Saýalnamadan túıgen oı

1220

Ústimizdegi jyldyń sáýir aıynan bastap bilim salasynda jemqorlyq deńgeıin anyqtaý maqsatynda Aqtaýdaǵy 14 kásiptik-tehnıkalyq bilim berý uıymdarynyń stýdentteri arasynda saýalnamalar júrgizildi.

Al belsendi qatysqan polıtehnıkalyq, energetıkalyq, gýmanıtarlyq, medıınalyq, týrızm, óner, shetel tilderi, «Bolashaq», «Meıirbıke», «Qaınar», esep-tehnologııalyq, tehnologııalyq qyzmet kórsetý, Sh.Esenov atyndaǵy Kaspıı memlekettik tehnologııalar jáne ınjınırıng ýnıversıtetiniń kópsalaly kolledji jáne M.Tynyshpaev atyndaǵy Aqtaý kólik kolledjderin aıtýǵa bolady. Jeke kezdesý arqyly anonımdi túrde ótken saýalnamaǵa barlyǵy 2641 stýdent qatysty.

Ár túrli suraqtarǵa san túrli jaýaptar berildi. Máselen,«Sanaly urpaq – jarqyn bolashaq» jobasynyń bar ekendigin múlde bilmeıtin stýdentter bar bolyp shyqty. Bireýler kolledjde daıyndyq úshin emtıhan suraqtary tegin taratylmaıtynyn rastasa, sybaılas jemqorlyq faktileri týraly habarlaýǵa daıyn emesteri de bar.

Kolledjge túsý kezinde para arqyly grantqa qabyldaý boıynsha qyzmet usynylǵandyǵy, syıaqy berýge ádeıi jaǵdaı jasaıtyn oqytýshylardyń aram pıǵyldy minez-qulqynyń kýási bolǵandyǵy, emtıhan kezinde oqytýshylarǵa túski as uıymdastyrý faktileriniń oryn alǵandyǵy, oqytýshylar ózderiniń avtorlyq kitaptaryn satyp alýǵa májbúrleý derekteri áli de bolsa bar ekendigi kórsetildi.

Sondaı-aq, oqytýshylar 2000 men 5000 teńge kóleminde para alatyndyǵyn, tipti keıbir muǵalimderdiń aty-jónin ashyq jazyp kórsetken stýdentter de boldy. Jalpy óńirdegi oqý oryndarynda sybaılas jemqorlyq táýekelderiniń bar ekendigi saýalnama nátıjesinde kórindi.   

Saýalnama nátıjesi boıynsha kásiptik-tehnıkalyq bilim berý uıymdarynyń basshylaryna oryn alǵan keshilikterdi joıý boıynsha tıisti sharalar alynyp, stýdentter arasynda sybaılas jemqorlyqqa degen «nóldik» tózimdilik sana sezimin qalyptastyrý maqsatynda «Sanaly urpaq – jarqyn bolashaq» jobasy aıasynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy sharalardy jıi uıymdastyryp turý qajet ekendigi týraly usynys engizildi.

Jalpy Agenttiktiń aýmaqtyq departamentimen bilim salasyndaǵy sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý máseleleri jóninde túrli jıyndar udaıy ótkizilip otyrady. Buǵan deıin zań buzýshylyqqa jol bergeni úshin tártiptik jazaǵa tartylyp, tipti qyzmetinen ketkenderi de bar. Biraq, kez-kelgen is-shara maqsaty kinálilerdi taýyp jazalaý emes, kerisinshe túsindirý jumystaryn júrgizý arqyly sybaılas jemqorlyqtyń aldyn-alý bolyp tabylady. Iaǵnı, elimizdiń gúldenýi jolynda eńbek etýge ázir patrıot jastardy tárbıelep shyǵarýǵa bilim berý uıymdary jaýapty bolsa, bizde qarap qalmaımyz jáne barlyq múddeli taraptarmen qoıan-qoltyq jumys jasaýǵa daıynbyz.   

Negizinen bilim salasyndaǵy sybaılas jemqorlyqty aldyn-alýǵa baǵyttalǵan sharalardy ótkizýdiń kemi joq. Konferenııalar, dóńgelek ústelder, forýmdar, debat-saıystardy aıtpaǵanda óńirdegi birqatar oqý oryndarynda «Adaldyq dúkenderi» birinen soń biri ashylýda. Alǵashqy nátıjesi jemisti dep aıtýǵa bolady, sebebi osy kúnge deıin shaǵym aıtqan kásipkerler bolǵan emes. Demek, adaldyǵyn arttyrýǵa bel býǵan jastar qatary qalyptasyp keledi degen oı túıdik.

Stýdentterdiń sybaılas jemqorlyqqa qarsy kózqarasyn qalyptastyrý jáne stýdenttik ortada akademııalyq adaldyq qaǵıdatyn engizý maqsatynda óńirimizdegi joǵary jáne arnaýly orta oqý oryndarynda «Sanaly urpaq – jarqyn bolashaq» klýbtary qurylǵany belgili.

Sonymen qatar, «Adal jol – Chestnyı pýt» akııasy, «STOP, jemqorlyq!» atty debat saıysy, «Adal urpaq» teatrlandyrylǵan kórinis konkýrsy, «Parasyz bolashaqqa birge» ázil-syqaq keshi, «Sybaılas jemqorlyqpen kúrestiń jańa baǵyty» atty modýldik trenıngi uıymdastyrylǵan bolatyn. Atalǵan sharalardyń barlyǵynda da jastar belsendilik tanytqandyǵyn aıtpaı ketýge bolmaıdy.

Túptep kelgende, alda bilim salasyndaǵy sybaılas jemqorlyq kórinisteriniń aldyn alý arqyly muǵalimderdiń mártebesin túsirip almaýǵa jumystaný mindeti tur. Sondaı-aq, Agenttiktiń 1424 Call ortalyǵyna habarlasýǵa bolatynyn jáne aýmaqtyq departamentke habarlasýǵa bolatynyn umytpańyz.

Jalpy Mańǵystaý óńiriniń jastary jigerli ári belsendi ekendigin tilge tıek etkendi jón sanaımyn. Onyń ústine bıyl «Jastar jyly». Demek, jalyndy jastarǵa senim artyp, olardyń teris jolǵa túspeýin qadaǵalaýǵa býynnyń mindeti. Úıde ata-ana, oqýda ustaz, al qoǵamda siz jáne biz bolyp nátıje shyǵarýǵa asyq bolýymyz qajet.

Aqyn, qazaq ádebıetiniń jarqyn juldyzy Maǵjan Jumabaev «Men jastarǵa senemin» degen qanatty sózin bilmeıtin qazaq joq. Endeshe, qoǵam bolyp jastarǵa seneıik ári úmit artaıyq, qoldaıyq!

 

Qaırat Baıgebaev,

QR Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń Mańǵystaý oblysy boıynsha departamenti basshysynyń orynbasary

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy