Bılik Feızbýkty jaba almaıdy

1182

Meniń oıymsha Elbasynyń kelesi saılaýǵa túspeı keri sheginýinde Mark ýkerbergtiń úlesi zor. Feısbýkty oılap tappaǵanda Qazaqstan xalqy áli de 1997 jylǵy kózqarasta otyrýshy edi. "Habar" men "Egemenniń" propagandasyna senip otyrǵan xalqy bolsa Elbasy da áli saılaýǵa túse berýshi edi. Ondaı xalqym bolsa men de túse berýshi edim ǵoı negizi. Halqyńnyń saıası sanasy múmkindik berip tursa nege túspeske?! Biraq, jaǵdaı Elbasy úshin olaı bolmaı shyqty. Sońǵy jyldary qoǵam óz narazylyǵyn ashyq ta batyl jazyp júrdi. Qazirgi júıeniń kemshiligin, kelispeıtin tustaryn batyl aıtyp, kózqarasyn bildirýden qoryqpaıtyn el azamattary kún sanap óse bastady. Tipti sońǵy jyldary bárine kináni bıliktiń barlyq tizginin qolynda ustaǵan Elbasydan izdeı bastady. Sana men saıası mádenıet sál de bolsa alǵa jyljydy. Seń qozǵaldy. Ary qaraı bul júıege xalyqtyń tózgisi kelmeıtini kórinip-aq turdy. Eldiń ár túkpirinen qatqyl daýystar Elbasynyń adresine aıtyla bastady. Osynyń bári Mark kóke oılap tapqan feısbýktiń arqasynda búkil xalyqqa taralyp jatty.

Bılik bul proespen kúrespedi emes, kúresip baqty. Blogerler jaldap xalyqtyń oıyn basqa taqyryptarǵa burýǵa tyrysty. Bolmady. Memlekettik telearnalar arqyly ánshilerdiń oıyn-saýyǵyn jıi-jıi berip, jetistikti maqtaıtyn propagandany kúsheıtip kórdi. Biraq, eski telearnalardan zamanaýı trend áleýmettik jeli jyldam ári shynaıy aqparattarymen ozyq turdy. Maqtaý men madaqtaýdan júregi aınyp júrgen xalyq, teledıdardy kórse qusqysy keletin deńgeıge jetti! Inetti óshirip te kórdi. Bolmady. Bul xalyqtyń júıege degen narazylyǵyn odan beter arttyryp jiberdi.

Qoǵamdaǵy bul ózgeristiń bárin Elbasy men bılik sezip-aq turdy. Adamzattyń, texnologııanyń damýynan qashyp qaıda barasyń?! Elden qýylyp jatqan prezıdentterdiń qatarynan bolmaıyn degen eseppen bir qadam artqa sheginis jasaıtyn sheshim qabyldaýǵa májbúr boldy.

Negizi Mark ýkerberg álemdegi talaı avtokrat prezıdentterdiń taǵdyryn ózgertti. Búgingi tańda árbir Qazaqstandyq óz oıyn ashyq jetkize alsa munda sol jetkize alatyn texnologııany jasap shyǵarǵan Makeńniń úlesi ushan teńiz. Osy eńbegi úshin Nur-Sultan qalasynan bir kósheniń atyn da berýge bolar edi. Kósheniń saltanatty ashylýyna Mark kóke ózi kelip qatyssa tamasha emes pe?.....

Qap, osy bar ǵoı aınalyp kelip sál jetistikke jetkenniń bárine kóshe atyn bergim kelip turatyny nesi eııı.  Aldyńǵy býyn aǵalardyń Elbasyna aıtqan jaǵympaz jolyna túsip kete beremin she)).  Bul degeniń zaraznyı bále eken ǵoı. Bárine kóshe atyn podarıt etkim kelip turady. 30 jylda úırenip, boıǵa sińip ketken ǵoı deımin. Qoı, osy jerden toqtaıyn

Baýyrjan Serikbaev

Pikirler
Redakııa tańdaýy