Almatydaǵy mánerlep syrǵanaý sporty qalaı damýda. Tanymal sport kommentatorymen suhbat

145
Adyrna.kz Telegram

Almaty – Qazaqstannyń sporttyq ómiriniń ortalyǵy. Osy oraıda biz tanymal sport kommentatory Lılıanna Áljanovamen suhbattasyp, qaladaǵy sporttyń damýy, onyń ishinde mánerlep syrǵanaý sııaqty tartymdy sport túriniń bolashaǵy týraly áńgimelestik.

Kommentator Almatynyń sporttyq ınfraqurylymyn, jas sportshylarǵa jasalyp jatqan múmkindikterdi jáne qala turǵyndarynyń sportqa degen qyzyǵýshylyǵyn atap ótti. Onyń aıtýynsha, Almatynyń halyqaralyq jarystardy qabyldaýǵa múmkindigi joǵary, al bul óz kezeginde jas talanttardy tárbıeleýge úlken serpin beredi.

- Siz, mánerlep syrǵanaý sportyn kórermenge tanytýda  úles qosyp júrgen jansyz. Sol joldaǵy el sportshylary jaıly ne aıtasyz?

- El sportshylary degende eń aldymen Mıhaıl Shaıdorovty aıtýǵa bolady. Sebebi, Mıhaıl 1-3 qarasha kúnderi ótken gran-prı jarysynda tarıhı elementti sekirip álem tarıhyn jańartty. Ondaı kúrdeli  elementti sekirgen sportshy óte jaqsy upaı alady. Mine, sol elementti álemde eń birinshi bolyp, resmı jarysta sekirgen bizdiń Shaıdorov. Eki aptadan keıin Qytaıdaǵy «Cup of China» týrnırine qatysyp, byltyr qola alsa, bıyl kúmis aldy. Taǵy bir aıtýly jańalyq Mıhaıl mánerlep syrǵanaýdan gran-prı fınalǵa shyqqan alǵashqy Qazaqstandyq sportshy. Sol sheshýshi kezeńge Mıhaıl Shaıdorov ótti. Bul saıysqa álemdegi reıtıngi joǵary eń myqty sportshylar qatysady. Sonymen qatar tek qana alty sportshy shyǵady.  Mine, sol myqty altynyń ishinde bizdiń mánerlep syrǵanaýshymyz bar. Sondyqtan da árıne el sportshylary degende eń aldymen sony aıtamyz. 

Elızabet Tursynbaeva sporttaǵy úlken jolyn aıaqtaǵannan keıin halyqaralyq jarystarda top jaryp júrgen qyzdarymyz joq.  Osydan tórt jyl buryn Reseıdiń eń bir myqty mánerlep syrǵanaýshylarynyń biri bolǵan Sofıa Somodelkına bizdiń el atynan shyǵýda. Buryn ol sportshy úsh aınalym aksel, tórt aınalym týlýpty sekiretin. Biraq, álide resmı jarysta  kúrdeli ýltrası elementin sekirgen joq. Burynǵy Sofıa men qazirgi Sofıanyń aıyrmashylyǵy jer men kókteı. Áıtkenmen ,bizdiń federaııa sol sportshyǵa kómek kórsetip  ekinshi ret Amerıkadaǵy Rafael Arýtıýnıanǵa jiberdi. Bul kisi álemdegi eń bilikti maman sanalady.  Mine, sol kisiden taǵylymdamadan ótip jatyr. Árıne, baryp-kelip júrý kómektespeıdi.  Jaqsy nátıje kórsetip, júlde alý úshin  Amerıkada turaqty jattyǵýy kerek. Degenmen ondaı ataqty mamannyń qol astynda jattyǵý arzanǵa túspeıdi.

Jasóspirimder arasyndaǵy gran-prıde júlde alǵan úshinshi jigit Rahat Bralındi aıtýǵa bolady. Denıs Ten buryn osy jarystyń fınalyna shyqqan. Sosyn , Mıhaıl júldeli boldy. Onan keıin júlde alǵan sportshy ol Rahat Bralın.

Sonymen qatar, muzdaǵy keıpi óte ádemi,mádenıetti, oımen syrǵanaıtyn Dıas Jırenbaevty aıtýǵa bolady. Qazaqstandyq jankúıerler burynǵy Denıstiń syrǵanaýyna kóp uqsatady. «Qazaqstan mánerlep syrǵanaý sportynyń hanzadasy» dep atap júr. 

Mánerlep syrǵanaý da eki kategorııadaǵy juptar jarysady.  Biri bıshiler. Olar eshqandaı sekirýdi jasamaıdy, tek bıleıdi. Ekinshileri, sporttyq juptar. Onda árıne óte kúrdeli elementter oryndalady. Iaǵnı, eki sportshy da úılesimdi sekirýi kerek. Jigit qyzdy laqtyrǵanda,  qyz qulamaı túsýi tıis. Mine, mánerlep syrǵanaýdyń sondaı kúrdeli túrinen bizde jup joq. Al bıshilerden Gaýhar Naýryzova men Baısangýr Datıev juby bar. Ýnıversıada da óte jaqsy óner kórsetti. Nátıjesinde, qatysqan on juptyń bel ortasyna turaqtady.   Ispanııalyq Kırıll Halıavın men Sara Ýrtado juby ashqan Madrıdtegi mektepte jattyǵyp jatyr. Qazir, Túrkııadaǵy «Bosphorus Istanbul Cup»  týrnırine qatysyp jatyr.

-Iá, Mıhaıl qıyn sekirýlerdi oryndaıdy. Áıtkenmen, Shaıdorovtyń syrǵanaýynan qandaı  ózgeshelikti ańdaýǵa bolady? Ózindik bir máneri bar ma?

-Mıhaıl jasóspirimder sanatynan eresekter arasyna ótkende onyń syrǵanaýynan góri sekirýi basymyraq bolǵany baıqaldy. Iaǵnı, bapkeri ekeýi eń birinshi nazardy qıyn elementterdi sekirýge qoıǵan. Al, mánerlep syrǵanaý tek qana sekirýden turmaıdy. Bul sport ádemi syrǵanaý, jaqsy aınalym jasaýdy, konkıdi sheberlikpen tebý mánerin talap etedi. Mine, oǵan osy tustary jetispedi, ony sportshynyń ózi de túsindi. Halyqaralyq jarystaǵy tóreshiler quramynda joǵary dárejedegi sportshysy qatysqan  eldiń de  tóreshisi bolýy tıis. Eki gran-prıde Qazaqstannyń atynan eki tóreshi bardy. Ár jarystan keıin tóreshilerdiń jınalysy bolady.Sonda aıtylǵan syndy bizdiń tóreshiler sportshyǵa jetkizedi.  Mıhaılmen suhbattasqanymda sondaı eskertýlerdi eskergenin, osal tusymen jumys istep jatqanyn aıtty.   Qazir ol arasynda Almatyǵa kelgende horeograf I.Meerıakovtan zamanaýı bı qımyldaryn úırenip júr eken. Sonymen qatar Mıhaıldyń aıtýy boıynsha, ol syrǵanaý men aınalý jaǵyn túzetken. Ótken gran-prıdegi nátıje qaǵazyna qarasaq, Mıhaıldyń sporttyq mansabynda alǵash ret bir aınalymymen órnek jolyna tórtinshi  dáreje berilgen. Bul, onyń osal tustaryn túzep jatqanyn dáleldedi.

-Kóp synda Mıhaıl Shaıdorovtyń altyn alýǵa múmkindigi boldy. Biraq, mánerlep syrǵanaýdyń maıtalman elderi  qatalyq jiberse de alǵy orynǵa shyǵyp ketedi. Munyń artynda federaııalyq yntymaqtastyq jatqan joq pa?!

-Mánerlep syrǵanaý  óte qymbat sport. Bul jerde sponsorsyz eshteńe ónbeıdi.  Sondyqtan da  mánerlep syrǵanaýda birinshi orynda ekonomıkasy damyǵan Amerıka, Japonııa, Reseı, Franııa,  Italııa,  Kanada t.s.s. baı elderdiń sportshylary júredi. Munyń ishinde Denıs Ten salyp ketken joldy bizdiń sportshylar jalǵastyryp jatqanyna rızamyz. Árıne, alpaýyt elderdiń federaııalary da óte baı. Máselen, Amerıka mánerlep syrǵanaý federaııasy jaıly aqparat izdeseń, birneshe bólikten turatyn ataqty saıt shyǵady.  Reseı, Kanada, Japonııada da sondaı.   Árıne, bizdiń federaııa endi-endi qurylyp jatyr. Buryn konkıshiler federaııasynyń quramynda boldyq. Onda short trek,   konkımen júgirý, mánerlep syrǵanaý úsheýi birikken bolatyn. Byltyr bólek shyqty. Qazir eń  bastysy elimizde mánerlep syrǵanaýdyń bólek federaııasy bar. Bul jaqsy jetistik. Buryn Denıs pen Elızabet sportta júrgende bul sporttyń óz federaııasy joq bolatyn. Óz aldyna bólek shyqqan soń, bolashaqta óte jaqsy jumystar atqarylatynyna  senemin.

 Qazir álemdegi eń myqty federaııalardyń biri ol - Japon federaııasy. Japon mánerlep syrǵanaý federaııasy elindegi  baı kompanııalardy ózderine demeýshilikke tartady. Mysaly, kez-kelgen álem chempıonatyn qarasańyz muz jıeginde sol demeýshi kompanııalardyń aty jazýly turady. Mánerlep syrǵanaýǵa sponsor bolǵan eldiń sportshylary oryn almaı qalsa, munyń túbi saıasatqa kelip tireledi.  Onda kompanııa sponsor bolmaıdy. Sondyqtan kishkene bolsa da tóreshilerdiń búıregi sondaı alpaýyt federaııalardyń sportshysyna qaraı buryp turady. 

Mysaly, ótken gran-prıde japondyq Sıýn Sato  nashar syrǵanady, birneshe elementten qate jiberdi, biraq báribir kórkemdik jaǵymen Mıhaıldy jeńip ketti.  Al, kórkemdik jaǵy degen ol ár tóreshiniń alǵan áseri. Kórkemdik turǵydan úsh krıterıı bar:  1. Sportshynyń syrǵanaýy ıaǵnı konkı tebý máneri; 2. Tańdalǵan áýendi asha alýy,kórermenge jetkize bilýi; 3.  Áýenniń qımylmen úılesýi; 

Osy úsh krıterııge ár tóreshi  alǵan áserine qaraı qalaǵan baǵasyn beredi. Al, tehnıkalyq jaǵynan rasynda  Sıýn Sato  Mıhaıldan jeńilip qaldy. Kórkemdik jaǵynan úsh,tórt upaıǵa alǵa ketti. Mine, osylaı ylǵı da alpaýyt federaııalardyń sportshylary jeńip ketip jatady. Mysaly, olar álem, tórt qurlyq chempıonattaryna tolyq qurammen barady. Onyń ishinde massaj jasaýshy, dáriger, menedjer, jýrnalıst, pıar t.s.s mamandar bar.  Mıhaıldyń aıtýynsha bizdiń elden jattyqtyrýshysy ekeýinen basqa  ondaı qurama barmaǵan. Árıne, munyń túbi qarjyǵa kelip tireledi. 

-Sportshynyń baǵdarlama ánin tańdaý quqy ózinde me? Denıs pen Aıza áýen arqyly qazaq mádenıetin tanytýdy qalady. Soǵan saı  muzǵa kúımen shyqty. Shaıdorovtan da osyndaı qadam kúte alamyz ba?!

-Baǵdarlamaǵa án tańdaý quqy sportshynyń ózinde.  Eger de ózine unamsyz ánge bılese jaqsy nátıje kórsete almaıdy. Eń bastysy tańdalǵan áýendi sportshy unatýy, túsinýi kerek. Ándi túsinbese, sezinbese  kórkemdik jaǵynan jaqsy baǵa ala almaıdy. Sebebi, ándi sezinýi muz aıdynda taıǵa tańba basqandaı baıqalyp turady. Qansha jerden jaqsy sekiretin sportshy bolsa da ol kórkemdik jaǵyn umytpaýy kerek. 

Aızanyń muzǵa kúımen shyǵýynyń sebebi ózindik bir ustanymy sondaı boldy. Ár sportshynyń muzda ózindik qoltańbasy bolady. Máselen, Mıhaıldiki qıyn elementteri. Iýlııa Lıpnıkaıanyń myqty tusy jaqsy aınalymy.  Aızanyń qoltańbasy- muzdaǵy qazaq qyzynyń beınesin kórsetkeni.

Denıs álemdik qıyn klassıkalarǵa da bıledi. Gala shoýda kúıge bılegen. Máselen, Sochıdegi qoıylym keshine qaı elden kelgenin kórsetip kúımen shyqqan. Al Shaıdorovtyń stıli múldem basqa. 

- Aldaǵy aqtyq synda Mıhaıldan qandaı nátıje kútýge bolady? Úzdikter qatarynan top jarýy múmkin be, qalaı oılaısyz?!

-Mıhaıldyń aqtyq synǵa shyǵýynyń ózi biz úshin keremet nátıje. Denıs Ten, Elızabet Tursynbaeva da gran-prıdiń aqtyq kezeńine shyqpaǵan. Júlde jaıly aıtsaq, bári múmkin. Biraq, alǵashqy eki oryndy myqty sportshylar bere qoımas. Sebebi, álem boıynsha alǵy orynda turǵan Amerıkalyq Ilııa Malının bar.  Ekinshi oryndy franýz nemese japon mánerlep syrǵanaýshylary alýy múmkin. Jarys Franııa da ótetindikten tóreshilerdiń  sol el sportshysyna sál tartylyp turatyny belgili. Al, úshinshi orynǵa talasýǵa múmkindik bar.

Qazaqstan da mánerlep syrǵanaý sporty endi ǵana bas kóterip kele jatyr. Áýelden Denıs pen Elızabettiń arqasynda. Onan keıin Mıhaıl. Bulardan soń muzǵa shyǵatyn jańa býyn  osyndaı nátıje kórsetken sátte ǵana  halyqaralyq arenada bizdiń bedelimiz arta bastaıdy. 

-Mánerlep syrǵanaý jankúıerleri Mıhaıldy Denısten asyp tústi dep jatyr. Ne aıtar edińiz?

-Meniń oıymsha, Mıhaıldyń qazirgi kezde álemdik saıystarda osyndaı nátıjege jetip júrýi Denıstiń jeńisterinen keıin bolǵan jaqsylyq sııaqty. Sebebi, Qazaqstannan alǵash ret álem chempıonatynda, gran-prılerde medal alǵan Denıstiń jeńisterin kórip bizdiń basqa da sportshylar álemdik arenada jaqsy óner kórsetýge bolatynyn túsindi.

Denıs pen Mıhaıldy salystyrýǵa bolmaıdy. Iá, Shaıdorov qıyn sekirýler oryndap jaqsy nátıjeler kórsetip keledi.Onyń jetken jetistikterin joǵaryda atap óttik. Aldaǵy ýaqytta fınalda óner kórsetedi.  Buryn sońdy Qazaqstandyq mánerlep syrǵanaýshy gran-prıdiń fınalyna eshqashan shyqpaǵan edi. Onyń sonysymen-aq Qazaqstan mánerlep syrǵanaý tarıhynda ózindik orny bar. Al, Denıstiń orny múldem ózgeshe.

- Joǵaryda Qazaqstan mánerlep syrǵanaý federaııasyndaǵy birer kemshilikti atap óttińiz. Muny túzeý úshin ne usynar edińiz?

-Eń aldymen jaqsy menedjment kerek.  Mánerlep syrǵanaý federaııasyndaǵy aýys-túıis turaqtalǵan joq. Eń áýeli turaqtylyq kerek.  Máselen, tennıs, shahmat federaııalaryn basqaryp otyrǵan tulǵalar sekildi  maman kelse, qarjy men tártip jaǵy túzeler edi. 

Ps. El bop eleńdeıtin kúnder ıek artpada degen Seıdaǵań. Mánerlep syrǵanaýdan da sol kúnderge jeteıik!!!

Pikirler