Búgin Alashtyń ardaqtysy - suńqar Sákenniń dúnıe esigin ashqan kúni. Osy ataýly kúnge oraı Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetine qarasty "Alash tanymy" zııatkerlik klýby Sákenniń ǵumyrnamalyq jolynan maǵlumat beretin Astana qalasynda ornalasqan Sáken Seıfýllın murajaıyna baryp qaıtty.
Sákenniń ómiri jáne murajaıdaǵy aqparattar ınternet jelisinde bar bolǵan soń odan basqa da dúnıeledi aıtqym kelip otyr. Kez-kelgen aqparatty bilý - bilimniń eń tómengi deńgeıi. Biz búgingi qazaq qoǵamyndaǵy jastar bul ekskýrsııa arqyly aqparattarmen belgili deńgeıde tanysyp bildik. Endi, sony túsinip, sanaǵa sińirip, qorytyp, oǵan ózimiz qosa pikir aıtatyn aramyzda Sákenderdeı oıly, Sákenderdeı tulǵa qalyptastyrsaq degen úlken nıet bar. Ekskýrsııamyzdyń da máni sonda bolatyn. Búgin biraz jastardyń jalynyn, kózderindegi ushqynyn kórdik. Bul Sákenderdiń ólmegeni, Sákenderdiń jasap jatqanynyń aıǵaǵy dep bilemiz.
Tarıhta syry menen syzy qalǵan,
Ókinish urpaq qalmaý ulylardan.
Qanymen jaralmadyq degenmenen,
Rýhynan jaralǵan rýh bizde qalǵan.
Sákender súrgen ómir, qylǵan tirlik,
Ólý de dál solarsha bizge de arman.
Ajar QADYSQYZY,
L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti janyndaǵy
"Alash tanymy" zııatkerlik klýbynyń tóraıymy
