EPIK JYRShY

2089

(Mańǵystaýlyq jyrshy Jaqsylyq Eleýsinovpen suhbat. Barlap zertteý. 2005 jyly bastalǵan)

Sonymen, Jaqsylyq jyrshymen Almatyǵa kelip óner kórsetý týrasynda kelisimge qol jetkennen keıin, bizdiń tarapymyzdan jyr jazyp alýdyń zamanaýı ádis-tásilderi men jazý tártibi boıynsha edıııalyq jumys júrgizildi. Jyrshylardy óz deńgeıinde qarsy alý, ornalastyrý, kezdesýler uıymdastyrý men talapqa saı jyr aıtýdyń naqty baǵdarlamasy jasaldy: jyrshynyń túsetin úı-jaıy (jeke úı nemese jaǵdaıy soǵan jýyqtastyrylǵan qonaq úı) belgilendi; jyr aıtylatyn oryndar birin-biri qaıtalamaıtyndaı ahýalda bolýy úshin jyr aıtý úderisi úı ishinde, qonaq úıde jáne qonaqasy zalynda ótkizý qolaılandy; jyr aıtatyn ýaqyt merzimderi naqtylandy; jyrshy epıkalyq ortada shabyttana erkin silteıtindikten jáne qaıtalap aıtqan kezde jyrdyń varıaııaǵa túsýi, kóbine-kóp, tyńdaýshy ortaǵa baılanysty bolyp keletindikten, tyńdaýshy qaýym ishinen laıyqty aýdıtorııa tańdaldy; jyrshylarmen kezdesý ótkiziletin ǵylymı mekemeler, mádenı oryndarmen aldyn-ala ýaǵdalastyq jasaldy; belgili folklor jınaýshy jáne zertteýshi mamandar shaqyryldy; jyr jazylyp jatqan sátte toqtap qalmaıtyn jáne uzaqqa kidirmeıtin zamanaýı lazer dıskili senimdi dybysjazý qurylǵysy (dıktafon) ázirlendi; qurylǵy ekinshi jaǵynan bir jyrdy birneshe ret qaıtalap jazǵan kezdegi birden-bir naqty tehnıka ekeni jáne sońyra odan jyrdy notaǵa túsirýge de bolatyny eskerildi; folklortaný tájirıbesinde jyrshynyń sheberligin, oryndaý tehnıkasyn, bet qubylysyn, ym-ıshara erekshelikterin aıqyndaýdyń eń tıimdi tásili dybysty beınetaspaǵa túsirip alý dep esepteletindikten, jyr aıtý aktisin beınequrylǵyǵa túsirý josparlandy. Baǵdarlamanyń jalpy nobaıy bolmasa, qalǵan jaǵy jyrshydan qupııa ustaldy (olaı bolmaǵan kúnde jyrshy aldyn ala ázirlenip qoıatyndyqtan ahýal óziniń tabıǵı qalpyn joǵaltyp, jyr aıtý aktileri jasandylyqqa urynar edi).

2005 jyly Almatyǵa Jaqsylyq jyrshynyń da joly tústi. Ol qalaǵa qyrkúıektiń bas kezinde jetip, Almaty oblysyna qarasty Ile aýdanyndaǵy Arna aýylyna, sol jerdegi qaıyn jurtynyń úıine toqtady.

Jaqsylyqtyń aıtýy boıynsha óz ákesi Aıtmaǵambet Rahmetýllauly. Ataqonysy Josaly, Shıeli, Túrkistan, Qojatoǵaı jaǵy bolsa kerek. Sheshesi Mádına Jaqsylyq týǵannan keıin Jetisaıda qaıtys bolady da, ákesi bala Jaqsylyqty birjarym jyl arqalap baǵady. Sol shamada ol da qýǵyn-súrgin kórip, Samarqand oblysynyń Káttaqorǵan óńirine qonys aýdarypty.

Tamdy aýdanynyń Jańasharýa mekeninde adaı rýynyń Begeı taqtasyna jatatyn Ilimbaı, Nııatolla degen kisiler bolypty. Sol kezde ekeýi de perzentsiz eken. Kishkentaı Jaqsylyqty basta Ilimbaı baýyryna salyp, bala etýge nıettenedi. Biraq áıeli naýqasshań bolǵandyqtan, er balasy joq Nııatolla Eleýsinov úlkendigine salyp, ákesi Aıtmaǵambetke «baǵamyn-qaǵamyn, oqytyp-toqytamyn» dep ýáde etip, alyp qalady. Aıtmaǵambet qaǵaz jazyp, ulyn tabystap ketedi. Ilimbaıdyń aıtýynsha, Jaqsylyqtyń azan aıtyp qoıǵan aty Alyı eken. «Balasyz júrgen ǵarip bolǵannan soń «Arty jaqsylyq bolar ma eken» degen tilekpen atyńdy Jaqsylyq qoıǵan biz, adaı aǵaıyndar, shyraǵym. Ákeńniń jazyp qaldyrǵan qaǵazyn másimniń qonyshynda saqtap júrýshi edim, aqyry joǵaltyp aldym» dep otyrady eken Ilekeń.

Jaqsylyqtyń sóz deregi boıynsha, naǵashysy Ábish qoja Nábıuly Túrikmenstanda, Krasnovodsk (Shaǵadam) mańyndaǵy bir toıda jıenin ushyratyp, onyń tegine qatysty tarıhty aıtyp beredi. Jaqsylyqtyń jyrshylyq jolǵa túsýi eskeldi Súgir Begendikulyn kórýden bastalady. Bolashaq ustazymen toǵyz jasynda, Maqtaraldaǵy bir toıda ushyrasady. Bala Jaqsylyq sol toıda óleń aıtyp, Súgirdiń kózine túsedi. Arada bes jyl ótkende álgi aýylda bolǵan bir úlken Asqa Súgir jáne shaqyrylady. Bul Jaqsylyqtyń on tórtke shyqqan jáne «aýyryp» júrgen kezi eken. Osy joly Súgirdiń ónerin ekinshi ret kóredi de, aqyry ógeı ákesi-shesheden qashyp, jyraýǵa ilesip, el aralap ketedi. Sodan jıyrma bes jyl erip, ustazynyń alǵys-batasyn alady. Óziniń aıtýynsha, on eki-on úsh jasynda japan dalada uıyqtap jatqanda Qashaǵan aqyn túsine kirip, aıan bergen, aqyndyq pen jyrshylyq óner sol ýaqıǵadan keıin qonǵan.

Jaqsylyq – jyrshylyqty kásip etken, eldi kóp aralaǵan. Óziniń aıtýynsha, Qazaqstannyń kúlli oblystary men aýdandarynda bolǵan. Kámiljan Atanııazovqa erip júrip ózbek jerin de biraz adaqtaǵan. 1960 jyldary Ázerbaıjannyń Baǵdat taýynda otyrǵan qazaq ishine úsh márte baryp, aılap jatyp jyr aıtypty. Sonyń aldynda 1957–1958 jyldary Saratov túbegindegi Mamaı qorǵanyndaǵy qazaqtarda bolyp, óner kórsetken. Qazan, Máskeý, Tájikstan, Aýǵanstan qazaqtaryn da aralaǵan. Aıtýynsha, qazaqtyń belgili saz aspaptaryn jańǵyrtýshy Bolat Sarybaev Tamdyǵa arnaıy izdep kelip, jetigen aspaby jaıynda maǵlumat alǵan. Balqashbaı Júsipov, Kúndebaı Aldońǵarov, Qaldash Sádirov, Sábet Jamanǵaraev, Ótep Tańsyqbaev, Nartaı Begejanov sekildi aqyndarmen dámdes bolǵan, kóp aralasqan. Jas kezinde kúreske de túsken. Ony jasy alpystan asqandaǵy kespeltek som tulǵasy da rastap turǵandaı. Bazarbaı, Tyǵan deıtin shákirtteri bolypty. 1970 jyldary Nókiste ótken bir toıda jyrshy qaraqalpaq balýanyn jyǵyp, bas baıraqty ıelengen. Jákeńniń qumalaq ashyp, naýqas qaraıtyn emshiligi de bar. Em-dom jasaǵanda naǵashysy Ábish qojadan qalǵan qamshyny kóteredi. Aıtýynsha, as pen toıda alym (baıraq) úshin ókpelemeıdi, kóp ýaqyt topqa túspese, úıde otyryp, dombyrasyn qolǵa alyp, sherin tarqatyp alatyn ádeti bar eken.

Jaqsylyq jyrshy 2000 jyldardyń basynda zaǵıp bolyp qalǵan. Janyna áıeli Jámıla Turbekova erip júredi. Úsh perzenti jastaı shetinepti. Ózi «Áıelimiz ekeýmiz qol ustasyp jyrlap júrgende shetinep ketti» deıdi. Olardan keıin jáne úsh ul kórgen. Jyrshy biz jyr aıtqyzǵan jyldary Aqtaý qalasynyń mańyndaǵy saıajaılardyń birinde turatynyn aıtqan edi.

Jaqsylyqtyń jyr qorynda «Begeı batyr», «Janqoja batyr», «Ataqozy batyr», «Súleımen», «Darıǵa qyz», «Sádýaqas sahı», «Samuryq qus», «Shamýn men Gáýirdiń shaıqasy», «Aqtam sahaba», «Qarasaı – Qazı», «Ázireti Áli men Mahdıdiń shaıqasy» sııaqty salaly shyǵarmalar bolǵan. Begeı batyrdyń ýaqıǵasyn Horezm, Besqala jaqta adaıdyń estııar kisilerinen estigen. Úlken as-toılarda jyr jyrlanyp bolǵannan keıin, arasynda hıkaıa shertiledi. Begeı jaıyn baıandaıtyn sondaı oqıǵalar kezinde shońaı Shaıhy (oqýdy Buharada támamdaǵan, el «peri baılaǵan» deıdi eken), shegem Ámın ahýn (bul da oqýdy Buharada bitirgen), esembet Ospan ahýn, begeı Rahmetýlla ahýn, qyryqmyltyq Kósherbaı, qarash Ybyraıym ahýn Qulbaıuly, Bekettiń aqtyǵy Dáýlet molla balasy Muqan sofy, begeı Jańǵaqbaı Qoıanbaıuly, begeı Aıaǵan Qydyrshauly aıtqan áńgimelerden jadyna alǵan. Olar bas qosqan jerdiń birinde Muqan sofy «Kishi júzde Begeıden asqan batyr joq» depti. Sol kúnnen bastap Jaqsylyq jyrshy Begeı jaıyndaǵy hıkaıalarǵa qulaq túre bastaıdy. Ol Begeı batyr ýaqıǵasyn kez kelgen jerde aıta bermeıtinin aıtady. Sońǵy ret Beıneýde, Begeı batyrǵa berilgen As ústinde jyrlapty.

Jaqsylyq Eleýsinov jaıynda folklortanýshy ǵalymdar Qabıbolla Sydıyqov pen Mardan Baıdildaev jazdy. Jákeń asa áńgimeshil kisi. Negizgi taqyryptan aýytqyp, ár saqqa ketip qalatyny bolmasa, kórgeni men túıgeni mol, kózi qaraqty jan ekeni ár lebizinen ańǵarylyp turady. Sóziniń móri eskishe. Ózi jaıyndaǵy kirispe áńgimeni ol bylaı órbitti:

– Jetim qalǵan adamnyń jelkesi bar eken dep eleı bermeıtini bar ǵoı qazaqtyń. Mende oń qoltyǵymnan súıer baýyr, týma-týys bolmady. Bireýdiń túıesin baǵyp, eshkisin semirtip, aqysyna ıesiniń taıaǵyn jep júrgen shaǵymda, sadaǵasy keteıin, Qashaǵan degen atamyz túsime kirip «Aı, bala, men Qashaǵan atańmyn, batamdy bereıin, dúnııada qor bolyp qaldyń ǵoı» dep batasyn berip ketken.

Súgir degen kisi meniń ustazym. Biz jıyrma bes jyl qatar júrdik. Keshegi Naýryzbek, Tórenııaz, Qaırolla, Muratbaı, Nartaı, Myrzaǵalı, Aqdos, Jıenbaı jyraýdyń aqtyǵy Rústembek, Shamshat, Qobylash jyraý, Ózbekstandaǵy qaratamyr Ótep Tańsyqbaev, dombyrashy Sábet Jamanǵaraev degendermen aralastym.

Qaldash degen bala menen kóp sóz alǵan. Onyń tarıhy, áke-sheshesi kesapat bolyp, kókirek kóterip «Bizge soqyr bala kerek emes» dep, týǵan da, toǵaıǵa aparyp tastaǵan. Ony sıyr baǵyp júrgen bir músápir taýyp alypty. «Qaldashty bir kıik kelip emizip tur eken» deıdi. Balany úıge alyp kelip baǵyp, tárbıeleıdi. Al álgi kıik qartaıyp ólgende súıegin ıtke bermeı jınap alyp, baıaǵy áke-sheshesi tastap ketetin jerge aparyp kómgen. Basyna aǵash egip, jan-jaǵyn sekseýilmen qorshaǵan. Qazir sol jer «Kıik ata áýlıe» dep atalady. Kenımehten seksen shaqyrymdaı jerde.

Sol Kenımeh aýdanyndaǵy bir sovhozdyń dırektory Bekqulaqov degenniń qyzy Qaldashqa ǵashyq eken. Sonda ákesi turyp qyzǵa aıtypty:

– Aı, shyraǵym-aı, deni saý adam tappadyń ba, meshelge tıgeniń ne qylǵanyń? Men kóne kommýnıst edim, – degende, qyzdyń bergen jaýaby:

– Kóke, aıtyp boldyń ba?

– Iá, – depti.

– Endeshe men aıtaıyn. Bastyqtyq basta tura bere me? Kókirek kótere berseńiz sizge de tap keler. «Qudaı ıem súıgen qulyn ıá jetim, ıá jalǵyz, bolmasa jarly qylady» dep edi. Osy altyn ústeldiń ústinde máńgi otyra beremin deısiz be? Ǵaripti baqpaıtyn, soqyr dep halyqtyń kókireginen ıteretin bolsańyz, ondaı kommýnıstik qamqorshylyqtyń ne keregi bar? – degen ǵoı. Sonda ákesi:

– Áı, balam, sózden jeńildim, myna alty bólmeli úı, qara «Volga», tórt buzaýly sıyr, jıyrma qoı seniki, – dep, bárin Qaldashqa qaldyrǵan.

Áne, sol Qaldash balamen biz Tamdynyń mádenıet salasynda qatar jumys jasaǵanbyz. Sonda júrip talaı sharlaǵan jerlerim Aıaqqudyq, Júzqudyq, Marks, Kommýnızm, Úshqudyq, Qaqpatas, Besay, Kóńsaı, Besbulaq. Jalpaqtaýda Bazar jyraý beıitiniń basynda san márte boldym. Odan beride Jetisaıdyń, Almaty oblysyndaǵy Kúrtiniń aýdandyq mádenıet bólimderinde jumys ettik.

– Jáke, jazý bilesiz be?

– Gramm saýat joq mende.

– Al sonda jyrdy qalaı aıtasyz?

– Bizdi sýyryp salma, tókpe aqyn deıdi.

– Burynǵy aıtqandaryńyz esińizde tura ma?

– Oıbaı, búgingi aıtqanymyz erteń joq qoı.

– Eski qıssa-jyrlardan aıtasyz ba?

– Qıssa degendi bizdiń aıtýymyz bir bólek, qazirgilerdiki basqa. Mysaly, Naýryzbek sııaqtylar Noǵaılyqty (Noǵaıly jyrlaryn. – B. J.) bir jarym-eki saǵattaı jyrlaıtyn. Men qıssashylyqpen kóp aınalyspaıtyn adammyn. Kókiregimdegi Qudaıdyń bergeni ózime jetedi, sonymdy tógip-tógip ketemin.

– Degenmen, ýaqıǵaly áńgimelerdi aıtatyn shyǵarsyz?

– Ýaqıǵa bolǵanda, ol qandaı ýaqıǵa?

– «Qyz Jibek», «Qobylandy» sııaqty ǵashyqtyq, batyrlyq jyrlar ǵoı.

– Olardy men aıtpaımyn. Bizdiń aıtatynymyz ózimiz shyǵarǵan, zamannyń bolǵandary, sosyn baıaǵy Abyl, molla Omar, qarasaqal Erimbettiń aıtyp ketken ósıet sózderi. Bizdiń aıtýymyzda olar basqasha keledi. Kóbi úkimetten qorqyp, ishindegi paıǵambar, Quran, Qudaı degen sózderdi alyp tastaǵan. Sosyn sóz boıalyp ketken. Óziń bilesiń, bul kúnde qańǵý degendi bireý jaqtyrsa, bireý jaratpaıdy, jaǵalap óleń aıtatyn zaman emes. Óziń shaqyrǵannan keıin talaptanyp shyqtyq, áıteýir.

– Ótken shaıyrlardan kimderdiń sózin aıtasyz?

– Abyl, Aqtan, Nurym, Qashaǵan, Ábýbákir, Aralbaı, Sáttiǵul, Bazar, Turmaǵambet, Erimbettiń sózderin nobaılap aıtamyn. Biraq meniń aıtqanymnan seniń alyp júrgen jyraýlaryńnyń sózi basqasha keledi. Sosyn bizge nanbaıdy.

– Jańaǵy aqyndardyń sózin kelesi kúni aıtsańyz qaıtalaısyz ba?

– Joq, bizde qaıtalap aıtý dege joq.

– Naqty sol aqyndardyń sózin degenim ǵoı.

– Bárin jadymnan shyǵaryp, solar bolyp ózim aıtamyn. Solardyń rýhyn kóterý úshin. Bildiń be, endi túsindiń be?

– Jelili qıssa, dastandar aıtyp kórdińiz be? Solardyń ýaqıǵasyn áńgime etip aıtyp berse, jyrǵa túsire alasyz ba?

– «Qyz Jibek», «Aıman – Sholpan», taǵy basqalaryn men kár qylyp, aýyzsha aıtqan emespin. Qazir sol dastandardyń birqataryna nansa, birqataryna halyq senbeıdi.

– Bir aıtqan jyryńyzdy araǵa shamaly ýaqyt salyp qaıtalap aıtýǵa qalaı qaraısyz?

– Bir aıtqanymdy men ekinshi qaıtalap aıta almaımyn.

– Onyńyz durys qoı, alaıda alǵashqy aıtqanyńyzdyń izimen aıtsańyz qalaı bolady?

– Bizdiń qazaqtyń jıyrma bes tańbaly Kishi júziniń ishinde Begeıden asqan batyr bolmaǵan deıdi. Eki ret jaýǵa shapqan. Keıqaýys degenniń qalasyn buzyp, qazaqtyń shýlap jatqan qatyn-balasy men malyn alyp kelip, elge taratyp bergen Begeı batyr degen atań. Ekinshi ret Qaýys degen qalmaqty shapqan. Odan olja alyp kelip Syr boıyndaǵy, Teke qaladaǵy halyqtarǵa bólip bergen, sosyn eldi Syrdan ári aýdaryp, jaýǵa úshinshi ret attanǵan. Al Janqoja, Ataqozy dep otyrǵandarymyz Begeıden keıin shyqqandar. Solar halyqqa úlgi bolsyn dep keńinen keltirip nasıhat aıtamyz. Halyqtyń qulaǵynda qalatyn sózder ata-anany qalaı syılaý, ómirdi qalaı ótkizý kerek, buryn qandaı shaıyrlar men batyrlar ótken, qazaqtyń saltanaty qandaı bolǵan, mine, osylardy keltirip aıtamyz ádemilep.

– Sonda Begeı batyr ýaqıǵasyn jyrlap aıtýǵa bolady ǵoı?

– Nege bolmasyn, ábden bolady.

– Bul jyrdy qansha ýaqyt aıtasyz?

– Túbinen beri qazyp aıtqanda tórt saǵatqa ketedi. Munyń bir nusqasy ǵana sonsha jyrlanady (Osy jerde «Men bir nasybaı atyp alaıyn» dep tynystady. Dastarqanǵa bata jasaǵannan keıin áńgime qaıta jalǵasty).

– Jyrdy qashan, qalaı aıta bastadyńyz? Táýliktiń qaı mezgilinde jattaısyz? Topqa túskende jaqsy aıtasyz ba, álde jeke otyrǵanda ónimdi aıtyla ma?

– Ondaıdy aıta bersek jyrdyń piri qashyp ketedi ǵoı. Degenmen eske alyp kóreıin. Birde kún qatty yssy boldy. Ógeı sheshem «Joǵalǵan túıeni taýyp kel, tappasań kelme» dep jazdyń aptabynda qýyp jiberdi. Aıaq qumǵa kúıdi, keneze kepti. Bir sekseýildiń túbin qazyp, endi bitken shyǵarmyn dep jatqanymda bir daýys ıesi:

– Áı, balam, sen ólmeısiń. Qolyńdy jaı, kóter bilegińdi. Meniń atym Qashaǵan, qasymdaǵy Qydyr áleıkisalam. Máńgilik dáýlet, baqyt bereıin. Sonaý kele jatqan muhıtty alasyń ba, Araldy alasyń ba, darııany alasyń ba? – dep tur eken.

– Muhıtqa batyp ketermin, Aralyńda kúnderdiń kúni sý bolmaıdy, Amýdarııańa qyrylyp qalpaq pen túrikmen tóbelesetin jer. Maǵan sol taýdyń bulaǵy bolmaı ma? – deppin ǵoı.

– Aı, shyraǵym-aı, qysqalaý suradyń ǵoı. Onda kel, saǵan úsheýin qosyp bereıin – dedi. Sonda bul úsheýi ne beredi? degenimde «Tókpe degendi bilesiń be, balam?» – dedi. Tókpe degeniń dalaǵa shashpa degenińiz ǵoı dedim. «Qolyńdy jaı, berdim, balam. Tańdaıyń irkilmes, mańdaıyń búgilmes, tabanyń súrinbes. Qydyr áleıkisalam atań mynaý, meniń atym Qashaǵan, má, dombyra!» dedi de óte shyqty. Qarasam, qarnym bylaı bolyp ketken eken (qolymen ishin tompaıtyp kórsetti. – B. J.). Túıe de joq, tirlik te joq, jolda kele jatyp qoı baǵyp otyrǵan bir úıge tap boldym. Esigine kelgesin «Qaı balasyń?» dedi.

Aı, qaı bala dep netesiń,
Muratyńa jetesiń.
Baqyt bitse ólsheýli,
Dúnııadan sen de ótesiń.
Maǵan bergen tamaqtyń,
Toltyrar Alla esesin.

Men bir jetim balamyn,
Ata-anam joq daramyn.
Dalada qańǵyp jatqanmyn,
Qum qudyqqa batqanmyn,
Kóterdim júktiń batpanyn.
Siz boldyńyz aralap,
Jalǵyz úı qazaq tapqanym.
Aıaqqa saldyń, qaıteıin,
Jetimdiktiń qaqpanyn.

Shóldep keldim daladan,
Bezip júrgen kisisiń be,
Bizdeı jetim baladan, –

deppin ǵoı. Sol ýaqytta bir boıjetken qyz iship otyrǵan shaıyn tastaı berip, «Qaraǵym, úıge kir» dep ishke kirgizdi. Kózeniń aýzyn ashyp qoıyp, «Qanǵanyńsha ish» dep shubat berdi. Shal ákesi bar eken, «Qaraǵym-aı, kóp ishpe, jaılap ish» dedi. Sosyn ne el ekenimdi surady. Jurt jınalyp qalǵan eken. Qolyma bir dombyra ákelip berdi. Túriń tek júrgen balaǵa uqsamaıdy eken desti. Dombyra qolǵa tıgesin:

Assalaýmaǵalaıkúm,
Qaýmalap kelgen halqymyz,
Jasy úlken qartymyz,
Jaqsylardyń artymyz.

Qoja edi súıegim,
Taba almadym bul kúnde,
Jetim qalyp deregin.
Jetim qalǵan balanyń
Bolmaıdy eken keregi.
Kópshiliktiń batasy,
Bolady daǵy tilegi.

Qańǵyp júrgen balamyz,
Ata menen anany
Izdep qaıdan tabamyz?
Ortańa keldi jas bala,
Deı kórmeńiz masqara.
Aq samaýryn, shaı, quman,
Bala dep bular demdedi,
Sharshaǵanǵa dem berdi.
Shildede túrtip oıatqan,
Ǵaıyp eren, Qyryq shilten
Qashaǵan degen atamyz,
Qyzyr Ilııas babamyz,
Batııa alyp solardan
Qańǵyp júrgen balamyz, –

dep jyrlaı jónelippin. Áne, álgi ýaqıǵadan keıin meniń ataǵym shyǵypty. Súkeńe (Súgir. – B. J.) erip júrgen bir kúnde ol «Aı, shyraǵym-aı, sen myna bir túıe saýyp turǵan qyzǵa birdeńe aıtasyń ba?» dedi. Aıtaıyn dedim.

Túıe saýǵan baýyrym,
Aman ba, apa, aýylyń?
Kótergen júktiń aýyryn.
Qaıta-qaıta jaltańdap,
Qaraı berdiń baldarǵa.
Kóńiliń tolmaı júr me eken,
Saqaly aǵarǵan shaldarǵa.
Tap bolarsyń bir kúni,
Biz sııaqty qyńyraıǵan zańǵarǵa, –

degenimde, qyzekeń saýyp turǵan sútin aıaǵyna quıyp alyp, «Aı, sheshek shyqqyr, úıge kir, tiliń bir tas jarǵan bálesiń ǵoı» dedi.

Iá, til degen tasty jarady,
Qalaǵandy alady.
Siz sııaqty apalar,
Aqyndy kórse qalaǵan,
Bet-aýyzyn jalaǵan.
Men bir qartty býramyn,
Jetim qalyp dalada
Apasyn kórip jaraǵan, –

deppin ǵoı. Sodan keıin, Súkeń batasyn berdi de, «Al, segiz arys adaı, álim men shómendi kóp aralaǵanym joq, úısin men oısyndy bilgenim joq. Olar muny ne qylsyn? Segiz arys adaı, alty tańbaly álim, jeti tańbaly jetirý, on eki ata baıuly, myna bala senderge amanat» dep, álimnen úsh adam, shómekeıden úsh adam, qojadan úsh adam, adaıdan jeti adamdy shaqyryp alyp batasyn bergen. Sodan beri Abyl, Aqtan, Nurym, Qashaǵan, Aralbaı, Ábýbákir, Turmaǵambet, Omar, Bazar, Súgirdiń dańqy kóterilsin dep ózimiz shyǵaryp aıtady ekenbiz.

– Biraq osylardyń birsypyrasyn Súgirdiń aýzynan estidińiz ǵoı?

– Iıa, da.

– Súgirge neshe jyl erdim deısiz?

– Jıyrma bes jyl birge júrdik ekeýmiz.

– Súgir sizge jyrdy qalaı úıretetin edi?

– Ol kisi jyr úıretpeıdi, tek aıtqyzyp, tyńdap otyrady.

– Sonda Súgirdiń aıtqanyn qaıtalap aıtyp beresiz be?

– Men jazbaımyn, ol meniń tókpe aqyndyǵyma bata berdi. Aıtty ǵoı «Áı, adaıdyń balasy, mańdaıyńa Qashaǵan tirilip kelgen eken. Jetektep baǵa alsańdar osy baladan ozatyn eshkim joq» dep. Sonda bireý otyryp «Naýryzbek qalaı aıtady?» dedi.

– Naýryzbek jyrshy emes, qurama. Al myna Jaqsylyq tókpe – dedi. Narekeńe (Nartaı. – B. J.) kezdeskenimde, «Aı, shyraǵym-aı, adaıdyń mańdaıyna sııamyn dep aıtyp júrsiń-aý. Sen ólgesin «Qaıran Jákem bulbul edi, / Súrinbeıtin dúldúl edi, / Tirlikte qadirin bilmedik, / Ahaldy kózge ilmedik, / Birge oınap-kúlmedik. / Baýyry sýyq qara jer, / Alyp ketti qartymdy, / Qaıyrly qylǵaı artyńdy. / Jákem dúnıeden ketkesin, / Jyrdyń bári sarqyldy» deıtin shyǵar, aman bolsa. Alashqa atym Nartaı edi, men de júrmin ǵoı áli súmireıip» dep edi.

Myrzaǵalı Aqdospen (Aqjolov. – B. J.) de kezdeskenbiz. Bir aıaǵynan aqsaq kisi edi. Bizdiń Dúrııa degen jeńgemizdi aıyryp, áıeldikke alyp ketti. Qyzǵanshaqtaý adam eken, bir jıynda maǵan qaradaı uryndy: «Men Myrzaǵalı Aqdospyn, / Qalam alsam ketetin, /Talaıǵa sózim jetetin. / Men bir aǵyp jatqan teńizbin, / Aryq emes, semizbin. / Aıtysasyń ba menimen? / Men ataqty tulparmyn, / Qııada jatqan suńqarmyn» dep bir ketti. Sondaǵy jaýabym:

Jasyń úlken aǵasyń,
Jylandaı tilmen shaǵasyń.
Bul minezdi qoımasań,
Qudaıdan bir kún tabasyń.
Aqsúıek adam ar jaǵym,
Kótermeıdi esh adam,
Bul qojanyń salmaǵyn.
Belgili bolar, aǵeke,
Seniń basqan izderiń.
Ózińe qaıta shanshylar,
Aradaı shaqqan tilderiń.

Bilgir bolsań aıtaıyn
On tórt qabat jer, aspan,
Ortasynda tireý joq
Ne qudiretpen tiredi?
Bilgir bolsań aıtaıyn,
Paıǵambar mingen pyraqtyń
Ne qıly edi reńi?
Nýyn degen áriptiń,
Neshe jyl edi súregi?
Tórtinshisin aıtaıyn,
Sý túbinde áýpildek,
Bul ne nárseden dóredi?

Jasyń úlken bolǵasyn,
Júr eken, aǵa, kóńiliń aýmalap.
Men sen sııaqty aqyn emespin,
Satatyn sózdi saýdalap.
Men bir jatqan muhıtpyn,
Sen bir kepken Aralsyń
Quıaıyn saǵan qaýǵalap.

Sonda ornynan ushyp túregelip qolymdy alyp, eki myń som aqshany aldyma tastap, «Aınalaıyn, maǵan batańdy ber» degen. Sóıtip meniń batamdy alyp, jeńgemdi qaǵyp ketken.

– Súgir ustazyńyz tabanastynda sýyryp salyp aıtatyn ba edi, álde jazyp, jattap aıtady ma?

– Sýyryp salyp ta aıtatyn, biraq kóbine jazady. Sosyn tekserip, uıqasqa keltirip alyp, aıtyp ketetin edi. Súkeń Abyl, Aqtan, Nurym, Qashaǵan, Aralbaılardyń sońy edi ǵoı. Aıtaıyn degen ýaǵynda irkilmeıtin. Halyqqa qaratyp men jóninde bylaı degeni bar: «Bul balany jıyrma bes jyldan beri synap kele jatyrmyn. Munda saýat joq. Jaqsylyq arabsha da, sovetshe de jaza almaıdy. Qashaǵan da, bul da bir. Bunyń tek tamaǵyn ber, renjitpe, qattyǵa barma, aýzynan shyqqan sózin túsirip alyp jetekteseń, osy bala seniń aıtysyńnan da, tartysyńnan da qala qoımaıtyn shyǵar. Biraq bir aıtqanyn qaıtadan aıta almaıdy. Qazir «shaı» dese, onyń artynan «haı», ile-shala «taı» deıdi. Bir sózi bir sózinen asyp túsedi. Sondyqtan muny shettep qaıyrýǵa bolmaıdy».

– Jyr sizge qaı ýaqytta tez keledi. Topta otyrǵanda ma, álde bireý ashýyńyzǵa tıgende me?

– Joq, men ashýǵa qaramaımyn. Kópshiliktiń yqylasyn jyrdyń piri ózi bildiredi. Jınalǵan halyq synap, minep, keketip otyr ma, nan suraǵan qaıyrshy dep otyr ma, ony jyr ıesi ǵaıyp sezdiredi. Súkeńder, Qashaǵandar kóz aldyma bir kórinip ótse, onda bizge toqtaý joq.

Áńgimeniń osy jerine kelgende jyrshy sál tynystap, óz dombyrasy nasharlaý bolǵandyqtan bizdiń dombyramyzdy qolyna alyp, birneshe kúı, maqam-saz shaldy. Ara-arasynda «Bul qalaı, bola ma?» dep qoıady. «Baıaǵy jyrlap júrgen ýaqytta jıi aıtqasyn qol da jaqsy bolatyn. Kópten beri toı-tomalaqqa da shaqyrylmaımyz. Jas ta ulǵaıdy» deı kelip, arnaý-jyr aıtty.

Áýeli Alla, ózińnen,
Ózińniń bergen demińnen.
Er jigit muńdy bolady,
Aırylsa týǵan jerinen.
Qyran qus myqty bolǵanmen,
Aıaǵyn salsa qutylyp,
Kete almaıdy jol taýyp
Búrkittiń salǵan sheńinen.

Neshe kún ómir súremiz
Baıansyz fánı bul jalǵan.
Emirengen pendemiz ǵoı,
Tirlikke myna aldanǵan.
Sózime kiná taǵa almas,
Jaqsylarym ańǵarǵan.

Abyl, Aqtan, Nurymdaı,
Baıbaqtyda Syrymdaı,
Bolmasaq ta solardaı,
Elý jyl tústim alqaǵa-aı.
Alma moıyn, arshyn tós
Jeńgeniń kórdik asylyn,
Aǵanyń kórdik saqıyn.
Talaı jerde shalqydym,
Kóp edi, erler, alǵanym.
Bul kúnde kózim álsirep,
Bolyp júr qaıǵy armanym.
Qaıran ómir, mynaý jas,
Ǵarip te bolyp otyrmyn
Eldiń de kórmeı ajaryn.

Arnaýdan keıin myna shyǵarmalardy oryndady: 1. «Áýeli sóz bastaıyn jaralǵannan», 2. Súgir «Sóılese endi káne, qyzyl tilim», 3. Kerderi Qudaıbergen «Áýeli Alla ózińnen», 4. Murat Óskenbaev «Jeńis» kúıi, 5. «Maqtymqulynyń sazy», 6. Qaraqalpaq Berdaq shaıyr «Berdaq, alǵyn qalamyń men qaǵazdy», 7. Ózbekstannyń halyq bahshysy Kámiljan Atanııazov «Baı-baı, qarakóz» áni, 8. Balqy Bazar jyraý «Oılasań fánı jalǵandy-aı», 9. Kerderi Ábýbákir «Áı, jaralǵannan beri qaraı», 10. Eskeldi Súgir «Áı, jaqsydan aqyl surasań». Sosyn «Erteń sharshap qalamyz ǵoı» dep jyr men kúıdi doǵardy. Ózbektiń bulbuly Kámiljan Atanııazovpen talaı saparlas bolǵanyn aıta kelip, onyń Palýan Ahmet degenniń qyryq qulash kúmbezine qatyn-qalashty shyǵaryp, masqaralap óleń aıtqanyn, sodan qol-aıaǵy, qulaq-kózi birden baılanyp qulap túskenin shimirigip otyryp hıkaıalady.

Biz «Begeı batyr» jyryn aıtýdy ótindik. Biraq jyrshy «Qoı, erteń masqara bolarmyz. Ol jyrdy birjola kóptiń ortasyna salaıyq, sonda qyzǵylyqty bolady» dep, oryndaýdan bas tartty. «Ártúrli jaǵdaı bar ǵoı, baıaǵy jıyrma bes pen otyzymda, tym qurysa qyryq jasymda kezdeskenińde aıtar edim. Qazir jyldan jylǵa toıdyń ózi de jińishkerip, jyraý shaqyrý da azaıyp, tóbeden Qudaı uryp bara jatyr ǵoı» dep jaqaýratyp kelip, aıaq jaǵyn shubyrtyp áketti:

– Baıaǵy bizdiń ýaqytymyzda jyraý dombyramen aıtatyn. Halyq tyrp etpeı otyratyn. Ortaǵa oramaldy jaıyp jiberip, árkim kóńiline shyǵarǵanyn laqtyratyn. Qazir kerisinshe, «Jyraý ǵoı, osyny synap kóreıik, bir-eki teńge surap kóreıik» dep, qaltańdaǵyny tonap alady. Begeıdiń jyryn erteń bastan-aıaq alsań bolady. Odan da Súkeńniń bir qysqa sózin aıtyp bereıin deı kelip, Súgirdiń «Qalnııazyn» oryndady. Jyrdy aıaqtap, Qalnııazdyń toqsan jasynda jaýǵa shapqanyn áńgime qylyp aıtty: «Áı, ne zamandar ótken joq, olarǵa bul kúndegi halyq jetken joq. Búginde batyr bar ma? Qarny toısa bári batyr. Qazir bári nannyń batyry, qoınyndaǵy jardyń batyry» dep, zamannyń sıqyna nala aıtty.

Osy jerde bizge jyrshynyń ózimiz aıtýdy ótingen jyrdan qashqaqtaýy túsiniksizdeý kórindi. Jaqsylyqtyń áńgimesin operator jigit ekeýmiz ońasha jazyp otyrǵandyqtan, tyńdaýshy qulaqtyń qarasyn azyrqandy ma, álde kópten uzaq jyr aıtpaǵan soń ol kúnderi ishteı ázirlenip júrdi me, ol jaǵyn dóp basyp ajyrata almadyq.

Jyrshy «Qalnııaz» jyryn oryndaǵannan keıin shamaly tynystap, nasıhat áńgime aıtty. Sosyn jyrshylyqqa baılanysty oıyn óristetti:

– Ónerli adamdy árkim túsine bermeıdi. Bul degen qıly-qıly bolyp keledi ǵoı tókpe, jazba, úırenbe, jırenbe degendeı. Jaýyrynyńa jabystyryp qoıǵan tókpe ónerdiń olaı-bulaı shyǵyp turmasań qulap qalýy da, jylap qalýy da op-ońaı. Al endi jazba degen ne? Bireýden úırenip alady da, sosyn pálenshe, túgenshe jyraý dep qaqsaıdy da otyrady. Jyraýlyqtyń da túri bar, jazyp úırengenderdi pirsiz jyraý deıdi, tókpe aqyndardy pirli jyraý deıdi. Mysaly, balqy Bazar ómiri oqymaǵan kisi. Óleń dalada mal baǵyp júrip uıyqtap qalǵan kezinde jabysqan. Qashaǵanǵa da baıdyń malyn jaıyp júrgende tap bolǵan. Bizge de solaı qonǵan. Buǵan qazir bireý nansa, bireý nanbaıdy. Óner degenniń túbi tereń. Ónerdiń adamyn qadirleý, ony alǵa bastyrý úshin arqa súıer jetekshi, tirek kerek. Tiregi bolmasa, óner paıdaǵa aspaıdy, – deı kelip, bir kezde Almatyǵa kelgen Sáttiǵul aqynnyń baǵalanbaǵanyn ókpe retinde áńgimeledi. «Halyqtyń, kóptiń ishinde qara da, han da, dana da kezdesedi. Sózdiń parqyn aıyra biletini de, bilmeıtini de bar. Sondyqtan kóptiń ishinde otyryp ártúrli sóz aıtýdan saqtanǵan jón, mundaı qylyq jyraýǵa jaraspaıdy» dep, sózin sabaqtaı kelip, Naýryzbek jyraýdyń kóp ishinde jyrlap otyryp «Qysyr taýyqtyń (qorazdyń) ǵana etin jeımin, sosyn qatynnyń quıǵan shaıy kerek emes, baıǵa barmaǵan, qoınyna eshkim qolyn salmaǵan qyz quımasa shaı ishpeımin» dep kergigenin, oǵan jurttyń ashýlanǵanyn sóziniń mysalyna keltirdi.

Osy jerde biz jyrshyǵa negizgi sharýamyzdyń mán-jaıyn, onymen bolashaqta atqarylatyn istiń nobaıyn túsindirip óttik. Muqııat tyńdap alǵannan keıin aıtqan sóziniń túıini mynaý boldy:

– Shaban atty kópshilik ozdyrady, kóptiń aýzy ala bolsa júırik atty tozdyrady. Kópshilik otyrǵan jer seni qoshtap otyrady. Bir jerde «Oı, bárekeldi!» deıdi, taǵy biri «Táńir jarylqasyn!» aıtady. Al óziń súmireıip, qasyńdaǵyń úńireıip, «Al Jáke, taǵy ne bilesiz?» dep otyrsa, ol bir jarly molda jalǵyz molaǵa baryp Quran oqyǵandaı bolady. Onyń sáni bolmaıdy. Senderdiki sııaqty kóp aıqaı munyń nusqasyna syımaıdy. Óıtkeni ol aıtylǵan sózdi buzyp ketedi. Televızorǵa, magnıtofonǵa aıtqanda qaptalynda abyr-dabyr shý bolsa sózdiń mórin bólip túsedi. Jyraý jurttyń sondaı shýynan qashady. Sebebi jazyp jatqanǵa sóz tolyq, anyq túsýi kerek. Qalaı bolǵanda da qasyńdaǵy otyrǵan adam jaramdy bolsyn.

Osylaısha jyrshy sóz túsinetin qoshemetshil jurt, tabıǵı orta bolmaıynsha uzaq jyr aıta almaıtynyn uqtyrdy. Arna aýylyndaǵy kezdesý jyrshynyń qatarynan birneshe kúı tartýymen támamdaldy. Sol keshte Jaqsylyq shertken kúıler: Óskenbaı «Óttiń dúnıe», Murat Óskenbaev «Aqjarma», «Keń jaılaý», «Kerbez kelinshek», «Jaraısyń, kelinshek». Jazý jumysy kúrmeler tusta Súgirdiń bir termesin jáne ózi sol jerde tabanasty sýyryp salyp «Sebeppen kelip qaldyq násip aıdap, / Aqqýdaı kókke ushqan tili saırap» dep bastalatyn jyryn aıtty.

Jaqsylyqpen áńgimemiz erteńine qalada, «Dóıt» qonaq úıinde jalǵasyn tapty. Bul joly dastarqan basyna eski sóz tyńdaýǵa qumar shaǵyn top jınaldy. Jyrshy shamaly otyrǵannan keıin Turmaǵambet, aqkete Shernııaz, taz Ábishtiń ázil áńgimeleri, kerderi Ábýbákir men Qońyrbaıdyń áńgimesi, Maqtymqulynyń mysaly sekildi kóńilashar dúnıelerdi aıtyp berdi de, odan ári naǵashy jurtynan shyǵaryp, jalpy jyraýlardyń kóziniń áz bolatyny haqyndaǵy ýaqıǵalarǵa tústi:

– Naǵashy jurtym arqar men kıikti qol bulǵap keltirip saýǵan qoja Ábish degen kisi. Túbi Mańǵystaýdaǵy Espembet áýlıeden taraıdy. Júırikter sońǵylyǵynda kóbisi kózden qalyp, zaǵıp bolǵan. Qashaǵan da kózdi bolǵan, adaı Abyl degen kisi bul da solaı. Álim Teńizbaı da kózden qalǵan adam. Balqy Bazardyń da sońynda kózi kórmeı qalǵan. Shaıyrlarda Noǵaılyq aıtamyn dep kózden qalǵandar kóp.

– Onyń sebebi nede, Jáke? – dep, erekshe ynta qoıdyq biz osy arada.

– Sebebi deısiń be? Adaıdan shyqqan Qarasaı jaıynda bir áńgime aıtaıyn. Ol ózi Noǵaılyqtyń alpys eki taraýyn túgel aıtqan. Qarasaı jyr tolǵaǵan kezde jazdyń shildesinde jańbyr shelektep quıyp, bota-taılaǵyń, kıiz úıiń, qatyn-balań jaýynda sel bolyp aınalady eken. Ózi «Noǵaılyqty aıt dep bolmaısyńdar. Endeshe úılerińe myqty bolyńdar. Sel bolyp qatyn-balań aǵyp keter, joldan sý perisi qaǵyp keter» deıtin kórinedi. «Qareke-aý, kún degen janyp tur ǵoı» dep, jurt bolmaı jyrdy bastatqanda bir bult paıda bolyp dóńgelenip kelip jańbyr quıady. Sonda el «Oıbaı, Qareke, toqtatyńyz, el ketti» dep aıqaı salady eken.

Bul sózderdi biz jyrshylardyń zaǵıptyǵy kıeli kúshtermen baılanysy bolýynan degen emeýrinde uqtyq. Jalpy bul kúni jyrshy sózge sarańsyp, kóńilsizdeý otyrdy. Ózi onysyn jolsoqty bolýymen túsindirdi. Alda tutas oryndalýǵa tıis uzaq jyrdyń qam-qareketin oılap, alańdap otyrǵandaı bolyp kórindi bizge.

Osy jerde ereksheleý bir jaǵdaıdy aıta keteıik. Meımanhanadaǵy májilis ústinde jyrshynyń áıeli Jámıla:

– Bul kitap oqı almaıdy, myna sózderdiń barlyǵy da óziniki, – dep qaldy. Jákeń bolsa bul sózge onsha aralasqan da joq, quptaǵan, quptamaǵanyn da bildirmedi. Sodan soń bizdiń «Bul jyrlardy áýelde Súgirden estigen joq pa edińiz?» degen suraǵymyzǵa, «Iá» dep qysqa ǵana jaýap qaıyrdy. Jalpy «Súgirden, ıá basqadan úırendim» dep esh túıtkilsiz aıtqan kezi bolǵan joq. Soǵan qaraǵanda bárin ózi shyǵarǵandaı etip kórsetkisi bar nemese aınalasynyń solaı degenin táýir kóretin pıǵylynyń yǵyna jyǵylatyndaı. Osy kúnderi janynda otyryp, ónerin estigende baıqaǵanymyz, ózi keıde «Solar bolyp bárin de ózim aıtamyn» dese, birde «Solardyń sózin aıtsam da balalarym «Papam ózi shyǵaryp otyr» dep ózderine tartady» dep, sózin ylǵı da ekiushty etip otyrdy. Osy joly zaıybynyń ilgeridegi sózin qoshtaǵandaı boldy:

– Meniń Quran saýatym da, ókimetshe saýatym da joq. Aýylda ertede birqatar qalamger jigitter maǵan «Sen, sorly bala, Abyl, Aqtan, Nurym, Qashaǵan dep qashanǵy júresiń? Shamań kelse óz ónerińdi shyǵaryp talaptanbaısyń ba? Erteńgi kúni ólgenińde Jaqsylyq solardyń sózimen nan jegen demeı me?» dep keıigen.

Jáne bir epızod, otyrys barysynda tyńdaýshylar sózge aralasyp, jyrshynyń ımprovızatorlyq ónerine taldaý jasaı bastaǵan. Solardy tyńdap bolyp, óziniń qosqany: «Baıaǵyda Nartaı aqyn aıtyp edi, «Aı, bul balanyń jetekshisi joq, qor bolǵan bala ǵoı. Munyń artynda syrly sary taıaqqa taıanyp aq sáldeli sary kisi turady eken. Munymen oınaýǵa bolmaıdy» dep. Osy jáne ózge de kórgenimizdi qoryta kelip, Jaqsylyq tabanasty oqys oılap, shalt aıta biletin, buryn estigeni men jattaǵanyna ózgeris engizip, jetildirip otyratyn shyǵarmashyl jyrshy dep túıdik.

Jyrshymen kezdesýdiń úshinshi kúni Almaty túbindegi Irgeli aýylynda, osy joldar avtorynyń shańyraǵynda ótti. Jıyny on bes shaqty adam bas qosqan keshki májilis ústinde aldymen Asan Áljanov án salyp, Sábıt Dabylov terme aıtty. Jas ónerpazdardyń lebizin Jaqsylyq Tamdy óńiriniń termelerimen jalǵastyryp, Mańǵystaý maqamdaryn Súgirdiń sózimen kúrmedi. Odan ári kópshiliktiń tilegine oraı burynǵy jyrshylardyń kıeli kúshtermen baılanysy jaıyndaǵy keshegi áńgimesin sabaqtady:

– Bul qııal degen nárseni aýyzdaı berse, sol adamnyń ózin de qýdalap ketýi múmkin. Mysaly, peri el qorǵaıtyn batyrǵa qumar bolǵan. «Qyrǵyzdyń Manasyn peri kóterip áketken» deıdi. Meniń Ábish naǵashymdy da taıǵa minip turǵanynda peri alyp ketken. On tórt jasar bala aıtqanyna kónbeı, aldyrmaǵan soń «Peripyshaq» degen pyshaqty berip, ushyryp úıine ákelip tastaǵan.

Noǵaılyqty aıtýdan Qashaǵan da jasqanǵan. «Bulardy aıtý óte qıynǵa túsedi, óıtkeni arǵy jaǵy Edige, Nuradyn, Baba Túkti shashty Ázız, Baba Ǵumar. Ishinde artyq sóz ketse, ıá kem qalsa, jyr aıtqan ýaqytta taza bolmasań kózińnen, tilińnen, ne qulaqtan qalasyń» dep ýásıetteıdi eken. Qotyrbas Qarasaı jyrshy da bir kózinen maıyrylǵan. Sol «Noǵaılyqty aıtpaı júrýshi edim, jurt qaýmalap qoımaǵasyn aıtyp, jyrlap otyrǵanda dáretim buzyldy, sosyn bir kózimnen qarı boldym» depti. Teńizbaı jyraý da Noǵaılyq aıtamyn dep bir kózden qalǵan. Qunanorys Musa degen jyraý óleńdi ózi shyǵaryp aıtatyn semiz sary kisi edi. «Alpamys», «Qobylandy» jyrlaryn, Noǵaılyqty basqa formada aıtyp júrdi de, bir kózden aıryldy. Peri asa óńdi jigitke, sulý qyzǵa, júırik atqa, tókpe aqyndarǵa da óte jaqyn júredi. Saq bolmasań maıyryp ketedi nemese jeti músheńniń birinen aıyryp ketedi, ıá bálege salyp ketedi. Bolmasa aýzyńdy qısaıtyp, kózińdi úńireıtip, basyńdy qaltyratyp qaǵyp ketedi. Peri degen bul sondaı. Aralbaı aqyn da osylaı shatalǵan. Sosyn myna qarakesekte Qabanbaı degen jyraý ótken. Sol bir kúni «Óı, Noǵaılyq degen ne, óz qolymmen-aq jazyp shyǵarmaımyn ba?» depti. Uıyqtap ketkende túsinde bireý:

– Qabanbaı! – depti.

– Kimsiń?

– Men jyr úıretetin pirińmin, beri kelip ket, – dep shaqyrǵasyn, aǵash úıdiń esiginen eńkeıip dalaǵa shyǵa bergende, «Noǵaılyqty qolymmen jazyp aıtamyn, qudyq qylyp qazap aıtamyn dediń. Sol noǵaıdyń patshasy menmin, al qolyńnan ne keledi?» degen. Degen de «Kóter mynany, asyr» dep, shapalaqpen tartyp jiberip, bir qara eshkige mingizip, asyryp jibergen. Qabanbaı sodan izim-ǵaıym habarsyz ketken.

– Keshe bir sózińizde «Súgirdi de peri kóterip ketken» dep edińiz ǵoı.

– Ol áńgimege de aıańdap endi kele jatyrmyn. Súgir adaıdyń Eskeldi taqtasynan shyqqan, onyń ishinde Igilik, Jaqsylyq dep taraıdy. Ákesi Begendik qajy ǵulama kisi bolǵan. «Peri, jyn, albasty, ázázil, martý, jeksuryn, quzǵyndy oqýmen baılaǵan adam». Begendik júrgen jerde peri, albasty, ýas-ýas, sam-sam, kúnáılám, shaıtan, azǵyn, malǵun degen júrmegen. Bul dúnıeniń júzinen keterinde:

– Men dúnııadan ótip ketermin. Sońǵy bir zamandarda musylman araq iship dinin satady. Qatyn men qyz betin boıap, inin satady. Qazaqtyń aýzy ala bolady, ǵylymy shala bolady, nekesiz bala bolady, ata-ananyń kókiregi jara bolady. Jas balalar nekesiz qatyn alady, aınalǵanda sol baladan ózi bálege qalady, – dep jazyp ketken eken. Al balasyna «Shyraǵym, jyrǵa kóp jaqyndama, onyń zaqymy kóp» depti. Súkeń sol sózdi tyńdamaı, qolyna qalaq dombyrasyn alyp, el aralap ketipti. Sóıtse naǵasha jurty Shegen, Qaıyrshaqul degen kisiler áýletimen tókpe jyr aıtady eken. Qydyryp kelgende jıeniniń betine qarap otyryp:

– Mynaý seniń jyryńdy men tartyp alam deı me, kózin maǵan qaraı baqshıta beredi, shúmetegin qaqshıta beredi, – dep, qolyn qoıdyń ishegimen baılap, dombyrasyn bas jaǵyna qoıyp ketipti. Sol Súkeńdi mektepke oqýǵa bergende:

– Oqýyńdy urǵanym bar ma, moldaǵa basymdy burǵanym bar ma, meniń joldasym sulý qyz ben jyr, ishimde jatyr tereń syr. Kesikbasymdy qolyma ber, – dep, ákesine de, moldaǵa da baǵynbapty (Derek boıynsha Súgir jyraý Sazdy medresesinde dálı Nurnııaz ahýn Tólepbergenulynan segiz jyl din dárisin oqyǵan. Keıin «qalyby tolǵan bala eken, buǵan jyr aıtpasa bolmaıdy» dep shákirtine jyr aıtýǵa ruqsat bergen de osy ustazy. – B. J.). Kúnniń yssy aptabynda Qaratarlan deıtin atyna minip, Selek deıtin jerdi betke alyp qashyp kele jatqanynda, bir aqboz úıge kezigedi. Aldynan úkili taqııaly, zer beshpetti, kóksaýyr etikti sulý qyzdar shyǵyp, úıden as iship shyǵýǵa shaqyrady. Esiktiń aldy kileń ertteýli aqboz at. Súkeń úıge kire bergende:

– Shyraǵym, bizdiń teberigimiz mynaý, aýzyńdy ash, – dep, jazylǵan qaǵazdy domalaqtap aýzyna tyǵyp jiberedi. Súkeń sol jerde esinen tanyp qulaıdy. Kózin ashsa aty da, qoly da baılaýly. Sodan Súgir joq, el shýlap izdeıdi. Ol kúnde oqymysty kóp. Kórpe Arazmaǵambet (Turmaǵambet ıshan balasy Orazmaǵambet. – B. J.) degen periniń oqýyn oqıtyn kisi kitabyn ashyp jiberip:

– Oıbaı, Qudaı saqtaǵan eken, Beket ata qaqqan eken. Bolmaǵanda aramyzdan ketýge aınalypty. Aýzyna qaǵaz tyǵyp ketipti. Bul endi jyrshylyqtan basqaǵa moıyn burmaıdy. Aqboz úı bolyp kórinipti. At degeni at emes, attyń basy, qazan dep kórsetip qoıǵany esek pen túıeniń tezegi, – deıdi. Áne, sol jerden taýyp alyp, úıine alyp kelip, bir mal sadaqasyn berip, ákesi:

– Shyraǵym, osy nársege úıir bolma, túbi jaqsyǵa soqtyrmaıdy, – degende Súkeńniń aıtqany:

Jyrlama deısiń sen maǵan,
Jyrlamaı qaıtip turamyn,
Bolǵasyn buıryq Alladan.
Sen bir júrgen moldasyń,
Kózińdi qysyp Quranǵa,
Árkimderdi aldaǵan.

Muny estigen ákesi «Áı, páleket, bar. Túbiń taq-tuq bolar» depti. Súkeń osyny aıtyp:

– Ákeme baǵynbadym, aınalǵanda sonyń aıtqany keldi. Toıyp jeıtin tamaq joq, soǵysqa ketken bala joq. Ol baladan jalǵyz tuıaq qaldy. Súgir men edim, jyry qurǵyrǵa nege sonsha qumar boldyń, shyraǵym? Shamań kelse basqa kásip etseń qaıtedi. Alpys jyl Súgir boldym, sonda ne boldym? Adaıdan alǵan dúnıeden anaý qýraǵan alasha, jyrtyq ton, mynaý qaqsap otyrǵan kesikbas. Qyryq-otyz jyl «Jáke, Jáke» bolarsyń, sosyn súmireıip solarsyń. Talabyń oń bolsyn! – dep, batasyn berdi. «Biraq, meniń baıqaýymsha, molanyń astyna kómilmeı atyń jarııalanady dep aıta almaımyn» dep edi. Aıtqany boldy da qoıdy.

Osyndaı bir súre kóńilashar áńgime, án-termeden keıin boıyn biraz qyzdyryp alǵan jyrshy «Begeı batyr» jyryn aıtýǵa qamdandy. Jáne de aıtýshy ústel basynda emes, kilemniń ústinde otyryp jyrlaǵandy qalady. Jurt saıabyrsyǵansha dedi me eken, aldymen kúı tartty. Odan soń jyrǵa kirispe retinde qara sózben tarıhtap áńgime shertti:

– Sebeppen kelip qalǵan soń aıtyp jatyrmyz. Biraq onyń báriniń baǵasy ekilik eken, – dep bastady. – Bizge qıssa aıt dep jatyr. Men saýaty joq adammyn, qıssany tolyq aıta almaımyn. Keshe «Oıpyrmaı, bul qalaı boldy?» dep, bir Qudaıǵa jyladym. Bizdiń adaı jaǵy, sadaǵasy keteıin, qıssa degendi tyńdaı bermeıdi. Olardiki sol Abyl, Aqtan, Aralbaı, Nurym, Qashaǵan, Sáttiǵul. Ár eldiń batyry bar, aqyny bar, árkimniń ózine jetetin aqyly bar.

Odan ári qaıymdap Jaqsylyq adaı shejiresin tarqatty. Túp atasy Eltaıdan qýalap, súrelep ákelip bir shetin Begeıge tiredi. Aıtýynsha, Eltaıdan Adaı, Adaıdan Kelimberdi, odan Aqpan, Qunanorys, Balyqshy, Buzaý (Jemeneı), Muńal, Tobysh. Tobyshtan Oraz ben Begeı. Osylaısha jyr jelisin aıaqtap, jyrshy otyrǵan qaýymǵa qarady:

– Mine, Begeıdiń batyrlyǵy osylaı bastalady. Endi sizderge arǵy jaǵynan, álgi qara sózben qaqsaǵannan bastap aıtaıyn ba, álde Begeıden beri qaıtaıyn ba? Tyńdaýshylardyń biri buǵan:

– Aǵa, qalaǵan jerińizden aıta berińiz, – dese, ekinshisi «Begeıden beri túse berseńizshi, arǵy jaǵyn bildik qoı» dep jatty. Úshinshi bireýler jyrshynyń óz erkine saldy. «Qara sózdi óleń qylyp tyńdaǵan da jaqsy» deýshiler de boldy. Jyrshy «Endeshe áriden bastaıyn» dep, dombyrasynyń qulaǵyn kúılep alyp, Mańǵystaý maqamyna salyp jyrlaı jóneldi. Tyńdaýshylar jan-jaqtan «Oı, páli» dep kótermeleı qoshtady. Biz «Jaqsylyq – 1» dep shartty túrde ataǵan «Begeı batyr» jyrynyń bastan- aıaq aıtylý ýaqyty eki saǵat boldy.

Jyr májilisi erteńine, 9 qyrkúıek kúni Almalybaq aýylynda (KIZ) turatyn halyq murasynyń janashyry Temirhan Smaǵulovtyń úıindegi qonaqasy ústinde jalǵasyn tapty. Jospar boıynsha aıtýshy jyrdy biraz ýaqyt aralatyp qaıtalap jyrlaıtyn bolǵandyqtan, bul jolǵy bas qosý taza jyrshy tulǵasyna qatysty málimet jınaýǵa quryldy. Ol áńgimeni shákirt jaıynan bastady. Buǵan deıingi otyrysta ishinde Jetkizgen Seıitov, Amandyq Kómekov, Eldos Emil, Ǵanıpa men Amanqos Sadyqov, Jadyra Qutjanova, Bekarys Shoıbekov, Maqsat Aıapov, Mels Qosymbaev bar bir top jastardy tárbıeleýge atsalysqanyn aıtyp qalǵan-dy. Jetkizgen Seıitovtyń ózi haqyndaǵy «Jákeńdi shaıyrdyń panasy, ininiń aǵasy, júıriktiń danasy dep esepteımin. Osy kisiden bata alǵan soń meniń nanym da júrdi, ıtim de úrdi» degen sózin eske aldy. Dese de, jyrshy keıingi jastarda kitabılyq sıpat basym ekenin, kópshiligi jattap jyrlaýǵa beıim bolyp bara jatqanyn aıtyp qynjyldy. «Biz jyr aıtqanda Qashekeń men Súkeń kóz aldymyzdan bir ótedi. Sonda jyr da náshine keledi» dep bir qoıdy.

Osy jerde biz Súgirdiń jyr úıretý ádisterin áńgimelep berýdi suradyq. Jyrshy bylaı dedi:

– Keshe de aıttym ǵoı, men Súgirden tek batııa aldym. Jyr jazyp alýǵa mende saýat joq. Súgir, Abyl, Aqtan, Qashaǵannyń sózi dep aıtamyn. Olardyń ýaǵynda men joqpyn demedim be keshe. Súgirdiń ózi «Qashaǵandy eki-aq ret kórdim» deıtin. Aıtýynsha, ol da bir aıtqanyn ekinshi qaıtalap aıta almaıdy eken. «Qasheke, keshegi aıtqanyńyzdy jáne bir aıtshy» degen kisi bolsa, jaryqtyq:

– Oı, shyraǵym-aı, ol Kaspıge túsip ketip edi. Qaı jerde ketip bara jatqanyn Qudaı biledi. Oǵan endi meniń kóńilim qaıtyp barmaıdy ǵoı, – deıdi eken. Bildiń be?

Osy keshtegi áńgime ústinde «Begeı batyr» jyrynyń qoljazba nusqasy bar ekeni belgili boldy. Kezinde adaıdyń Begeı taqtasyna jatatyn Qonaqbaı Juqpanov, Jastarhan Seıdalıev, Qojahmet Jumabaev degen jergilikti adamdardyń jaryqqa shyǵaramyz dep qolqalaýymen 2000 jyly qaǵazǵa túsirilipti. Dáliregi, Jaqsylyq jyrshy dombyrasyz aıtyp otyrǵan da, áıeli jazyp otyrǵan. Óziniń aıtýynsha, hatqa túsken álgi mátindi tapsyrys berýshiler keıin jaratpaı tastap, sodan qozǵaýsyz qalyp qoıǵan. Biz sol arada Jaqsylyqpen ol nusqany poshta arqyly aldyratyn bolyp kelistik. Jyrshy ýádesinde turdy, «Begeı batyr» jyrynyń jazba nusqasy arada jyl ótkende elden qatynaǵan adamdar arqyly qolymyzǵa tıdi.

Osy kezde jyrshy mátindi qaǵazǵa túsirý úshin aýyzeki aıtqan kezde bolatyn jyr aıtý úderisine qatysty bir qundy jaıttyń shetin shyǵardy:

– Men dombyrasyz aıtyp otyrdym da, jeńgeleriń kádimgi muǵalimnen sabaq alǵan oqýshy sııaqty jazyp otyrdy. Sonyń ózinde kóńilim bólinip ketse basqa dúnıe bolyp shyǵady. Jyr aıtyp otyrǵanda qaptalymda kóp sóz, dabyrlaǵan daýys bolsa, adasyp qalamyn. Ol ekinshi qaıtyp shaqyrǵanmen oralmaıdy.

Jyrshy keshegi, Irgeli aýylyndaǵy májiliste bergen ýádesi boıynsha jyrdyń «Begeı batyr urpaqtary» jaıly bóligin aıtty. Onyń ózi eki salany qurady. Alǵashqysy Qadyrquldyń erlikteri, kelesisi Qadyrquldyń nemereleri Ómir men Temirdiń batyrlyq ýaqıǵalary. Bular da qalmaqqa qarsy soǵysqan. Beınetaspaǵa jazyp alynǵanymen, taqyryptan tys bolǵandyqtan jyrdyń bul bóligi eksperımenttik zertteýimizde paıdalanylǵan joq.

Almalybaq aýylyndaǵy májiliste jyrshy daýsynyń qarlyǵyp qalýyn jeldetkishten kórdi. Ol jyr aıtqanda daýystyń taza, ashyq shyǵýyna, jaryqshaq bolmaýyna qatty mán beretinin ańǵartty. Aıtýynsha, daýys qarlyqsa jyrshynyń ózine kóńili tolmaıdy, onyń aqyry jyrdy keri tartady, tyńdaǵan adamǵa da jaǵymsyz áser beredi.

Jalpy bul kúni jyrshynyń jyr aıtýy alǵashqydaı emes, báseńdeý shyqty. Tynystaǵan sátterinde kúı tartty. Kóbine sózge aralaspaı, óz oıymen otyrdy. Tyńdaýshy jurttyń azdyǵy da áser etkendeı kórindi.

– Jyr aıtyp otyrǵanda kirip-shyǵyp júrgender oıyńyzdy bólmeı me? – degen suraqqa:

– Daýysym qarlyǵyp qaldy. Qudaıǵa da, adamǵa da ókpem joq. Ózime ózim ókpelep otyrmyn, – dep, qysqa qaıyrdy. Áýeli aıtylatyn jelini shejirelep alyp, «Al endi osy qıssaǵa jata ma, osyny aıtsam bola ma?» dep ortaǵa saýal tastady. Baıqaýymyzsha, ol salaly jyrlardy kóp oryndaı bermeıtin sııaqty. Bizge ilgerirekte onshaqty tarıhı jyr, qıssa biletinin málimdegenine qaramastan, olardy oryndaýdan qashqaqtaıtyndaı bolyp kórindi. Soǵan qaraǵanda jyrshy bul jyrlardy kópten beri aıtpaǵandyqtan umytylyp, jadynan shyǵa bastaýy múmkin dep topshyladyq.

Aldyn ala kelisilgendeı, Jaqsylyq sol 2005 jylǵy 25 qyrkúıekte osy joldar avtorynyń úıine jáne shaqyryldy. «Begeı batyr» jyryn alǵash jyrlaǵannan beri on jeti kún ótti, endi Jákeń sol jyrdy ekinshi qaıtara aıtyp berýi kerek. Bul joly tyńdaýshylardyń sanyn ádeıi bes-alty adamǵa deıin azaıttyq.

Jyrshynyń biraz tynyǵyp qalǵany baıqaldy. Daýysy tyń, kóńil kúıi kóterińki. Májilis basynda ádetinshe birneshe terme-tolǵaý oryndady. Qashaǵan aqynnyń Esqalı supyǵa aıtqanyn, Muhammed paıǵambar ómirinen hıkaıa jáne óziniń «Aıdaǵan óner nesibe» dep bastalatyn termesin jeldirtip, tyńdaýshylaryn bir serpiltip aldy da, qonaqasydan keıin Murat Óskenbaevtyń «Aqjarma», «Órleý», «Jeńis» sııaqty kúılerin tartyp, «Begeı batyr» jyryn oryndaýǵa kóshti. Sóz sońynda qaraqalpaq halqynyń ósıet jyrlaryn aıtty. Sóz arasynda «Aqpa-tókpe, tereńnen paıda bolǵan aqynnyń joly aýyr. Úırenbe jyrshylardy «kýzne» deıdi, onda arýaq bolmaıdy» degen sózi este qaldy.

Jyr keshin túıindeı kele, tabanasty jadynan qurap toıtarqar aıtyp, sóziniń sońyn «Birdeńege keıisem, oılansam sol zil bolyp tıedi. Sóılep, sherimdi tarqatsam, jep-jeńil otyramyn. Ol ýaqytta ýhileý de, sharshaý da bolmaıdy, ishim de birtalaı ortaıady, aıaqtyń syrqyraǵany da qalady. Ótkende Berikjan shaqyrǵanda jánnatqa baryp qaıtqandaı tóbem kókke tıdi. «Jákeń keldi» dep tóńiregindegi jurtty shaqyrsa halyqpen dıdarlasyp, boıymdy jazatynyma qýandym» dep kúrmedi.

Berik JÚSIPOV,
folklortanýshy

Pikirler
Redakııa tańdaýy