Bizdiń aýylda, aýyl bolǵanda kádimgi Qaratereńde meniń Zeınesh degen qý tildi aǵam aıtqyshtyǵymen belgili-tin. Birge oqyǵan Ádil degen dosy Jibek degen qyzǵa úılengende sol aǵamnyń: «Biz mektep bitire sala «shytqa» urynyp edik, sen júrip-júrip, aqyry «jibegin» aldyń ǵoı», – degeni bar edi. Búgingi áńgimemiz de osy shyttyń tóńireginen uzamaıdy...
Jalpy, shyt kóılekti óleńine qosqan qazaqtyń eki myqty aqynyn bilemiz. Olar – Jumeken Nájimedenov pen Abzal Bóken. Múmkin bul taqyrypty terbetken olardan basqa da shaıyrlar bar shyǵar. Jyrlasa jyrlaǵan bolar. Sebebi, aýyl-eldegi shyt kóılek kıgen (búgingideı «aq kóılek kıgen, kók kóılek kıgen» emes) sámbi taldaı boıjetkender aldymen solardyń kózine túspeı me? Bizdi bir qaıbir shekesi qyzǵan shyt kóılektanýshy deısiz, bireý-mireý baıqaýsyzda nazarymyzdan qaǵys qalyp jatsa, renjı kórmesin. Aldyn-ala ǵafý ótinemiz.
Árkimniń óz tanymyndaǵy shyt kóılegi bar. Sonymen, Jumekenniń shyt kóılegi... Seni salǵannan kúrdeli pálsapalyq ıirimge bastaı jóneletin tanymy tereń shaıyrdyń ádepkide shyt kóılekti qaı turǵydan dáriptep otyrǵanyn ańǵara almaı qınalasyń. Sálden soń jaqsy men jamannyń, ozyq pen tozyqtyń, eski men jańanyń, dástúr men jańashyldyqtyń, ótken men búginniń arasyn salmaqtap, shyt kóılekti sonyń bezbendeý mysaly retinde kórsetip otyrǵanyn topshylaısyń. Biraq ol shytty birese shyrqaý bıikke shyǵarady, birese, kúlkili kekesinniń nysanasyna aınaldyrady. Shyt kóılekti betke ustaı otyryp, qoǵamnyń qoıasyn aqtarýǵa tyrysady, buzylǵan tepe-teńdikti, áleýmettik teńsizdikti áıgileıdi.
Jibek – juqa,
Maýyt – qalyń,
maıdandy
bastap turǵan ala shyttar qaıda álgi?!
Shuǵa, maqpal, bastondarǵa aıyp taq,
Sórelerge shyt-shypyrdy jaıyp baq!
Gastrıt pe?
Qasqyr-ıt pe?
Bári osy –
Bózden kóılek kımegenniń bálesi.
Jumeken tanymyndaǵy shyt degenimiz – tez ońatyn ásireqyzyl dúnıe («Sonyń bári shyt kóılekke uqsaıdy: Bir terleseń túsetuǵyn sylynyp!»), tym turpaıy talǵampazdyq («O, shyt-talǵam! Tas bezedik, jyr syzdyq – Modaǵa er dep zorlap júrgen kim sizdi?! Óńmendi atty ómirdegi qunsyzdyq»), jiligi tatymaıtyn arzandyq («Shytqa aınalyp kóp án-kúıiń, tirligiń, Jaımanyń bar betin bermeı júr búgin»). Deı turǵanmen, Jumeken aqyn sodan keıin ǵana jan dúnıesimen ashyla túsedi («Shytqa men de qarsy emespin, bar shynym: Ónerdegi arzandyqqa qarsymyn»), baǵyt-baǵdaryn da naqtylaıdy («Qunsyzdyqqa qarsy ashamyn qan-maıdan, Marjan-terdi monshaqtatyp mańdaıdan»). Dálirek aıtqanda, Jumeken shyt kóılekti jyrlaǵan joq, shyt-ólshemdi ǵana tiline tıek etti. «Shyt qoǵam jańa beleske shyǵa ala ma, joq pa, shyqqan kúnde de aldaǵy kezeńde qaı turǵydan kórinis tappaq?» degen suraqtyń sorabyna salǵan syńaıly. Sondyqtan ol jaqsysy men jasyǵy arpalysyp jatatyn shyt qoǵamnyń pendelerine bylaısha jar saldy:
Eı, shytqumar!
Qane, alyp qal, alyp qal,
Shyt-jyrlardy qara baqyr-shabyttan!
Al men shytqa qaramaımyn – jaraıdy,
biraq men de modaǵa erip qaraımyn
Qara barqyt shapanymen Abaıdyń...
Sodan soń bizdiń dáýirimizde taǵy bir shyt kóılek kólbeń-kólbeń etip, qara óleńniń arqaýyna aınaldy. Janry jaǵynan ballada deýge keledi. Avtory – Abzal Bóken. Aqtoǵaıdyń aqyny. Jalpy, ol kezde elde turatyn shaıyrlardy, ásirese Jezqazǵan jaqtaǵy Aqtoǵaı men Ulytaýdyń aqyndaryn kóp oqıtyn edik. Serippedeı shıryǵyp turatyn Serik Aqsuńqarulyn («Sereń etip jatty jerde segiz qol, Segiz basty segiz jylan sııaqty»), jyrymen jurtty jubatatyn Júrsin Ermandy («Men ertegi aıtatuǵyn bolamyn, Kóp jasaıtyn keıýanalar jaıynda»), lırıkasy monshaqtaı kórkem, ár sózinen estettigi baıqalatyn Abzal Bókendi («Joǵaltyp alǵandaımyn ózimdi men, Sekildi ózgeniki sózim kileń») óleń órisindegi óz daýystary arqyly tústep tanyńqyrap qalǵan kezimiz-di.
Biraq shynymyzdy aıtaıyq, talaıdyń talantyn qozǵap, shabytyn qozdyrǵan «Shyt kóılektiń» Abzaldyń óleńi ekenin ádepkide bilgenimiz joq. Ný, jaraıdy, shyt kóılek, jaqsy óleń, jaqsy oqylady. Sezimińdi selt etkizedi, qyzdardy bir dúrliktirýge molynan jarap jatyr. Jetpeı me sonyń ózi?! Al avtory keıin tabylar deısiń, tipti tabylmasa da neǵylar deısiń dep tótesinen tarta beresiń.
Sóıtip, ataqty «Shyt kóılek» bizdiń dáýirimizdegi KazGÝgradqa Abzalsyz ózi keldi. «Ień qaıda, Aqbozat?», – dep Tólegendi joqtaǵan Qyz Jibek sekildi Abzal aǵamdy sham alyp izdegen ne bir bozbala, ne bir boıjetken bolǵan joq. Óleń oqyp, qyzdardyń yqylasyn ıelenip, qara shaıyn ishkende páledeımiz, al endi osy jurt jappaı jattaǵan jyrdyń ıesi qaıda degendi eshqaısymyz da qaperge ala qoımappyz. Al sol tusta avtory belgisiz «Shyt kóılek» qyz-qyrqynnyń aldynda jaqsylap bir julqynyp alyp, ekilenip óleń oqyǵan talaı jigitke dúrkin-dúrkin «dıvıdend» ákelip jatty.
«Shyt kóılekti» aldymen jattap, qazaq rýhanııatyna eń kóp taratqan jáne barynsha nasıhattaǵan oıly oqyrman – bizdiń Sherýbaı dosymyz. Iá, búgingi aıbarly akademık, parasatty professor, ǵıbratty ǵalym, tuǵyrly tilshi, tegeýrindi termınolog Sherýbaı Qurmanbaıuly. Biz bilgende, Sherýdiń elden asqan eki óneri bar-dy. Birinshi óneri – kez-kelgen bıdiń túbin túsiredi. Ortaǵa Sherýbaı shıryǵyp shyǵa kelgende birden shetteı bastaǵanyńdy óziń de ańǵarmaı qalasyń. Ekinshi óneri – óleńdi jaqsy oqıdy. Keıinirekte oqý oryndarynda óleńdi mánerlep ári kórkemdep oqý ádistemesinen dáris berip te júrdi-aý deımin.
Sekseninshi jyldardyń orta sheninde KazGÝ-ge túsken Sherýbaıdyń jataqhanasyna bir kúni Qaraǵandy jaqtan áldebir jigit keledi. Óziniń akterlik ónerge edáýir qatysy bar eken. Sol jigit bir keshte «Shyt kóılek» degen óleń oqıdy. Jataqhananyń serileri men perileri, bozbalalary men boıjetkenderi jappaı uıyp tyńdaıdy. Bul óleńdi qatty unatqan Sherýbaı álginiń qyr sońynan qalmaı júrip, dereý jazyp alady. Al endi sodan oqy...
Sol sol-aq eken, «Maıakovskıı bastaldy!» dep Aseev aıtqandaı, KazGÝ-diń qalashyǵynda Sherýbaıdyń «Shyt kóılek» dáýiri bastaldy. Ol jýyq arada toqtamady. Sol oqyǵannan mol oqydy. «Shyt kóılekti» alǵash jattaǵanda ol jalańaıaq ári jalańtós stýdent edi. «Shyt kóılekti» kórkemdep oqı júrip, aspırant boldy, kandıdattyq jáne doktorlyq dıssertaııalaryn qorǵady, dúrdeı doent, pármendi professor, azýly akademık atandy. Sonda da sol «Shyt kóılekti» qarapaıymdylyqtyń sımvoly retinde áli kúnge deıin ańyratyp oqyp keledi. Armanyńyz bar ma, Abzal aǵa!
Al endi bar ǵoı, Sherýbaıdyń bul óleńdi oqyǵany keremet! «Aqyn úshin óleń óziń, án óziń, Aqyn úshin sulýlyqtyń páni óziń. Ásem eken ústińdegi kóılegiń, Kóılegińnen ásemdeýsiń jáne óziń», – dep salǵannan sharyqtata jónelgende, mańaıyndaǵy jurt siltideı tynady. Shymyr shýmaqtardan nár alyp, shamyrqanǵan Sherý obrazǵa kirgende anaý-mynaý akteriń jolda qalady. Ol «Shyt kóılekti» jan-tánimen berilip oqıdy. Ardaqty Abzal aǵam meni keshirer, tipti ol kisiniń ózi de dál bizdiń dosymyz sekildi jandyryp jibere almaıdy-aý... Sherýbaı oqyǵan «Shyt kóılek» tyńdaǵan qyz-jigitterdi onyń janyna jipsiz baılady.
Toqsanynshy jyldardyń ortasynda Syr boıyna qyzmetke barǵanymda sol óńirden taǵy bir «shyt kóılekshini» kezdestirdim. Fılolog Ósken Kózbekov. Qorqyt ata atyndaǵy ýnıversıtettiń oqytýshysy. Sherýbaıdyń kýrstasy. Ol da jıyn-toılarda qońyr daýysymen sol óleńdi oqıdy. Biraq shymyr Sherýdeı shyraıyn shyǵara almaıdy árıne. Qara jaıaý deýge taǵy da kelmeıdi. Qalaı bolǵanda da, ol jyraýlyq ónerdiń týyn tikken Syrdarııa jaǵalaýynda bárimizge arman bolǵan jastyqtyń jalaýy – «Shyt kóılekti» shyn nıetimen berile nasıhattap júrdi. Ólkemizdegi kórkem óleń oqýdyń jalǵyz ári talassyz kóshbasshysy bola qoımas. Báribir erekshe ekpininen, dara daýysynan Sherýbaıdyń «Shyt kóılek» mektebiniń ozyq oıly ókili ekeni kórinip turatyn.
Bizdiń de bir oqyrlyq (oıpyraı, bir kıerlik deı jazdappyz ǵoı) «Shyt kóılegimiz» bar edi. Alaıda Sherýbaıdyń shıryqqan «Shyt kóılegin» tyńdaǵan soń bizdiń «Shyt kóılek» ózinen-ózi jıdip túsip qaldy. Quddy Jumeken aqynnyń: «Bir terleseń túsetuǵyn sylynyp!», – degeni sekildi...
Osy Sherýbaı men «Shyt kóılekti» qaıta-qaıta termelep, óleńniń avtory Abzal aǵamdy sál umytyńqyrap bara jatqan joqpyz ba?! Iá, soǵan keleıik...
Eki ǵasyrdyń toǵysynda jas ǵylym doktory Sherýbaı Qurmanbaıuly Astanaǵa qyzmetke aýysady. Mádenıet jáne aqparat mınıstrligindegi jumysyn bastaıdy. Munda da sol baıaǵy «Shyt kóılek» Sherýbaıdyń shaýjaıyna jarmasyp qalmaıdy-aý qalmaıdy. Bir kúni úlken ujymnyń korporatıvtik keshinde kúndeı kúrkirep turyp oqıdy ol súıikti «Shyt kóılegin». Bul óleń mınıstr, qazaq rýhanııatynda ózindik orny bar qaıratker-qalamger Muhtar Qul-Muhammedke birden unaıdy. «Avtory kim?», – dep suraıdy ol sosyn. Sonda Sherýbaı: «Muha, bul óleń bizge avtorsyz kelip edi, soǵan onsha mán bermeppin», – deıdi. Al mınıstr: «Avtorsyz aıtylatyn ol bir folklorlyq jádigerlik pe edi? Sen, professor myrza, dereý avtoryn taýyp al. Qandaı jaqsy óleń ózi?!» – dep súısinedi. Sodan Shákeń budan bylaı osy óleńdi oqyr aldynda tamaǵyn bir kenep alyp, «Abzal Bóken, «Shyt kóılek» deıdi de, bastaı jóneletin boldy:
Aqyn úshin óleń óziń, án óziń,
Aqyn úshin sulýlyqtyń páni óziń.
Ásem eken ústińdegi kóılegiń,
Kóılegińnen ásemdeýsiń jáne óziń.
Orny beıne ot tıgendeı kúlbirep,
Ońǵaq sezim tyımasańyz – búldired.
Ústińdegi gúldeı kórkem kóılekpen
Óziń de bir turdyń gúldeı úlbirep.
Jarqyldatyp sezimderdiń shaqpaǵyn,
Jan dúnıemde astań-kesteń jatty aǵyn.
Amalsyzdan áıelime, Men seniń
ózińdi emes, kóılegińdi maqtadym:
– Kóıleginiń ásemin-aı, – dedim men,
Basqalardyń báseńin-aı, – dedim men.
Shet jurttyki bolar, bálkim, Bizdiki
tikpeýshi edi, báse, bulaı, – dedim men.
Jaǵasy men jeńderin-aı, – dedim men,
Beli menen belbeýin-aı, – dedim men.
Jel jelpigen etegin-aı, Etegin
ádiptegen sheńberin-aı, – dedim men.
Ottaı janǵan boıaýyn-aı, – dedim men,
Órtenýge taıaýyn-aı, – dedim men.
Modasyn-aı, muny tikken sheberdiń
Kóńiliniń oıaýyn-aı, – dedim men.
Serińizdiń sory ma, bul baǵy ma,
Joq, áldebir shatasatyn shaǵy ma.
Qasıetin álgi ǵajap kóılektiń,
Keskindemek bolyp edim taǵy da...
Jarym aıtty: – Kóp maqtama sheberdi,
Matasyn da maqtaı berme kóp endi.
Bul degeniń shyt kóılek qoı, Shyt kóılek,
Soǵan ólip-óshetindeı ne boldy?!
Qarsy kelsem órlemesin qalaı daý,
Kóngen boldym. (Ol da sony qalaıdy-aý).
O, sulýlyq! Seni keıde jyrlaýǵa
Sándep tikken shyt kóılek te jaraıdy-aý!
Já, bitti endi osymen atyshýly «Shyt kóılek» hıkaıasy. Bul áńgimeni qaıtip qorytsaq eken endi a?! Óleń oqýshy óleńmen ózektesip, qansha jyldan beri birge kele jatsa da, sol óleńniń avtorymen áli kúnge deıin arnaıy kezdesip, shúıirkelesip áńgimelese qoımapty. Qarbalas qoǵam. Tynymsyz tirshilik. Mazasyz mezgil. Ushqyr ýaqyt. San myń sebep... Áıteýir sáti túspegen.
Jeter endi, Sherý! Bara ǵoı aqyn aǵańa! Sóıles. Sher tarqat. Óz óleńin ózine oqyp ber. Óleńdi qaıtip oqıtynyńdy kórset oǵan. Talaıdy tamsandyrǵan «Shyt kóılekti» qaıtar Abzal aǵama! Qyryq jyl boıy ábden terińdi sińirip, akademık bolǵansha kıdiń ǵoı...
Baýyrjan OMARULY
