Neke otbasyn qurýdyń negizi bolyp tabylady. Neke qııý, shańyraq kóterý – er adamǵa da, áıelge de úlken jaýapkershilik júkteıdi. Dinde de onyń birneshe sharty bar. Sonyń biri barshamyzǵa belgili máhr suraý. Neke qıylǵan soń áıel adam er adamnan máhr syılyǵyn, ıaǵnı neke syılyǵyn suraıdy. Alaıda, bul dástúr qazaq saltynda bar ma, onyń sharty qandaı, qymbat syılyq suraý durys ne burys ekenin «Adyrna» tarqatady.
Neke qııý rásiminiń ózindik jón-joralǵysy, máni bar. Ejelden-aq jas-jubaılar nekesin sharıǵat boıynsha qıyp shańyraq kóterip, otbasy atanǵan. Qudalasyp, qalyńdyqty durys jolmen, salt-dástúrge saı úıinen uzatyp ákelgenen keıin jigittiń úıine molda shaqyrtyp nemese meshitke baryp neke qııý rásimin ótkizetin bolǵan. Negizinen bul rásim búkil úılený saltynan buryn ne barlyǵy oryndalǵanan keıin de júrgiziledi. Onyń óziniń birneshe qadamdary bolady. Máselen, áýeli eki jastyń bir-birine degen rızashylyǵy, ekinshiden jastardyń nekesine kýágerdiń bolýy, úshinshi qadamy qyzǵa suraǵan syıyn berýi, tórtinshiden qyz balanyń ata-anasynyń aq batasy, besinshi úrdisi tuz jáne qant qosylǵan neke sýyn tatýy.
MÁHR TÚSINIGI MEN JAITTARY
Máhr - neke qıǵanda áıelge beriletin syı. Ol áıeldiń múlki bolyp sanalady, oǵan eshkimniń qol suǵýǵa quqy joq. Biraq dinde máhr mindet bolyp sanalmaıdy, ıaǵnı neke sharttarynan emes, neke máhrdi atamaı-aq, qıyla beredi.
Qoǵamda nekelesýge nıettengen jastar arasynda máhr máselesine kelgende kelispeı qalǵany, tipti ajyrasyp ketken jaıttary da kezdesedi.
Osyǵan deıin qoǵamda talqyǵa túsken máhr syılyǵyna qymbat kólik suraǵan qyzdyń áńgimesi daý týdyrǵan bolatyn. Dramatýrg Saıa Qasymbek Facebook-paraqshasynda osy týraly jazǵan edi.
Qyz ben jigit nekelesý úshin meshitke barǵan. Imam qyzdan máhrge ne suraısyń degenge, qyz qymbat Hummer kóligin ataǵan. Bolashaq jarynyń qymbat kólik suraǵanyna jigit únsiz ornynan turyp, «toı bolmaıdy» dep, eshkimge qaramaı shyǵyp ketken. Jigit dostarynyń biri qyzdyń «oınap aıttym» degenin estigen, al jigit «Qudaıdyń úıinde oınaıtyn áıel kerek emes» degen jaýap qaıtarǵan.
Osyǵan uqsas oqıǵa el aldyndaǵy belgili blogerler Aıan men Úmit arasynda boldy. Máhr syıyna suralǵan eki bólmeli páter úshin janjal týyp, artynsha ózge de máseleler qosylyp aqyry halyqtyń súıikti juby ajyrasyp ketti.
«Bizdiń ortaq sheshimimiz boldy. Men ol kisige baqyt tileımin. Aramyzda túrli kıkiljiń boldy. Bárin aıtyp qaralamaı-aq qoıaıyn. Biraq ol áli kúnge deıin meniń máhrimdi de bergen joq. Sol úshin men úıdegi aqshany alyp ketip qaldym», - dedi Úmit óz oqyrmandaryna.
DINTANÝShYLAR NE DEIDI?
Uqsas oqıǵalar qoǵam arasynda túrli pikir týyndatty. Máselege qatysty Dintanýshy, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ PhD doktoranty Ál-Farabı Nurbekuly oıymen bólisti:
«Jalpy «máhrýn» dep fıqhta (ıslam ıýrısprýdenııasynda) áıel adamǵa beriletin neke syıyn ataıdy. Sýnnıttik ıslamnyń hanafı mázhaby boıynsha neke syıy «máhr» atalýy úshin 10 dırhamnan az bolmaýy tıis, ol degenimiz 4,25 gramm altyndy quraıdy. Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy da máhr jóninde pátýa (sheshim) qabyldaǵan edi. Áıel adam máhrdi ózi belgileıdi, biraq eshnárse suramaı-aq turmysqa shyǵamyn dese, ol da ruqsat. Kúıeýi kelisilgen máhr mólsherin neke kelisimsharty jasalǵannan keıin qalyńdyǵyna berýi tıis. Eger de birden berýge jaǵdaıy bolmasa, ony bólip berýge de bolatyndyǵy aıtylǵan. Kúıeýi áıeliniń ruqsatynsyz berilgen neke syıyna qolyn suǵa almaıdy. Máhrdiń mánine kelsek, negizi máhr – bul áıel adamnyń materıaldyq kepildigi. Iaǵnı, kúıeýimen ajyrassa nemese kúıeýi qaıtys bolsa, ózin asyraýǵa kómek bolatyn múlik», - dep túsindirdi ol.
Sondaı-aq, maman qazaq dástúrindegi «qalyń mal» uǵymynyń máhrge qatysy joq ekenin aıtty:
«Qazaqtyń dástúrinde «qalyńmal» degen uǵym bar ekeni málim. Ol bólek nárse, sebebi qalyńmal tikeleı qalyńdyqtyń áke-sheshesine beriledi, al máhr bolsa tikeleı qalyńdyqqa beriledi. Alaıda, áıel adam máhrdi qalyńmal retinde qabyldaımyn degen jaǵdaıda, osy eki uǵymdy biriktirýge bolady», - dep jaýap berdi Ál-Farabı Nurbekuly.
MÁHR QAZAQ SALTYNA «JALPAQ» KELMEI ME?
Qazaq saltynda neke qııý dástúri qalaı júzege asatyny týraly etnograf, belgili mádenıettanýshy Táttigúl Qartaeva baıandap berdi:
«Qazaqta «úı ishinen úı tikse jyly bolady» degen sóz bar. Bul kezindegi úı ishinde ata-ananyń kózinshe qıylǵan nekelerge qatysty aıtylǵan sóz. Al qazirgi qoǵam meshitke baryp, moldaǵa neke qıdyrýdy ádetke aınaldyrdy. Otbasylyq qundylyqtyń mánin osylaısha joǵaltyp bara jatyrmyz. Neke úıde qıylǵany durys. Burynǵy saltymyzdy qazir Iran qazaqtary men Túrkııadaǵy qandastarymyz saqtap qalyp otyr. Iaǵnı, qyzdyń úıinde, qyzdyń ákesiniń kózinshe aq batasyn alyp otbasyn qurý bul eń durys jol. Qyzdyń ary-qaraı úbirli-shúbirli bolýy osy ákesiniń batasyna qaraı júretin
dúnıe», - dep túsindirdi ol.
Sondaı-aq, máhr suraý máselesine qatysty:
«Máhr degen sóz bizdiń folklorlyq muramyzda bolǵan emes. Túrli dastandarymyz, ǵashyqtyq jyrlarymyz osy kúnge deıin jetti. Bireýiniń birneshe nusqasy bar. Biraq sonyń birinde máhrge mynansha dúnıe surapty degeni kezdespeıdi. Dese de «qalyńmal» uǵymyn munymen shatastyrýǵa bolmaıdy. Qalyń maldy jigittiń ákesi qyzdyń ákesine mal quny retinde bergen. Al qalyńmal keıin qyzdyń artynan jasaý bolyp qaıtqan. Qalyńmal qudalar arasynda júretin bolǵandyqtan ejelde neke qıǵan moldalar qyz ben jigit arasynda dúnıe suratpaǵan», - dep jaýap berdi ol.
"Adyrna" ulttyq portaly
