Sonaý stýdent kezimizde ǵana jolymyz toǵysqandyqtan, búgingi belgili tilshi ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Ulttyq Ǵylym akademııasynyń akademıgi Kárimbek Qurmanálıevtiń qandaı bala bolǵanyn bilmeımiz. Biraq qazirgi taý qoparatyn, eger qoparatyn taý tabyla qoımasa, aldynan shyqqan kez-kelgen tóbeni aýdaryp tastaıtyn bólek bolmysyna qarap, shamamen onyń balalyq shaǵyndaǵy qımyl-qareketin jobalaý onsha qıynǵa túse qoımas. Bizdińshe, ol jórgeginde de tynysh jatpaı, besikten qaıta-qaıta basyn shyǵaryp, shymyldyqtan syǵalap, basqa besiktegi balalar ne istep jatyr eken dep, málimet alǵansha taǵat tappaı jybyrlap, únemi qozǵala beretin eti tiri elgezek ári gıperaktıvnyı bópe bolǵan sııaqty. San-myńdaǵan ózge sábıge «Jylamaǵan bala emshek qaıda?», – desek, bitimi basqa bul balaǵa «Suramaǵan balaǵa emshek qaıda?», – degen jarasatyn sekildi. Kishkentaı Kárimbek bala bolyp jylap kórgen joq. Iaǵnı, o bastan óz nesibesin ózi taýyp jedi. Qysqasy, qarshadaıynan básekelestikke qabiletti bala bolyp ósti.
Biz KazGÝ-den qaıta-qaıta omaqasa qulap, ıt minip, ırek qamshylap júrgende ol yń-shyńsyz ǵana Inıazǵa tústi. Sóıtip, básekelestikke qabiletti bala endi úsh til biletin úsh tuǵyrly stýdent atandy. «Bozbalasyń saıası, Kózqarasyń saıası, Orynyńnan aqyryn, Qozǵalasyń saıası» dep bir aqynnyń bir áriptesine aıtqany sekildi, bizdiń keıipkerimiz de eldiń qoǵamdyq-saıası ómirine erte aralasty. Tek aqyryn júrmeıdi, qozǵalysyna kóz ilespeıdi. Búginde barshaǵa belgili «Tom men Djerrıdiń» jyldamdyǵyn da jolda qaldyrady.
Sol jyldamdyq oǵan ómir boıy serik bolyp keledi. Mine, qarańyz... Jıyrma jasynda janyǵyp úılenip, jıyrma bir jasynda uldy boldy, qyryq úsh jasynda nemereli boldy. Endi qazir atasy men ájesine kúnige bir qyz ákep tanystyryp júrgen tuńǵysh nemere solardyń bireýine toqtasa, uzamaı shóbereli de bop qalar. Jıyrma tórt jasynda ózi bitirgen oqý ornynyń kásipodaq komıtetiniń tóraǵalyǵyna ári ınstıtýttyń áleýmettik máseleler jónindegi prorektorlyǵyna joǵarylady. Odan soń basshylyq qyzmettegi Ońtústiktiń qazaqtaryna jaısyz tıgen jeltoqsannyń jeli ony jaqsylap bir basynan asyra úıirip-úıirip aldy da, irgedegi JenPI-ge qaraı laqtyrdy. Qalaı laqtyrsa da maıyp bolmaı, bul jerge de mysyq sekildi aıaǵymen tústi. Esebi joq qyz-qyrqynnyń ortasy ózine ábden unaǵan bolýy kerek, sol júrgennen osy oqý ornynda baqandaı on úsh jyl aıaldady. Jaı júrgen joq, til ǵylymyna túren saldy. Ǵylymdy aıtasyń, biz «Jas alashta» aqparattyń aq qarynda ombylap júrgende, ol Omby qazaqtarynyń tilin zerttep, jolyndaǵy kederginiń bárin bombylap júrdi.
Baılap qoısań turmaıtyn sondaı bir tynymsyz bala boldy ózi. Otyzdan asa bere Joǵary attestaııalyq komıssııa bekitken professor kýáligin qaltasyna saldy. Ony et qyzýymen doktorlyq qorǵamaı turyp-aq ıelenip aldy. Odan soń Erenǵaıyp Omarovpen birlesip, «Qaınar» ýnıversıtetiniń qazyǵyn qaqty. Memlekettik qyzmettiń mártebesin kóterdi. Áıteýir jan-jaǵyńnyń bári jaratylys qoı dep, Jaratylystaný ǵylym akademııasynyń jumysyn órge bastyrdy. Batys Sibir qazaqtarynyń tilinen kandıdattyq, sózjasam máselelerinen doktorlyq qorǵady. «Atadan altaý, anadan tórteý, Jalǵyzdyq kórer jerim joq», – dep Abaı aıtpaqshy, óz ákesi Arystanbekten keıingi ákesi Shora Sarybaevtyń, óz sheshesi Tólbasydan keıingi sheshesi Nurjamal Oralbaevanyń mereıin ústem etken shıraq shákirt bar shákirttiń aldy boldy. Shora kókemnen ǵylymı eńbek qorǵaǵan on jeti izdenýshi men Nurjamal apamnyń qanatynda bolǵan jetpis bes ul-qyzdyń ishindegi jalǵyz akademık ázirge osy. Sondyqtan keıbir áriptesteri aıtyp júrgendeı, derıvatologııanyń darabozy deımiz be, nemese sózjasamnyń parovozy deımiz be, bilmeımiz ǵoı, áıteýir, biraq naq osy uǵymdar onyń únemi buzyp-jaryp júretin bólekteý bolmysyna shynynda da dóp kele me dep qalam.
Bıyl biraz jigitter alpystyń altyn qaqpasyn ashty. Qaqpasyn ashyp qana qoımaı, sol alpysqa altynnan baý taqty. Sol baýdy alpystyń altyn qazyǵyna shalyp turyp baılaǵannyń bireýi – tanymal tilshi-ǵalym Kárimbek Qurmanálıev.
Alpysqa jurt ártúrli jolmen, ártúrli minezben, ártúrli keıippen keldi. Máselen, mynadaı alpystar bar... Aıshýaq alpys. Aqjaınaq alpys. Aǵeden alpys. Aqkóńil alpys. Azýsyz alpys. Asaý alpys. Asqaq alpys. Aıbarly alpys. Ashýshań alpys. Aqyrǵan alpys... Al Kárimbektiń alpysy alǵyr alpys, alymdy ári shalymdy alpys. Týrasynan aıtady. Tótesinen tartady. Beli bardy búgiltedi. Úni bardy úgiltedi. Jany bardy jibitedi. Jeli bardy júgirtedi. Aqıqatty tarazyǵa tartatyn sátte sonyń ólshem birligi retinde árdaıym ystyq kójesi men sýyq kójesi daıyn turady. Ol kójeni iship te jarytpaıdy. Ystyǵyn ystyq, sýyǵyn sýyq deıdi de, aıtaryn aıtyp, jónine ketedi. Keıde bolmashy nársege tez tutanyp, tútigip sala bergende, Tólebıdiń aýylyna ýaqytsha ustaýǵa bere turǵan Mahambettiń urpaǵy ma dep qalasyń. Biraq aıtymy tez, qaıtymy odan da tez.
Qoǵamdaǵy qazirgi ózgeristerge der kezinde ún qosyp júrgen azamat. Buqaralyq aqparat quraldarynyń turaqty spıkeri. Jarasqannyń Ǵafý Qaıyrbekovke arnaǵan epıgrammasyn sál-pál jańartsaq, «Telefondy basyp qalsań – Kárekeń, Telegramdy ashyp qalsań – Kárekeń. Teledıdardy qosyp qalsań – Kárekeń, WhatsApp-ty sál tosyp qalsań – Kárekeń... «Tengrıdi» qarap qalsań – Kárekeń, «Tık-toktardy» saraptasań – Kárekeń. Ákimdikte ońasha jer bar eken, Kirip kelseń, munda da júr Kárekeń»... Júrsin. Kerek bolǵan júredi de. Aıtsyn. Bilgen soń aıtady da... Bedeldi sarapshy, belsendi sarapshy. Durys qoı endi...
Áıteýir eńbegi elenip jatyr. Áýeli týǵan jeri, odan soń Qyzdar ýnıversıteti, ári qaraı Til bilimi ınstıtýty men «Qaınar» akademııasy ǵylymı jıyn ótkizdi. Endi, mine, elordada bas qostyq.
Mán bólek bul alpysqa kelýdegi,
Qadamyń qutty bolsyn ENÝ-degi!
Qazaq qaljyńynyń atasy Qaltaı aǵamyz qolynan is keletin, múmkindikti múlt jibermeıtin myqtylardy «Naızaǵaıǵa nan pisirin alatyn jigitter» dep sıpattaıtyn edi. Aýyzy dýaly, sózi ýáli Qalekeń aıtqandaı, tóbeńde jarq-jurq etken naızaǵaılaryń kóp bolsyn, oǵan pisirip alatyn nan-panyń da mol bolsyn, Kárimbek!
Baýyrjan OMARULY
