Muhtar Maǵaýınniń "Altyn Orda" romany "Juldyz" jýrnalynda tolyqtaı jarııalanyp boldy. Qańtar, aqpan aıyndaǵy sandarynan keıin taıaýda jýrnaldyń naýryz aıyndaǵy sanynda romannyń sońǵy shıregi jaryq kórdi. Romannyń alǵashqy bólimderi budan aldyn "Juldyz" jýrnalyna cilteme jasalyp, "Adyrna" saıtynda jarııalanǵan. Búgin "Altyn Ordanyń" kezekti jalǵasyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.
BATÝ – SAIYN HAN
Batys joryǵynan soń
Óketaı qaǵannyń kóldeneń óliminen keıin arada jarym jyl ótpeı, Shyńǵys hannyń ekinshi uly Shaǵataı da dúnıeden kóshipti. Endi Batý bútkil Altyn Uryqtaǵy hanzadalar arasynda, jasy úlkeni bolmasa da, joly eń úlken, birden-bir ǵuzyrly tulǵaǵa aınalady. Resmı túrde Aǵa. Onyń ústine, Batys joryǵymen birge kelgen abyroı, bedel bar. Jáne jeri baıtaq, áskeri alymdy, úlken ulystyń ámiri. Al Túpki jurtta kelesi qaǵan máselesi múlde sheshilmegen. Astana Qaraqorymdaǵy ortalyq bılik Tóregene-qatynnyń ǵuzyryna ótedi. Bul zamanda tótenshe rásim. Shyńǵys hannan soń, ýaqytsha bolsa da bar ókim Bórte-qatynǵa aýysqan joq qoı. Alaıda, Altyn Uryq ókilderi, olarǵa jalǵas alpaýyttar tobynda eshkim de sóleket kórmese kerek. Ras, Tóregene Óketaı qaǵannyń bas báıbishesi emes, biraq zańdy murager sanalýǵa tıis úlken uldar men nemereler anasy.
Baıaǵyda Shyńǵys han talassyz, resmı murager Joshynyń tutqıyl qazasynan keıin endigi taq ıesin atap aıtyp, qalǵan úmitker ataýlydan senimhat alǵan. Al Óketaı qaǵannyń bolashaq izbasar týraly baılamy solqyldaq shyǵypty. Áýelde, Tóregeneden týǵan úshinshi ul Kúshý, onyń mezgilsiz óliminen soń – nemerelerdiń aldy Shıramun. Áli de jetisip pispegen bozbala. Shıramun bolar, týǵan uldardyń biri bolar, Tóregeneniń tótenshe bıligi assa birer jyldyq, ýaqytsha jaǵdaı sanalǵan.
Al Tóregene-qatyn birden-aq qatqyl ókim júrgize bastaıdy. Jáne birjola, berik ornyqqandaı. Eke Ulys taǵynyń eń yqtımal murageri, úlken ul Kúıiktiń ózi, bılik qaıda, astana baıtaqtan shettelip, Emil boıyndaǵy enshili qonysyna baryp jatypty. Al Óketaı qaǵan tusyndaǵy bedeldi tulǵalardyń barlyǵy derlik el tutqasynan ysyrylyp, keıbiri árqıly jazaǵa tartylady, ómirine qaýip tóngen aıryqsha zorlary ár tarapqa qashyp, bas saýǵalaıdy. Al Tóregene burnada astana bazarynda deldal bolǵan, aqyry qısynsyz jaǵdaıda qaǵan saraıyna kiris taýyp, óziniń aıryqsha senimine jetken Fatıma deıtin sart áıeldi teteles ókimge jetkizedi. Álbette, buryn-sońdy bolmaǵan zańsyzdyq óristep, ulystyń barlyq sharýasy bylyǵyp jatyr. Áıteýir, qarýly kúshter qaz-qalpynda. Quramdas aımaqtar óz ornynda.
Batý Qaraqorymdaǵy qıǵylyq jaǵdaıǵa áýelde onshama alańdamaǵan sııaqty. Kerek deseńiz, mundaı bulaǵaı ahýal Joshy ulysyn utysqa jetkizetin. Qajetti, derbes ókim, jańa qurylym, ishki sharýalar turǵysynan alǵanda. Bary baýyrynda, bıligine syrttaı tejeý joq. Tolyq erkindik. Ákimshilik basqarý júıesi ǵana emes, bútkil ásker quramy óziniń ǵuzyrynda. Bartoldtyń aıtqany bar, Joshy qazaǵa ushyraǵannan soń Batýdy eń aldymen Dáshti-Qypshaq shegindegi ásker moıyndady jáne mártebesin kóterdi, degen. Sol ásker qazir molyǵa túsken, hám Orys, Qypshaq maıdany, bularǵa jalǵas Ortalyq Eýropa joryǵynan soń birjola kúsheıgen, jáne Batýdy ulystaǵy bas qolbasy sanaıdy. Qarýly kúshter tizginine jalǵas saıası, áleýmettik ókim de nyǵaıa, berkı túsken.
Atasy Shyńǵys hannyń jol-jobasy, ákesi Joshynyń úlgi, ónegesine jalǵasa, tıesili tizgin alǵan Batýdyń Eke Ulysqa tán basqarý júıesi, Jasaq zańynyń negizinde qandaı sharýalar atqarǵanyn oısha shamalaýǵa múmkin. Qalypty jaǵdaı. Jańa ulysynyń irgesin bekitý, ásker isimen qatar, ishki máselelerdi retteý, onyń ústine, túrik tekti, túp negizi ǵana emes, bar bolmysy ortaq, endi eriksiz aralasyp jatqan qypshaq hám tatar qaýymynyń birligin jarastyryp, yntymaǵyn qalyptastyratyn qanshama utymdy sharýa atqarylǵany kúmánsiz. Keıingi bir arab tarıhshysy ál-Omarı dolbarlap aıtqandaı, tatar atalatyn kelginshi jurtty jergilikti qypshaq qaýymynyń birjola jutyp qoıýy emes. Assımılıaııadan tysqary jaǵdaı. Tili bir, túr-tulǵasy ortaq, dástúr-saltynda aıyrym az, bar jaǵynan úıles, qandas, ózara týys rýlar tobynyń qaıtadan uıysýy ǵana. Áıtkenmen de, Túrik qaǵanatynan sońǵy zamanda, erteli-kesh aralary ajyraǵan aǵaıynnyń beıbit jaǵdaıda jańadan toǵysýy úshin aqyldy, epti saıasat kerek edi. Jaýlaý, baǵynyshqa túsirý deńiz, qaıyra birigý deńiz, áýelgi, tutqıyl shapqyn kezeńinen sońǵy dáýirde qypshaq-túrik pen tatar-túriktiń arasynda aıtarlyqtaı alaýyzdyq, ózara jaýlyq túgili, pálendeı jatsyný ushyraspaǵany bar tarıhtan belgili. Baǵzydaǵy Jebe-noıan men Súbitaı-bahadurdyń áıgili joryǵy kezeńinde, urys-soǵystarmen qatar, alǵashqy yntymaq ta aıqyn ańdalǵan. Budan sońǵy Qypshaq joryǵynda da jappaı, jankeshti qarsylyq kórinbeıdi. Aqyry, bútkil Dáshti-Qypshaq Eke Ulys quramyna qosylǵannan keıin, Batý hannyń Batys joryǵyna arǵy, bergi qypshaq túgeldeı, qadarynsha at salysady. Al Batý qaıtyp oralǵan kezde, Ertisten bastap, Edilden asyp, Qarpatqa deıingi bútkil Dáshti-Qypshaq – birtutas el, Joshy Ulysy. Biregeı, túrik tekti qaýym turypty, túri de, tili de bóten qanshama halyq, onyń ishinde ormandaǵy qalyń orystyń ózi ıilip tur. Basqasha qısyny joq edi.
Óz jurtynda ókimi shekteýsiz han tanylǵan Batý Batys joryǵynan soń, 1243 jyly jazǵyturym Ulys shegine jetken kezde Orys eliniń negizgi bir basshysy uly kináz Iaroslav Ordaǵa kelip, bodandyq nıet bildiredi. Kúni keshe Vladımır-Sýzdal kinázdigin bılegen, Kolomna túbinde bar áskerinen aırylyp, aqyry Sıt urysynda qazaǵa ushyraǵan Iýrıı Vsevolodovıch kinázdiń týǵan inisi. Uly kináz degen aty ǵana, ókimi jalpy jurtqa júrmeıdi. Batý Iaroslavty jaqsy qabyldap, oǵan «velıkıı knıaz», «stareı vsem knıazem v rýsskom ıazye» – orys tekti kináz ataýlynyń úlkeni, uly kináz degen mártebe beripti. Tarıhshylardyń aıtýynsha, baıaǵy Kıev Rýsiniń zamanynan sońǵy dáýirde shartty ǵana ataq eken, endi Batýdan soń shynymen-aq ǵuzyrly, tolyq maǵynasyndaǵy uly kináz bolyp shyǵypty jáne tuqym-juraǵatymen odan ári jalǵastyq tabady. Esebi, eń joǵarǵy mártebeli uly knázi bastap, bútkil Orys eli Joshy Ulysynyń tolyq bodandyǵyn qabyldady degen sóz. Amalsyz desek te, beıbit túrde, óz erkimen. Árıne, kúni keshe jarym jurty shapqynǵa ushyraǵan Orys eshqaıda kete almaıtyn, tizginin teriske bursa, áýelgiden ármen qatal qyrǵyn tappaq, sol sebepti, artyq qaıshylyqsyz noqtaǵa kóný – aqyl isi bolatyn. Sóıtip, uly kináz Iaroslav arqyly Orys eli jappaı baǵynyshqa keldi. Tek Danııl Galıkıı kinázdiń ǵuzyryndaǵy Tústik-batys Rýs jaǵdaıy ǵana ózgesherek qalyptasqan – keıde bodan, keıde uzyn arqan, tipti, ózinshe birshama derbes. Ásili, Dáshti-Qypshaqpen irgeles kórshi Orys qana emes, Qapqazdaǵy Gúrji patshalyǵy, Kishi Azııadaǵy Seljúk sultanaty, Qyrymdaǵy shaǵyn Feodoro kinázdigi jáne Dýnaıdyń arǵy etegindegi Bolgar memleketi de Joshy ulysyna kiriptar sanalatyn.
Sonymen, Batýdyń áýelgi Bulǵar, Orys, oǵan jalǵas Ortalyq Eýropa maıdanynan soń, aıryqsha talaıly jańa qurylym – Joshy ulysynyń ózindik shekarasy anyq aıqyndalady. Bodan jáne jartylaı bodan elderdi eseptemesek, Ertisten bastalyp, Edilden ozyp, budan ári Tań, Úze darııalarynan ótip, Qarpat taýlaryna deıin sozylatyn, al tústikte Balqash kóli, Shýdyń tómengi aǵysy men Syr boıy, Aral teńizin etektep, ejelgi Horezmdi qamtyǵan, Qapqaz jotasy – Temir-qaqpadan ótip, Qoban, Qyrymnan soń Qara teńiz jaǵalaýy, Dýnaıdyń atyraýyna deıin jaıylyp jatqan keń-baıtaq ólke – jarym Eýrazııa, bútkil Dáshti-Qypshaq – Joshy Ulysy Altyn Ordanyń qutty mekeni bolyp bekigen eken. Jeri jaısań, berekeli, halqy keýdeli, qısapsyz jáne eldigi men erligine búgingi bizdiń aqylymyz, qııalymyz jetpes aıbyndy jurt, alyp memleket.
Shyrǵalań
Óketaı qaǵannyń ólimi jáne keshigip, kóp keıin ótkerilgen Uly Quryltaıǵa deıingi tutas bes jyl, ıaǵnı, Tóregene-qatyn bılegen ólara zamanda Batýdyń Dáshti-Qypshaqtaǵy ókimi ǵana emes, bútkil Eke Ulys shegindegi ataq-bedeli de kúsheıe túsýi anyq. Sonymen qatar, bulǵaq shyqpasa da berekesiz zamanǵa toqtaý salý, zańdy quryltaı máselesin kóterý de ázirshe Batýdyń nazarynan tys qalǵanyn kóremiz. Qaıtkende, el ornynda, azamat kúshinde, dáp osy mezgilde óz jurtynyń qam-qareketinen mańyzdy eshteńe joq. Bar esep túzý edi. Alaıda, bútkil Eke-Moǵul Ulysynyń sheginde oryn alyp, kún ozǵan saıyn jaıylyp bara jatqan keleńsiz jaǵdaı budan ári jalǵasa bermeýge tıis. El birligi áýpirimmen turǵan. Ishteı bojyraý men bassyzdyq, Jasaq zańynyń aıaqasty qalýy – qaterli sypat alǵan. Aqyry, ońdy, soldy, árqıly saıası kúshterdiń, eń bastysy – tórt áýlettiń ortaq mámlesinen soń, Uly Quryltaı kúni belgilenedi. Endi mundaı zańdy jıyndy Tóregene-qatynnyń ózi toqtata almaıtyn edi. Qolynan bılik sýsyp bara jatqanyn anyq ańdasa da, amalsyz maquldapty.
Quryltaı qarsańynda astana baıtaqqa eń aldymen Shyńǵys hannyń erkin, ári parasatty kenje kelini, Tóleniń bas báıbishesi Surǵaqtan-bıke kelip jetti deıdi. Aıryqsha sán-saltanatymen, tórt ulynyń, tańdama ásker, qanshama mártebeli ulyqtyń qostaýymen. Budan soń Shyǵys taraptan seksen (seksen!) ulymen Temýge Otshygen-noıan kelip túsedi. Bularǵa jalǵas, ilgerindi-keıindi Shaǵataı jáne Óketaı áýletteriniń basty tulǵalary. Árıne, bar taraptan – ulystyń ustyny sanalatyn bahadurlar men noıandar, ákimshilik salasyndaǵy yqpaldy ámir, alpaýyttar. Bularǵa jalǵas – bodan, jartylaı bodan ókimdi tulǵalar men bek, ámirler, oǵan qosa, syrtqary, biraq nıettes, nemese beıbit qatynastaǵy patshalyqtar jibergen arnaıy ókilder men elshiler. Bir sózben aıtqanda, jarym álemniń betke shyǵar irileri túgel. Tek... Dáshti-Qypshaq egesi Batý ǵana tartynyp qalypty. Tobanaıaq syrqaty jolǵa shyǵýǵa múmkindik bermegen. Álde shyny, álde syltaý. Biraq Uly Quryltaıǵa qarsylyǵy joq, qandaı sheshim shyqsa da maqul eken. Oń nıetin kýálandyrý úshin qatarynan alty baýyryn – Joshy Ulysyn ustap otyrǵan Orda, Berke, Sháıban, Berkeshar, Tańǵut pen Toqaı-Temir esimdi inilerin jiberipti. Tolymdy ǵana emes, ǵuzyrly ókilder.
Uly Quryltaı mıládı 1246 jyly tamyz aıynda ótkeriledi. Bul kezde kemeline kelip turǵan Eke Moǵul Ulysynyń kúsh-qýaty men saltanatynyń aıqyn kórinisi esepti bolypty. Quryltaıdyń ashylýy, barysy men sheshimderi týraly Shyǵys derekterimen qatar, dáp osy kezde Qaraqorymǵa kelip, bar tamashany óz kózimen kórgen Karpınıdiń jazba kýáligi bar. Negizinen aıdyny men syrtqy sypaty. Al jabyq májilister jóni musylman derekterinen maǵlum. Quryltaı aıtarlyqtaı tartysty bolmasa da, keıbir kidi máselelerdi ózinshe tarqatypty. Eń aldymen, Óketaı qaǵannyń dúmbilez sheshimi teriske shyǵarylady. Ákeleri tiri turǵanda, balalary bas bılikke qol sozýy orynsyz degen qısynmen, nemere Shıramunnyń ququǵy shekteledi. Iaǵnı, alǵy qatarda – týǵan uldardyń biri turýǵa tıis. Bul rette talas joq. Uly qaǵannyń taǵyna laıyqty ul – Kúıik degen sheshimge toqtasady. Iaǵnı, Eke Moǵul ulysynyń Shyńǵys han men Óketaıdan sońǵy úshinshi qaǵany. Biz «Shyńǵys han» epopeıasynyń Ekinshi kitabynda (2012 j.) sypattaǵan, odan kóp buryn «Qazaq tarıhynyń álippesi» kitabynda (1993 j.) dáıektep jazǵan ejelgi túrik rásimi boıynsha, Kúıik sán-saltanatpen taqqa otyrǵyzylady.
Kúıiktiń qaǵandyq ókimi – mıládı 1246 jyldyń qyrkúıek aıynan 1248 jyldyń kókek aıyna deıingi aralyqqa sáıkesedi. Jınaqtap kelgende, bir jyl, jeti aıǵa tolar-tolmas azǵana ýaqyt. Biraq keıingi tarıhshylardyń baǵamy boıynsha, osy bir jarym jyl – Eke Moǵul ulysyna zor apat ákele jazdapty. Kúıik pen Batýdyń arasy áýelden qyrbaı ekeni maǵlum. Endi Kúıik bastap, oǵan qolma-qol qarsy attanǵan Batý, ıaǵnı Túpki jurt pen Joshy ulysy arasynda ǵalamat maıdan ashylýǵa tıis eken. Bútkil Eke Moǵul ımperııasyn saıası daǵdarys qana emes, tikeleı azamat soǵysy jaǵdaıyna túsiretin ózgeshe apat. Bul josyqqa kemeńger tarıhshy Bartoldtyń ózi yńǵaı bergen. Shyndyǵynda, birshama keıingi zaman – Kúıikten sońǵy uly qaǵan Móńke men Saıyn han Batý arasyndaǵy tyǵyz birlik nátıjesi, eki tarapty budan ármen jaqyndastyra túsý úshin, qaǵan tóńiregi oıdan shyǵarǵan, qısynsyz ahýal. Batý taqqa otyrǵyzsa, odan buryn biz de aıryqsha qyzmet jasaǵanbyz demek úshin. Mine, qarańyz. Kúıik qaǵan Qaraqorymnan attanǵan kezde onyń shyn nıetin ańdaǵan Surǵaqtan-bıkeniń Batýǵa shapqynshy jiberýi, qolma-qol qarsy júrgen Batýdyń Alataý etegine jetip úlgerýi, basqasyn bylaı qoıǵanda, eshbir mezgildik esepke syımaıdy. Bul kidi máseleni Shyńǵys han epopeıasynyń Tórtinshi kitabynda taratyp aıtyp, naqty dáıektegen edik. Shyndyǵynda, Kúıik Batýǵa qarsy attanǵan joq, densaýlyq jaǵdaıyna baılanysty, óziniń Emil boıyndaǵy jaıly, atadan enshili qonysyna qaraı júrdi jáne arada qyryq kún óter-ótpeste, jolaı ajalǵa ushyrady. Al Batý, qısynyna qaraǵanda, qıyr-qıǵash Samarqand emes, tıesili jol ushtyǵy – Alataý etegi Alaqamaqqa Kúıiktiń ólimi týraly habardan kóp keıin kelip tústi. Aınalasy birer aı ishinde, sýyt júristiń ózinde úsh jarym aılyq joly bar Edilge Kúıiktiń qaterli joryǵy týraly habar jetip, erteńine de emes, dáp sol kúni Batýdyń qalyń qolmen qarsy attanyp, Alataýdyń eteginen shyǵýy úshin, kem degende jeti aı, shyndyǵynda, eń shuǵyl degende segiz-toǵyz aı ýaqyt kerek bolar edi. Bizdiń basqalar jazǵan ústirt tarıhymyzda osyndaı shalaǵaı baılamdar ushyrasa beredi. Qaıtalap aıtaıyq, Kúıik pen Batý qanshama qyrbaı bolsa da, uly ımperııany azamat soǵysyna ushyratar qısyn joq edi. Batý Kúıiktiń qaǵan kóterilýin ishteı maquldamasa da, qalypty jaǵdaı nátıjesimen sanasqan, áýel bastan ataýly qarsylyq tanytpaıdy, sondaı-aq, qaǵan kóterilgen Kúıik te Batýǵa, Joshy Ulysyna qatysty eshqandaı kóldeneń áreket jasamaǵan, ataýly jarlyǵy turypty, taǵy bir nemere ini Bóri sııaqty, artyq-aýys lepesi joq. Kúıik qaǵan burnadan belgili nashar densaýlyǵyn ońdaý úshin, aýa raıy qolaıly, ózine úırenshikti Emil–Ala-kól alqabyna tynysqa shyqty. Al Batý Kúıiktiń aq-adal ajalynan soń, Ulys ómirindegi sheshýshi kezeń qamymen Alataý etegine kelip jetti, endi osy, Túpki jurtqa taqaý aımaqta otyryp, Eke Ulystyń kelesi qaǵanyn saılaý qamyna kirisken.
Al Eke Moǵul ulysynyń tarıhyndaǵy úshinshi qaǵan Kúıikke taǵdyr qajetti mursat bermegen eken. Bastaǵan ıgilikti isterin jerine jetkize almady. Biz budan buryn atap jazǵan edik: túptep kelgende, Kúıiktiń kelte qıylǵan qaǵandyq qyzmeti ońymen baǵalanýǵa tıis – bojyraǵan ulystyń bas-aıaǵyn qaıyra jınaqtady, uzaq bes jyl boıy oryn alǵan jolsyzdyqty tyıyp, ejelgi Jasaq zańyn qaıtadan kúshine engizdi, Ulystyń basqarý júıesin burnaǵy arnasyna túsirdi, dep. Óziniń alyp ımperııa, asqaraly halqynyń aldyndaǵy boryshty qyzmetin hal-qadarynsha, múmkindik sheginde, adal atqaryp ketti, dep. Erekshe týmysynan emes, Shyńǵys han qurap, qalyptastyrǵan memlekettik júıeni odan ári jalǵastyrǵan sebepti.
Altyn Uryqtyń Aǵasy
Qaıtkende Shyńǵys hannyń Jasaq zańyn berik ustanǵan, uly babanyń ósıetin qasterlep, ulystyq-memlekettik rásimdi berik saqtaǵan, ózi unatpaıtyn Kúıikti zańdy qaǵan dep moıyndap, kópe-kórneý alaýyzdyq, basbuzar árekege barmaǵan Batý endi tolyq erkindik aldy. Áýlet Aǵasy ǵana emes, bútkil Eke Ulys shegindegi eń basty tulǵa. Bastaýshy jáne baǵyttaýshy alapat kúsh.
Bul kezde qudiretti Shyńǵys han ımperııasynda osymen ekinshi márte qatyn-bılik ornaǵan. Kúıik qaǵannyń bas báıbishesi Oǵul-Qaımysh. Burnaǵy Tóregene-qatynnyn óktem ǵuzyry joq, esesine paryqsyz topastyǵy jetip artylady. Qaıtkende bılikten taıdyrý tym qıyn sanalmaǵan. Batý qozǵaý salyp, bútkil Eke Ulys sheginde, jańa qaǵandy kóterýge tıis úlken quryltaıǵa ashyq daıyndyq jáne astyrtyn qam-qareket bastalady.
Altyn Uryq áýletiniń ishindegi árqıly kelissózder aǵymynda bir jyl óte shyǵypty. Aıtarlyqtaı nátıje joq. Kerisinshe, dúnıe teris aınalyp barady. Jańa qaǵan saılaý turǵysynan ǵana emes. Bútkil Eke ulys, atap aıtqanda, Qaraqorymdaǵy basqarý júıesi boıynsha. Aqylsyz Oǵul-Qaımysh tóńiregine baqsy-balger jınap alyp, beı-bereket kún ótkerip jatyr. Al Kúıik qaǵannyń bel balalary Naqý men Qoja árqaısy ózinshe ámir sııaqty. Qaǵan mindetin atqarýshy sheshelerimen kelispeı-aq, eki tarapta memlekettik eki keńse ashady. Árqaısy derbes ókim quryp, keıde ózara qarama-qaıshy, ártúrli jarlyq shyǵaryp, shar tarapqa joldap jatady. Sóıtip, biregeı memleket ishinde bılikti úsh ortalyq paıda bolypty. Bas ýázir, danagóı Shyńqaı qaısyn qabyldaryn, qaıterin bilmeı basy qatyp otyrady eken. Árıne, bar sharýa bylyǵyp, ulystyń ákimshilik qyzmet júıesi daǵdarysqa ushyraǵan.
Aqyry, Batý bar istiń tizginin jeke óziniń qolyna jınaqtaı bastapty. Irgeli el baǵzy bir kezdegideı ıesiz qalmaýy kerek jáne qıyr Shyǵystan kóz jetkisiz Batysqa deıin sozylyp jatqan alyp memleketti basqarý – bala-shaǵanyń kúsh-qýaty men aqyl-parasaty jetetin op-ońaı sharýa emes, dep ashyq aıtypty. Iaǵnı, Óketaı qaǵan uldary úlken bılikke jaramsyz. Al Shaǵataı áýleti týraly sóz bolýy da múmkin emes. Shyńǵys hannyń ekinshi uly áýel bastan-aq ortalyq bılikten tysqary qalǵan. Sóıtip, Batýdyń tańdaýy Tóleniń úlken uly Móńkege túsedi.
Batý men Móńkeniń qashan, qalaı jaqyndasyp, ortaq til tapqany belgisiz. Burnaǵy bilistik óz aldyna, Batys joryǵynda birge boldy jáne Móńke Batýdy ashyq jaqtamaǵan kúnniń ózinde, Kúıik pen Bóriniń qarsy janjalynan syrt qalǵan. Keıingi tarıhshylar aıtqandaı, ekeýiniń jahattas dostyǵy da syrtqary dolbar. Sondaı-aq úlken ul Joshy men kenje ul Tóleniń urpaqtary ortanshy ekeý – Óketaı men Shaǵataı áýletin bılikten taıdyrý úshin odaqtasýy da beriden qaırylǵan ushqary pikir. Shyndyǵynda, kemeńger atadan sońǵy ekinshi, úshinshi qaǵandar Óketaı men Kúıik áýleti úlken ókim, memleket taǵdyryn sheshetin, el- jurtty bolashaqqa bastaıtyn aıryqsha qabiletten tysqary bolyp shyqty. Iaǵnı, Batýdyń bar isi – bılik jolyndaǵy kúres emes, ulystyń bolashaǵy týraly tereńinen oılanǵan qam-qareket nátıjesi. Belgili bir áýlet emes, bútkil halyqtyń múddesi, memlekettik kózqaras birinshi orynǵa shyqty degen sóz. Eger bar kiltıpan bılik tutqasynda tursa, dáp osy kezde Batýdyń óziniń qaǵan saılanýy op-ońaı edi. Shynynda da.
Sóz aıaǵy sozylyp bara jatqan soń Batý sheshimtal qımylǵa kirisedi. Tórt tarap, mándi, mánsiz, nátıjeli, nátıjesiz kelissózderden keıin, shamasy 1249 jyldyń jazǵytury Kishi quryltaı shaqyrypty. Tárizi, óz ıeligi, Dáshti-Qypshaq dalasynyń shyǵys sheginde. Bul Kishi quryltaıǵa Shyńǵys hannyń úlken jáne kenje uldarynyń ǵuzyrly urpaǵy túgelge jýyq, al ortanshy eki uldyń áýletinen sanamaly ǵana kisi qatynasady.
Májilis bastalar-bastalmastan-aq áýelgi toptaǵy Altyn Uryq ókilderi, áskerbasylar men shonjarlar Batýdyń ózine qolqa salypty. Shyńǵys hannyń altyn taǵyna birden-bir laıyqty tulǵa seniń ózińsiń, qaǵan kóteremiz, dep. Batý birden-aq bas tartady. Jáne uly babanyń kenje uly Tóleniń erekshe talaıyn alǵa salyp, endigi tańdaý Móńkege tıesili ekenin aıǵaqtaıdy. Talassyz aqıqat. Endi Óketaı nemereleri – Kúıik uldary Qoja men Naqý quryltaıdyń aıaǵyn kútpeı, eshkimmen qoshtaspaı, óz ordalaryna qaıtyp ketipti.
Onsyz da sheshilip qoıǵan másele – Batý Móńkeniń aıryqsha ququǵyn birjola dáıekteıdi. Jáne kópshilik qaýym da osy sheshimge toqtaıdy. Aqyry, Móńkeniń rásimdi, sypaıy qarsylyǵyna qaramastan, tolyq kelisimin alypty. Budan soń Batý bastaǵan barlyq jurt baskıimderin sheship, kiseli kámár belbeýlerin moınyna salyp, quldyq urady jáne jańa qaǵandy mundaǵy taq esepti bıikteý bir turǵyǵa aparyp otyrǵyzady. Qaıyrylmas sheshim qabyldandy. Biraq bul – alǵashqy qadam ǵana bolatyn. Bar rásim zańdy túrde tolyq atqarylý úshin, qaǵan saılaý Túpki jurtta, Altyn Uryq ókilderiniń sózsiz maquly, áskerbasy jáne el ustaǵan alpaýyt ámirlerdiń qostaýy arqyly ǵana júzege asýǵa tıis.
Batý Uly Quryltaı máselesin saıasaty mol, daryndy ini Berkege tapsyrady. Qasyna Toqaı-Temirdi qosyp, otyz myń ásker shyǵarypty. Tıesili saýyn aıtylady. Alaıda, Óketaı men Kúıik áýleti túgeldeı, Shaǵataı uldary túgelge jýyq mundaı quryltaıdy maqul kórmeıdi. Batýdyń tańdaýy durys emes, barmaımyz, jáne bizdiń qatys, rızalyǵymyzdan tys qandaı da quryltaı ótkerilýge tıis emes, dep jarııalapty. Is alǵa jyljymaı qoıady. Aqyry, qurǵaq úgitten qajyǵan, sharasyz Berke Batýdyń ózine habar salypty. Mine, eki jyl ótti, biz Móńke qaǵandy zańdy taǵyna otyrǵyzýdyń jolyn tappadyq, Óketaı qaǵan men Kúıik qaǵan balalary kelgen joq jáne Shaǵataı uly Esý-Móńke de shyraı bermeı otyr... dep. Batýdyń jaýaby naqty, ári qatqyl bolypty: Sen Móńkeni taqqa otyrǵyz, kim bolsa da quryltaıǵa kelmegen kisi Jasaq zańy boıynsha basynan aırylady – dep.
Sonymen, kóp uzamaı-aq qajetti Uly Quryltaı ótkeriledi. Tóleniń úlken uly Móńke – qaǵan kóterildi. Ráshıd-ád-Dınniń dáıekteýinshe, hıjranyń 648-sanaty, dońyz jyly, zúlqada aıynda – mıládı 1251, fevral.
Saıyn han
Batý – qaǵan mártebesinen bas tartty. Saıasat qana emes, qajettilik. Jarym dúnıeni alyp jatqan Joshy ulysynyń baǵy basynda, halqy mol, baılyǵy keneýsiz. Mazasyz Qytaı shekarasynan aýlaq. Áıgili kerýen joldarynyń uzyna boıynda. Jeri shúıgin, aýa raıy utyrly. Onyń ústine, Batýdyń ókimi men dárejesi, syrttaıǵy ataq demesek, uly qaǵanmen teńdeı mártebede. Tipti, kóp rette Batýdyń dańqy ǵana emes, pysy da artyp jatady. Bul jaǵdaıǵa jıhankez, ári ǵuzyrly elshi, áıgili Gılom Rýbrýk arnaıy nazar aýdarǵan eken. Ózara ókil almasqanda, Móńkeniń tikeleı ıeligindegi jurtta Batýdyń kisileriniń qadyr-qurmeti artyǵyraq kórinedi, depti. Al Móńkeniń óziniń osy Rýbrýkqa aıtatyny bar: «Kúnniń sáýlesi bar álemdi jaryq qylyp turǵan sııaqty, Batý ekeýimizdiń bıligimiz de jer-dúnıeni tutasymen qamtyp tur», – deıdi. Tepe-teńdik týraly taǵy bir sózi: «Bir basta eki kóz bar, ekeý bolsa da kórýi, tanymy ortaq», – degen. Batys padıshahy Lıýdovık IH-ǵa joldaǵan mártebeli hatyn tapsyryp turyp, osy memlekettik máni bar qatynas qaǵazyn jolaı Batýǵa kórsetý qajeti jáne onyń túzetý, maqulynan soń ǵana tolyq kúshine enetinin eskertken.
Árıne, shartty túrde Móńkeniń dárejesi joǵary. Batý bul rette eshqandaı menmen, tasyrlyqqa jol bermeıdi. Batys jurtynyń tilimen aıtqanda, «Tatar patshalaryn óz qolymen saılap otyrǵan» Batý Joshy Ulysyna qaı taraptan da arnap kelgen elshilerdi mindetti túrde Qaraqorymǵa, Móńke qaǵannyń aldyna baǵyttaıdy. Sóıtip, Batý zańdy ókimge tıesili qurmet kórsetse, resmı qaǵan da Batýdyń maqsat-múddesimen únemi sanasyp otyrǵan. Keıbir Batys zertteýshileri bul kezde Eke Moǵul ımperııasy shyn mánisinde ekige bólindi dep jazatyny bar. Ququǵy teńdes eki serek shyqqandyqtan. Anyǵy – eki bólek emes, teń dárejeli eki patsha bılegen birtutas memleket. Shyńǵys hannyń joly men ósıetin berik tutqan, ózara aqyldas, murattas baýyrlar. Biraq taǵy qanshama qandas bar. Shyn mánisinde týystyq – ekinshi qatarda. Eń bastysy – ulystyń aınymas múddesi, memlekettik turǵy, endigi zamanda bári de syrtqy jurttar tarabynan keıde tatar, keıde qypshaq atanǵan, násil, tegi ortaq túrik qaýymynyń mereı-mártebesi, bolashaq urpaqtar qamy.
Alys astanada otyrǵan, joly úlken sanalǵan Móńke qaǵan qandaı jaǵdaıda da Dáshti-Qypshaqtyń ishki isterine aralaspaıdy. Ataýly nusqaý, arnaıy jarlyqtar joq. Osyǵan kerisinshe, tıesili tarabynda Batý tolyq erkindik alypty. Óz ulysymen qatar, ımperııa ǵuzyryndaǵy bodan aımaqtarda jaltaqsyz, jeke ókimin júrgizedi. Bútkil basqarý júıesi, árqıly kermar jaǵdaılar sheshimi, barys-kelis, ishki, syrtqy qatynastar jóni – Batýdyń tikeleı jarlyqtary negizinde rettelip otyrmaq. Sol zaman tarıhshylary kýálandyrǵan kiltıpan – bodan jurttaǵy ámirshiler, nemese irgeles aımaqtar arasyndaǵy daý-damaı qashanda Batýdyń jekeleı sheshimi arqyly rettelgen. Sondaı-aq, Joshy Ulysynyń óz ishindegi hanzadalardyń ataýly ıelikteri, aýys-kúıisi, mártebesi men kúsh-qýaty da Batýdyń ǵuzyrynda. Tek Batýdyń ǵana yrqyndaǵy ásker kúshi óz aldyna.
Jeke bıligin emes, úlken ulys múddesin bárinen joǵary qoıǵan Batýdyń arqasynda osy bir almaǵaıyp kezeńde álemdik Eke Moǵul ımperııasy birtutas, qýatty jáne alyp memleket retinde saltanat quryp turǵan edi. Shyńǵys han nemeresi, Joshy uly Batýdyń sońǵy saǵatyna deıin. Sondyqtan da Batý kóziniń tirisinde Saıyn han degen mártebe aldy. Tipti, negizgi nyspysy esepti. Saıyn han – ıaǵnı, meıirban, keń, izgi, jomart, aqylman, ǵadil, jarqyn han. Saıyn han! Altyn Orda tarıhynda, basqa tarıhtarda qaıtalanbaǵan, syndarly, eresen esim.
Saıyn han – tek baýyrlas tóreler, ulys tutqasy ámirler men áskerbasy bahadur, noıandar, bútkil qarashy qaýym qabyldaǵan hám jalpylaı úırenshikti, ǵuzyrly esim ǵana emes, bodan jáne jartylaı bodan jurttarmen qatar, irgeles patshalyqtar elshileri men tarıhshylary jappaı tanyǵan bıik mártebe. Saıyn han ataǵy keıde Batý han esimimen qatarlas qana emes, arab, parsy, armıan derekterinde tolyq nyspy retinde, jeke-dara qoldanysqa da túsedi. Erekshe ataqqa negiz bolǵan syn-sypatymen. Kótermeden, járeýkeden tys, shynaıy, aqıqat minezdeme.
Batýdyń shet jurttardaǵy bedeli sonshama, bútkil áýletke qatysty, jalpyǵa belgili, úırenshikti «Shyńǵys han úıi» deıtin uǵym endi «Batýdyń úıi» dep te aıtyla beredi. «Bul Batý Tatar jurtyndaǵy eń uly, eń alpaýyt patsha», – dep jazady arab tarıhshysy Ibn Ýásil. «Batýdyń uly qaǵan taǵyn ıelenýge haqysy basqa aǵaıyndardyń bárinen de joǵary boldy», – dep aıǵaqtaıdy, jalǵas zamanda ǵumyr keshken, Joshy ulysyna qatysty kóptegen qundy maǵlumat qaldyrǵan arab tarıhshysy, Mysyr sultanynyń hatshysy ál-Omarı. «Batý óte-móte ǵadil patsha boldy», – dep jazǵan áıgili parsy tarıhshysy Júzjanı. «Batýdy Saıyn han dep atady. Ol kúsh-qudiretti, aıryqsha yqpaldy boldy jáne Joshy hannan soń ulysty basqardy», – dep jazǵan máshhúr Ráshıd-ád-Dın.
Joshy ulysyna bodandyq jaǵdaıyndaǵy, ıaǵnı, kommýnıstik, sovettik uǵym turǵysynan qaraǵanda ezilýshi, japa shegýshi gúrji, armıan tarıhshylary da Batý-Saıyn týraly kóptegen unasymdy lepes, naqty derekter qaldyrǵan. Naqty, unasymdy ǵana emes, bar jaǵynan joǵary baǵalaǵan, qundy aıǵaqtar.
Grýzııanyń ortaǵasyrlyq «Kartlıs hovreba» – Kartlı, ıaǵnı «Grýzııa tarıhy» shejiresinde: «Shyńǵys hannyń tuńǵysh uly Joshynyń (Týshı) uly Bato – Ovsetııa, Uly Kıvchakııa, Hazarııa jáne Rýs jerin bılep otyrǵan, qatarynan ozyq, asqan uly ámirshi» dep atap aıtady. Taǵy bir tusta Batýdy: «Kıvchakııa men Ovsetııany, Rýs, Bolgarııany, Darývand pen Hataetı shegine deıingi [qanshama jurtty] bılegen uly kaen» dep sypattaǵan. Osy gúrjiniń «Hronograf» atalatyn qatarlas jáne bir tarıhy «Batý kaenniń» jarym álemde ókim quryp otyrǵan qudiretti han ekendigin neshe márte qaıtalap aıtady.
Sol tustaǵy armıan tuma-kózderi bir josyn.
Ataqty Kırakos Gandzakeı tańbalaǵan «Armenııa tarıhy» Shyńǵys han dáýirine qatysty qanshama qundy derek, tyń maǵlumattarmen qatar, Batý han turǵysynda da birshama aqpar beredi. Kırakostyń keıipteýinde Batý han – óz zamanynda alapaty asyp, aıryqsha eńselenip turǵan ǵajaıyp tulǵa. «Soltústik alqapta, Edil atalatyn túpsiz tereń, uly darııanyń jaǵasynda, sansyz áskerimen jaılasqan uly qolbasy Batýdyń «han ákesi» deıtin mártebesi bar...» Túrkı luǵatty erkin meńgermegen tarıhshy barlyq derektegi, Batýǵa tıesili aka – «aǵa» sózin áke maǵnasynda uqqan sııaqty. Biraq budan is mánisi ózgermese kerek. Bul Batýdyń ókim-qudireti sonshalyq, «onyń qalaýynsyz eshkim de han taǵyna otyra almas edi...», – depti. Keıingi kezeń emes, Kúıik qaǵannyń tusy. Budan ári Batýdyń gúrji Rýsýdan patshaıymdy beıbit jaǵdaıda bodandyqqa keltirýi, onyń týǵan uly Davıdke beıil berýi týraly aıtylady. Kelesi lepes – Kúıik qaǵannan sońǵy zaman. Áýelgi bir anyqtamasyn qaıtalap, tereńdetip jazǵan. «Uly áskerbasy Batý Soltústik atyrapta, Kaspıı teńizi men álemde teńdesi joq uly darııa Edil boıynda ókim qurady... Batý sonshama qudiret-kúshke jetip, jurttan ozdy, jer júzin baǵynyshqa túsirdi, qanshama eldi kiriptar qyldy. Týystary ony ózderiniń bárinen joǵary sanady, óıtkeni, osy ortadan patshalyq taǵyna han tańdaý – Batýdyń tikeleı jarlyǵy arqyly ǵana júzege asar edi...» Budan ári Batýdyń jappaı ótinishke qaramaı, qaǵan mártebesinen bas tartyp, Móńkeni óz qolymen taqqa qalaı jetkizgeni baıandalady. Kırakos Gandzakeı Batýdyń eresen bedeldi, qudiretti ókimimen qatar, aqyl-parasaty men ǵadil bıligin de atap kórsetedi. Qanshama jurt japyrlap aldyna baratyn, deıdi. «Tıesili ıeliginen aırylǵan, nemese ǵuzyry kemigen, árqıly japa shekken patshalar men patshazadalar, kinázder men kópester shaǵym aıtyp kelse, Batý bar isti baıyppen sheship, ǵadil ókimimen tıesili esesin qaıtaryp bergizetin, jáne Batýdyń osy rettegi jarlyq qaǵazdaryn oryndamaýǵa eshkimniń de batyly jetpes edi», – dep atap kórsetken.
Tek Kırakos qana emes, basqa da armıan tarıhshylary Batý týraly tek qana jaǵymdy, ońdy lepesten aınymaıdy. «Batý aıryqsha meıirban edi, sondyqtan halyq ony Saıyn han dep atady», – degen Grıgor Aknerı. Al Sebastaı Batýdy «Soltústiktiń uly ámiri, uly han» dep ataıdy. Óz tarabynda Stepanos epıskop «Soltústik hany» dep kórsetse, Davıd Bagısheı «ataqty Batý han» dep jazǵan. Sondaı-aq Vardan Aravelı Batýdy «Soltústiktiń uly ámirshisi» dep aıǵaqtaıdy. Magakııa Abega «Batý óte meıirban edi, sondyqtan halyq ony Saıyn han, ıaǵnı qaıyrymdy, jaqsy han dep atady», – degen. Jáne birqıly kótermelep, «Saıyn han bul kezde Shyńǵys hannyń taǵynda otyrǵan edi», – dep jazatyny bar. Árıne, Shyńǵys han taǵy emes, biraq Batýdyń ókimi sheksiz, kúsh-qýaty keneýsiz degen maǵnada uqsaq kerek.
Batý Batys Eýropa derekterinde jáne qurmetpen atalady.
Keıinirek jasaǵan Marko Polo Saıyn handy asa álýetti ámirshi retinde sypattaǵan. «Batys Tatardyń alǵashqy patshasy – Saıyn boldy, – depti. – Bul, kúsh-qýaty zor, qudiretti Saıyn patsha Rosııa, Komanııa, Alanııa, Lak, Mengıar, Zı, Gýchııa jáne Hazarııa jurttaryn baǵynyshqa keltirdi; odan buryn bul elderdiń barlyǵy komandarǵa tıesili bolatyn», – deıdi. (Mundaǵy koman – quman, ıaǵnı qypshaq, mengıar – majar, zıch – cherkes, gých – qyrymdyq got; aralyqtaǵy alan, lak, hazar jóni túsinikti bolsa kerek.)
Al zamandas esepti Karpını men Rýbrýk jaqyn ortada syrttaı estigen naqty maǵlumattarmen qatar, Batýdy óz kózderimen kórgen, alǵash kelgen betinde, keıin Qaraqorymnan qaıtar jolda, altyndy Ordada birneshe márte qabyl rásiminde bolyp, tilmash arqyly tikeleı tildesken.
«Tossýk-kan uly Batý ımperatordan keıingi eń dáýletti, eń abadan tulǵa», – dep atap kórsetedi Plano Karpını. Taǵy bir tusta: «Bul Batý – ózi baǵynýǵa mindetti ımperatordy aıtpasaq, Tatar ámirshileriniń bárinen joǵary jáne qýatty», – deıdi. Al Móńke qaǵan týraly sóz bolǵanda, onyń qudiret-kúshi «Batýdan basqa barlyq jurttan artyq» ekenin, ıaǵnı bul rette de Batýdyń tepe-teńdes jaǵdaıyn dáıektegen. «Batý óziniń qarashy jurtyna meılinshe meıirban, sóıte tura kópe-kórneý aıbyndy; soǵys ataýlyda kóregen, tipti, aılaker, al urysta aıryqsha qahar», – dep sypattaıdy.
Birshama mashaqat sapardyń aqyrynda Ordaǵa kelip jettik, endi azǵana bógelisten soń Batýdyń dárgeıine qabyldandyq, deıdi. Biz mártebeli Papanyń arnaıy hatyn ózimizge tirkelgen tilmashtar arqyly orys, saraın (ıaǵnı musylman, bul rette parsy) jáne tatar tilderine aýdartyp, jazyp, alǵan edik, deıdi. Batý tatar tilindegi qaǵazdy muqııat oqyp shyǵyp, yqylas bildiredi. Sonymen, elshiler óz turaǵyna qaıtady. Al ekinshi márte, keń kólemdi qabyl birshama táptishtelip baıandalǵan.
«Bul Batý Tatar ımperatory ispetti, sán-saltanat jaǵdaıynda ǵumyr keship jatyr», – deıdi Karpını. Budan ári eńseli, ári sándi shatyrda qalaı qabyldaǵanyn baıandapty. Taq sııaqty bıik tórde, áıelderiniń birin qasyna alyp otyrdy, inileri men uldary ortada, tómenirek, uzyn sákilerde jaıǵasqan, qalǵan jurt bulardyń artynda, jerde – erleri oń jaqta, áıelderi sol jaqta otyrdy, deıdi. Qaq ortaǵa jozy qoıypty, ústi toly sýsyn quıylǵan, altyndy, kúmisti ydystar. Batý da, basqa tóreler de tek án aıtylyp, kúı tartylǵanda ǵana ishedi eken, depti. Biz áýelde elshilerge tıesili rásim boıynsha, sol jaq qaptalda jaıǵastyq, al [Qaraqorymnan] qaıtqan joly únemi oń jaqta otyrdyq, deıdi.
Osy oraıda Gılom Rýbrýktyń Batý jáne onyń Ordasyna qatysty jazbalary birshama tııanaqty kórinedi.
Batý tutastaı altyn shaptyrǵan, keńis, uzynshaq taqta otyrdy, degen. Qasyna hanymdarynyń birin alypty. Qalǵan [mártebeli jurt] oń men solǵa, ilgerindi-keıin ornalasqan... Shatyrǵa kire beriske taqaý oryndyqta saba toly qymyz jáne asyl tastarmen bezendirilgen altyn, kúmis aıaqtar tur... [Nókerler] bizdi shatyrdyń orta shenine jetektep ákelip, duǵanyń bir qaıyrymyndaı ýaqyt túregep, daǵdaryp turǵan soń, qurmetti taǵzym jasaýdy surady. Áýeli bir tizemdi búktim, sodan soń Batýdyń óziniń nusqaýy boıynsha, ekinshi tizemdi búktim, deıdi. Endi Batý bizge qadaǵalaı kóz saldy, biz de Batýdy bajaılap kórdik. Batýdyń boı-tulǵasy, jany jannatta bolǵyr Jan de Bomon qaraılas sııaqty...» (Bul de Bomon – Franııa koroli Lıýdovık IH-nyń dárgeıinde jetinshi krest joryǵyna qatysqan áıgili admıral eken: tárizi, bitimi zor, eńsegeı boıly kisi.) «Batýdyń bet-aýzy qyzyl tańdaqty kórindi», – deıdi. Áldebir ishki syrqat belgisi. «Men datymdy baıandap bolǵan soń, túregelýge buıyrdy. Bizdiń aty-jónimizdi surady jáne bar lepesimizdi jazyp alýǵa tapsyrdy. Birneshe aıqyndaýshy suraqtan keıin qaıtadan otyrýǵa ruqsat etti jáne qymyz keltirýge sheshti. Óz úıinde qymyz usyný bul jurtta úlken qurmet sanalady eken... Budan soń... men tómenshiktep otyr edim, tike qaraýǵa buıyrdy, – álde meniń túrimdi anyǵyraq kórgisi kelýi, álde jerge qaraý jaman yrym, teris ádet sanaǵannan...» – deıdi.
Mártebeli elshilerdi Móńke qaǵanǵa baǵyttaǵanda, qajetti barlyq jaǵdaıyn jasaıdy, al Rýbrýktyń ózine mol, jyly ton bergizipti, Batý syılaǵan osy tonnyń arqasynda qaqaǵan qysta jan saqtadym, degeni bar. Kelesi bir oraıda uly qaǵan Móńkeniń ózi Batýdyń qalaýymen saılandy dep atap aıtady.
Qaraqorymnan qaıtqannan keıin Rýbrýk Batýdyń Orda jurtynda bir aı shamasynda bógelip, irgelese kóship júredi. Bútkil jazbasynda Batýdyń hanǵa, ámirshige tán artyqsha tákappar, astam keıpi, áldenendeı unamsyz minezi týraly sóz joq. Árıne, kópe-kórneý maqtamaıdy, biraq ataýly sózderinen rızashylyǵy men qadir-qurmeti aıqyn tanylyp turar edi.
Rýbrýk Batýdyń jıyrma alty áıeli bar, degen. Tabıǵı jaǵdaı. Árıne, kópshiligi quma. Ráshıd-ád-Dın boıynsha, qatyn mártebesindegi báıbishelerden tórt ul týady: Sartaq, Toqan, Ábýken, Ulaqshy.
Batýdyń dinı nanymy týraly ekidaı pikir bar. Júzjanı «Batý aıryqsha ǵadil jáne musylmanǵa dos boldy, – degen. – Musylman qaýymy onyń qamqorlyǵynda, erkin, qaýipsiz, baraqat ǵumyr keshti, – deıdi. – Senimdi kisilerdiń aıtýyna qaraǵanda, qupııa túrde musylman dinin qabyldaǵan...» Biraq bul sózge qulaı nanbaǵany baıqalady. «Eger haq dindi bolsa, Allanyń rahmatyna bólensin, gáýir bolyp ótse de, sol Allanyń keshýine jetkizsin», – dep túıindegen. Al Ýassaf Batý «hrıstıan dinin ustandy», – dep atap kórsetedi. Biraq bura tartqan joq, eshbir dinge artyqshylyq bermedi, deıdi.
Óz tarabymyzdan dáıektesek, Júzjanıdiń de, Ýassaftyń da tolǵamynda syrttaı qısyn bar. Jasaq zańy boıynsha, qandaı da dinniń qatarynan artyq sypaty joq, ózara teńdes, bári de qudiretti tanýdyń ózindik jón-jobasy. Iaǵnı Batý musylmanǵa yqylasty, hrıstıanǵa da teriskeı emes. Aldyna kelgen qandaı da kisi óziniń dinine degen syı-qurmetti anyq ańdaǵan. Osy oraıda túıindi sóz Jýváınıge tıesili dep bilý qajet. «Batý belgili bir dindi ustanbaǵan patsha boldy, ol árqıly aǵym, tarıqat ataýlynyń barlyǵyn jaratqanǵa quldyqtyń ár tarap joly dep qana sanady», – deıdi. Uly qaǵan Shyńǵystyń aınymas qaǵıdasy. Sonymen qatar Batý da ata-baba rásimi – Táńiri dinin berik tutqan. Júzjanı Batý hannyń eskilikti moǵul, ıaǵnı qadymı túrik salty boıynsha jerlengenin atap aıtady.
Negizgi bir muraǵattar kýáligi boıynsha, Batý mıládı 1255–1256 jyldar japsarynda dúnıeden ozǵan. Qashanda dáıekti armıan tarıhshylary naqty kórsetipti. «Soltústik ámiri, uly qolbasy Batý armıan jyl sanaýy boıynsha, 705 jyldyń bastaýynda qaıtys boldy», – dep jazady Kırakos Gandzakeı. Bul derekti Vardan Aravelı naqpa-naq qaıtalaıdy: «Soltústiktiń uly padıshahy Batý 705 jyly óldi». Bul «705 jyldyń bastaýy» – 16 ıanvar, mıládı sanat boıynsha, 1256 jyldyń alǵashqy aılarynyń biri, tárizi, ıanvar men fevral toǵysy. Kópshilik jáne qısyndy derekterde qyryq segiz jasynda usha barǵan. Ákesi Joshydan soń týra jıyrma toǵyz jyl ókim qurǵan eken. Onyń sońǵy tórt jylynda tejeýsiz bılikke jetti.
Shyńǵys hannyń súıikti uly Joshy qazirgi Qazaq jurtynyń sheginde Qypshaq ulysynyń áýelgi mejesi men ózindik qurylymyn aıǵaqtap úlgerse, uly qaǵannyń ozǵyn nemeresi Batý bolashaq Altyn Ordanyń irgesin bekitip qana qoımaı, Ertis darııasynan Qarpat taýlaryna deıin sozylǵan, jarym Eýrazııany qamtyp jatqan alyp ımperııanyń bar tuǵyryn bekitip, onyń kúsh-qýatyn sharyqtaý shegine jetkerip ketken eken.
(jalǵasy bar)
