"Qazaq tilin úlken bir saıasatqa aınaldyrmaı, aıqaı-uıqaı, ý-shýsyz urandatpaı kásibı deńgeıde sheshsek eken. "Jańa Qazaqstanda" sózben naqty istiń arasy alshaq bolmaýy kerek. Aıtyldy ma? Sol oryndalýy kerek. Bári keremet, bári jaqsy dep óz-ózimizdi aldap, Qazaqstan álemdegi eń baqytty elderdiń qatarynda dep ótirik maqtanýdy qoıý kerek. Qarasań qazir bizde eshnárse keremet emes". Bul pikirdi QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń prezıdenti Berik Ábdiǵalıuly Adyrna.kz ulttyq portalynyń tilshisine bergen suhbatynda aıtty.
HALYQARALYQ «QAZAQ TILI» QOǴAMYNYŃ PREZIDENTI JARTY JYLDA NE BITIRDI?
Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy - 1989 jyly qurylyp, sodan beri qazaq tiliniń mártebesin kóterý maqsatynda qyzmet etip keledi. Bul qoǵam bizdiń kóptegen ataqty akademıkterimiz ben zııaly qaýym ókilderin biriktirgen úlken uıym boldy. Alǵa qoıǵan maqsat-mindetteriniń birazy oryndaldy dep aıtýymyzǵa bolady. Eń áýeli, qazaq tili - memlekettik til retinde tanyldy, halqymyzdyń rýhy da kóterilip keledi.
Orys mektepterinde oqıtyn qazaq balalary kóbeıip ketti, Úkimettiń osyny toqtatýǵa baǵyttalǵan arnaıy saıasaty joq...
Degenmen de, sońǵy jyldary qaıtadan osy «qazaq tili» máselesi kún tártibinde ózekti bolyp otyr. Sebebi, myna sábılerdiń, balalardyń tili orys tilinde shyǵyp jatyr. Qazaqtar ózderiniń balalaryn orys mektepterine jıirek bere bastady. Qazaq mektepterinde balalardyń sany azaıyp, aralas mektepter qaıtadan kóbeıe bastady. Óıtkeni, aqparat aǵyny tolassyz aǵylǵan zamanda bizdiń balalar ǵalamtor, telefon arqyly tárbıelenip jatyr. Úkimettiń osyny toqtatýǵa baǵyttalǵan arnaıy saıasaty joq. Ol jaǵynan biz qalyp qoıdyq.
"Til maıdany", "Til saqshysy" syndy t.b. toptardy belsendi júrgizetin til janashyrlary kóbeıdi
Sondyqtan sońǵy kezderi kózge kóp kórinbeı júrgen Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń jumysyn qaıta qolǵa alǵanymyzda, osy qoǵamdy qaıtadan jandandyraıyq degen maqsat boldy. Qazirgi ýaqytta aǵartýshylyq jumystaryn júrgizip kelemiz. Ásirese kóshelerde, jarnamalar jazylǵan qazaqtildi kórneki aqparattarda qatelikter kóbeıip ketti. Osynyń barlyǵyna múmkindigimizshe qoldaý kórsetip, baǵyt-baǵdar berý úshin qaıta jumysymyzdy bastadyq. Úkimettiń jumysymen ákimdikter aınalyssa, biz qoǵamdy qoldaý maqsatynda ashyldyq. Qudaıǵa shúkir, áleýmettik jelilerde «Til maıdany», «Til saqshysy» syndy t.b. toptardy belsendi júrgizip júrgen til janashyrlarynyń sany da ósip keledi. Azamattyq bastamalar, túrli jobalar júzege asyp jatyr.
«Kórneki aqparat máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań qabyldadyq
Ekinshi másele - óńirlerde buryn jumys istep, keıin toqtap qalǵan qoǵamdardy qaıtadan qurý kerek boldy. 90%-ǵa jýyǵyn qaıtadan quryp shyqtym. Qoǵamdyq jumystardy uıymdastyrý men qarjylandyrý da sheshimin taýyp keledi. Qoǵamdyq uıym bolǵannan keıin onyń barlyǵyn qarjylandyrý kerek. Shtattaǵy adamdar aılyq alýy kerek. Osyǵan oraı, ákimdikten, demeýshilerden, Úkimetten qarajat surap, sondaı jobalardy qolǵa alyp jatyrmyz. Solardyń biri - «Kórneki aqparat máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań qabyldanyp, qańtar aıynan bastap óz kúshine endi.
"Tek qazaqsha bolsyn" degen talapty ashyq qoıa bastadyq
Osy Zań aıasynda kóshede memlekettik tilde qate jazylǵan jarnamalardy durystaýdy talap etý, tipti myna as mázirin de qazaqshalandyrýdy qolǵa aldyq. Mindetti túrde «tek qazaqsha bolsyn» degen talapty ashyq qoıa bastadyq. Eldi meken, kóshe ataýlaryn túgel qazaqsha jazý, aýdarmalardy túpnusqaǵa saı etý syndy aýqymdy ister jolǵa qoıyldy. Qazir gýglmen aýdara salady da, ol túpki maǵynasyn joǵaltady. Mine osyndaı birqatar máselelerdi qolǵa alyp, Respýblıka boıynsha «Memlekettik til týraly» Zańnyń oryndalýyn, «Kórneki aqparat máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańnyń oryndalýyn nazarda ustap, qoǵamdyq baqylaýdy kúsheıtip otyrmyz.
Qarjylandyrý máselesi sheshilip, naqty jumystarǵa qoldaý kórsetilip jatyr
Qazir óńirlerde qarjylandyrý máselesi de birtindep sheshilip jatyr.1989 jyly qurylǵan qoǵam kezinde aıtarlyqtaı jumys istedi. Alaıda, dál osy qarjylandyrý máselesi sheshilmegesin, qoldaý bolmaǵasyn jumysy toqtap qaldy. Bir jınalady, aıtady, aıtady da aqyry óship qalady. Bul joly arnaıy prezıdenttiń qoldaýy boldy, Úkimetbasy ákimderge tapsyrma berdi. Naqty jumystar boıynsha qoldaý kórsetilip otyr. Eń bastysy, osy ana tili máselesine beı-jaı qaramaıtyn qoǵam belsendileriniń basyn qosyp, jobalarǵa qoldaý kórsetý . Olardyń qandaı da bir usynystary bolsa, sony mınıstrlikterge, úkimetke, ákimdikke jetkize bilý. Halyqtyń kókeıinde júrgen máselelerdiń ońtaıly sheshilýine atsalysý. Osy baǵyttar qolǵa alynyp jatyr.
Jastardyń tarapynan "Qazaq tili" pánin oqyp, túsiný qıynǵa soǵyp jatyr degen shaǵym kóbeıdi
Oqýlyq máselesi de ózektiligin joıar emes. Biz kúni keshe osy taqyrypta jıyn ótkizdik. Qazaqtildi mektepterde «Qazaq tili» pánin oqyp, túsiný qıynǵa soǵyp jatyr degen shaǵymdar túsip jatyr. Onyń janynda aǵylshyn, orys tilin oınap júrip úırenýge bolady. Qazaq tiliniń grammatıkasy, ǵalymdardyń aýdarmasy kúrdeli, jastar túsinbeımiz deıdi. Tipti qazaq tilin úıretip júrgen oqytýshylardyń ózi «bizdiń ózimizge jastarǵa qazaq tilin oqytyp, jetkizý kúrdeli» deıdi. Al mynaý shet tilin oqytatyndar ádistemeni esh qıyndatpaı, ońaı etip jasaǵan. Nege bizge solaı jasamasqa? Qazaq tilin oqytý ádistemesiniń ońaı túrlerin, jańa ádisterin qoldanýdy qolǵa alaıyq dep, bul máseleni qazir QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligine jetkizdik. Y. Altynsarın atyndaǵy Ulttyq bilim akademııasymen arnaıy memorandýmǵa qol qoıyldy.
Aıqaı-uıqaı, ý-shýsyz urandatpaı zańnyń aıasynda jumys isteýdemiz
Kitap joq emes bar, oqýlyqtar joq emes bar. Kóptegen ádistemeler bar. Ony qaıtadan oılap tabýdyń da keregi joq. Keıbir til janashyrlary óz bastamalarymen ádistemeni jazyp júrgenderi de bar. Osyndaı jandarǵa qoldaý kórsetip, tıisti jumystar júrgizip jatyrmyz. Bul máseleni tek qana úıirmeler emes, mektepter óz nazarynda ustaýy tıis. Balalar orystildi mektepterdi bitiredi de, qazaqsha bilmeıdi. Al emtıhan nátıjesi boıynsha «qazaq tilin biledi» dep shyǵady. Ásirese, sol orystildi mektepterdegi qazaq balalar «oqýlyqtardy jeńildeteıik, sabaqty oıyndar arqyly júrgizeıik» dep otyr. Sonyń barlyǵyn mınıstrlikke aıttyq. Olar osyny óz nazaryna alyp, jumystaryn júrgizip jatyr. Negizgi maqsatymyz - osy halyqtyń usynystary bolsa, sony ákimdikke, úkimetke jetkize bilý. Ókinishke qaraı, tildi bilmeıdi degen shekteýler kóbeıip ketti. Zań buzýshylarǵa shamamyz kelgenshe qoldaý kórsetip kelemiz. Bizdiń negizgi jumysymyzdyń baǵyty sol – zańnyń aıasynda jumys isteımiz. Aıqaı-uıqaı, ý-shýsyz urandatpaı shamamyz kelgenshe osy máselelerdi sheshýdemiz.
TOQAEV TIL REFORMASYN JASAIYQ DEDI, "JAŃA QAZAQSTANDA" QAZAQ TILINIŃ BOLAShAǴY NE BOLMAQ?
Reforma degen sózdi bizdiń elde durys paıdalana bermeıdi. "Bilim salasynda reforma, oqýlyqta reforma" dep barlyq jerge kelsin-kelmesin "reforma" degendi qosyp kelemiz. Til reformasy degende bizde birinshi kezekte mynaý latyn grafıkasy qolǵa alynady. Latyn grafıkasy qazaq tiliniń mán-maǵynasyn ashyp, ony ári qaraı damytýǵa óz úlesin qosady.
Latyn álipbıi durys jasalmasa, keıbir áripterdiń ózi túbi joǵalyp ketýi múmkin...
Memleket basshysy aıtyp ketkendeı, mindetti túrde bul máseleni birinshi ǵalymdar tolyqqandy zerttep, "latyn grafıkasy bizdiń tilimizdiń damýyna óz úlesin qosady, barlyǵy daıyn" deıtin kezde ǵana bastaý kerek. Osy jaǵynan asyqpaýymyz tıis. Latyn álipbıine birtindep, birtindep kóshemiz. Shyny kerek, latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq álipbıin jasaǵanda bireýler kelisti, bireýler kelispedi. Osynyń barlyǵyn arnaıy ǵalymdar eskerip, álemdik tájirıbeni zertteý kerek. Óıtkeni bul is durys jasalmasa, keıbir áripterdiń ózi túbi joǵalyp ketýi múmkin. Sodan abaı bolý kerek.
Balalarǵa arnaıy saıasat kerek joq, olarǵa qaı til yńǵaıly sol tilde sóılesedi...
Qazaq tili máselesiniń búgingi jáı-kúıine keletin bolsaq, jalpy jetken jetistikterimiz de bar. Dımash sııaqty jastarymyz álemdi moıyndatyp, qazaqtyń ánin, ónerin, mádenıetin bıikke kóterip jatyr. Áleýmettik jelide de bizdiń jýrnalıster belsendi. Aıtarlyqtaı jetistikter bar. Degenmen de kemshilikterimiz de az emes. Ásirese myna qalalarda qazaq balabaqshalaryna balalarymyz az barady, kerisinde orys balabaqshalarynda qazaq balalary óte kóp... Sóıtip, olardy orystandyryp alǵan... Mysaldar kóp. Bári oryssha. Nege oryssha? Balalarǵa arnaıy saıasat kerek joq qoı... Olarǵa qaı til yńǵaıly sol tilde sóılesedi. Ata-anasynyń ózi qazaq tilinde sóılesse de, balalary orys tiline jaqyn bolyp ketip jatyr.
Balalar qyzyǵatyndaı qazaq tilindegi kontent jasaı almadyq
Ol degenimiz biz básekelestikke saı bola almaı kele jatyrmyz, mynaý gadjet, smartfondaǵy mýltfılmder, oıyndar neshe túrli solardy qolǵa almaýdamyz... Ókinishke qaraı sol balalardy qyzyqtyratyndaı kontent jasaı almadyq... Sábılerge naǵyz qajet qazaq tilindegi kontent jasalynbaı kele jatyr. Jasaǵanymyzdyń ózin olar qaraǵysy kelmeıdi. Sebebi, zamanǵa saı emes. Qazir Úkimetten qarjy bólinip, 3 kanal mýltfılmderi qazaqsha aýdarylaıyn dep jatyr. Nickelodeon, TiJi t.b. Úkimet sheshim qabyldady, bıýdjet bólindi. Biraq degenmen de bul jetkiliksiz. Ony qazir qarap jatqan balalar da joq. Buryn kezinde qaraýshy edi, qazir jastar múlde basqany qaraıdy. Sondyqtan úlgere almaı keshigip kele jatyrmyz...
Qazaq tilin úlken bir saıasatqa aınaldyrmaı, kásibı deńgeıde sheshsek eken
Búgingi kúni osy qazaq tilin úlken bir saıasatqa aınaldyrmaı, bir kásibı deńgeıde sheshsek degen sheshim qabyldanǵan. Qazir osy balalarǵa arnalǵan qazaq tildi kontent máselesi - QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligine berildi. Buryn til tek Mádenıet mınıstrligine qaraıtyn. Endi ol jaqta kóbine saıası jaǵynan aınalysatyn... Bul joly tárbıe retinde berilip jatyr. Myna balabaqshadan bastaıyq degenimiz sol. Qoǵamdy qazaqsha sóıleteıik desek bárin osy balabaqshadan bastaý kerek, balalar mektepke daıyn bolyp keledi. Mektepte durys qoldasaq, mektepten keıin olar qazaq tildi bolyp shyǵady.
30 jylda biz kóp múmkinshilikterimizdi joǵaltyp aldyq
Shyn máninde, 30 jylda Qazaqstan 99 paıyz qazaqsha túsinetindeı jaǵdaı jasaýǵa bolar edi. Biz ókinishke qaraı, kóp múmkinshilikterimizdi joǵaltyp aldyq... Sondyqtan búgingi kún tártibinde osyndaı máseleler qoıylyp jatyr. "Jańa Qazaqstandaǵy" qolǵa alynǵan úlken sheshimniń biri - vedomstvoaralyq komıssııa qurylyp jatyr. Ony Úkimet basshysy ózi basqarady. Til máselesin árbir salaǵa baılanysty jeke-jeke damytý kózdelgen. Keshe ǵana Qorǵanys mınıstrligine qatysty máselelerdi kóterip jatyrmyz. Sol áskerge barǵan azamattar eger qazaq tilin bilmese, sol jaqtan bilip kelýi kerek degen sııaqty talaptar qoıylýda. Meıli bir jyl bolsyn, jarty jyl bolsyn, eki jyl bolsyn. Árbir áskerı bólimshelerge deıin qazaq tili memlekettik til retinde tanylyp, qoldanys aıasynyń keneıýine árkim óz úlesin qosyp, oqytý kerek.
Qysqy sport túrlerimen aınalysatyn sportshylarymyzdyń 90 paıyzy qazaqsha bilmeıdi
Jeke-jeke salalarda qazaq tilin damytyp, qolǵa alý - óte ózekti másele. Máselen, qysqy sport túrimen aınalysatyn sportshylardyń kóbisi qazaq tilin bilmeıdi eken. Sportshylardyń ózderi de, jattyqtyrýshylarynyń 90 paıyzy qazaqsha bilmeıdi. Federaııanyń ózderi osy máseleni kóterip, aıtyp otyr. Jınalys kezinde olar: "ókinishke qaraı, myna bizdiń jazǵy sport túrlerimen aınalysatyn sportshylar qysqy sport túrlerimen aınalysatyn sportshylarǵa qaraǵanda qazaq tilin áldeqaıda jaqsy biledi" dep málimdegen bolatyn. Mine, osyndaı máseleler óte kóp...
Kolledjderde qazaq tilindegi oqýlyqtar joqtyń qasy...
Oqýlyqtar máselesi de óz sheshimin áli kúnge deıin tappaı keledi. Kolledjderde qazaq tilindegi tehnıkalyq saladaǵy oqýlyqtar joqtyń qasy deýge bolady. Sol sııaqty basqa da salalarda osy másele ózekti... Mysaly, densaýlyq salasynda. Kóptegen kolledjderge qazaq tilinde oqýlyqtar jetispeıdi. Ol da mine 30 jylda istelinbegen nárse ǵoı... Ókinishke qaraı, aıta bersek máseleler óte kóp. Osynyń barlyǵymen Úkimet aınalysýy tıis, olarǵa bul máselelerdi jetkizbeı me sonda...
Úkimettiń aldyna suranysty jetkizip, talap qoıa alatyndaı jaýapkershilik bolmaǵasyn jaǵdaıymyz osy...
Biz qolǵa alyp otyrǵan "Qazaq tili qoǵamynyń" da basty maqsaty osy. Búgingi tańda osy qoǵam jumysyna belsene aralasyp, osyndaı ózekti máselelerdi kóterip júrgen depýtattarymyz bar. Janarbek Áshimjan, Qazybek Isa, Saýytbek Abdrahmanov, Gennadıı Shıpovskıh, Juldyz Súleımenova, Erlan Saırov t.b. kóptegen jandar qyzyǵýshylyq bildirip, qoldaý kórsetip jatyr. Osyndaı máselelerdi kóterip otyrsa, Úkimet sheship beretin edi ǵoı... Ol ne sózdik degen, oqýlyq degen... Qanshama oqýlyqtar aýdarylyp, baspa úıleri jumys istep jatyr. Sol sııaqty talaı oqýlyqtardy daıyndap berer edi. Úkimettiń aldyna suranysty jetkizip, talap qoıa alatyndaı jaýapkershilik bolmaǵasyn jaǵdaıymyz osy. Bári sol beti qalǵan ǵoı... Mine, osyndaı máselelerdi qolǵa alyp jatyrmyz.
30 JYL JYR BOLǴAN QAZAQ TILI MÁSELESI ShEShILE ME?
Eshkimdi májbúrleýge bolmaıdy, biraq talap etý kerek
Iá, biz bir jaǵynan til saıasatyna demokratııalyq prınıppen keldik. Ol jerde eshkim eshkimdi májbúrlemeıdi. Májbúrleý demokratııaǵa qaıshy. Biraq bylaı qarasańyz, talap etý kerek. Talap qoıa bilý kerek, biraq májbúrleýge bolmaıdy. Májbúrlegen kúni olar alady da, Qazaqstannan kóship ketedi. Adam qazaq tilin shyn júrekpen, izgi mahabbatpen, úlken súıispenshilikpen úırenýi kerek. Qyzyǵyp, nıettenip... Al biz tildi bilmeseń sen andaısyń, sen mundaısyń desek, ol árıne úırenbeıdi.
Rý desek, aǵaıyn desek namys bar, al tilge kelgende namys ta, uıat ta joq...
Biz qazaq tiline degen qajettilikti jasaı almadyq. Bizde bári kóbinese "patrıotızm" deńgeıinde ǵoı. Bilý kerek, bilý kerek deımiz. Boıynda ulttyq qasıetteri saqtalǵan, namysy barlar qazaqsha bilmese de, úırenip alady. Oryssha mektep, ýnıversıtet bitirgen qyz-jigitter qazaq tilinde sóıleı almasa da, namysy bolsa til úırenedi. Qazaqtyń mańyzdy ulttyq qasıetteri: namys, uıat, ar-ujdan jumys istemeı tur... Biz ókinishke qaraı, osy qasıetterdi tilge kelgende joǵaltyp aldyq. Jeke basta bar, rý desek, aǵaıyn desek bar. Tipti bir-birin qyryp-joıyp jatady, al tilge kelgende kóbinese kúlip, úndemeıdi. Osy jaǵynan biz ulttyq ımmýnıtetimizdi joǵaltyp aldyq. Mazaqqa aınaldyrdyq, qateni kórsek kúlemiz. Damymaı jatqanymyzdyń úlken sebebi osy dep oılaımyn.
Biz ózimizdiń ana tilimizdi elimizdegi turaqtylyqtyń qurbanyna aınaldyrdyq
Orystildilerden bólek ózimizdiń ishimizdegi qazaqtardyń arasynda osyndaı nárseler bolyp jatyr. Ekinshiden, sol orystildi qazaqtardyń ishinde de sol. Ózimiz sóıtip júrgesin, basqa ulttar da qazaq tiline nemquraıly qaraıdy. Ózimiz sondaı úlgi kórsetemiz. Negizgi sebepterdiń biri sol. Árıne Úkimet te demokratııalyq prınıppen ketti. Qazaq tiline degen qajettilikti, suranysty qatty talap etpeı, eldiń tynyshtyǵyn oılap, soǵan baǵa berip keldi. Biz ózimizdiń ana tilimizdi elimizdegi turaqtylyqtyń qurbanyna aınaldyrdyq. Tilimizdi bilmeı-aq qoısyn, bastysy tatý-tátti ómir súreıik dedik. Endi tatý-tátti ómir súrý qıyndaý. Tildi bilmeý shıeleniske ákelip jatyr. Qaqtyǵystar kóbeıe beredi...
Prezıdent, depýtat, ákim bolǵysy keletin úmitker qazaq tilinen emtıhan tapsyrýy kerek
Qazaq tilin kásibı jaǵynan talap etýimiz kerek edi. Mysaly, prezıdenttikke úmitker qazaq tilinen emtıhan tapsyrýy kerek. Sol sııaqty depýtat bolǵysy keletin barlyq úmitkerler tapsyrsyn. Árıne, emtıhan tapsyrǵannan keıin ol erteń qazaq tilinde saırap ketpeıdi. Degenmen psıhologııalyq turǵyda suranys bar ekenin ishteı sezip, bilýi tıis. Erteń aýdan, qala, oblys ákimi bolamyn, máslıhat, Májilis, Senat depýtaty bolamyn degen árbir saılaýǵa túsýshi úmitker memlekettik tildi bilýi kerek. Biz mekteptik deńgeıde ǵana suraımyz ǵoı... Mine, ókinishke qaraı, osyndaı talaptar bolmady.
Qoǵam, memleket, úkimet bolyp jibergen basty kemshiligimiz - óz qazaǵymyzǵa qazaq tilin úırete almadyq...
Sonymen qatar biz myna polıııa, jedel-járdem qyzmetkerlerine t.b. tıisti talap qoımaımyz. Olar barady da, ne oryssha túsinbeıdi, ne qazaqsha túsinbeıdi. Oǵan óz aýrýyn jetkize almaıdy, ol ony túsinbeıdi. Ókinishke qaraı, áli kúnge deıin osy máseleler sheshimin tappaı keledi. Eń basty jibergen úlken qateligimiz - ol osy balabaqshadaǵy, mektepterdegi ózimizdiń qazaǵymyzǵa qazaq tilin tolyq meńgerte ala almaǵanymyz. Eger ana tilin bári jaqsy meńgerip shyqsa, qazaq tiline degen qyzyǵýshylyq artyp, ulttyq ımmýnıtetimiz qalyptasar edi. Memlekettik tilden emtıhan qoıylyp, muǵalimder de jaýapkershilik sezinip, talap etse, qazirgideı úlken máselege aınalmas ta edi... Óıtkeni, bul bir jaǵynan tárbıe jumysy ǵoı... Qoǵam bolyp, memleket, úkimet bolyp jibergen basty kemshilikterimiz osy...
Bir-birimizben oryssha sóılesip, "mádenıetti" bolyp kettik
Endi tilge degen qajettilikti qalaı durystaımyz? Búgingi kúni qazaq tiline degen suranys kóbeıgen saıyn qazaq tildi mamandarǵa suranys kóbeıe beredi. Ózimiz de áli kúnge deıin dúkenge, qaı jerge barsaq ta qazaqsha sóılemegesin ol jerdegi adam qazaqsha bilýi mindetti emes. Nege? Bári oryssha biledi, bári oryssha sóılesedi. Bir-birimizben oryssha sóılesemiz. Sebebi, bul "mádenıet". Ózimiz de sol jaǵynan óte bir "mádenıetti" bolyp kettik. Saıası ustamdylyq "polıtkorrektnost" deıdi ony saıasatta. "Korrektnyı" bolyp kettik. Sondaı bir kemshilik, kiná izdegenim emes. Kemshilikterimizdi moıyndaýymyz kerek. Úkimet te, qoǵam da bárimiz óz kemshilikterimizdi moıyndaı bileıik.
Uıalmaımyz, namystanbaımyz. Nıetimizdi durystaıyqshy...
Endi osyny boldyrmaý úshin ne isteýimiz kerek? Biraq ony qaıtadan bir uranǵa aınaldyryp, shýlatyp ony da jasaýǵa bolmaıdy. Biraz nárseden keshigip qaldyq. Endi burynǵyǵa qaraǵanda qıyndaý. Buryn qoǵamnyń nıeti myqty bolatyn. Ásirese 1989-1991 jyldary esimde... Biz ol kezde stýdentpiz. Bári "til til" dep til bilmeıtinder til kýrsyna jazylyp, qazaq tiline degen suranys joǵary edi. Qazir ondaı shynaıy nıet joqtyń qasy. Sony joǵaltyp aldyq. Memleket basshysyna aıtyp júrgenimiz de osy, eń birinshi - nıet. Osy nıetti qalyptastyraıyqshy. Qazaq tiline degen qyzyǵýshylyq, shynaıy nıet... Namys, uıatty aıtyp jatyrmyz. Ol kategorııalar durys jumys istemeı tur. Uıalmaımyz, namystanbaımyz da. Úırenip kettik...
Shetelge barsaq "óz ultyńnyń tili qaıda, nege oryssha sóıleısińder" dep suraıdy...
Namysty qalaı oıatamyz? Namysshyl qyz-jigitter bar. Biraq olardyń 70-80 paıyzy dál ana tiline kelgende namys, uıat degendi bilmeıdi, olardy ol mazalamaıdy. "Kerek bolsa sóıleımin, biraq maǵan kerek emes. Saǵan kerek bolsa óziń sóıle" deıdi. Solaı. Ókinishke qaraı, ult, ulttyń namysy, uıat, qazaq bolyp bilmegen degen sondaı ulttyq qasıetimizdi joǵaltyp bara jatyrmyz. Shetelge barsaq aıtyp jatady basqa ult ókilderi, suraıdy bizden «nege oryssha sóıleısińder?» dep. Bizge yńǵaıly. Al óz ultyńnyń tili qaıda? Bilmeımin. Quldyq sana deımiz ǵoı. Ulttyq rýhymyzdy joǵaltyp aldyq. Qaı zamanda da elim dep emirengen uly tulǵalarymyz ulttyń rýhyn joǵary qoıatyn. Keshegi Alash 1937 jyly atyldy, odan keıin jazýshylar, kompozıtor, aqyndar ulttyq rýhymyzdy saqtap júrdi. Eńbekterinde jazyp júrdi. Biraq kópshilik ondaıdy joǵalta bastady...
Ultty bolashaqqa jeteleıtin zııaly qaýym ókilderi azaıyp ketti
Bári osy orys tilin bilmesek bittik, balalary da, ózderi de qınalǵasyn bolashaǵymyz joq deýmen boldy. Al olar orys mektepterinde oryssha oqyǵasyn tárbıe degendi joǵalta bastady. Tárbıe ekinshi josparǵa ketip qaldy. Bári balalary men nemerelerin jappaı orys mektepterine bere bastady. Tipti qazaqtildi mektepti bitirgenderdiń ózi qazaqqa jany ashymady. Jeke qasıetterin saqtaǵandar ǵana áreket etti... Mynaý ultty bolashaqqa jetelep, qoǵamdy qoǵam qylatyn rýhy bar, kózi ashyq, kókiregi oıaý azamattar ǵoı... Olardy biz zııaly qaýym deımiz. Sondaı zııaly qaýym ókilderi azaıyp ketti. Adasyp bara jatsaq durys jol kórsetip, rýhymyzdy bıikke kóteretin osyndaı rýhty tulǵalar kóp bolǵan saıyn namysshyl, rýhty qoǵam qalyptasady.
Uıyqtap bara jatqan ultymyzdy 1986 jyly Jeltoqsan oıatty...
1950-60 jyldary Murat Áýezov pen Bolathan Taıjan bastaǵan bizdiń qanshama tulǵalarymyz syrtta oqyp júrip «Jas tulpar» uıymyn qurdy. Hasen Qoja-Ahmet aǵamyz qandaı edi. Sol kezde myqty, rýhty kisiler kóp boldy ǵoı... Keıin uıyqtap bara jatqan kezimizde 1986 jyly bizdi Jeltoqsan oıatty. Shyn máninde oıatty. Jáı qarapaıym ǵana umytyp bara jatqan ulttyq qasıetterimizdi jastardyń rýhy, namysy oıatyp ketti. Olar kópshilikke osyny jetkize bildi. Biz ózimizdi sol Jeltoqsannyń urpaǵymyz dep sanaımyz. Ol kezde mektepte oqydyq, bala bolsaq ta osy Jeltoqsan bizdi de oıata bildi. Men ol kezde 14-15 jasta shyǵarmyn. Olar da kópshiliktiń biri bolyp júre berýlerine bolar edi. Biraq, olar eldiń namysyn qorǵap shyqty. Sondaı tulǵalar árqashan jeke-jeke shyǵyp turady. Mundaı uly tulǵalarymyz kóp bolýy kerek. Kóp bolǵan saıyn qoǵam da ózgeredi.
Bári keremet, bári jaqsy, Qazaqstan álemdegi eń baqytty elderdiń qatarynda dep ótirip maqtanýdy qoıý kerek
Bizdiń qazaq tili máselesi - rýhtyń máselesi. Qur sózge berilip qajeti joq, sózdiń berekesi ketken zaman. Qandaı sóz aıtsań da, bári shashyrańqy. Ádemi-ádemi sózderdi aıtyp aıtyp, sol sóz kúıinde, qaǵaz júzinde qaldy kóp nárse... Sondyqtan «Jańa Qazaqstanda" sózben naqty istiń arasy alshaq bolmaýy kerek. Aıtyldy ma? Sol oryndalýy kerek. Memleket basshysynyń da talaby sol. Bolmaıtyn nárseni odan da aıtpaı-aq qoıǵanyń durys. Bári keremet, bári jaqsy dep óz-ózimizdi aldap, Qazaqstan álemdegi eń baqytty elderdiń qatarynda dep ótirik maqtanýdy qoıý kerek. Qarasań qazir bizde eshnárse keremet emes qoı. Ókinishke qaraı, osyndaı jaǵdaıǵa jettik...
ULTTYQ IDEOLOGIIa TURǴYSYNAN QAÝIPTI SANALATYN ÚRDISTER BELEŃ ALYP KETTI, QALAI TÚZETEMIZ?
Bul shyn máninde óte kúrdeli másele... Óıtkeni myna ýrbanızaııa, qala báribir ózinikin jasaıdy. Qoǵamdy tek dástúr men din aman alyp qalady. Osy ekeýin birge alyp júrý kerek. Imandylyq deımiz ǵoı... Islam elderi eýropalyq qundylyqtardy kirgizbeýge tyrysady. Al eýropalyq qundylyqtar - ol jalpy ýrbanızaııanyń qundylyqtary. Qazir Qazaqstandaǵy qalalarda kóbine "eýropalyq qundylyqtarǵa" beıimdelý basym. Kıimimiz, júrisimiz, bári sol Eýropa... Ol bolsa óziniń tártibin, belgili bir qundylyqtaryn osy arqyly nasıhattaıdy. Mysaly, myna japondardy aıtamyz ǵoı. Olar ulttyq dástúrdi jaqsy saqtaǵan. Úlkenderge zor qurmet kórsetedi. Biraq sonyń ózinde olarda qazir neshe túrli qylyqtar shyǵyp jatyr. Ýrbanızaııa degen báribir shyǵady. Qalalyq dástúrli ómir báribir ózinikin jasaıtynyn kórsetip jatyr.
Qazaqtildi bolsaq, bári sheshiledi dep oıladyq. Másele tilde emes...
Búgingi kúni bizde mynaý qyzdardyń arasynda, jigitterdiń arasynda gomofobııa, LGBT sonyń ózi de úlken problemaǵa aınaldy. Ol degenimiz ne? Bul Eýropa. Biz buryn bylaı oılaıtyn edik, eger "qazaqtildi bolsaq, bári sheshiledi ǵoı" dep. Qazirgi qalanyń osyndaı qoǵamymen bul sheshilmeıdi. Qazaqtildiler de sol. Ol tilge baılanysty emes bolyp tur ǵoı... Ol tárbıege, adamnyń tabıǵatyna, sanasyna baılanysty... Tárbıe degende birinshi kezekte ımandylyq, ulttyq dástúr, úlkendi qurmetteý. Qazir jastar úlkendi tyńdamaıdy, úlken adam olarǵa bedeldi emes... Sondaı ózimizdiń ultqa tán qasıetterimizdi joǵaltyp jatyrmyz.
Úlkender bólek, jastar bólek, ekeýi eki jaqta júr...
Bizde buryn qalaı bolatyn edi? Úıdiń tuńǵyshyn kempir-shalǵa beredi, kempir-shal óziniń balasyna bere almaǵan tárbıesin soǵan beredi. Shaldyń qolynda ósken olar dástúrge jaqyn, qundylyqtardy biledi. Al qazir úlken kisilerdiń ózderi de kóp nárseni bilmeıdi. Úlkender bólek, jastar bólek, ekeýi eki jaqta júr... Ókinishke qaraı, aýyldy saqtap, aýyldaǵy úlkenderimizdi qurmetteýden qaldyq... Eń basty qundylyǵymyz osy tárbıe ǵoı. Qazaqty qazaq qylyp turǵan aýyl emes pe. Bizdiń dástúrli qundylyǵymyzdyń bári aýylda... Sony saqtap, kelesi urpaqqa jetkize bilýimiz kerek. Qazir bedeli joq áke-shesheler kóbeıip ketti. Bul da bir qasiret...
Aǵa býynnyń jibergen kemshilikteri kóp...
Aýylǵa bar dese, aýylǵa barǵysy kelmeıdi. Aýylǵa ne úshin barýym kerek? dep. Ata-babasynyń beıitine baryp, qol jaıý degendi umytyp "Ol taǵy ne úshin" deıdi. Úıge qonaq shaqyrsaq, "ne úshin shaqyra beresińder" deıdi... Iá, shynymen sondaı jastarymyz kóbeıip kele jatyr... Bizdiń aǵa býynnyń jibergen basty kemshiligi osy. Olarǵa durys jetkize almadyq... Túsindire almadyq... Tárbıe dep ne úshin aqyl aıtyp júrmiz, eger biz ózimiz osynyń bárin jetkize almasaq... Tárbıe jumys istemeıdi. Óte ózekti máseleni kóterip otyrsyz... Shyn máninde, qoǵamymyzdyń qazirgi hál-jaǵdaıy osy... "Qazaq qandaı bolýy kerek? Qandaı qasıetterden arylyp, qandaı qasıetterdi saqtap, jańǵyrtýymyz kerek? Naǵyz qazaqtardy shyǵaraıyqshy ózi" dep Memlekettik hatshy Erlan Qarın bárimiz birigip osy máseleni kóterip jatyrmyz.
Ulttyń rýhyn oıatatyn vıdeorolıkterdi tık-tokqa shyǵarý kerek
Bizde kórealmaýshylyq, qyzǵanshaqtyq, elikteýshilik, jaǵympazdyq syndy jaǵymsyz qasıetterdiń beleń alyp turǵany jasyryn emes. Biz osy nege ondaı bolyp kettik? dep vıdeorolıkter arqyly, tık-tok arqyly jaýap izdep, ultymyzǵa tán rýh, namys, batyrlyq syndy naǵyz qajetti qasıetterimizdi qaıta dáriptesek jaqsy bolar edi. Ózińiz kóterip otyrǵan ózekti másele - qyz bala tárbıesi, ul bala tárbıesi, úlkenge qurmet... Mine osylardy balalar qaraıtyndaı qysqasha-qysqasha etip, rolıkter shyǵarsaq nátıje shyǵady. Biz vıdeorolıkti ózimizge unaıtyndaı jasaımyz, al ony jastar qaramaıdy. Biz jasaǵan "kúshti vıdeorolıkterdi" tek 40-tan asqandar kóredi. Al jastarǵa ol bútin kınofılm... Óte maǵynaly, biraq ony ol qyzyqtyrmaıdy. Bári aqyryn... Syzylyp... Bir-birine qarap, sóılep... Mine biz jasaıtyn vıdeorolık osyndaı.
"Rýhanı jańǵyrýdy" naýqanshylyqqa aınaldyryp jiberdik
Al jastardiki tez-tez-tez... Standart dep jatyrmyz ǵoı. Bizge sol qazaqı standart shyǵarý kerek. Qazaqılyq degenimiz ne? Qazaq bolý degenimiz ne? Ózińiz aıtqandaı, qyzdarǵa, jigitterge, úlken kisilerge qatysty qundylyqtardyń bárin anyqtap alyp, bir kodeks, nusqaýlyq shyǵaryp, ulttyq kodymyz osy dep sony nasıhattaýymyz kerek. "Rýhanı jańǵyrý" baǵdarlamasy shynymen jaǵymdy, jaqsy baǵdarlama boldy. Ókinishke qaraı, ony biz naýqanshylyqqa aınaldyryp, túpki mán-maǵynasyn joǵaltyp aldyq... Al ol jerde kóp durys nárse aıtylǵan, sony damytýymyz kerek. Jalpy ulttyń ózine modernızaııa qajet, ulttyń ózin damytýymyz tıis. Búgingi jahandaný zamanyna saı qazaq ultynyń ózine tán qasıetterin qaıta damytý jumystary qolǵa alynýy kerek. Ǵalymdardyń bári jınalyp, ǵylymı jaǵynan zertteý júrgizip "ne isteımiz" dese bir sheshimi tabylady ǵoı. Naqty teorııa qabyldap, sony Úkimetke usynsa ulttyq ıdeologııa bastalady ǵoı. Biraq, jaýapkershilik sezinbegesin buny eshkim istemeıdi... Ókinishke qaraı, áli kúnge deıin qozǵala almaı kele jatyrmyz.
KIOR syndy ınstıtýttarǵa qyrýar qarjy bólinip jatyr, nátıje joq
Bylaı qarasańyz, bizde ǵylymǵa qyrýar qarajat bólinip jatyr. "Rýhanı jańǵyrý" qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtymyz bar, oryssha aıtsaq KIOR. Ótkende otyratyn keńselerine baryp qarasam, ofısteri úlken, mıllıardqa deıin aqshasy bar. Sonyń ishinde jastar ortalyǵy, ózderiniń komandasy bar. Mine, osyndaı máselelerdi sol jerde qolǵa alýymyz kerek qoı. Resýrsymyz bar, nege onymen aınalyspasqa? KIOR osy úshin aılyq alyp otyr, jeri bar. Odan da ózimiz birigip bir joba jasaıyq ta. Men bul máseleseni Memleket basshysyna da, Memlekettik hatshyǵa da aıtqanmyn. "Osyny bir usynaıyqshy" dep. Endi sizdiń suraqtaryńyz osyǵan saı kelgendikten ózińizge de aıtyp otyrmyn. Bizde qarajat bar, tek uıymdastyrý kerek. Anaý trenıngter, psıhologtardyń metodologııasy bir arnaǵa jaqsy qoıylǵan, seni 3-4 kúnde daıyndap shyǵady. Mine, osyndaılardy bizdiń taqyryp boıynsha jasasa nátıje beredi ǵoı.
Jibergen qatelikterimizden sabaq alyp, naqty qadam jasaýymyz kerek
Bárimiz birlesip, bir komanda bolyp, bir joba jasap kóreıik. Qazaq standarty qandaı bolýy kerek, ony qalaı nasıhattaý kerek? Kemshilikterine bir zertteý ótkizip alyp, psıhologııalyq testter uıymdastyryp, ultymyzdyń naqty bir modelin shyǵaryp, sony Memlekettik hatshyǵa kórsetýimiz kerek. Múmkin bir joba etip jasap kóremiz. Ulttyq ıdeologııa osylaı damıdy. Aǵa býyn men jastar bolyp birigeıik. Biz jasamasaq kim jasaıdy? Bári tómennen balabaqshadan bastalady. Eger osydan 10-15 jyl buryn bárin balabaqshadan, mektepten bastap, qazaq tilin bilmeıtinderdi durystap alǵanymyzda qazir orystildilerdiń qatary kóbeımes edi ǵoı... Qarajat boldy ǵoı, árıne qazir de bar. Kóp nárseni joǵaltyp aldyq. Osydan úlken sabaq alýymyz kerek. Bizde tárbıege baılanysty úlken, úlken konepııa beredi de, onyń bári sol kúıinde qalady. Bizge tek naqty-naqty qadamdar kerek...
Áńgimelesken Zarına ÁShIRBEK,
"Adyrna" ulttyq portaly
