Mańǵystaýda tarıhı-mádenı muralar zerttelýde

2278

Reseı, Túrkııa, Ázirbaıjan jáne elimizdiń keıbir aımaqtyranan kelgen kásibı ǵalymdar, tarıhshylar, etnograftar, arheologtar jáne ólketanýshylardyń qatysýymen «Mańǵystaý oblysynyń materıaldyq jáne materıaldyq emes tarıhı-mádenı muralary» atty ǵylymı ekspedıııasy óz jumysyn bastap ketti.

Mańǵystaý oblysy mádenıet basqarmasynyń basshysy Pánııa Sarmýrzınanyń aıtýynsha, 3 týrdan turatyn keshendi ekspedıııa «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda ótkizilýde jáne birneshe taqyryptyq baǵyttardy qamtıdy. Al sharany uıymdastyrý Mańǵystaý oblysynyń ákimdigi, respýblıkadaǵy belgili ǵylym ordasy Álkeı Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýty jáne «Yessenov University» tarapynan qoldaý tapqan.

«Mańǵystaý oblysynyń materıaldyq jáne materıaldyq emes tarıhı-mádenı muralaryn zertteý maqsatynda shetelden ǵalymdar tartyldy. Onyń aıasynda sakraldy baǵyttaǵy tarıh jáne mádenıet eskertkishterin, oblys turǵyndarynyń dástúrli jáne turmystyq baǵyttaryn, halyq shyǵarmashylyǵyn (folklor) zertteý kózdelgen. Ásirese etno-áleýmettik, atap aıtqanda óńirdegi etnıkalyq mádenı proesterdi, etnıkalyq ózin-ózi taný máseleleri, ultaralyq qatynastar men til jaǵdaıy, epıgrafıkalyq eskertkishterdi (fıksaııa) zertteý, Mańǵystaýdyń tarıhy, mádenıeti, eskertkishteri boıynsha ǵylymı-tanymdyq basylymdar daıyndaýǵa materıaldar jınaqtap, keshendi ekspedıııa qorytyndysy boıynsha ǵylymı esepter daıyndaý josparymyzda bar», - deıdi ol.

Ekspedıııa barysynda Mańǵystaýda ornalasqan Qazaqstannyń jalpyulttyq mańyzy bar sakraldy oryndary, noǵaıly kezeńiniń eskertkishteri jáne aımaqtyń shyńyraý-qudyqtary zertteledi. Ǵylymı ekspedıııa ólkeniń baǵa jetpes tarıhı murasy ulttyq ıdeologııanyń bóligi, elimizdiń ulttyq mádenı qundylyqtaryn keńinen tanymal etý jáne álem nazaryna usyný, týǵan ólkege degen súıispenshilik pen patrıotızmdi arttyrýǵa baǵyttalǵan.

Keshendi ekspedıııa alty baǵytty qamtymaq. Atap aıtqanda Mańǵystaý oblysynyń turǵyndary arasynan HH ǵ. 20-30 jj. qatysty etnografııalyq málimetter jınaqtaý, belgili nemis etnografy Rıhard Karýt jolymen - 100 jyldan soń, 14-17 ǵasyrdaǵy Mańǵystaýdaǵy noǵaıly kezeńi, Ústirttegi shyńyraý - qudyqtardy zertteý, Mańǵystaýdyń sakraldy eskertkishteri: ejelgi Mańǵystaýdyń teńiz aılaqtary (arhıvtik-bıblıografııalyq zertteýler, kartografııalyq materıaldardy zerdeleý), «Ot kıesi» Otpantaý kesheniniń týrıstik áleýeti; ańyz órgen Mańǵystaý meshitteri, Mańǵystaý túbegi eskertkishteriniń epıgrafıkasy men arhıtektýrasy jáne Mańǵystaý petroglıfy.

Úsh týrdan turatyn ekspedıııanyń birinshi merzimi 10 kúnge sozylmaq. Al marshrýttyń jalpy uzaqtyǵy 2000 shaqyrym. Onyń aıasynda Qoshqar ata, Aqshora, Jalǵyztam (Beltoran), Úshtam, Kenti-baba qorymdary, Sultan-úpi jerasty meshiti, qorymy jáne saıy, Qapamsaı, Masat-ata, Shopan-ata, Shaqpaq-ata jerasty meshitteri men qorymdary, «Otpan Taý» tarıhı-mádenı kesheni, Aqmysh saıy, Sherqala jáne Aıraqty taýlary, Kógez etnoaýyly, Shetpe aýyly, Qaraýylkúmbet kúmbeztamy, Myrzaıyr, Tynymbaı shoqy jeri, Bozjyra taýy (panorama), Kúıeýtam – Uly Kindikti dinı-qabirleý kesheni, Oǵylandy qorymy - Beket ata jerasty meshiti, Ústirttegi shyńyraý-qudyqtar jáne t.b. jerasty meshitteri men qorymdary bar.

Ekspedıııanyń ǵylymı keńesshisi - Reseı Ǵylym Akademııasynyń Reseı tarıhy ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, professor, tarıh ǵylymdarynyń doktory Vadım Trepavlov.

Aıta ketý kerek, halyqaralyq ekspedıııa quramynda jergilikti mamandar da bar, olar - ólkenatýshy Alqajan Edilhan, etnograf, jazýshy, ólketanýshy - Otynshy Kóshbaı, tarıhshy, folklorıst - Sultanbek Qudaıbergen, túrkitanýshy - Bekbolat Tólegenuly, arheolog - Andreı Astafev, tarıhshy, arabıst, ólketanýshy - Nurlan Qulbaev.


Kámshat IZBASAROVA,

QR Jýrnalıster Odaǵynyń múshesi

Pikirler
Redakııa tańdaýy