IMPROVIZATOR JYRShY

1927

(Ózbekstandyq jyrshy Qaldash Sádirovpen suhbat. Barlap zertteý. 2005 jyl)

Almatyǵa aldymen Qaldash Sádirov keldi. Ol Ózbekstannyń Buhara ýálaıatyndaǵy Kenımeh aımaǵynan 2005 jylǵy shildeniń aıaq sheninde jetip, sol aıdyń 27–31 juldyzy aralyǵynda qalada óner kórsetti.

Qaldash jyrshy 1937 jyly 15 shildede Syr boıynda dúnıege kelgen. Jeti jasynan jyr aıtqan. Ol Ózbekstanǵa qonys aýdaryp, osy óńirdegi qazaqtar arasynda qalyptasyp, damyp, órkendegen kóne epıkalyq dástúrdi meńgergen, jyrshylyq ónerdi jalǵastyrýshy sońǵy býyn ókilderdiń biri. Jyrǵa qosa eski ánderdi aıtyp, umyt bola bastaǵan kóne kúılerdi sheber tartatyn ónerpaz. Ózbek, qaraqalpaq qosyqtaryn da jetik biledi. Bizge jolyqqan jyldary Ózbekstan respýblıkasy Navoı oblysynyń Úshqudyq aýdanyna qarasty Shalqar aýylynda (stanııa 290) kishi balasy Nurjannyń qolynda turatyn. Týǵanynan zaǵıp kisi. Jazba derekte «1937 jyly Shafırkende týǵan» degen málimet kezdesti. Shafırkan – Ózbekstannyń Buhar oblysyna qarasty qala. Jeke suhbat kezinde Qaldash ondaı málimet aıtqan joq.

Jyrshy qasyna erip kelgen serigi, kúıeý balasy Tórebaı Sársenbaevpen birge belgili qoǵam qaıratkeri, ekonomıst ǵalym Qaharman Babaǵulovqa qarasty «Dóıt» qonaq úı-meımanhanasyna toqtady. Joldan demin alǵannan keıin jyrshyǵa qonaqasy berildi. Erteńine túske deıin Qaharman Babaǵulovtyń qyzmetjaıynda jyrshy shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Qazaq eposy jáne epıkalyq jyrshylyq» atty baspasóz máslıhaty ótkizildi. Máslıhat Qaldashty BAQ arqyly jurtshylyqqa tanystyrýdy, onyń jańa jaǵdaıǵa boı úıretip, qalanyń tynys-tirshiligine beıimdele berýin maqsat tutty. Aıtylǵan meıramhananyń toıhana zalynda keshqurym men tańsári aralyǵynda alqada jyr aıtý (Qurǵa jyrlaý) rásimi ótkizildi. Oǵan eki júzge jýyq adam jınaldy. QR Ǵylym Akademııasy M. O. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń zalynda bolǵan «Jolǵa tús, jyraý, jorǵalap» atty jyr keshinde Ózbekstanda turatyn qazaqtar arasynda saqtalǵan kóne jyr nusqalary, maqam-saz úlgileri, eski án-kúıler oryndaldy. Qaldash QR Ulttyq kitaphanasy, Óner bólimi qyzmetkerleriniń uıymdastyrýymen «Kánekeı, tilim, sóıleshi» atty suhbat-konert berdi. Onda qazaq epıkalyq jyrshylyq óneriniń dástúr aıasynda ómir súrý, saqtalý jáne damý máseleleri jóninde áńgime órbidi, eski jyr úlgileri aıtylyp, sońynda tyńdaýshylar óz oılaryn ortaǵa salyp, pikir alysty. Bul sharalar jóninde respýblıkalyq telearnalar sıýjet kórsetip, arnaıy radıohabar jasalyp, merzimdi baspasóz betterinde maqala-habar jarııalandy. Jyrshynyń aıtýynan 28 shildeniń keshinde qonaq úıde, 30 shildede Talǵar qalasyndaǵy Asan Áljanovtyń shańyraǵynda «Qambarbek» jyry úntaspa men beınetaspaǵa qatar jazyp alyndy, 31 shildede ol eline qaıtty.

Jyrshynyń zaıyby dúnıe salyp, topqa túsýdi azaıtyp, sharshańqyrap júrgen kezi eken. Baıaǵy syrly daýysy qarlyǵa bastaǵan. Jas ýaqytynda jazylǵan, ózimiz uıyp tyńdaǵan, dombyrany túrikmendershe qubyltyp tartatyn ereksheligi de solǵyn tartypty. Álsin-álsin negizgi dybystirekten (tonalnost) aýytqyp ketip otyrdy. Sóıtse de onyń basqaǵa uqsamaıtyn oryndaý ereksheligi, ásirese jyrshylarda óte sırek kezdesetin dombyra tartý sheberligi, sol qolynyń pernedegi saýsaqbasý (applıkatýra) qalpyn erekshe atap aıtqan jón. Jyrshy omyrylmaly dombyrasyn oń buraýǵa keltirip solaqaı tartady, perneni asty-ústinen qatar alyp basady. Saýsaqbasý retiniń mundaı ózindik sıpaty Qaldashqa deıin eshbir jyrshy men dombyrashyda kezdesken emes.

Qaldash barmaǵyna kúı aınalǵan dáýlesker dombyrashy. Óziniń aıtýynsha, zamanynda alpysqa tarta kúı tartypty. Búginde sonyń deni umytylyp, repertýarynda onǵa tarta kúı qalypty (tyńdarmanmen júzdesken kúnderi solardyń kóbi birte-birte esine túskenin baıqadyq). Meımanhanada ótken birinshi kúngi az aıadaǵy bas qosýda «jurt jınalǵansha» dep kóbine kúı tartyp, terme-tolǵaýdy ara-arasynda aıtty jáne solardy oryndaý ústinde kúı men maqam-saz yrǵaǵynan bir de jańylmastan arasyna qara sóz qosyp otyrdy. Máselen, «Kópten beri kóńil kúıim bolmaı, dombyra ustamaǵasyn qoldyń jatyrqap jatqanyn qarańyz. Áıtpese, bizde óleń-kúıge kelgende irkilý degen bolmaıdy, josylyp kete beredi», nemese «Dep jatyr ǵoı maǵan, ekinshi kassetany aıtyp jatyr ǵoı» degen tárizdi qystyrma sózderdi tartyp otyrǵan kúıdiń arasyna erkin qosa beredi. Jyr tolǵap, arasynda tynys alǵanda «Bilmeımin, oıda joqta qulaqty nasharlatyp aldym» dep, óz jaıynan habar berip qoıady. Negizi qýaqy, ázil-qaljyńdy súıetini jáne ony óz ornymen, jolymen synalap aıta biletini ańǵaryldy.

Qaldash boıqyzdyrmaǵa Sámet Ábdihalyqulynyń «Aǵaǵa sálem» deıtin ózine jazylǵan arnaýdy aıtty, Jaldybaıdyń «Qyrmyzynyń ilmesi», Jamanqaranyń balqy Kúzembaı bolysqa shyǵarǵan «Bir qara» kúıin tartty. Sońǵy kúıdiń ańyzyn túsindirip oryndap shyqty. Sodan soń «Qaharman shyraǵymnyń yqylasyna, aǵa dep qol qýsyryp kútip jatqan qyzmetine» dep Quran aıattaryn oqyp, bata berdi. Jınalǵan top onyń ıyǵyna shapan jaýyp, basyna taqııa kıgizdi.

Sálden soń toǵashy jigitterdiń birinen tyńdaýshy jurttyń jınalyp qalǵany jaıynda habar alysymen, tyqyrshı bastady da, dereý dombyrasynyń baýyryn kósip qaǵyp jiberip, sóz bastady. Qazaq saltymen amandasyp alǵannan keıin:

– Sizderge saǵynyshty sálemdi Qaldash aǵalaryń shyn júrekten aıtqaly otyr. Bul Qaldash aǵańnyń tarıhy, – dedi, – anadan osylaı kózden áz bolyp týyldy. Ákesiniń ákesi Baıǵabyl baı bolyp ótken. Rýy shómekeı Bekettiń bes balasynyń biri Bozǵul. Ákemniń aty Ahmet, tólqujatqa Sádirov bolyp jazylǵan, jylqyshy edi. Qazaqstanda týyp, Ózbekstanǵa tuz-dámimiz shashyldy. Ákemiz frontta joq bolyp ketti, sol boıynsha qaraly hat keldi. Sosyn aǵamyz ben sheshemizdiń tárbıesinde óstik. Naǵashy jurtym qaratamyr Dostan usta qara dúken ustaǵan temirshi, sodan shashylǵan urpaqpyz. Onyń balasy Qojaqaı, odan Tileýbergen. Qudaıdyń qudiretimen jeti jasymda birtúrli ekpin paıda bolyp, júregim qanasyna syımaı tolyp ketetin boldy. Sodan bissimillá dep dombyra ustap, osylaı qysymdap tartyp ketkenmin. On jasymda bir kókpar toıda óleń aıttym. Aǵam «Qaldash, myna atalaryńa tórt-bes aýyz óleń aıtyp bershi» degende zaýlata jónelippin. Sonda shaldar kózderine jas alyp, «Oh, myna Qaldashqa Qudaı baqyt beripti ǵoı. Birtúrli bir daryn kele jatyr eken ǵoı Qaldashjanǵa» dep, arqamnan qaǵyp dem salyp, bata beripti. Sodan jıyrma jas shamasynda halqyma dastan aıtatyn bolyp tanyldym. Ózimmen birge týǵan úsh aǵam bar edi, onyń ekeýin jóneltip, ózim jáne qaryndasym qaldy. Sońyra jeńgelerińe de Qudaı isi bolyp, dúnıeden ozyp ketti. Odan segiz perzent súıdim. Solardyń qýanyshy kóńilge dem berip, sizdermen dıdarlasyp jatqanym osy ǵoı, shúkirim.

Jyrshy osylaı dep sózin aıaqtap, dombyra tarta bastady. Tartyp otyryp arasynda áńgimesin aıta berdi. Sózden de, dombyra pernesinen da jańylmady. Terme aıtyp, kúı tartar aldynda shyǵarma mazmunyn qysqa ǵana tarıhtap ótedi. Jyr aıtqan kezinde alaqanymen aýzyn qalqalap otyrady. Munysy ózbektiń tabaqshamen, qazaqtyń zerenmen rezonator esebinde dybys qaǵýyn eske salady. Qulaǵynyń tosańsyp qalǵany bolmasa óte sezimtal, kez kelgen jaǵdaıdy (sıtýaııany) qalt jibermeıdi. Daýysy negizgi dybystirekten aýytqyp ketip otyratynyn min kórip, ishteı qorynatyn sııaqty, ara-arasynda dombyra pernesin ilgeri-keıin jyljytyp qoıady. Dombyrany barynsha bezildetip, maıda tartady. Sóz aıaǵyn qaıyrǵanda jyr sońyna jymdastyryp «Aıhaı-hoı», «Pah-pah», «Oh-oh» dep odaǵaı sózdermen ózin-ózi qamshylaı kótermelep otyrady. Bir ýaqyt ózbekshe án salyp, aspapty dýtarsha qubyltty. Qaldash qabyrǵaly jyrshylar onsha bara bermeıtin maıda-shúıde án-óleńderdi de irkilmeı aıta beredi. Mysaly, ol «Kúmis quman» ánin oryndady. Onysy toı-tomalaqty kóp adaqtaǵannan bolýy múmkin. Uzaq jyr salasyna túsip jaǵymdy-jaǵymsyz obrazdardy, jotaly, tartysty jaǵdaılardy sýrettegen kezde daýysyn qubyltyp, náshin, bet beınesin ózgertip ym-ıshara jasap jyrdy áserlendirip tolyqtyra túsetin ádeti baıqaldy.

Dombyra ıntermedııasynan soń jyrshy «Týyp-ósken jerim Qarmaqshy, ákemiz bir sharýalarmen Buharǵa ótip ketken. Endi eskiniń sózimen, qazaqtyń qońyr ánimen Turmaǵambet aqynnan bir aýyz aıtyp bereıin» deı kelip, kete-shómekeı dástúrine tústi. Sondaǵy aıtqan termesi men salǵan áni: Turmaǵambettiń termesi; balqy Bazardan «Kónek Jalǵasbaıdyń halqymen baquldasýy»; andaǵul Daırabaıdyń qońyr áni (ańyzymen aıtty); balqy Bazarúmbettiń teleý Nurmahanǵa jazǵany, Bazar jyraýdyń Pishánniń Tórebaıyna aıtqan kóńilqosy.

Jalpy jyrshylyq ónerdiń bir sharty kópshiliktiń qalaýy boıynsha jyrlaý ǵoı. Qaldash balqy Bazar tolǵaýlaryna kóshkennen keıin tyńdaýshy qaýym arasynan aqyn Temirshe Sarybaevtyń:

– Aǵa, balqy Bazar jyraýdyń Tórebaı bıge aıtqan kóńilqosyn bilesiz be? – degen saýalyna «Aı, shabaz, osylaı qalap-surap otyrsa, ishi-baýyryn qaltyratpaı aıtyp beremin ǵoı» – dep, kádimgideı rıza kóńilmen Bazar jyrynyń tarıhyn aıtyp alyp, kóńilqostyń ózine tústi. Sóz aıaǵyna batyrlar jyryndaǵydaı «Endi sony tyńdaıyq», «Sol kúıdi (ándi) tyńdap kórelik» dep, sózden aspa tastap otyrady.

Budan keıin «Kishkentaı ermekke sizderge eskiniń qońyr óleńin tyńdataıyn» dep, tóleńgit Batyrbaı jyraýdyń «toǵyz býynmen qaıtaratyn» ánin aıtty. Odan ári óziniń zaǵıptyǵyna oraı shyǵarǵan báıiti, baldyzdaryna kúıinip aıtqan sózi, ózbek áni «Ajap-ajap», halyq áni «Kúmis quman», «On eki qatyn alǵanda» deıtin ázil óleń, shamaly ýaqyt aralatyp Turmaǵambet pen Maılyqojanyń termeleri aıtyldy.

Qaldash jyrshy az aıadaǵy tyńdaýshy jurtpen júzdesken birinshi kúni dombyra qulaǵyn qaıta-qaıta kúıleı berdi. Arasynda «Myna dombyraǵa ne bolǵan, osynyń bir jeri tıe me, álde meniń mıym ashyǵan ba?!» dep qoıady. Shamasy, belgili bir kóńil kúıge túsýine qulaqtyń tosańdyǵy kedergi keltiretin tárizdi. Sol joly «Qara jorǵa» men Jaldybaıdyń «Qyrmyzynyń ilmesin» tarta kelip: «Bul ózi jıyrma jastyń o jaq, bu jaǵynda, aıtqysh-tartqyshtardyń ishinde otyryp úırengen dúnıeler ǵoı. Bulardy tartqan adam dombyradan sál sekem alsa, kóńili ortaıyp otyrady. Onyń ústine qolym da shyǵyńqyrap ketipti» dep nazalandy.

Erteńine ótken baspasóz máslıhatynda jyrshy ózin birshama qýnaq ustady. Sirá, jolsoqty qalyptan arylǵan, ári keshegi qurǵa jyrlaýy da kóńiline dem bergen sekildi. Baspasóz konferenııasynda folklortanýshy ǵalym Tynysbek Qońyratbaı:

– Jyrshylyq dástúr otyryqshylyqqa erte bet burǵan halyqtarda joıylyp, óshýge aınaldy. Áıtse de qazaqta jelisi birjola úzile qoıǵan joq. Qaraqalpaq aımaǵy men Syr boıynda jyrshylyq óner boıynsha uqsastyq kóp. Qaldashtyń repertýarynan, jyr sazynan osy erekshelikter baıqalady, – degen pikir aıtty.

Jyrshynyń ózi bul tujyrymdy negizinen qostaǵandaı qalyp tanytyp, Syr boıynda jasaǵan Balqashbaı, Aqdos, Ábdirásil, Qýandyqtardy kórgen úlgi-órnegi retinde atady. Solarmen birge júrip, jyr jármeńkelerine qatysyp, shyǵarmashylyq alys-beriste bolǵanyn ańǵartty. Osy jıynda ol repertýarynyń jaıynan habar berdi. «Úlken qarııalarymyz súıip tyńdaǵan aqtóbelik Nurpeıis Baıǵanınnyń «Tórehan», «Narqyz palýan», «Batyrlar jyry» kitabynan «Qyrymbaı batyr» degen qıssany, Isa Baızaqovtyń kitabynan «Quralaı sulý», Turmaǵambettiń «Nazym» kitabynan «Raýa baný», Ábzálı Egizbaevtyń «Dat» qıssasyn aıtamyz. Barlyǵy onshaqty, – dedi. – Jas ýaqytymyzda tórt-beseýin qatar aıta beretin edik. Qazir jasymyz ulǵaıyp ketkesin oǵan shamamyz jete bermeıdi. Sosyn terme oryndap turamyz».

Jyrshy joǵarydaǵy batyrlyq-qaharmandyq jyr men dastannyń bárin «qıssa» dep ataıdy jáne olar jaryq kórgen jınaqtardy tústep aıtty. Budan sońǵy jıyndarda da osylaı etti. Sirá, bul áýelde jyrdy kitaptan jattaǵanyn bildirse kerek. Odan ári jyrshy bizdiń suraǵymyzǵa jaýap berdi.

– Óleńdi qalaı jattadyńyz?

– Maǵan jyr jattatqan Qudaı bergen talant qoı. Otyz bes jasyma kelgenshe bireý bir bet qaǵaz oqyp berse magnıtofon sııaqty birme-bir jattap ala qoıatynmyn. Qazir alpystyń jeteýine keldim (olaı bolsa 1938 jyly týǵan bolady. – B. J.). Bul kúnde bireý bes-alty márte qaıtalap oqysa da mıǵa qonbaıdy. Áýelgi baǵytymyzda aıtylǵan sóz tap almas sııaqty qulaqta qalyp, kóńilge jad bolatyn. Áne, sol sııaqty qaryndastarym, balalar, aǵalarymyz oqyp berdi. Jyr sabaqtarynyń kóbisin kitaptan jınap alǵanbyz. Qalǵan baǵdaryn jyrshylardan estımiz, radıo-televızordan tyńdaımyz. Sosyn kem jerin túzeımiz. Zerektiktiń túp sebebi ónerdi tyńdaý men jattampazdyqta ǵoı.

– Sizge óner qondy ma, álde?

– Meniń óz tuqymymda jyrshylyq bolmaǵan. Naǵashy jurtym ustalyq qylǵan. Seıdilda degen aǵamyz ǵana shamalap jyr aıtatyn. Dombyrasynyń qulaǵyn buzyp qoıa beretinmin. Bir kúni aǵamyz maǵan qarap «Aı, Qaldash, osy sen menen ozbaqshy bolyp júrsiń-aý? Kel, óner salystyraıyqshy» dedi. Ol onshaqty kúı tartty, men solardy qaıta tarttym. Bes-alty óleń aıtyp edi, ony da qaıtaladym. Sonda Sákeń «Aı, Qaldashjan, talabyń oń bolsyn. Ónerdiń bári seniki, nanyń osydan buıyrsyn» dep batasyn berdi. Tuqymymyzda óner qonǵan sol marqum aǵamyz ekeýmiz ǵana edik.

– Úı-ishińizdi nemen, qalaı asyradyńyz?

– Men jyrshy bolyp qoralap qoı, kelelep túıe ustaǵan kisi emespin. Nesibemiz halyqtyń ústinde bolǵasyn birine biri jalǵasyp keledi.

– Ónerińiz balańyzdyń birine qondy ma, shákirtterińiz bar ma?

– Ónerim urpaǵyma qonbady. Al bizdiń aýyldaǵy áý deıtin jastardyń jalpy tizimi bolǵanymen, ónerimdi ustaǵan, jalǵastyrǵan eshkim joq.

Jyrshy baspasóz máslıhatynan soń tústenip, biraz tynyǵyp alǵannan keıin keshke qaraı qurǵa tústi. Jyrlatý qarasy eki júzdeı kózi qaraqty, jyrdy túsinetin adamdy jınady. Bul yńǵaıdy talaı topqa túsip júrgen kánigi jyrshy birden sezip, qomdanyńqyrap otyrdy. Aldymen án, terme aıtyp, arasynda kúı tartty. Topqa salǵan shyǵarmalarynyń deni negizinen birinshi kúni oryndaǵandary. Demek, jyrshy keshe qurǵa aldyn-ala ázirlik jasaǵan. Bul joly aıtqandarynyń ishinde termeniń basy kóbirek shyqty (Qurda aıtqandary: «Daırabaıdyń qońyr áni», ózbek áni «Ajap-ajap», «Badam taýdyń ústinde bir qyz kórdim», «Aman ıary deseńshi», Bazarúmbettiń «Nurmahanǵa jazǵany», «Kúlmyrza palýannyń hıkaıasy», Turmaǵambet «Jamanǵa jaqsy adam aqyl aıtar», Quralbaıdyń «Qaldashqa jazǵany», «Úsh jyraýdyń bir sapary», Shoraıaqtyń Omary «Ash babyn sózdiń, dúr Omar», óziniń júrek termesi «Sóz sóıle, tilim», Quda balasynyń jazǵany, Ábdimurattyń «Qaldashqa jazǵany», Bazar jyraý «Kónek Jalǵasbaıdyń elimen baquldasýy», «Jalǵasbaıdyń elge sálemi», Hamet Sadyqtyń «Qaraqalpaq qosyǵy», «Qara jorǵa» kúıi (Maqpal – Segiz ańyzyna oraı), Jaldybaı «Qyrmyzynyń ilmesi», Jamanqaranyń kúıi «Bir qara»). Buǵan qaraǵanda termeni jyrshylyq ónerde batyrlyq jyrdyń qosary, syńar (dýbl) janry dep biletin ǵylym baby shyndyqqa saıatyn tárizdi.

Jınalǵan qaýymdy ánmen, kúımen, termemen dýyldatyp, jelpindirip alǵannan keıin jyrshy búgingi keshtiń negizgi maqsaty «Qambarbek batyr» eposyn aıtýǵa kiristi. Kiriser aldynda ádetinshe bir lebiz aıtty jáne oıyn jurttyń kóńilin aýlap, sheber jetkizdi:

– Kópshilik, sizderden bir ótinish. Terme, jaqsy luǵatty sóz tyńdap otyrmyz, ishinde kúldirgisi de bar. Qaharmannyń jaqsylyq merekesine shaqyrǵan qurmetine eki kún aıtsa da jyrshy sharshamaıdy. Qudaı bir shabyt baǵytyn berse, jyraý júrip kete beredi ǵoı, – deı kelip, mándi bir kidiris jasady. – «Káne, mynaý, «kóneniń saryndy sózimen bir dastan tyńdaǵymyz keledi» deıdi. Soǵan ruqsat berseńizder. Arasynda zerikseńizder, áńgime ıá sóz jalǵap otyrarmyz. Sol dastandy qazir bir jarym saǵat tyńdaý úshin bastap jibersek dep otyrmyz».

Sosyn «Eý» dep bir kóterip alyp, jyrǵa tústi. Jańaǵy ózi aıtqan ýaqyt shamasynda aıaqtap, kúrmeıtin kezde «Aı, Qaldash aǵań Qambarbekti qaqsatyp aıtyp otyr, / Kópshiligim, tyńdap otyr qulaq salyp. / Osyndaı Nazym menen ótti Qambar, / Bilimdi, aqyly kópter, bul sózdi ańǵar. / Áýeli aıtqan, ekinshi tyńdaǵandar, / Jetsin-oý muratyna bárshe jandar. / A-a-a-a-a, bárshe jandar...» dep sońyna sóz qosyp baryp toqtady. Sosyn sharshadym dep, jurttan tynyǵýǵa máýlet surady. Ortadaǵy toǵashy kópshilik áli de jyrǵa sýsap otyrǵanyn bildirgennen keıin jurttyń qalaýymen mynadaı án, terme oryndady: «On eki qatyn alyp kórdim» (ázil óleń), Ámet Taryqtyń «Qaraqalpaq qosyǵy», ózbek halqynyń ázil áni. Osymen qurǵa jyrlaý tamam boldy.

Qaldash jyrshynyń kelgenine tórtinshi kún tolǵanda Almatynyń irgesinde, Talǵar qalasynda turatyn shómekeı Asan Áljanov jyrshyǵa arnaıy qonaqasy berip, kıiz úı tigip, qazaqy ortada, tabıǵı jaǵdaıda jyrlatty. Bul joly da birinshi kúngideı jıyrmanyń ústinde adam jınaldy, bári de jyr tyńdap ósken qaýymnan. Toǵashy olardy tanystyryp bolǵan soń jyrshydan buǵan deıin aıtqandaryn qaıtalamaı, tyń dúnıeler oryndaýyn suraǵanda Qaldash muny bálsinbeı qup aldy. Osy otyrysta ol aldymen Batys Qazaqstan óńirindegi Muhıt mektebine jatatyn ánshilerdiń, sonyń ishinde Ǵarıfolla Qurmanǵalıevtiń repertýarynan birneshe án aıtty. Jyrshy atalmysh mektepke tán án salý erekshelikterin saqtaýǵa tyrysqan joq, óziniń oryndaý mashyǵynda qubyltty. Ádettegideı oryndaıtyn shyǵarmasyn áńgimelep, keńinen tanystyryp otyrýdy umytpady. Keıbir ándi bastaı berip, umytyp qalǵandyqtan doǵarýǵa májbúr boldy. Ekinshi jaǵynan Syrdyń lekildegen keń tynysty maqamyn tyńdap úırengen aýdıtorııanyń batystyń kókke tik shanshylyp salatyn órshil ánderiniń tabıǵatyn jyǵa tanymaǵandaryn da jiti kóńilimen sezgen tárizdi. Ondaı ánderdi bar boıaýymen, náshimen aıtýǵa úlken kisilerdiń daýys kólemi men qýaty jete bermeıtini bar ǵoı. Ne kerek, jyrshy odan ári óziniń tól dástúrine oralyp, keıbir saýatty tyńdaýshylardyń bilgir jetekteýiniń arqasynda buryn aıtqan, keıin jadynan shyǵyp ketken kóp dúnıelerin qaıta tapqandaı bolyp otyrdy.

Osy joly jyrshy birneshe kóne kúıdiń basyn qaıyrdy. Al «Kóńilashar», «Bozingen» sııaqty belgili kúılerdi tartqan kezde olardy bastan aıaq ımprovızaııaǵa qurǵanyn baıqadyq. Sondaı kóneniń kózi Jaldybaıdyń «Terisqaqpaıyn» sol otyrǵanda úsh qaıtara tartty, úsheýi kóptegen ortaq tustaryna qaramastan, tutas alǵanda úsh túrli bolyp shyqty. Tyńdaýshylardyń suraýymen qaıta tartylǵan «Bir qara», «Qara jorǵa» kúıleri de varıaııalandy. «Bul qalaı?» dep jurt qaıran qalǵanda, jyrshynyń ózi álgi túıindi «Qara úıde ádemi shyǵady. Otyrǵan otyryspańa da baılanysty. Jaıly otyrsań ádemi shyǵady. Shoqańdap otyrsań shyqpaı qalady» dep tarqatty. Budan jyrshy tabıǵaty ımprovızaııaǵa beıim ekenin jáne jyr oryndalatyn orynǵa mán beretinin baıqaýǵa bolady. Sondaı-aq osy joly, kıiz úıde jyrshy óziniń kádýilgi úırenshikti qalpynda otyryp óner kórsetkeni ańǵaryldy. Dombyrany taqymyna qysyp bezildetti. Muny ózi «Amortızaııa – dombyra dybysy jaı-qatty bolyp eki túrli qalypta ádemi shyǵýy úshin qoldanylatyn ádis» dep túsindirip ótti. Bylaısha aıtqanda, jyrshy taqymdy fortepıanodaǵy pedal ornyna paıdalanady.

Qaldashtan jazyp alynǵan terme-tolǵaýlardy keıin qaıyra tyńdaǵan kezde olardyń Syr boıyna keń taraǵan, kitapqa engen nusqalardan edáýir ózgeshe ekenin baǵamdadyq. Syrda kúni búginge deıin álgi nusqalardyń bir sózin de ózgertpeı, qaz-qalpynda aıtý jyrshyǵa qatań talap retinde qoıylady. Al Qaldash qajet dep tapqan jerin ózinshe alyp-qosa beredi. Onyń bir sebebi boıyndaǵy aqyndyq ushqynda jatqan bolar dep qaldyq. Biraq ony ózi alǵa salyp, nasıhattaı bermeıdi. Munysy sirá, áýel basta tek ózgertpeı aıtýshy retinde qalyptasyp, ózin osy ónerdiń ǵana ókilimin dep sezinýinen bolsa kerek. Kezinde topty jarysta júlde bermegeni, uzaqqa silteıtin údemeli ónerpaz bolǵany árkez baıqalyp otyrdy. Ásirese aldynda tosylyńqyrap, muzǵa taıǵan taǵasyz attaı túıtkildenip otyryp, sońyna qaraı, ásirese tań atar mezgilde múldem ózgerip sala beretini boıyndaǵy tabıǵı darynnyń moldyǵyn ańǵartty. Biraq uzaqqa silteýge jasynyń egdeligi, aqaýly densaýlyǵy múmkindik bermedi.

Qaldashtyń Talǵardaǵy májiliste aıtqan terme, tolǵaý, kóńilqostary men tartqan kúıleri birinshi kúngi jáne qurǵa túsip aıtqandarynan da molyraq boldy. Olar mynandaı 29 pozıııaǵa túzildi: 1. Jaldybaı «Terisqaqpaı», 2. Halyq áni «Aq kerbez», 3. «Seıdildanyń qoshtasý sózi», 4. «Aqtolǵaı» áni (qyz ben jigittiń jaýaptasyp aıtqan áni), 5. «Jigittiń áni», 6. «Úsh jigittiń hıkaıasy» («Dúnıeniń áýeli dos, aqyry dushpan»), 7. Bazarúmbettiń «Aınur qyzǵa bergen batasy» jáne «Qyzdyń jaýaby», 8. Aınur qyzdyń «Bazarúmbettiń qazasyna kóńilqosy», 9. «Aınurdyń ata men áje týraly termesi», 10. «Qaldashtyń kóńilqosy» (qaryndasy bolyp kúıeýiniń qazasyna shyǵarǵan), 11. «Bazarúmbettiń naqyl sózi» («Mańyrama» maqamymen), 12. Bazarúmbettiń «Qaldashqa jazǵan sálem-namasy», 13. Ábdimurattyń «Qaldashqa jazǵan sózi», 14. Súgir «Bozingenniń búlkili», 15. Jaldybaı «Terisqaqpaı» (ekinshi oryndalýy), 16. «Qyrmyzy qyzdyń ilmesi», 17. Bazar jyraý «Kerýenshilerge aıtqany», 18. «Maýtanǵa jazǵany», 19. «Atańa nálet, ıt qatyn», 20. «Taspaıdy darııa sýy jel bolmasa», 21. «Turmaǵambettiń ázil óleńderi», 22. Atymtaıdyń «Aıtoty jeńgesine jazǵany», 23. «Jańyl qyzdyń shabyty» kúıi, 24. Túrkesh «Kóńilashar», 25. Jamanǵara «Bir qara», 26. Halyq kúıi «Qara jorǵa», 27. Ózbek baqshysy Birózimbek Bekmuradovtan estigen «Maqtymqulynyń qosyǵy», 28. Shoraıaqtyń Omary «Ash babyn sózdiń, dúr Omar», 29. Ártúrli taqyryptaǵy ázil óleńder.

Osylaısha jurttyń meıirin bir qandyryp, ári ózi de babyna kelgennen keıin jyrshy «Qambarbek» jyryn qaıyra jyrlaýǵa oıysty. Aıta keter jaıt, «Bir jyrdy qaıta-qaıta aıtqyzyp, jazyp alyp ne keregi bar?» degen qalypta túsinbestik tanytý aıtýshy tarapynan buǵan deıin de, budan keıin de bolǵan joq. Ádettegideı kóptiń ańǵaryn jazbaı tanıtyn suńǵyla minezimen alystan terbep, jaımalap ákelip, biraq qurǵa jyrlaǵanda aıtqan tirkeme sózinen basqashalaý etip kirispe sóz aıtty:

– Azamattar, Asanjannyń úıindegi myna merekemizde kópshilikpen bas qosyp otyrmyz. Mine, qazir dastan kezeginde Noǵaılynyń batyry «Qambarbek batyr» degen dastandy tyńdaımyz. Jyraý Qaldash bastap aıtyp tyńdatady, – deı kelip, dombyrasyn qaǵyp-qaǵyp jiberdi. Bul joly da jyrdy óz janynan qosqan jalǵaýmen, biraq ótkende aıtqanynan ózgesherek etip kúrmedi: «Osyndaı Nazym menen ótti Qambar / Jaqsylar, bul sózimdi qulaqpen ańǵar. / Birinshi aıtqan, ekinshi tyńdaǵandar, / Jetsinshi muratyna bárshe jandar, / E-e-e, a-a-a, a-a-a».

«Mine, azamattar, dastandy bitirdik osylaı» dep, jyrshy ózi jaıynda úshinshi jaqtan sóıleıtin ádetimen dombyrasyn taqymynan bosatyp, bir shetke qaraı alyp qoıdy. Sol jerde tyńdaýshynyń biri:

– Bul jyrdy áýelde kimnen úırendińiz, qansha ýaqyttan beri aıtyp kelesiz? – dep surady.

– Men muny eshkimnen alǵanym joq, kitaptan úırendim. Biraq salystyryp oqysa (kitap sózi men óz sózin. – B. J.) aýysyp, qalyp ta qoıatyn shyǵar. Meniń aıtqanymdaǵy «ah-ah», «shah-shah» degender onda joq, – degen sóz boldy jyrshynyń jaýaby. Demek, jyrshy óziniń ımprovızaııaǵa, varıaııaǵa baratynyn anyq túsingen, sondaı-aq bir jyrdy qaıtalap aıtqyzyp, jazyp alý ádisiniń eksperımenttik tórkinin baǵamdap otyrǵany da baıqalady.

Jyrshy tulǵasyn tanyp-tanytýda, onyń ishinde eksperımenttik tásil aýqymynda jyrshy men zertteýshi arasynda jata-jastana, ońasha ótkiziler suhbat-áńgimelerdiń bereri kóp. Bizdiń bul talabymyzdyń ózi bir súre hıkaıany qurady. Talǵardaǵy májilis-máshraptyń erteńine ótken sol syr-suhbatymyz keıin dybysjazý qurylǵysynan qaz-qalpynda qaǵazǵa túsirildi.

– Bir sózińizde «Tórehan», «Narqyz», dastandaryn bilemin dedińiz. Bul eki shaǵarmany kimnen úırendińiz?

– Munyń egesi myna Atyraý, Aqtaý, Aqtóbe jerinde ótken Nurpeıis Baıǵanın degen aqyn. Bizdiń qazaqta Júsipbek qoja degen bolǵan. Onyń jazǵanynyń bári dastan. «Qobylandy», «Alpamys» keshegi «Qaraqasqa atty Qambardy» da Júsipbek qoja jazady.

– Siz ózińiz biletin dastandardy kimnen úırendińiz?

– Maǵan bul dastandardy ózimniń týǵan aǵam Seıdilda kitaptan oqyp bergen. Toǵyz jasymnan on bes jas shamasyna deıin kúndelikti sabaq ótkendeı oqyp berip otyratyn.

– Úırený barysynda kúndiz tez jattaıtyn ba edińiz, álde túnde tez jattala ma?

– Men kúndiz tyńdap, jadyma ábden sińiremin. Sodan keshke qaraı sonaý qyrdyń astyna baryp dombyramen qosylyp aıtamyn. Odan qalǵan jeri bolsa aǵama, ıá basqa bir balalarǵa qaıta oqytyp alamyz. Sóıtip jattaımyz.

– Siz bilemin degen toǵyz dastannyń bárin de aǵańyz kitaptan oqyp berdi me?

– Joq, aǵanyń ýaqytynda jattasam, tórt-aq dastan jattaǵan shyǵarmyn. Olar Nurpeıis Baıǵanınniń «Narqyz», «Tórehan palýan», Isa Baızaqovtyń «Quralaı sulýy». Munan keıin jaǵalaýǵa baryp «Dat», «Álim men Rázııa» sııaqty dastandardy jattadym. Sákeńniń (Seıdildanyń. – B. J.) qyzdary Sáýle, Kúlmán, Quttygúl degen qaryndastarym talaı nárseni oqyp berip jattatty.

– Atalmysh dastandardy bir aıtqannan jattap aldyńyz ba?

– Iá, aıttym ǵoı, «jeti jasymnan bastap magnıtofon sııaqty bir tyńdaǵandy jattaı beretin boldym» dep. Sol ýaqytta siz bir paraq qaǵazdy oqyp ótseńiz, men bir pııala shaı ishkennen keıin sony qaıta aıtyp shyǵamyn.

– Óleń-jyr qaı ýaqytta jaqsy jattalady? Qýanyshty shaqtarda ma, álde kóńilińiz qulazyǵan kezde me?

– Qýanyshta jattalady ǵoı. Kóńilińde qaıǵy bolsa óleń qalady. Aǵalarym, jeńgeń, ıá balalar keıitse sol kúni eshteńe istetpeı qoıady. Kóńilim shattana bastasa jattap jattyǵamyn.

– Qaı jerlerdi aralap jyr aıttyńyz?

– Tájikstan degen jerdi kórdim. Qorǵantóbede kóptegen kisilerdiń toıynda boldym. Tájikstannyń ózinde úsh jyldaı júrdik. Parqar, Qumsáńgirdegi qazaqtarǵa qydyryp baratynbyz. Sosyn myna Qaraqalpaqstannyń Qyryqqyz, Berýnı, Qyzylqala degen jerin kóp araladym. Toıyna baramyz, toıdyń qurynda aqsha tastalady, túsim jınalady. Jyraýlardyń eńbegin ózine beredi. Túrikmenstannyń Tashaýyz degen jerine bardym.

– Keıbir jyrshylar oramal-sharshy tastaǵanda maqtaý óleń aıtady ǵoı, ondaıǵa qalaısyz?

– Mende qııal joly az bolǵandyqtan, ondaı maqtaý júrgize almaımyn.

– Dombyra tartýda qııalyńyz baı eken.

– Á, munda ol qosylmasa, kemimeıdi eshqashan.

– Qurǵa jyrlaýdyń máni nede?

– Toıǵa birneshe jyraý keledi. Árkim ártúrli aıtýshyny qalaıdy. Sodan soń ol árkimniń qalaýy boıynsha jyrlaıdy. Jańaǵy qalaǵan adam jyraýǵa qaramaǵyndaǵy adamdarmen qosyla aqsha salady. Ol kezdegi aqshalar qyzyl qaǵaz. Sodan jyraýlarǵa bólip beredi, qalǵany toı egesine beriledi.

– Alpysqa tarta kúı tartamyn dep edińiz, sodan umytylyp qalǵany bar ma?

– Ol kúılerdiń kóbisi ilgergi ýaqytta bári jadymyzda turatyn. Qazir endi oıymyzda qalǵan on-on bes kúıden artyq tartpaımyz. Qolymyz qyzsa, shabyt shaqyryp, kúıge kúı qosyp tarta beremiz ózimizshe. Buryn tartyp júrgenderdi odan da shynyqtyryp tartamyz. Keshe «Qarajorǵa» Talǵarda ádemi tartyldy dep baǵalandy ǵoı. Qol shabyty júrse, solaı ádemi shyǵady. Bul qoldyń ózi shabyty júretin jerde erekshe tartylyp, aıtylyp ta ketedi.

– Jyrdy aıtyp kele jatyp umytyp qalsańyz qalaı qylasyz, qaı jerinen bastap aıtasyz, álde áńgimelep jiberesiz be?

– Oılanyp baryp aıtamyz da. Áńgimelegesin onyń izi tabylmaıdy. Bir árpi kelmeı qalsa, sol óleń solaıymen qalyp kete beredi. Sondyqtan oılanyp aıtýǵa áreket jasaý kerek. Eki-úsh shýmaq qaıtalap aıtsań, qalǵan jeri taǵy oıyńa túsedi.

– Qazirgi halyqtyń yqylasy myqty ma, álde burynǵy tyńdaýshylar yqylasty ma edi?

– Bul jerdegi jastardyń yqylasyn bilmeımin ǵoı. Qazaqstanda kóp adam óleń degenge túsine bermeıdi. Ózińdi biletin, qońsy durys. Ózimizdiń tyńdaýshy úlken kisiler, buryn kórip júrgen, aralasqan, tanı biletin, bir elden barǵan bolsa, sózimizdi tyńdaıtynyna ábden qanyqpyz ǵoı.

– Topqa túskende jyrdy ózińiz bastap aıta beresiz be, álde bir úlken kisiler joba berip otyra ma?

– Árkimniń kóńilindegisin aıtamyz ǵoı. Ár betashardyń tal-tal óleńi bar. Árkimge óleń qurap aıtamyz. Soǵan salǵan bes-alty som pulyn alamyz. Bizge aıaýshylyq jasap kóbisi aqshaǵa shegerip beredi.

– Solardyń birinen úzindi aıtyp bere alasyz ba?

– Oıyma túspeıdi. Tutas aıtyp otyrǵanda bolmasa birden oıǵa oralmaıdy. Ol úshin óleń tutas aıtylý kerek. Bylaıynsha bólek aıt degenge tappaımyn eshqaısysyn. Tutas aıtqanda tabamyn.

– Siz toǵyz dastandy tolyq aıttym deısiz. Keıin qalaı umytyp qaldyńyz?

– Qazir endi kóńil kúı bolmaǵasyn umytylady ǵoı. Ári ózim ulǵaıdym. Onyń ústine keshegi kempirimniń qaıǵysy, sodan batyl bolyp jatyr ǵoı kóbisi. Úıde otyryp halyqqa taspa jazamyn. Sony shopandar on myńnan satyp alyp ketip turady. Baldardyń yrzyǵy ǵoı, endi qaıtemiz?

– Qurda dastan jyrlap otyrǵanda halyq tyńdamasa ne amal-aıla qylasyz?

– Tyńdatýǵa tyrysamyz. Taqa tyńdamasa, obaly ózine dep aqsha jınaý úshin án-termelermen sekirtip, ókirtip, oınatyp shyǵamyz. Sodan úı egesi «Dastan qalaýshy ketti ǵoı, terme aıta berińiz» – deıdi. Áne, sondaıdan óleń bólinip, qıylyp qala berse umytylady.

– Aıtyp júrgen dastandaryńyzǵa oıdan sóz qosasyz ba?

– Yńǵaıyna qaraı keıde qosylady. Sózdiń baılamyna eki-úsh qatar óleń qosyp jiberemiz. Álqıssamen sózdiń ajary men kestesin, árin keltirip uıqastyryp aıtamyz.

– Bir aıtqanyńyzdy kelesi jerde ózgertesiz be?

– Joq, ózgertpeımiz. Bastapqy qosylǵany jaqsy, unamdy bolsa, sol qalpymen aıtyp kete beremiz.

– Jyr aıtqanda qıqý salyp otyrasyz, ol ne úshin kerek?

– Ol endi «haıt» degen atanǵa mádet degen bir sóz bar. Sol sııaqty aıtyp otyrǵan jyrshyǵa «haıt» dese shaýyp kele jatqan attaı óziniń denesin shıratyp, kúshin jınap, shabysyn túzeıdi. Bul jyrshylyqtyń da ekpini attyń shabysy qatarly bolady. Sonda tyńdaýshy egilip, berilip tyńdaıdy. Túnde tyńdaýshy qıqýlap otyrǵanda, kókireksheni kıip otyryp, terim shashyrap, Qambardyń báz bir jerlerip tógip turyp aıttym ǵoı, baıqadyńyz ba? Sonyń arasynda qıqýlaǵan kezde adamǵa bir ekpin paıda bolady. Josylyp kelip aıtsam, meni bir qaraqus kóterip turǵandaı. Baıaǵy tisimniń túgel, kúshimniń bar kezindegi án qaıtarýlarym bólek edi. Alla taǵalanyń járdemi, qaraqustyń kúshi dep kóbine sony aıtamyz. Keıbir jerde arqam tyrysyp jibermeı qalsa, qolym júrmeıdi, isim alǵa baspaǵandaı bolady. Áne, sol sııaqty taqyletter ǵoı, shúkirim.

– Siz jyr aıtyp otyrǵanda bireýler sóılese, mynaýyńyz durys emes dese, jyrdy umytyp qalmaısyz ba?

– Ol maǵan aıtylyp jatqan sóz bolmasa boldy ǵoı, umytpaımyn. Al kitabyńda durys emes dese «maqul, jańylǵan shyǵarmyz» deımiz. Al ózinshe durys emes dep jatsa, «óziń aıtyp kór bizdeı qylyp» dep talasyp kóremiz.

– Sonda siz kitapqa senesiz ǵoı?

– Iá, bizdegi jyrshylyq sózdiń kóbisi kitaptan jattap, úırený ǵoı. Qalǵan jerin halyqtan alamyz.

– Ataqty aıtqyshtardan kimderdi kórip, tálim aldyńyz?

– Men jıyrma jas shamasynda ataqty aıtqyshtardan Balqashbaı Júsipovty kórdim, kete Aqdos degen jyraý keldi. Ekeýi qatar júretin edi. Sosyn Qýandyq Búrlibaevty kórdim. Ol analardan edáýir jas edi. Sosyn endi Naýryzbek, Ánýar jyraý degendermen Qaraqalpaqta qatar júrdik. Muratbaı, qarasaqal Ermekbaı jyraý degen boldy. Solardyń árqaısysynyń salǵan áninen bir úlgi-taǵylym alyp qala beremiz ǵoı.

– Jıyrma jasqa deıin kimderdi tyńdadyńyz?

– Ol ýaqytta da jyraýlar boldy. Seıilhan degen sarǵasqa rýynan shyqqan jigitti tyńdadym. Qarakesek Qurmanbaı ıshannyń balasy Ábdilda degen boldy bizben qatar. Solardan án nusqasyn aldyq. Áýeli solarsha salamyz, kerek jerinde shabytymyz kelse, ózimiz janymyzdan qosyp, damytyp kete beremiz. Kóbi oıyńda qalady. Ár jyraýdyń maqamy keýdeńe soǵyp-soǵyp ketedi, keıde plastınka qoıyp otyrǵandaı qulaqqa keledi.

– Jyrdy aıtqanda birden qyzasyz ba, álde qyzynyp aıtý úshin kóp ýaqyt kerek pe?

– Joq, keýil qoshy jaqsy bolsa, birden qyzyp aıta beremiz.

– Jeti jastan bastap jyr aıttym dedińiz. Ata-babańyzdyń aıany boldy ma?

– Ata-baba aıan beredi ǵoı. Meniń naǵashy jurtym temir dúken ustaǵan. Keıde sharshap-shaldyǵyp júrsem arqamnan qaǵyp jibergendeı bolady Dostan usta, dúkenshi Qojaqaı degen naǵashylarym. Óz naǵashym, sheshemniń ákesi Tileýbergen degen kisi peri baılaǵan. Sonda perini ustap, shyrqyratyp azaptap turǵan kezde aıtqan: «Aı, aǵa, meni qınamańyz. Meniń eshkimge zııanym tımeıdi. Biraq qyzyńnyń balasyna zııanymdy tıgizemin», – degen. Sonda qyzynyń balasy biz bolamyz da, sondaı-aq Sekeńniń Sáýle degen qyzynyń balasynyń bir qoly nyshandy bolyp týdy.

– Oqyp bergen óleńdi túsińizde aıtyp shyǵatyn sátter bola ma?

– Joq, ondaı sezilmeıdi. Meni jyrshylyq eshqandaı túsimde mazalamaıdy.

– Jyrshylyq óner sizge nápaqa boldy ǵoı. Ónerdi nan tabý joly dep bildińiz be?

– Jastaý ýaqytymdaǵyny bilmeımin. Ol kezde nan taýyp beretip aǵamyz, sheshemiz bar edi. Al endi sol kisiler dúnııadan kóshkesin, kempirimiz ekeýmiz qalǵanda basyma kóp nárse tústi. Sosyn «mynaý kerek, anaý kerek eken» dep kóńil bólip, izdene bastadym. Maǵan on jasymnan bastap zeınetaqy shyǵarǵan. Balalar er jetkesin buıyrǵan nanyn taýyp jatyr.

– Jeńgeıdi qalaı aldyńyz? Halyq arasynda «Ózi izdep kelip tıipti» degen sóz bar ǵoı.

– Izdep kelý emes qoı, aıttyryp aldyq. Aıttyrǵasyn qyz kóńil qoıyp, ózi yntaly bolyp keldi. Bireýler «ázge tıip ne qylasyń, erteń ashtan ólesiń» depti. «Sandalmańdar, ol nanyn tappasa, áıel alyp ne qylady?» dep qaıyryp tastapty jeńgeń.

– Bala-shaǵańyzdyń jaıyn aıtsańyz?

– Úlken balam Yqylas (1966), sodan soń Manas (1969), Qýanysh (1970), Nurlan (1984) degen uldarym bar. Qyzdarym Rıma (1976), Gúlmıra (1978), Aınur (1997), kenjem Lázzat 1981 jyly týǵan.

– Jyr aıtyp otyrǵanda dombyra pernesinen jańylyp qalamyn dep otyrasyz ba, álde sózden jańylýdan qorqasyz ba?

– Joq, kóbine aldaǵy keletin óleńge kóńil bólip otyramyz. Sonda dombyra ózińmen birge túsip, óziniń naqyshty izin taýyp aıtylyp otyrady. Jańylyp qala qoısam, shoshynyp otyramyn, áldeqalaı bolady dep.

– Aldyńyzda neshe adam, kimder otyrǵanyn ańǵara alasyz ba?

– Sezimtaldyǵymyz buryn baıqalatyn edi. Qazir qulaqtan qalǵaly kóbine baıqamaı da qalamyn, qansha adamnyń baryn. Tanıtyn kisiler bolmasa ańǵarmaımyn. Buryn on jyldan keıin kelse de, daýsynan ajyrata beretinmin.

– Basyńyzdan ótken jaıttardy baıandaıtyn óleńderdi ózińiz jazasyz ba, bireý siz bolyp jazyp bere me?

– Ózim jazǵan bolyp túıiletin óleńder bar. Ony jazyp bergesin jattap, meńgerip aıtamyz.

– Qazir jyrshyny toıǵa shaqyrý azaıyp bara jatyr, onyń sebebi nede?

– Búgingi jastar ansamblmen teńselip oınaıdy, tost aıtady, sharabyn ishedi. Meniń óz basymda halyqtyń toıyna shyǵý tap on jyldan beri qalyp tur. Qazir jyraýdy izdeı bermeıdi, jyrshylyqpen isi joq. «Qaldash aǵanyń sózi ózimizde bar» dep kóbisi magnıtofonnan tyńdap júre beredi.

– Kóp jyrdy umytyp qalýyńyzdyń sebebi de jıi aıtylmaǵannan shyǵar?

– Iá, solaı. Qazir jyr degen magnıtofon taspasyna jazylyp, ár úıde turatyn boldy ǵoı.

– Qazirgi aıtyp júrgen «Qambar batyr» sııaqty eposty da keıin umytyp qalmaısyz ba?

– Olardyń jınaqtary qolymyzda bar. Keıde magnıtofonnan tyńdap turamyn. Qolymda kemi otyz taspa jazýly tur. Oıymda barlary ózimde júre beredi.

Berik JÚSIPOV, 
folklortanýshy

Pikirler
Redakııa tańdaýy