Esenǵabal baqsynyń qara qobyzy

1885

Atadan qalǵan asyl murany ardaqtap ustaıtyn aıboz uldar kerek qoı qashanda. Jaraly qobyzdyń jan daýysyn shyǵaryp tartatyn adam tabylsa, qanekı!

Jarapazannan bastalǵan tanystyq 2002 jyldyń kóktemi me eken, Astanadan nebary 37 shaqyrym jerdegi Novostroıka aýylynda mektep oqýshysy kezim. Keıin Jańajaınaq dep atalǵan bul aýyldyń ereksheligi, elimizdiń ár óńirinen jáne tysqary Altaı ólkesinen qonys aýdaryp kelgenderdiń esebinen ulttyq quram aıqyndalyp turatyn. Áıtpese 1961 jyly aýyl syrtyndaǵy eki hýtordan bastalyp irgesi qalanǵan eldi mekende alǵashqyda nemister tirlik etti. Osylaısha ýaqyt óte kele aýyldaǵy nemis ókiliniń sany qysqaryp, ornyn Aqmola oblysynyń basqa aýyldarynan, kórshiles aýdandar men alystaǵy oblystardan, sondaı-aq Reseıdiń Qoshaǵash, Mońǵolııanyń Baıan-Ólgıı aımaǵynan kelgen aǵaıyndar basty. Ár eldiń salty basqa degendeı, qazaq ómirinen joǵalyp, umyt qalǵan kóne dástúrler qaıta jańǵyryp, el ishinde, aýyl arasynda aıtyla bastap edi. Sonyń biri – biz jyrlaǵan Jarapazan.

Jarapazandy aıtý úshin úı qaldyrmaıtyn ádetimizben Qorǵash aqsaqaldyń aýlasyna enip, tereze tusynan bar daýysymyzben Jarapazan aıttyq. Onyń aldynda ǵana túbi qorǵaljyndyq, qazaq tili men ádebıetiniń muǵaliminiń «kósheni bastaryńa kóterip nege aıqaılap júrsińder?» degenin umytyp ta ketippiz. Bir kezde soǵys ardageriniń kelini Almagúl apaı shyǵyp, ishke kirsin degen habar aıtty. Tórgi bólmege óttik, jozyǵa jaıǵan dastarhan jaınap-aq tur. Túpki bólmeden Ásııa apa shyǵyp, dastarhanǵa tize búkti de, «jańa syrttaǵy daýystaryńdy estı almaı qaldym, taǵy aıtyp berińdershi» dep surady. Úıdiń ishinde otyryp qaıta aıttyq, bir kezde qarasaq, apamyz kózine jas alyp otyr. Shyt-oramalymen kózine irkilgen móldir jasty súrtip qoıdy da, «Qaraqtarym, muny qaıdan bilesińder?» dep surady. Osyndaı da osyndaı, osy aýyl turǵyndarynyń «óskemendik» dep ataıtynyn, sonaý shyǵystaǵy Tarbaǵataı degen qazaqy aýdannan kóship kelgenimizdi, elde jarapazandy aıtý áli saqtalǵanyn ýlap-shýlap jetkizip jatyrmyz. Ásııa apamyz jastyq shaǵyn eske aldy ma, biraz únsiz otyrdy da, «Báse, tegin emes ekensińder. Bu jaqtyń qazaqtary mundaı dástúrdi umytqaly qashan! Esime ótken shaqtyń estelikteri oralyp, kóńilim bosady. Ózderińe raqmet. Al mynaý senderge tartýym bolsyn!» dep bárimizge kesteli oramal taratyp, ýys-ýys táttilerin usynǵan. Biz syrtynda UOS ardageri degen belgi-taqtaısha turatyn úımen, bir jyl buryn marqum bolǵan ardager Qorǵash aqsaqaldyń ómirlik serigi Ásııa apamen osylaı tanysqan edik.

Qara qobyzdy izdeý

Keıin mektepti taýysyp, aýyldy tastap, qalaǵa kettik. Oqý ornyna tústik, ómir óz aǵysymen alyp júre berdi. Alaıda jarapazan aıtatyn kesh pen sondaılyq ystyq yqylaspen qarsy alatyn Ásııa apa ara-tura eske túsip turatyn. Eshbirin umytpappyn. Tipti ol úıde qara qobyzdyń da ilinip turǵanyn kezdeısoq estigenimmen, «Qazaqstan áıelderi» jýrnalyna jarııalanǵan maqalany kózim shalyp qalǵanymmen, sana túkpirinde qasıetti qobyz qara tastaı berik ornyǵyp qalǵan bolatyn.

Qylyshbaıuly Qorǵash aqsaqal dúnıelden ótken soń, birneshe jyldan keıin onyń shańyraǵyn ustap otyrǵan kenje ul Ádilhan otbasymen Astana qalasyna qonys aýdarady. Bógenbaı dańǵylynyń boıyndaǵy 16 qabatty záýlim úıge kóship kiredi, sol arada Ádilhan Qorǵashuly bir ret kezdestirip qalǵanymyz bar. Ómir óz aǵysymen ótip jatyr, tirshilik atty uly tolqynda árkim óz arnasyn tabýǵa jantalasqan kezeńde qaıta aınalyp bir soǵýǵa mursha kelmepti. Ýaqyt poıyzdaı zyrǵyp óte shyǵypty. Qosh, endi nede bolsa táýekel dep qalanyń tórt qabyrǵasynan jalyǵyp, qyr qazaǵyna uqsap dalany saǵynǵan Ádilhannyń shańyraǵyna izdep Qaraótkel aýylyna jol tarttyq.

Baqsydan qalǵan qasıetti dúnıe

Biz barǵanda otaǵasy úıde eken. Baıaǵy kezde úıge kirsin dep habar aıtatyn Almagúl jeńgeı de baǵzy qalpymen kúlip qarsy alyp jatyr. Uldyń úlkeni Nurjan esik aldynda aq tústi kóligin tazalap jatqanǵa uqsady. Sirá, boıdaq jigit bir jaqqa jol júrmek. Ádilhan aǵa úıge bastady, birden qobyz ilingen bólmege ertip ákeldi. Ǵasyrdan astam tarıhı oqıǵalardyń, ásirese qýǵyn-súrgin jyldardyń tilsiz kýágeri aq dákege oralǵan qalpy ilýli tur.

– 1991 jyldan bastap qara ábdireniń ishinen alyp osylaı shyǵaryp qoıatyn boldyq. Bizdiń áýlet úshin óte qasterli dúnıe. Kıe tutamyz. Bul qara qobyz meniń ákeme týǵan naǵashylarynan kelgen. Mynaý qazirgi Astrahan men Qorǵaljyn óńiriniń, myna sheti Torǵaı dalasy arasyndaǵy jalpaq ólkede baıaǵy bir zamandarda Esenǵabyl atty baqsy ómir súrgen. Osy ataqty baqsynyń ustaǵan qobyzy. Uzaq ýaqyt boıy ony shyǵarýǵa, el-jurtqa kórsetýge qorqyp ta keldik. Munyń syry tereńde, – dep bastady áńgimesin Ádilhan Qorǵashuly.

Úı ıesi aıtqan Esenǵabyl óz dáýirinde úlken baqsy, alys-jaqynǵa aty shyqqan aıtýly adam bolypty. Baqsynyń shyqqan tegi – Qaqsal atanǵan Arǵynnyń Shegendik rýynan. Qazaq shejiresinde Arǵyn taıpasynyń ishindegi Shegendik – Meıramnyń bes ulynyń biri jáne Qaqsal rýynyń túp-tórkini retinde aıtylǵany bolmasa, kóp jaǵdaıda rý ataýy retinde jazba derekter men aýyz ádebıetinde Qaqsal ataýy qoldanylady. Shejireshi Máshhúr Júsip: Shegendiktiń laqap esimi jóninde «...Qaqsal degen de kisi aty joq, qaqsaı bergen soń Qaqsal atanǵan» deıdi. Osy Qaqsal nemese Shegendik rýynan aımaqqa belgili birneshe baqsy shyqqan eken. Kúlli Orta júzge esimi áıgili Balabaqsy, qara qobyzymen aýrý-syrqaý adamdarǵa emdegen balger ári baqsy Toıǵuly jáne onyń qara qobyzy amanattap tapsyrylǵan Esenǵabyl baqsy.

Esenǵabyl baqsy kim bolǵan?

Esenǵabyl baqsy – HIH ekinshi jartysynda ómir  súrgen adam. Shejire derekterine qaraǵanda, ol Balabaqsynyń urpaǵy bolyp sanalady. Naqtyraq aıtqanda baqsy Qaqsal rýynyń ishindegi Jambol, sonyń Kóshkinbaıynan taraıdy. Onyń aldynda ǵumyr keshken Toıǵuly baqsy óziniń qara qobyzyn Esenǵabyl baqsyǵa berip ketken degen sóz bar el arasynda. Aýrý-syrqat adamdardy osy emdep jazatyn qasıetti qobyz 150 jyldan astam ýaqyt synyna búlinbeı HHI ǵasyrǵa aman jetip otyr.

– Meniń ákem Qorǵash Qylyshbaıuly 1922 jyly týǵan. Al osy qobyzdyń ıesi baqsy Esenǵabyl Qorǵashtyń týǵan naǵashy atasy edi. Baqsynyń Kúmiseı, Kúmisjan Altynshash, Káýden degen tórt qyzy, Buǵybaı esimdi jalǵyz uly bolǵan. Osylardyń eń kenjesi Káýden Arǵynnyń Aǵys rýynan taraıtyn Qylyshbaı Júsipuly degen kisige turmysqa shyǵady. Odan meniń ákem týady. Biz ataǵy alysqa jetken baqsynyń áýletimen osylaı týysamyz. Qara qobyzdyń ákemniń qolyna túsýiniń uzaq tarıhy bar, – dedi Ádilhan aǵa.

Qaq-soqpen isi joq, qara qobyzyn kóterip, el arasyndaǵy aýrý-naýqas adamdardy jazyp, emdep júretin momyn Esenǵabyl 1922 jyldarǵa deıin ómir súrgen. Tek aq pen qyzyl shabysyp, keıin jańa ókimet ornaǵan kezeńderde eldiń basyna sholaq belsendiler qamshy úıire bastaıdy. Arǵy teginde bılik, tórelik aıtý dástúri joq, taqyr jerden óngen jabaıy shóp sekildi ásireqyzyl belsendiler qaýlap shyǵyp, momyn eldiń basyna áńgir-taıaq salýdy ádetke aınaldyrady. Sondaı qıyn-qystaý tusta jasy kep qalǵan Esenǵabylǵa o dúnıeniń qaqpasy qaǵylady. Sondaı qysyltaıań sátterde ol balasy Buǵybaıdy shaqyryp alyp:

– Qaraǵym, men myna jaryq dúnıemen qoshtasqaly jatyrmyn. Arýaqty ata-babalarym shaqyryp mazalap júr. Keshe ákem kelip jetelep alyp ketti. Tek búgin seni qımaı keldim. Myna qara qobyzym... Men ólgende bul qobyzdy ózimmen birge kómdir, aýyrtpalyǵy senderde qalmasyn, – degen aqtyq sózin aıtyp úlgeredi.

Qara qobyzdyń qýǵyndalýy

Alaıda bul ósıet ýaqytynda oryndalmaı qalady. Naǵyz tozaq alda tur edi. Áýlettiń basyna tóngen náýbettiń qara bulty 1937 jyldarǵa kelgende qatty úıiriledi.  Keshegi «..Baılardy, moldany qoıdaı qý qamshymen» dep án salyp, sherý tartyp júrgen kez ótti delingenimen, onyń sýyq yzǵary áli de tarqamaǵan. Aýyldaǵy qatardaǵy saýatty muǵalimnen bastap bıliktiń eń joǵarǵy satysyndaǵy úkimet bastyǵyna deıingi aralyqty túgel jalmaǵan repressııa zardaby baqsy Esenǵabyldyń otbasyn aınalyp ótpedi. «Baqsynyń balasy» dep eń áýeli Buǵybaıdy ustap áketedi. Olardyń izdegeni bul emes, qara qobyz bolatyn, ony qansha izdese de, qansha jerden qarasa da taba almaıdy. Súrkeıli kúnderdiń birinde joıdasyz josyn jaǵdaıdyń bolaryn aldyn ala sezgen Buǵybaı atadan qalǵan asyl murany Balabek baqsynyń qolyna tapsyrady. Alaıda kóp ótpeı aýyl ishindegi aǵaıyndardyń kórsetýimen Balabek te ustalady. Osylaı jansyz qara qobyz baqsylardyń qolynan qolyna kóshedi. Quzyrly organnyń qaharly qyzmetkerlerin sergeldeńge túsirgen qobyzdy Balabek ustalarynyń aldynda Bekish baqsynyń úıine jasyrady. «Qobyzdy taýyp ber, sen tyǵyp qoıdyń» dep tún ishinde Bekishti uryp-soǵyp qara mashınaǵa salyp alyp ketedi. Bul kezde qobyz Esenǵabyldyń óz áýletine, qyzy Kúmiseıge jetip úlgergen bolatyn.

Budan keıingi áńgimeni Ádilhan aǵa bylaı jalǵady:

– Ákemniń áńgimeleýinshe, qobyzǵa qatysty sergeldeń munymen bitpeıdi. Naǵashy apaıy Kúmiseı qobyzdy úıde jasyryn ustaı almaıtynyn sezip, sińlisi Káýdendi, ıaǵnı ákemniń óz sheshesin jáne Erden esimdi jaqyn týysyn shaqyryp alyp aqyldasady. Tún ortasynda bas qosqan úsheý qara qobyzdyń kózin joıý kerek dep keńesip, ony Esildiń sýyna batyryp jibermekke bekinedi. Qol dıirmenniń ústińgi betin ákep, oǵan qyl arqannyń bir úzigimen qobyzdy baılap sýǵa tastap jiberipti.

Iá, bir aýyldyń atpaldaı úsh azamatynyń basyn jutqan qara qobyz da tuńǵıyqqa batyp kete bardy. Eshkimge ókpe artýǵa bolmas. Qobyz ıesi baqsy Esenǵabyldyń «munyń zardaby aýyr bolady, ózimmen birge kómińder» degen amanat sózi oryndalmaı qalǵandyqtan jáne osyndaı ýaqytta óz aýylynyń azamatyn kórsetip berýshi sholaq belsendilerdiń kóbeıýinen baqsy áýleti men murasyn jalǵastyrýshylar qýǵynǵa ushyrady, súrgin keshti. Qobyzdy sýǵa batyrǵan kún sol isti atqarýshy úsheýdiń esinde jaqsy saqtalypty. Keıingige sol datany da jańylmaı aıtyp ta berip júrgen eken. 1937 jyldyń tamyzdyń on ekisi kúni qasıetti qobyz Esildiń jylymyna súńgip kete barǵan. Eń jaqyn adamynan aıyrylǵandaı kúı keshken olar munyń da sońy jaqsylyq bolmasyn sezgendeı Kúmiseı de, Káýden de Shilikti aýylynan boı tasalaıdy.

Alty jyl sý astynda

– Qobyzdyń sý astynda bolǵan kezderi de ótti. Sý astynda alty jyldan asa ýaqyt jatty, – dedi áńgimesin jalǵastyryp Á. Qorǵashuly. – Ákemniń naǵashy apalary aýyldan eriksiz ketkennen keıin qobyz týraly úsheýden basqa eshkim bilmeıtin. Jańaǵy Erden degen týysy aıdyn betine qalqyp shyqqan qobyzdyń moınyn kezdeısoq kórip qalyp, óz kózine ózi senbeı, jaqyndap baryp alýǵa dáti shydamaıdy. Sol baıaǵy qara qobyz deıdi, keshkisin kóship ketip aýylǵa qaıta oralǵan Kúmiseıge bárin baıandap jetkizip beripti. Eshkimge bildirmesten qobyzdy úıge alyp keldi de, aq dákege orap, ábdireniń ishine salyp qoıdy. Sodan jaryq dúnıeni kórmeı jarty ǵasyr qara ábidreniń ishinde jatty. Bala kúnimizde ábdireniń ústine shyǵyp oınap ketsek, úlkender tyıyp tastaıtyn. «Munyń ishinde qasıetti zat bar, ústine shyqpańdar, basqa jaqqa oınańdar» dep otyratyn.

Qobyz osylaısha 1943 jyldyń kókteminen ekinshi ret jaryq jalǵandy kóre bastaıdy. Alaıda qara tuńǵıyqtyń astynan aman shyqqanymen, qara qulyptyń ańdýynda qalýǵa májbúr. Aq shúberekke oralyp ábdirege salynǵan qobyzdy Kúmiseı apa jıeni Qorǵashqa 1947 jyly tapsyrady. Qorǵash – biz áńgimelesip otyrǵan Ádilhan Qylyshbaevtyń ákesi.

Qyzǵyshtaı qoryǵan Qorǵash

Esenǵabyldyń bir qyzy Kúmisjan Qarasýda Qalıjan degen kiside turmysta bolsa, Altynshashy Aǵybaı degen jigitke tıdi, al Káýdeni Júsipuly Qylyshbaıǵa turmysqqa shyqqanyn jazǵanbyz. Qylyshbaı men Káýdennen týǵan Qorǵash – Egindikól aýdanynyń Jalmanqulaq aýylynda týyp-ósken, II Dúnıejúzilik soǵysqa bastan-aıaq qatysqan ardager. Novostroıkada turǵan jyldary aqsaqaldyń sońǵy ómirin kórip qaldym, boıy suńǵaq, qapsaǵaı deneli, úlken kisi edi. Mektepte uıymdastyrylǵan is-sharalarǵa, ásirese 9 mamyr Jeńis kúnine oraıǵy saltanatty keshterge qatysatyn. Ózge ardagerlerge qaraǵanda boıy bıik, turqy bólek, naǵyz jaýynger sekildenetin de turatyn. Ómir jolyna qarap otyrsańyz, qan maıdanda tórt jyl, bandershildermen kúreste eki jyl bolǵan ol kisi 1946 jyldyń sońǵy jeltoqsan aıynda elge aman oralǵan eken.

Alǵashqyda Jalmanqulaqqa qarasty bir fermaǵa meńgerýshi bolyp eńbek etedi, kelesi jyly selolyq sovetke tóraǵa etip saılaıdy. Osy kezeńde qara qobyzdyń qalaı qolyna túskenin Astrahan aýdandyq gazetinde uzaq jyldar qyzmet istegen Seıitjan Sadaýtegine bergen suhbatynda Qorǵash Qylyshbaıuly bylaı dep eske alady:

«Bir kúni Kúmiseı apamyz maǵan habarshy jiberip, «Men qatty syrqattanyp qaldym, kelip ketsin, tapsyratyn amanatym bar edi» depti. Men ol kezde bul qobyz týraly túk te bilmeımin. Áıteýir Kúmiseı apaıdyń maǵan týǵan naǵashy ekenine kúmán joq. Keldim.

Naǵashy apaıym tósek tartyp jatyp qalǵan eken, meni kórip basyn kóterip amandasty. Shaı ishilip bolǵannan keıin Kúmiseı:

– Má, mynamen ana qara ábdireni ash. Sonyń ishinde seniń týǵan naǵashyń Esenǵabyldyń qara qobyzy aq shúberekke oraýly jatyr. Meniń halim bolsa nasharlady, endi ony saqtaı alatyn emespin. «Meniń arýaǵym jıenderime darýy múmkin» deýshi edi. Endi senen basqa erkek kindikti eshkim joq. Bul qobyzdyń arýaǵy qansha qýatty bolsa, joly da sonsha aýyr. Zaman jaman, eshkimge kórsetpeı usta! – dedi.

Men: – Maqul. Alyp ketem. Ózim ólsem, urpaqtaryma amanat etem, – dep ant bergendeı boldym».

Keıin zaman tynyshtalyp, birqalypty kúıge túskende, naqtyraq aıtqanda 1960 jyly sonaý Jalmanqulaqtan izdep baryp, Esil ózeniniń sol aǵysyndaǵy Shilikti aýylynan bes-alty shaqyrym jerdegi eski qorymǵa jerlengen Esenǵabyl naǵashysynyń basyn kóteredi. Sonda el jadynan umytyla bastaǵan baqsyǵa arnap eskertkish belgi turǵyzady.

Jaryq dúnıege jolyqqan sát

Bir basyna jeterlik qýǵyn men súrgindi keshken qara qobyz tutastaı jaryq dúnıege 1991 jyldan bastap shyǵady. Egidikóldiń Jalmanqulaq aýylyna barǵan saparynda halyq emshisi M. Dosbolaeva buryn kórmegen-bilmegen Qorǵash aqsaqaldy ońashalap alyp, «Ata, sizdiń úıińizde bir qasıetti zat bar eken. Meniń ata arýaqtarym habar berdi. Ol jaı zat emes eken, ruqsat etseńiz, úıińizdegi kıeli dúnıeni kórsem» degen tilegin jetkizedi. Buǵan ań-tań qalǵan aqsaqal qapelimde eshteńe aıta almaı, emshini úıine ertip ákep, qobyzdy kórsetedi. Osydan bastap qobyz ábdireniń ishinen shyǵyp, aq dákege oralyp, qabyrǵaǵa ilinedi.

Qobyz týraly alǵashqy maqalany respýblıkalyq «Qazaqstan áıelderi» jýrnalyna 2002 jyly jýrnalıst Seıitjan Sadaýtegi jarııalaıdy. Budan keıin baryp aýdandyq, qalalyq jáne respýblıkalyq mýzeıler men ortalyqtar bizge ótkizseńizder degen ótinishterin joldaı bastaıdy. Astanadaǵy Prezıdenttik mádenıet ortalyǵynyń qyzmetkerleri de habarlasyp, memlekettik mekemege berseńizder eken dep usynys tastaıdy. Alaıda ata ósıeti boıynsha urpaqqa qalýy tıis qundy mura úıden shyǵarylmaıdy.

– Esenǵabyl baqsynyń bir qatty oınaıtyn qurdasy bolsa kerek. Qurdastyǵy bar, qaljyń-shyny aralas ol baqsy dosyn «Ótirik isteısiń, seniń baqsylyǵyń joq. Qur ásheıin eldi aldap júrsiń. Myqty bolsań, shyn baqsy bolsań, arǵy jaǵadaǵy anaý kıiz úıdi myna betke kóshirshi, sonda seneıin» dep qaǵyta beredi eken. Sondaı bir sóz ázil retinde aıtylǵanymen, zili baryn túsingen Esenǵabyl qara qobyzyn sarnatyp tartyp ketti deıdi. Esildiń ústin alaı-dúleı borap, arǵy bettegi aq shańqan kıiz úı túp kóterilip, sý ústinen myna betke bir mezette jetken eken. Kórgen adam jaǵasyn ustaǵan tańǵajaıyp nárse bolypty, – deıdi Ádilhan Qorǵashuly.

Baqsy týraly bizdiń qazirgi túsinigimizdiń deńgeıi tómen bolǵandyqtan, kózben bermeıinshe senbeıtin ortanyń adamyna bul qubylys tańsyq. Adamnyń túsi túgili óńine kirmeıtin ǵajaıyptar men mıstıkaǵa qazirgi damyǵan delinetin ǵylymnyń kúshi ázer jetetinin moıyndaıyq. Bul taqyryp janymdy áldıleıtini sonshalyq, bizdiń atamyz Kárimhannyń ákesi Sáýlebaıdy óz dáýirinde baqsy bolǵan degen bolmashy derekti ǵana qulaǵymyz shalyp qalady. Jıyrmasynshy ǵasyrdaǵy urpaqty tutas joıyp jibergen joıdasyz saıasattyń kesirinen babamyzdyń ómir tarıhynan maqurym qaldyq. Áıtpese ákem Tileýǵazyǵa Kápkeń Sáýlebaıdyń keıbir qyzyq hıkaıalaryn: shańyraqqa órmelep shyǵyp ketýin, qyzǵan temirdi shoq-shoq shaınaýyn, t.t. beker áńgimelemegen bolar. «Jyn býǵan» degen teris túsinikte ǵana sıpattalatyn baqsylar ómiri jaıly búgingi qoǵam, jalpy qazaq álemi áli durys túsinip bolǵan joq. Kúlli tarıhı jadymyzdy qaıta ornyna qoıǵan kezeń týǵanda ǵana biz baıyrǵy uǵym-túsinikter pen qubylystarymyzdy durystap paryqtaı alatyn bolarmyz. Qalaı bolǵanda da bul – aldaǵy kúnniń enshisi.

Qobyzdyń qazirgi kúıi

Ádilhan aǵa qobyzdy ilýli turǵan jerinen bismilla dep kóterip, bizge kórsetti. Aq dákeniń oraýyn sheship, ústelge aqyryndap qoıdy, shanaǵynyń syrt jaǵy birneshe jerinen jarylǵan eken. Ol tustardy juqa qańyltyrmen qaptap, usaq shegemen japsyryp qoıǵany baıqaldy. Qulaq buraýynyń túpnusqasy da saqtalǵan, ony biraq aq oramalǵa túıip, shanaqtyń ishine qoıǵan eken. Ornyna basqa aǵashtan jasap taǵypty. Syldyrmaǵy óziniki, bastabynda qalaı bolsa, solaı tur, esh ózgermegen. Al qońyr tobylǵydan jasalǵan ysqyshyn Qorǵash aqsaqal keıingi jyldary aýyldaǵy bir sheberge istetken. Isheginiń keıbir qyly úzilip shashyrap jatqany bolmasa, tómengi bóligi terimen qaptalǵan qobyz negizgi, bar bolmysyn jaqsy saqtaǵan. Bir jarym ǵasyr ýaqyttyń tabyna shydaǵan ne degen jansebil dúnıe deseńizshi!

– Qobyz bolǵanda onyń ishindegi bala qobyzǵa jatady. Babamyzdyń kózi, atamyzdyń murasy. Kózimizdiń qarashyǵyndaı saqtaıyq dep eshqaıda bermeı otyrmyz. Bermeýge qaqymyz bar shyǵar, – dedi Ádilhan aǵa sóz sońynda.

Qara qobyzdy qyzǵyshtaı qoryp, úıinde saqtaǵan Qorǵash aqsaqaldyń ózi 2001 jyly dúnıeden ótti, urpaqtaryna ósıet etkenindeı naǵashy atasy Esenǵabyldyń janyna máńgilik damyl tapqan. Al onyń ómirlik jary, biz jarapazan aıtqanda jastyq shaǵyn eske alyp kóz jasyna erik bergen Ásııa apa da 2011 jyly Astanada qaıtys bolyp, urpaqtary týǵan jerine jambasyn tıgizgen eken. Olardan týǵan úsh ul, eki qyzdyń urpaqtary Astrahan men Astananyń arasynda baqytty kúndi keship otyr. Qutty qara shańyraqtyń ıesi jáne endigi qara qobyzdyń ustary Ádilhan jary Almagúl ekeýi Nurjan, Temirjan esimdi uldarynan kelin kórip, nemere súısek degen tilekte otyrǵanyna kózimiz jetti. Atadan qalǵan asyl murany ardaqtap ustaıtyn aıboz uldar kerek qoı qashanda. Jaraly qobyzdyń jan daýysyn shyǵaryp tartatyn adam tabylsa, qanekı!


 

 Zańǵar KÁRIMHAN

http://e-history.kz

Pikirler
Redakııa tańdaýy