Búgin — Qazaqstannyń belgili saıası qaıratkeri Dinmuhamed Qonaevtyń týǵan kúni.
Asa kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, úsh márte Soıalıstik eńbek eri, Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń akademıgi, tehnıka ǵylymdarynyń doktory 1912 jyly 12 qańtarda Vernyı (qazirgi Almaty) qalasynda qyzmetkerdiń otbasynda ómirge kelgen. 1936 jyly Máskeý tústi metaldar jáne altyn ınstıtýtyn taý-ken ınjeneri mamandyǵy boıynsha bitirgen. «Prıbalhashstroı» tresinde jumys istep, iri ónerkásiptik kásiporyndardy basqardy. Atap aıtsaq, Altaı, Rıdder, Lenınogor kenishterinde basshylyq qyzmetterdi atqardy. 1952-1955 jyldary Qazaqstan Ǵylym akademııasyn basqardy. Onyń basshylyǵymen ónerkásipti de, aýyl sharýashylyǵyn da damytý, Qazaqstannyń tabıǵı resýrstaryn tıimdi paıdalaný maqsatynda ǵylymı zertteýler júrgizildi. Qonaevtyń ózi 200-ge jýyq ǵylymı eńbekter jarııalady.
1955-1960 jáne 1962-1964 jyldary Qonaev Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy boldy. Dinmuhamed Qonaev Qazaqstandy basqarǵan jyldary respýblıkanyń óndiristik áleýeti 700 paıyzdan astam ósti, ónerkásip kólemi 9 ese, aýyl sharýashylyǵy 6 ese, kúrdeli qurylys 8 ese ósti. Dinmuhammed Ahmetuly týraly sóz bola qalsa, kópshilik bir aýyzdan «Qazaqstandy 40 jyl basqarǵan Qonaev qoı ol» desedi.
Qonaev otstavkaǵa ketkennen keıin Almatyda turdy. 1993 jyly 22 tamyzda Almaty oblysy, Alakól aýdany, Aqshı aýylynda júrek talmasynan qaıtys boldy. 1993 jyly 25 tamyzda Keńsaı zıratynda jerlendi.
