Qarasha aıynyń 21-juldyzynda qazaqtyń klassık jazýshysy, aqyn, akademık Sábıt Muqanovtyń mýzeı-úıiniń ashylǵanyna 45 jyl toldy. Bul mereke qarsańynda mýzeı-úıinde «Kádimgi Sábıt Muqanov» atty kórme men merekelik kesh uıymdastyryldy. Aıtýly mereke aınalasynda jazýshy týrasynda maqalalar, baıandamalar, quttyqtaý sózderi jazylyp jatty. Biz tanyǵan dana Sábıttiń qalaı bala Sábıt bolǵandyǵy týrasynda oqyrman qaýymyn jazýshynyń balalyq shaǵymen tanystyrýdy jón kórdik.
Sábıt Muqanuly Muqanov 1900 jyly 26 sáýirde qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysy, Jambyl aýdany, Sábıt aýylynda dúnıege kelgen. Áke-sheshesi qarapaıym, kedeı sharýa otbasynda dúnıege kelgen. Otbasynda 13 qyz tárbıelegen Muqan ákeı ul balany qatty armandaıdy. Ómirge Sábıt kelgende ákesi qýanǵannan aıaǵyndaǵy jóni túzý jalǵyz etigin súıinish suraı kelgenge sheship bergen desedi. Alaıda taǵdyr tálkekke salyp bala Sábıt 7 jasynda ákesi Muqannan, bir jyldan soń anasy Balsarydan aıyrylady. Ákeden de, anadan da ajyraǵan jetim bala ákesiniń inisi Mustafanyń tárbıesinde er jetedi. Mustafanyń balalary Ǵabbas pen Shákenmen taı qulyndaı tebisip ósedi. Jetim ósken bala Sábıt birde «jylqyshy bala», birde «baqyrshy bala» atalyp ketedi. «Ómir mektebi» roman-trılogııasynda «syrt bet-pishinim anama uqsaǵan, minezim aýmaǵan ákemdiki. Ákem sondaı momyn, aǵaıyn-týys arasynda syıly, ujymshyl kisi bolatyn. Ózi ólerdeı balajan edi, alystaǵy pishenge meni moınyna salyp aparyp, túnde qaıtarda uıyqtaǵan qalpymsha qushaǵyna qysyp úıge keletin. Al anam án salýshy edi. Salǵan ánderi qulaǵymda saqtalyp qaldy»,- degen eken.
Sábıt alǵash saýatyn aýyl moldasynan arabsha qarip tanyp ashady. Jazýshynyń alǵashqy ustazdary Sháıin Tilegenov pen Hamıt Mahmutov. Bul kisilerden qazaq aýyz ádebıetiniń ozyq úlgisi bolyp tabylǵan ataqty qıssa-dastandardy jattap úırenedi. Sháıin ustazdyń aýzynan «Myń bir tún», «Totynyń taranýy» syndy shyǵys ertegilerin alǵash ret estigen. «Zarqum», «Sal-sal», «Láıli-Májnún», «Bádiǵul-Jamal», «Er Tarǵyn» qıssalaryn jatqa bilgen. «Hamıt ustaz-(jazýshy Ǵabıt Músirepovtiń úlken aǵasy) naǵyz tájirıbeli, bilgir maman. Eń myqty pedagog»,-dep óz estelikterinde eske alady.
Mýzeı-úıimizde qundy eksponattar qatarynda Sábıttiń balalyq shaǵy ótken úıdiń maketi saqtalǵan. Jazýshynyń arhıvinen tabylǵan fotosýret boıynsha jasalǵan, mýzeı-úıine berilgen syılyq.
Sýretshi V.Kýzneovanyń «Sábıt Muqanovtyń týǵan aýyly» atty maıly boıaýmen salynǵan kartınasy. Jazýshynyń balalyq shaǵy ótken Jamanshubar aýyly, Dos kóliniń mańaıyna qonystanǵan aýyl adamdary kórinis tabady. Dos kóli qazirgi tańda ekologııalyq problemalar saldarynan tartylyp ketken.
Sábıt HIH ǵasyrdyń aıaǵy men HH ǵasyrdyń basynda ómir súrgen ánshi-kompozıtorlardyń án-jyrlaryn, ómirbaıandaryn jetik biletin. 13 jasynda Aqan serini, Balýan Sholaqty kezdestirip, olardyń «Qulager», «Ǵalııa» ánderin óz aýyzdarynan estigen. Úkili Ybyraıdy kezdestirip «osy kisideı bolsam» dep armandaǵan. Jastaıynan óleń shyǵarýǵa, qıssa jattaýǵa, aıtysqa qatysýǵa ebi bolǵan bala Sábıttiń boıynan óse kele jańa qyrlar týyndaıdy. Shyǵarmashylyq jolyn poezııadan bastaǵan ol keıinnen prozaǵa qalam tartyp, shyǵarmashylyqpen, zertteý jumystarymen aınalysady. Shyǵarmashylyq jolynda 80 000-ǵa jýyq óleń shýmaqtaryn, 20 poema, 10 shaqty roman jazǵan.
Bala Sábıt jastaıynan jetimdiktiń yzǵaryn basynan qansha keshirse de, ómir teperishine synbaı, qazaq ádebıetine úlken serpiń ákele bildi. Muqanov shyǵarmalary qazirgi tańda óz ómirsheńdigin joımaq emes. Qazaq ádebıetiniń oqyrmandary jazýshynyń «Botagóz», «Móldir mahabbat», «Aqqan juldyz», «Sulýshash» shyǵarmalaryn súıip oqıdy. Biz baıandaǵan bala Sábıtten dana Sábıtke jetý joly qansha kedergilerden, qansha synaqtardan, eńbek pen talpynystardan, aq adal mańdaı terden turǵandyǵyn esten áste shyǵarmaǵan jón!
Móldir SAǴYMBAEVA,
S.Muqanov pen Ǵ.Músirepovtiń
ádebı-memorıaldyq mýzeı kesheniniń qyzmetkeri.
