Kóshpeliler dúnıetanymyn boıyna sińirgen uly jazýshy, qazaq ádebıetiniń alyp báıteregi, ulttyq qundylyqtarǵa tutastaı ultty ǵalamat shyǵarmalarymen, zertteýlerimen tárbıeleı bilgen Muhtar Maǵaýın ómirden ozdy.
Biz Muhtar Maǵaýınniń kóptegen shyǵarmalarymen sýsyndap óstik. Qolymyzǵa túsken Muhtar atamyzdyń barlyq dúnıelerin oqyǵan ekenbiz. Qolǵa túspeı qalǵan biren-sarany bar shyǵar. Tiri bolsaq, olardy da oqyp shyǵýǵa ózimizdi mindetti sanaımyz.
Bir suhbat alsaq degen armanymyz da bar edi, ol endi tek arman bolyp qaldy.
Jazýshy-etnograf Aqseleý Seıdimbek meniń ómirlik kózqarastarym men ustanymdarymnyń qalyptasýyna qalaı áser etse, Muhtar Maǵaýın shyǵarmalary men ǵylymı zertteýleri de maǵan solaı zor yqpaly boldy. Kóshpeliler tarıhy men salt-dástúrine, ult mádenıetine degen qyzyǵýshylyǵymnyń oıanýyna orasan zor yqpal etti.
Muhtar Maǵaýın eń alǵashqylardyń qatarynan ult tarıhy taqyrybyna jol saldy. Onyń “Qazaq tarıhynyń álippesi” eńbegi tarıhshylar úshin de derekkóz ekenin aıtsaq jetkilikti. Onda ol naqty derekterge súıene otyryp, qazaqtardyń tas músinderge, balbal tastarǵa táý etetindigin, al tıisinshe shaıbanıdter áýleti Ortalyq Azııa moldalarynyń basyn qosyp qazaqtardy kápirler dep pátýá shyǵartyp dinı jıhad jarııalaǵanyn batyl jazady.
Stýdenttik shaqta Muhtar Maǵaýınnyń “Men” dep atalatyn memýarlyq týyndysyn oqyǵan kezimizde onyń qanshalyqty daryndy tulǵa ekenin tereń túısindik. Bala kezden qazaq jáne shetel ádebıetiniń klassıkterin oqyp taýysqan eńbekqorlyǵy bir tóbe. Ómir boıy kúrespen, alysýmen ótken taǵdyry tipti kıno túsirýge turarlyq.
Muhtar Maǵaýınnyń “Ultsyzdaný urany” dep atalatyn pýblııstıkalyq kitaby qazaq qoǵamynda úlken rezonans týdyrdy. Áli oıymyz, pikirimiz qalyptaspaǵan shaqta bul eńbek bizdiń kóp nársege kózimizdi ashty. Muhtar “Ultsyzdaný uranynda” “Qazaqtyń jaýy - qazaq” degen tirkestiń qalaı qoldan jasalǵanyn, bul sózdiń astarynda ultty óz-ózine qarsy qoıý saıasaty jatqanyn, tipti ımperııanyń “bólip al da bıleı ber” maqsaty baryn ashyq jazady. Rýshyldyq dertine de tereń toqtalady. Ómirdi endi tanyp jatqan biz úshin Muhtar Maǵaýın shyǵarmalary uly ustazdyń dáristerindeı tula boıymyzǵa darydy.
“Alasapyran” romanyn oqyǵanymyzda jazýshy tiliniń shuraılylyǵy tańdaı qaqtyrady. Kúrmeýi bekem kúrdeli sóılemder ózdiginen týǵandaı. Eshqandaı jasandylyqsyz, aspannan qaz-qalpynda quıylǵan saf altyndaı quıylyp túsken. Ult rýhyn oıatqan shyǵarmalardyń biri - Ilııas Esenberlınniń “Kóshpendiler” trılogııasy edi. Muqań ózi jazýshylyq jolda ustaz tutqan Esenberlınmen úzeńgi qaǵystyryp, egeýli qalamymen qaharmandyq tarıhymyzdy jańǵyrtty, Esenberlınge qalamdas ini, úzeńgiles dos boldy. Kezdeısoqtyq pa, álde basqa ma, Muhtar Maǵaýın óz ustazy Esen Esenberlınniń týǵan kúni, 10 qańtarda dúnıe salyp otyr.
Keńestik saıasat saldarynan ult tarıhy umyt qalýǵa jaqyndaıdy. Muqań jyraýlardyń týyndylaryn jaryqqa shyǵaryp “Bes ǵasyr jyrlaıdy” jınaǵymen qazaq ádebıeti men tarıhyn, folklory men mádenıetin keminde 5 ǵasyrǵa tereńdetti. Búginde ásire dinkeshter osy jyrlarǵa dinı saryndar qosyp, ózgertip álekke túsýde. Bul tarıhqa, ultqa, ǵylymǵa, tipti bolashaqqa jasalyp jatqan qııanat ekenin olar áste uqqysy kelmeıdi.
Jyraýlar tarıhyn zertteýge arnalǵan “Qobyz saryny” men “Aldaspan” zertteý eńbekteri qazaq ádebıetiniń tarıhy úshin baǵa jetpes qundy qazynalar. Qazir depýtat atanǵan dosym Kenjeǵuldyń ótinishimen “Qobyz saryny” kitabynyń aýdıo nusqasyn óz daýysymmen tegin jazyp berip kúıtabaǵyn Almatydaǵy zaǵıptar úıine syılaǵan edim. Bul da bir stýdenttik albyrt shaq edi. Dıktor emespiz, kem-ketigi bolsa, zaǵıptar qaýymy keshirimmen qarar dep úmittenemin. Kenjeǵul Seıitjan “Japon elinen dybys jazatyn arnaıy apparat alyp keldim. Qatelesken jerdi sol sátte birden durysyn jaza berýge bolady. Zaǵıptar búkil aqparattardan habarsyz qalyp jatyr. Olarǵa qoldaý kerek. Bizge osy iske eriktiler kerek” dedi. Men kelistim. Ol menen “Qandaı kitap oqyp beresiz?” dep suraǵanda oıyma birden osy “Qobyz saryny” oralypty. Kún-tún demeı jańylysyp ketken tustaryn qaıta oqyp jazyp berdim. Qazir sol aýdıo kitap zaǵıpter qaýymyna da uly Muhtardyń elge degen zor mahabbatyn sezdirip, qyzmet etip júr dep qatty úmittenemin.
Muhtar Maǵaınnyń “Shyńǵys han” derekti romanynyń qos tomyn oqydym. Úshinshi tomy qolǵa túspedi nemese qym-qýyt tirshilikten qolym bosamaı ketti. Mindetti túrde taýyp oqımyn.
“Shyńǵys handy” oqyp otyryp jazýshynyń tarıhı derekterge jan bitirgenin kóresiń, qaıran qalasyń. Bári de qısyndy, oryndy. Ádette tarıhshylar tek derekter ǵana usynyp, boljamdar aıtýǵa batyldyǵy ne qııaly jete bermeıdi. Al Muqań tarıhqa jan bitiredi jáne oqyrmandaryn esh jalyqtyrmaıdy. Osy derekti romanda ol jahanger Shyńǵys han Jarkenttegi áýlıe aǵashqa táý etken bolýy múmkin dep boljam jasaıdy. Áýeli alyp aǵashtyń jasyn eseptep alyp, sosyn Shyńǵys hannyń júrip ótken, jaýlap alǵan jerlerin jazady. “Jolynda kezdesken osyndaı qasıetti aǵashqa uly qaǵannyń táý etpeı ótýi múmkin emes” dep túıindeıdi ol. Kóshpeliler dúnıetanymynda alyp aǵashtar óte qasterli oryn alady emes pe?! Úsh álemdi (joǵarǵy, orta, tómeńgi) baılanystyrýshy alyp báıterekter kók túrikter dúnıetanymynda keńinen kórinis tapqan.
Jazýshy ulttyq qundylyqtar taqyrybyndaǵy shyǵarmalaryn zamanaýı postmodernıstik baǵytta da jazdy. “Qypshaq arýy” sondaı erekshe úlgide jazylǵan týyndy. Osy álem men ótken tarıhty óte bir ońtaıly shyǵarmashylyq tásilmen biriktire biledi. Músinshi ótken dáýirlerge saıahat jasap, óz izdenisterine jaýap tabady.
Álem ádebıeti men folklorynda bir adamnyń ekige jarylýy kezdesedi. Álgindeı úlgide jazylǵan Muqańnyń “Jarmaq” atty romany bar. Bir kezde qoldan qolǵa ótip oqyldy. Klassık jazýshy Tólen Ábdiktiń de osyǵan uqsas “Oń qol” áńgimesi jastardyń súıikti shyǵarmasyna aınalǵan edi. Jazylý formasy uqsas demeseńiz, eki shyǵarmanyń kótergen júgi múlde bólek. Bir-birinen alshaq týyndylar. Tólen Ábdik adamnyń jan-dúnıesindegi psıhologııalyq ahýalǵa úńilse, al Muhtar Maǵaýın ulttyq qundylyqtar taqyrybyna tereń boılaıdy. Bir adam bir mezgilde ekige jarylyp, ulttyq qundylyqtardy, ultty súıetin jáne ultqa qarsy morgınal tulǵa bolyp óz-ózimen bólinedi.
Muqań erkin oıdyń almas qylyshy edi. Qazaqstannyń tar sheńberine syımaǵany da sodan bolsa kerek. “Eshkim meni shyn túsingen joq biraq…” degen óleń joldary Muqań týraly aıtylyp turǵandaı.
“Elim” dep soqqan júregi muhıt asyp toqtaǵany – siz ben bizge syn! Sondyqtan ósip kele jatqan jas urpaqtyń boıyna Qazaqtyń mańdaıyna bitken Muhtarlary týraly baı muralardy sińirip, ańyz adam ańsaǵan alyptardy tárbıeleýimiz kerek!
Keıingi jyldary Muhtar Maǵaýın “Adyrna” ulttyq portalyn jıi qaraıtyndyǵyn aıtyp, óziniń avtorlyq maqalalaryn joldap otyrýshy edi. Ol kisiniń portalymyzǵa din máselesi týraly bergen maqalasy qyzý pikirtalas týdyryp edi. Redakııamyzdyń Muqańdy izdep baryp suhbat almaǵany, jarqyn beınesin kezekti márte taspalap qalmaǵany úlken ókinish týǵyzady.
Adam eshqashan óz ultyn tańdaı almaıdy. Sol sııaqty óz ata-anasyn tańdaı almaıdy. Orys bolýdy maqtan tutatyn, arab bolýdy qudaı aldyndaǵy paryzy sanaıtyn dúbára qoǵam kúsh alyp keledi. Osyndaı ultsyzdaný zamanynda Muhtar Maǵaýın shyǵarmalary qazaqqa sózsiz kerek. Muqańnyń eńbekteri Jer-planeta barda qazaq eliniń múddesine qyzmet ete beredi. Onyń týyndylary ult satqyndaryna qarsy kúresti ármen qaraı da jalǵastyra bermek!
Arman Serikuly
