Kókke umtylǵan – kók kúmbez

2917

Joshy han kesenesi – qazaq jerindegi kóne arhıtektýralyq eskertkishter qataryna jatqyzylady. Ol Jezqazǵan qalasynan soltústik-shyǵysqa qaraı 50 shaqyrym jerdegi Qarakeńgir ózeni boıynda ornalasqan.

Arheologtar kúmbezde saqtalǵan tańbalarǵa qarap ol nysandy salýǵa óz zamanynda Joshyǵa baǵynǵan rý-taıpalardyń bári qatysqan degen qorytyndyǵa kelgen. Olardyń boljamynsha, bul kúmbezdiń negizgi qańqasy Joshy han qaıtys bolǵannan keıin, arada bir jyl ótkende, ıakı 1228 jyly turǵyzylǵan.

Kesene kúıdirilgen kirpish jáne ǵanysh sekildi mıneraldy tastardan salynsa, al aýmaǵy 9,55h7,25 metrge teń. Joshy han kesenesi qazaq dalasyna ıslam dini jaıyla bastaǵan alǵashqy jyldardyń kórinisin kóz aldyńyzǵa ákeledi. Kire berisin qubylaǵa qaratyp, tórt buryshtap, tóbesine kúmbez ornatqan. Kúmbeziniń aıshyǵy qumyra uqsatyp salynǵan.

Ne bary 40 jasynda qamal buzyp, Qypshaq dalasyn ýysynda ustaǵan Joshy jaıly ańyz kóp. Bir ańyzda, han óz ólimin osy jerden tabady, ań aýlap júrgen kezde ózi jaralaǵan aqsaq qulan onyń qolyn shaınap tastady delinse, ekinshisinde baǵynbaǵany úshin han óz ákesiniń buıryǵymen óltirildi degen de boljam bar.

1982 jyly eskertkish respýblıkalyq mańyzy bar tarıhı jáne mádenıet eskertkishter tizimine engizilse, 2000 jyly keseneni qaıta qalpyna keltirý jumystary júrgizildi.


Foto: Erbolat Shadrahov,

https://nationalgeographic.kz

Pikirler
Redakııa tańdaýy