónerkásip jáne qurylys mınıstrliginiń jumysy. Al atalǵan mınıstrlik qaı salany qorǵaımyz, qaı salany qorǵamaımyz degenmen áli bas aýyrtyp júr. Birinshiden, osynyń kesirinen naryqty qorǵaı almaımyz, ekinshiden, ekonomıkanyń ósimi sapaly kórsetkishterge baılanbaǵan. Ókinishke qaraı osy úderister tutastaı Úkimettiń ekonomıkalyq blogynyń nashar jumys istep jatqanyn kórsetedi. Bul az deseńiz úkimet ótken jyly Ulttyq qordan rekordtyq kórsetkishte aýdarym jasaǵan. Demek, úkimet ulttyq qordyń arqasynda ǵana ekonomıkalyq kórsetkishke qol jetkizip otyr, - dep sanaıdy ekonomıst.
Paıymdaýynsha, úkimet nátıjeli jumys isteýi úshin kadrlyq ózgerister bolý kerek. Bir qaraǵanda úkimette jańarý bolyp jatqandaı áser qaldyrady. Biraq premer-mınıstr men 2-3 mınıstrdiń aýysqanymen eshnárse ózgermeıdi. Negizi úkimettiń quramy 70-80 paıyzǵa jańarmaı jaqsy jumys júrgizý múmkin emes.
- Ekinshiden, burynǵy júıedegi azamattardan ózgeris jasaıdy dep kútý - qısynsyz dúnıe. Mınıstrlikte bilikti kadr joq dep aýyzdy qý shóppen súrte berýge de bolmaıdy. Myqty mamandar bar. Ókinishke qaraı olar tómengi dárejede jumys istep júr. Solardyń qyzmetin joǵarylatý kerek nemese jańadan syrttan adamdar ákelý kerek, - deıdi Maqsat Halyq.
Ol memlekettik qyzmettegi tájirıbesi 5 jyl bolmasa da halyqtyń ishinen kóshbasshy bolyp shyqqan adamǵa múmkindik berý kerek dep sanaıdy.
- Osyndaı qadamǵa barsa, halyqtyń úkimetke degen senimi artady jáne olar shynaıy is-áreketter jasaıdy dep oılaımyn. Meniń oıymsha, úkimetke sharýashylyq adamdary kerek. Mysaly buryn úkimet quramynda jumys istegen azamattar bar. Bálkim sol azamattardy qyzmetke qaıta shaqyrý kerek shyǵar. Ol adamdardyń tájirıbesi kerek sekildi. Sebebi olar joǵary deńgeıde jumys istep kórgen adamdar. Úkimetke «elime qaıtsem úlesimdi qosamyn» degen nıeti taza adamdardy tartý kerek, - deıdi ekonomıst Maqsat Halyq.
